XXX(XXX) hagi XXXOÜ vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1136,19 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Andrei XXX(OLANEL Consulting OÜ, registrikood 12441040, asukoht Läänemere tee 33-13, 13914 Tallinn)
esindajad
Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
01.03.2016.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt XXX kasuks perioodil 12.12.2014.a. – 16.03.2015.a. välja maksmata palga katteks brutotöötasu 992,06 (üheksasada üheksakümmend kaks eurot ja 06 senti) eurot. Menetluskulude jaotus.
3.Jätta XXX menetluskuludest 93,5 % XXXOÜ kanda ja 6,5 % XXXenda kanda.
4.Jätta XXXOÜ menetluskuludest 93,5 % tema enda kanda ja 6,5 % XXXkanda. Edasikaebamise kord.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, varasem menetluse käik, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.Poolte vahel sõlmiti kirjalik tähtajatu tööleping 5. jaanuaril 2015.a., mille kohaselt asus XXX XXXOÜ-sse tööle perenaise ametikohale alates töölepingu sõlmimise päevast. Töö tegemise koht oli XXXPaldiski linnas.
2.Pooled leppisid töölepingus kokku, et hageja palga suuruseks on 800.- eurot kuus.
3.Pooled ei vaidle selle üle, et panga ülekannetega on kogu töötatud perioodi eest töötajale välja makstud 539.- €.
4.XXX ja OÜ XXXei vaidle ka selle üle, et lisaks panga ülekannetele on tööandja maksnud töötajale palka ka sularahas, kuid hageja väidetel on ta saanud sularahas kokku 108.- eurot, kostja väidetel aga vähemalt 127.- eurot. Sularahas palga maksmine toimus hageja poolt kostja kassast raha võtmisega.
5.Tööleping lõpetati poolte vahel 16.03.2015.a. TLS § 86 alusel.
XXX esitas 02.04.2015.a. töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 2015.a. jaanuari kuu eest töötasu 781,90 eurot, veebruari kuu palga 589,47 ja märtsi kuu palga 400.- eurot ning lisaks sellele kasutamata puhkusehüvitise 160.- eurot ja töövõimetushüvitise 93.- eurot.
7.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega nr 4-1/738 19. maist 2015.a. rahuldati XXX avaldus osaliselt ning mõisteti välja XXXOÜ-lt XXX kasuks - töötasu ajavahemiku 2015.a. jaanuar kuni 2015.a. märts eest kokku summas 502,07 eurot; - puhkusehüvitis ajavahemiku 05.01.2015.a. – 01.04.2015.a. eest 5,98 kalendripäeva eest 62,81 eurot ja - töövõimetushüvitis 97,22 eurot.
8.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud osaliselt tööandja, kes esitas kohtule taotluse töövaidluse hagimenetluses läbivaatamiseks töötaja kasuks väljamõistetud töötasu osas.
9.Eeltoodust tulenevalt vaatab kohus hagimenetluses läbi üksnes hageja palganõude kostja vastu.
10.Kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista töötasu 1136,19 eurot, kuid täpsustas menetluse käigus oma nõuet kostja vastu ja palus välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu alates 12.12.2014.a. kuni 16.03.2015.a. eest kokku summas 1061,40 eurot.
Lk (5)
11.Hageja väidetel töötas ta kostja juures XXX, XXX tegelikult juba alates 12.12.2014.a., kuid tööandja ei vormistanud temaga kirjalikku töölepingut enne 05.01.2015.a.. Detsembrikuus tööle asudes leppisid pooled hageja sõnul kokku, et hageja asub tööle kostja juurde klienditeenindajana ehk ettekandjana töötasuga 3.- eurot tunnis, kuid kuna väikese lapse tõttu ei saanud XXX õhtuti kodust ära olla, lepiti kokku, et hageja hakkab alates 05.01.2015.a. tööle kostja juures perenaisena kuupalgaga 800.- eurot kuus ja 40 tundi nädalas, igal tööpäeval 8 tundi.
12.Kuna kostja viivitas pidevalt palga väljamaksmisega väidetava raha puudumise tõttu ja hagejal ei olnud millegagi ennast ja oma last üleval pidada, võttis hageja oma väidetel teemaja kassast kostja teadmisel sularaha 31.12.2014.a. 10.- eurot ja 15.- eurot, 14.01.2015.a. 15.- eurot, 25.01.2015.a. 20.- eurot, 13.02.2015.a. 18.- eurot ja 13.03.2015.a. 30.- €. Nimetatut kinnitab kostja poolt peetud nn „roheline vihik“, kuhu kõik töötajad sularaha võtmised ja söödud toidud kirja panid.
13.Kostja poolt kohtule esitatud kassaraamatu originaallehtedel ja sinna kannete tegemise aluseks olevatel tšekkidel ei ole üheski kohas hageja sõnul tema allkirja, mistõttu ei ole õige kostja väide nagu oleks ta sularaha rohkem saanud kui hageja tunnistab.
14.Oma nõude tõendamiseks kostja vastu töötasu nõudes esitas hageja töövaidluskomisjonile poolte vahel sõlmitud töölepingu, töölepingu ülesütlemise avalduse 16. märtsist 2015.a., pangakonto väljavõtte talle üle kantud töötasu kohta XXXOÜ poolt, tööaja tabelid 2015.a. jaanuari, veebruari ja märtsikuu kohta. Hageja taotles kohtus ära kuulata tunnistajatena ka XXX ja XXX, kes pidid tõendama hageja väidet sellest, et ta töötas kostja juures juba 2014.a. detsembrikuus. Kohus rahuldas hageja nimetatud taotluse. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
15.Kostja vastuväidete kohaselt hagile ei asunud hageja XXXOÜ-sse tööle 12.12.2014.a., vaid alles 2015.a. jaanuarikuus, sest XXX köök valmis alles 2015.a. jaanuaris. Hageja küll viibis 2014.a. detsembris mitmel korral XXX peolaudade ettevalmistamise juures õpilasena, mis aga ei tähenda, et ta seal töölepinguga töötanud oleks.
16.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et esialgu lepiti hagejaga kokku, et ta töötab kostja juures ettekandjana töötasuga 3.- eurot tunnis, kuid kuna kostja ei saanud õhtuti töötada, vormistati ta ümber XXX perenaise ametikohale kuupalgaga 800.- eurot kuus.
17.Kostja sõnul on hagejal saada töötasuna veel maksimaalselt 215.- eurot, sest ülejäänud raha on ta kätte saanud kas üle kantud palgana või sularahas kassast välja võtmisega.
18.Koos taotlusega töövaidlus hagimenetluses läbi vaadata esitas tööandja dokumentaalsete tõenditena lisaks varasemalt töövaidluskomisjonile esitatud tõenditele töövaidluskomisjoni otsuse, hageja töövõimetuslehe number 472, kostja kassaraamatu lehed ja kassaraamatu kannete aluseks olevad tšekid, konto väljavõtte hagejale üle kantud palgast jaanuarist kuni märtsini 2015.a., nn „rohelise vihiku“, kuhu töötajad kandsid tööl olnud ajal söödud söögid ja kassast võetud sularaha. Kohtuotsuse põhjendused.
19.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 sätestatust, mille kohaselt on tööandja kohustus maksta töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja viisil.
Lk (5)
20.Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töötasu suuruseks oli kostja juures esialgu kokku lepitud 3.- eurot tunnis, s.o. ajal kui hageja töötas kostja juures ettekandjana, ning alates töötaja tööle asumisest perenaisena, oli tema töötasu suuruseks 800.- eurot kuus, lähtubki kohus hageja nõude põhjendatuse kontrollimisel nimetatud eeldusest. Nimetatud asjaolu tõendab ka töövaidluskomisjoni toimikus olev poolte vahel 05.01.2015.a. sõlmitud tööleping, kus töötasu koha peale on tehtud parandus ning esialgne 3.- eurot tunnis on parandatud 800.- euroks kuus (TVK t/l 14).
21.Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ja üle kuulatud tunnistajate XXX ja XXX ütlustega leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et XXX XXX töötas XXXOÜ XXX klienditeenindajana ehk ettekandjana juba 2014.a. detsembrikuus. Tunnistaja XXX sõnul asus tema XXX tööle 2014.a. detsembrikuus ning XXX XXX töötas siis juba seal. Tunnistaja sõnul ei tehtud tööandja poolt mingisugust väljaõpet kellelegi XXX tööle asujatest, vaid tööd tuli hakata tegema alates esimesest päevast. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt viibis ta XXX22.12.2014.a., mil toimus linnavalitsuse töötajate ja kõigi linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtide jõulupidu. Seda pidu teenindasid XXX XXX ja XXX. Lisaks tunnistajate ütlustele tõendab XXXtöötamist kostja juures 2014.a. detsembrikuus ka kostja poolt peetud nn „roheline vihik“, kuhu esimene kanne sularaha väljavõtmise kohta kassast on tehtud XXXpoolt juba 31.12.2014.a. ning ka poolte poolt esitatud pangakonto väljavõtted millal ja kui palju on XXXOÜ XXX XXXile töötasu üle kandnud (TVK t/l 25). Nimetatust nähtub, et esimest korda on tööandja kandnud töötajale töötasu üle 10.01.2015.a. summas 189.- eurot, mis kindlasti ei saa olla hageja töötasu 5 päeva eest jaanuarikuus, vaid on töötasu 2014.a. detsembrikuu eest, sest töötasu tuli töölepingu kohaselt üle kanda 10. kuupäevaks. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks hageja väite, et ta töötas kostja poolt peetavas XXX, XXX alates 12.12.2014.a.
22.Kohtu hinnangul tõendab hageja pangakonto väljavõte, et kostja on teinud hagejale ülekandeid palga väljamaksmise näol 10.01.2015.a. 189.- eurot, 10.02.2015.a. 200.eurot, 19.02. 2015.a. 80.- eurot ning 02.03.2015.a. 70.- eurot (TVK t/l 25). Seega on nimetatud tõendiga tõendatud, et kostja on maksnud hagejale palka pangakontole ülekandmisega kogu hageja töötatud perioodi eest 539.- eurot netos, mis brutopalgana teeb kokku 584,34 eurot (209,34 + 219,40 + 82,99 + 72,61 eurot; vt http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=1). Arvestades sellega, et hageja ei vaidlusta asjaolu, et ta on lisaks pangakontole kantud palgale saanud kostjalt palka ka sularahas kokku 108.- eurot, millest 25.- eurot sai ta 2014.a. detsembrikuus ja ülejäänu 2015.a., mis teeb brutos kokku 112,14 eurot (26,04 + 86,10), on hageja saanud kogu kostja juures töötatud perioodi eest palka brutos 696,48 (584,34 + 112,14) eurot.
23.Kohus leiab, et kostja poolt esitatud kassaraamatu lehed ja kannete tegemise aluseks olevad tšekid ei tõenda kostja väidet nagu oleks hageja kassast tegelikult rohkem raha välja võtnud kui ta tunnistab, sest nimetatud kanded on teinud kassaraamatusse tööandja ja kannete aluseks olevatel tšekkidel ei ole hageja allkirja mis kinnitaks raha kassast väljavõtmist. Kohus peab vajalikuks juhtida kostja tähelepanu sellele, et tegelikult oli tööandja kohustus kanda töötajale palk üle iga järgneva kuu 10.-ks kuupäevaks, mis välistaks töötajate vajaduse palga õigeaegselt välja maksmata jätmisel võtta raha kostja kassast, mis ei ole kooskõlas ei töölepingu- ega ka raamatupidamise seadusega.
24.Arvestades asjaoluga, et kohus asus kohtuotsuse p-s 21 seisukohale, et hageja töötas kostja juures tegelikult juba 2014.a. detsembrikuus, pidi kostja maksma hagejale töötasu alates 12. detsembrist 2014.a. 3.- eurot tunnis nagu pooled esialgu kokku leppisid. Kuna kostja ei ole pidanud hageja kohta 2014.a. detsembris tööaja arvestust,
Lk (5)
mis on tööandja kohustus, arvestab kohus hageja palga välja 2014.a. detsembrikuu eest normtöötundide alusel, mis tähendab, et hageja pidi täistööajaga töötamisel töötama kostja juures 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas ja saama palka 2014.a. detsembrikuu 14 tööpäeva eest (12.12.2014.a. - 31.12.2016.a.) 14 x 3 x 8 = 336.eurot.
25.Arvestades asjaoluga, et 2015.a. jaanuaris töötas hageja kostja juures 4 esimest päeva veel ettekandja ametikohal palgaga 3.- eurot tunnis ja töötas reaalselt sellest ajast 6 tundi, mida tõendab tööaja arvestuse tabel (t/l 82) ja alates 05.01.2015.a. hakkas tööle perenaise ametikohal 800.- euro suuruse kuupalgaga, pidi hageja saama kostjalt palka 2015.a. jaanuarikuu eest 745,27 eurot {18 eurot (6 tunni töötasu perioodil 01.01.201504.01.2015) + 727,27 eurot (20 päeva töötasu arvestusega, et 2015.a. jaanuaris oli 22 tööpäeva, millest hageja töötas 800.- euro suuruse kuupalgaga 20 tööpäeva)}.
26.Tulenevalt sellest, et hageja töötas 2015.a. veebruarikuus 7 tööpäeva ja oli ülejäänud aja töövõimetuslehel (tõendab tööaja arvestamise tabel t/l 83), pidi hageja saama kostjalt palka 2015.a. veebruarikuu eest 280.- eurot (800 : 20 /tööpäevade arv veebruaris/ x 7).
27.Kuna hageja töötas kostja juures 2015.a. märtsikuus 9 tööpäeva (tõendab tööaja arvestamise tabel t/l 84) ja töösuhte viimane päev oli 16.03.2015.a., pidi hageja saama kostjalt palka 2015.a. märtsikuus 327,27 eurot (800 : 22 /tööpäevade arv märtsis/ x 9).
28.Seega pidi hageja saama kostjalt kokku palka kogu töötatud aja eest 1688,54 eurot brutos (336+745,27+280+327,27). Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 22 seisukohale, et tööandja on töötajale maksnud palka kokku 696,48 eurot, on kostja maksnud hagejale vähem brutotöötasu 992,06 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega väljamõistmisele. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
29.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust ning sellest, et kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad hageja menetluskulud 93,5 % ulatuses kostja kanda ja 6,5 % ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud 93,5 % ulatuses tema enda kanda ja 6,5 % ulatuses hageja kanda.
30.Tulenevalt asjaolust, et hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist ei soovinud ja kostjal kohtuistungil avaldatu kohaselt menetluskulusid ei olnud, ning ka kohtutoimikust ei nähtu, et pooled oleks menetluskulusid kandnud, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust.
Tsiviilasja hinna määramine.
31.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Hagihinnaks on seega käesolevas asjas 1061,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.