Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja menetluse käik

lõpptulemusena pidi toimuma hageja juhistele vastav arhitektuurikonkurss. Kostja ei kooskõlastanud oma tegevust hagejaga ega täitnud kohustust hagejat teavitada. Kostja vastuväited

tasutud ettemaksu tagasi. Käsunduslepingu ülesütlemise aluseks VÕS § 631 järgi võib olla lepingurikkumine, aga ka muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, sh käsundiandja usalduse kaotus, mille tõttu ei saa oodata, et pooled täidavad lepingut edasi. Hageja oli seisukohal, et usalduse kaotus kostja vastu tekkis kostja lepingurikkumiste tulemusena. Lepingu ülesütlemine toimus 04.02.2009 avaldusega, milles endas lepingu ülesütlemise põhjust ei olnud nimetatud. Hageja leidis, et kostja rikkus lepingut sellega, et keeldus detailplaneeringu algatamise taotlusele lisamast lahendusskeemi. 05.11.2008 esitas hageja juhatuse liige detailplaneeringu algatamise taotluse, milles palus määrata planeeringuala ja kontaktvööndi ulatuse ilma lahendusskeemi esitamata. Seega palus hageja ise algatada detailplaneeringu ilma lahendusskeemita, mistõttu ei saanud lahendusskeemi esitamata jätmist kostjale ette heita. Tunnistaja LS, kes osales detailplaneeringu koostamisel, ütlustest nähtuvalt ei olnud ilma planeeringuala piiri ja kontaktala piiri andmata lahendusskeemi esitamine otstarbekas. Tunnistaja ÜK ütluste kohaselt lahendusskeemi ei ole vaja arhitektuurivõistluses. Avalikul arhitektuurikonkursil on palju osavõtjaid ja palju erinevaid lahendusi. Lahendusskeemi aluseks sai tulevase arhitektuurivõistluse võidutöö, mida avalduse esitamise ajal veel ei olnud. Lahendusskeemi teeb tavalisel juhul planeerija. Planeerija oli K-projekt. Tavaliselt ei ole konkurssi, tellija võtab arhitekti, arhitekt teeb joonised ja esitatakse lahendusskeem Linnaplaneerimise Ametile. Seega ei rikkunud kostja detailplaneeringu algatamise taotlusele lahendusskeemi lisamata jätmisega oma lepingulisi kohustusi ja detailplaneeringu algatamise taotlusele lahendusskeemi lisamata jätmine ei saanud olla usalduse kaotuse aluseks lepingu ülesütlemiseks. Hageja leidis, et kostja rikkus lepingut ka sellega, et kostja kooskõlastas arhitektuurikonkursi tingimustes hoonestuse funktsioonide suhteks 50% elamispinda ja 50% äripinda, kuigi hageja soovis suhteks vastavalt 70% ja 30%. Lutheri kvartali arhitektuurikonkursi tingimuste p-st c 2.1.4 nähtus, et elu- ja äriruumide suhet ei ole protsendina määratud. Konkursi tingimuste kohaselt oli konkursi eesmärgiks pakkuda alale sobiv hoonestuse funktsioonide suhe. Hageja ei esitanud vastavat juhist kostjale enne arhitektuurikonkursi tingimuste kooskõlastamist, s.o enne 13.01.2009. Konkursi tingimused koostas KK, kelle ütluste kohaselt muudeti võistlustingimusi hageja juhatuse liikme JR nõudmisel ja kehtestati minimaalne eluruumide pind ruutmeetrites. Hoonestuse funktsioonide suhet KK ütluste kohaselt ei olnud protsendina märgitud. Seega ei pidanud hageja hoonestuse funktsioonide suhte protsendina fikseerimist arhitektuurikonkursi tingimustes oluliseks. VÕS § 621 lg 1 järgi ei olnud hagejal õigust sekkuda käsundi esemeks oleva tegevuse üksikasjadesse. Kuigi hageja andis 15.08.2008 lepinguga kostjale volituse esindada end kui detailplaneeringu taotluse esindajat kõikide asjassepuutuvate isikute ees ilma erivolituseta, pidas hageja samas ka ise ilma kostjat sellest informeerimata tihedat suhtlust isikutega, kelle tegevus oli suunatud pooltevahelise lepingu esemeks oleva eesmärgi saavutamisele. Arhitektuurikonkursi tingimuste väljatöötamine oli hageja ja Osaühingu KOMISSAROV ARHITEKTUUR vahel 07.11.2008 sõlmitud lepingu alusel viimase ülesandeks. 07.11.2008 lepingu p 4.1 järgi esindas hagejat seda lepingut puudutavates küsimustes Viktor Kaasik. KK, kes koostas arhitektuurikonkursi tingimused, ütluste kohaselt sai esimene arhitektuurivõistluse tingimuste projekt kiiresti valmis, ülejäänud töö seisnes selle parandamises, muudeti konkursi tingimusi ja kehtestati minimaalne eluruumide pind ruutmeetrites. Hageja poolt 02.03.2009 heakskiidetud võistlustingimuste p c 2.1.4 kohaselt tuli alale mahutada 50 000 m2 elamispinda. Hoonestuse funktsioonide suhet protsendina ei olnud märgitud. 15.08.2008 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 3.5 kohaselt lepingu p-s 2.1

märgitud minimaalse äri- ja/või elamispinna saavutamisel oli töövõtja töö preemiaks 200 000 eurot. Tegemist oli vaid loodetava parima tulemusega ja selle saavutamisel oli kostjale ette nähtud preemia. Seega parima tulemuse mittesaavutamine tõi lepingust tulenevalt kaasa preemiast ilmajätmise, mitte lepingu erakorralise ülesütlemise. Hageja leidis, et kostja rikkus lepingut, kui kooskõlastas arhitektuurikonkursi osalemistasuna ja preemiarahana suuremad summad, kui hageja juhis ette nägi. 10.10.2008 e-kirjas soovis hageja osalemistasu suuruseks 100 000 krooni ja auhinnarahaks 250 000 krooni. Kostja kooskõlastas auhinnarahaks 500 000 krooni ja osalemistasuks 147 500 krooni. Hageja kooskõlastas need tingimused pärast konkursi väljakuulutamist. Kostja rikkus seega talle antud juhist. Samas saatis kostja hagejale 20.01.2009 e-kirja, milles nõustus, et hageja võtab summa, mille võrra osalemistasu ja preemiaraha oli hageja soovist kõrgem, kostja preemiast maha. Kuigi kostja kooskõlastas arhitektuurikonkursi osalemistasuna ja preemiarahana suuremad summad, kui hageja juhis ette nägi, ei esitanud hageja selles osas pretensioone 7 päeva jooksul. Võttes arvesse mõlema poole huvisid, ei andnud see hagejale alust mõjuval põhjusel lepingu ülesütlemiseks. Lisaks heitis hageja kostjale ette, et kostja kooskõlastas arhitektuurikonkursi tulemused omavoliliselt. Lepingu p 4.4 sätestas, et kostja oli regulaarselt kohustatud, mitte harvem kui üks kord kuus informeerima hageja esindajat töö käigust. Kostja oli kohustatud eelnevalt informeerima hageja esindajat küsimustest, mis on seotud muinsuskaitsealaste hoonete võimaliku lammutamise ja/või restaureerimisega. Seega ei nähtunud lepingust kostja kohustus kooskõlastada hagejaga arhitektuurikonkursi tingimused. Selles osas kostja lepingut ei rikkunud. Konkursi tingimuste väljatöötamine ja kooskõlastamine oli reguleeritud hageja ja Osaühingu KOMISSAROV ARHITEKTUUR vahel 07.11.2008 sõlmitud lepingu p-dega 1.1 ja

(IV kd, tl 94-116). Maakohus ei arvestanud, et lepingu lõpetamise ja usalduse kaotuse aluseks oli kostja süstemaatiline ennastõigustav ning lepingu eesmärkidele ja hageja juhistele vastukäiv omavoliline tegevus ehk lojaalsuse puudumine. Ka kostja ise viitas pooltevahelises kirjavahetuses usalduse puudumisele (IV kd, tl 98 p 4). Kohus ei analüüsinud seda, kas lepingu täitmise jätkamine olukorras, kus kostja keeldus hageja juhiste järgmisest, oli hageja jaoks mõistlik. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 621. Hageja edastas kostjale juhiseid nii osalemis- ja preemiatasude, hoonestuse ehitusmahtude kui ka arhitektuurikonkursi ja lahendusskeemi osas. Maakohus, nimetades hageja juhiseid üksikasjalikeks, ei analüüsinud, millised konkreetsed lepingu täitmist puudutavad käsundiandja juhised olid üksikasjalikud VÕS § 621 lg 1 mõistes ning kas juhised puudutasid käsundi täitmise viisi. Riigikohus leidis, et juhiste andmine kuulus hageja kui käsundiandja kompetentsi ning juhised olid kostjale käsundi täitmisel õiguslikult siduvad (p 14). Hageja jääb osalemis- ja preemiatasude, hoonestuse ehitusmahtude ning lahendusskeemi koostamise kohustuse osas maakohtus esitatud väidete juurde. Hageja ei saanud osalemis- ja preemiatasude juhiste eiramise pretensiooni õigust tähtaegselt kasutada, kuna tingimuste vastuvõtmise kuupäeva seisuga oli arhitektuurikonkurss kostja poolt omavoliliselt kooskõlastatud tingimustel juba avalikult välja kuulutatud ja töö KK-lt vastu võetud. Hageja sai konkursi väljakuulutamisest teada alles 16.01.2009. Pretensioonide esitamise õigus puudutas hageja õigust esitada 07.11.2008 lepingust tulenevalt pretensioone Osaühingule KOMISSAROV ARHITEKTUUR seoses lepinguliste kohustuste täitmisega. Pretensioonide esitamise õigus ei õigustanud käsundiandja juhistest kõrvalekaldumist. Kostja rikkumist ei muuda olematuks ka asjaolu, et hagejal oli teoreetiliselt kolmandast isikust konkursi tingimuste koostajalt õigus nõuda osalemis- ja preemiatasude ning teiste tingimuste parandamist. Kuna hagejal ei olnud võimalust arhitektuurikonkursi tingimused üleandnud kolmandale isikule tähtaegselt pretensioone esitada, pöörduski hageja kostja poole ja 20.01.2009 e-kirjas võttis kostja rikkumise omaks. Hageja etteheide kostjale ehitusmahtude osas, ei seisne selles, et ehitusmahud ei olnud vormiliselt kooskõlastatud konkursi tingimustes protsentuaalse ega murdosalise näitajaga, vaid selles, et elu- ja äripindade hoonestuse suhe oli jagatud pooleks, mis on erinev nii lepingust tulenevast miinimumsuhtest, kui ka hageja juhistena edastatud elu- ja büroopindade ehitusmahtude suhtest. Maakohus jättis arvestamata lepingust tulenevad ja kokkulepitud hageja juhised ehitusmahtude kohta ning tõlgendas vääralt lepingus toodud ehitusmahtude kokkulepet kui äramuutuvat kokkulepet TsÜS § 102 lg 3 mõistes. Kuna hageja esitas kostjale juhised lisada ehitusmahud ka arhitektuurikonkursi tingimustesse lepingutes sätestatud kujul, olid need juhised konkursi tingimuste väljatöötamisel kostjale siduvad ja täitmiseks kohustuslikud. Juhiste eiramine on käsitletav kostja kohustuste olulise rikkumisena. Kostja rikkus lepingut, kuna jättis hageja juhiseid eirates lahendusskeemi koostmata. Maakohtu seisukoht lahendusskeemi koostamise kohustuse puudumise osas on vastuolus seadusega (29.05.2003 Tallinna Linnavolikogu määruse nr 35 „Tallinna linna ehitusmäärus” § 14 lg-d 3, 4 ja 5). Kostja kohustust tõendas ka asjaolu, et hageja tasus kostjale lepinguliste kohustuste täitmiseks ettemaksu. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 620 ja § 624. Kostja kohustus kooskõlastada arhitektuurikonkursi tingimused hagejaga tulenes lepingu p-st 4.4. Kostja ületas talle antud volitusi. Konkursi tingimuste kooskõlastamise ja teavitamise kohustus tulenes ka lepingu olemusest (hoolsus- ja teatamiskohustus). Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et territooriumil

asusid 7 riigikaitsealust kultuurimälestist ja kostja kaasas omavoliliselt konkursi tingimustesse mälestussammaste muinsuskaitset puudutava osa. Kuna konkursi tingimuste esimene osa ei vastanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 04.12.2008 kirjale nr 1/2-1/3017 ning konkursi tingimustes avaldatud planeeringuala ja kontaktvööndi skeemid ning kinnistute planeeritav detailplaneeringu maa-ala suurus olid valed, oli konkurss juriidiliselt tühine. Maakohus kohaldas vääralt TsMS § 436, kuna otsus ei ole piisavalt põhjendatud, põhjendused on raskesti jälgitavad ja kohati vastuolulised. Maakohus jaotas vääralt menetluskulud seoses kostja hagist loobumisega (TsMS 168 lg 4) ning rikkus TsMS § 2, kuna viimane istung asjas toimus 07.04.2015 ja kohus tegi otsuse alles 11.01.2016. Vastus apellatsioonkaebusele

erakorraliselt VÕS § 631 alusel üles öelda. Riigikohus kohustas maakohut sama lahendi p-s 15 hindama, kas asjaolu, et kostja rikkus hageja antud juhiseid, ning muud asjas esitatud asjaolud, sh poolte kirjavahetus, mis järgnes kostja rikkumisest teadasaamisele, andsid hagejale alust kahelda kostja lojaalsuses ja põhjustasid hageja usalduse kaotuse kostja vastu sel määral, et hagejalt ei saanud enam oodata käsunduslepingu jätkamist ning hagejal oli alus leping VÕS § 631 alusel erakorraliselt üles öelda. Kolleegium märkis, et kui hageja ütles poolte 15.08.2008 lepingu kehtivalt üles, võis hageja nõuda, et kostja tagastaks talle lepingu alusel üleantu. Apellatsioonkaebuses ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et kostjapoolsed lepingurikkumised ja kostja lepingu täitmisest tulenevad asjaolud ei olnud aluseks hagejal kostja suhtes usalduse kaotuse tekkimiseks. Hageja leiab, et kohus kohaldas vääralt VÕS § 631 ja rikkus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatut, jättes mitmed hageja kaalukad ja olulised argumendid tuvastatud asjaoludest välja ning et otsus on piisavalt põhjendamata. Hageja leiab, et maakohus ei järginud Riigikohtu juhiseid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Riigikohus selgitas otsuse nr 3-2-1-180-12 p-s 14, et hagejal oli õigus anda kostjale juhiseid arhitektuurikonkursi oluliste tingimuste, sh osalustasu ja preemiarahade suuruse kohta ning kostjal oli kohustus järgida hageja juhiseid, kui ta esindas hagejat suhetes kolmanda isikuga, kes töötas hageja jaoks välja konkursitingimused. Ekslik oli maakohtu seisukoht, et hageja poolt juhiste andmine oli sekkumine käsundi esemeks oleva tegevuse üksikasjadesse. Riigikohus on otsuse p-s 14 selgitanud, et arhitektuurikonkursi osalustasu ja preemiaraha suuruse kohta käsundisaajale juhiste andmist ei saa pidada üksikasjalike juhiste andmiseks käsundi täitmise viisi või tingimuste suhtes VÕS § 621 lg 1 teise lause mõttes, millesse käsundiandja ei või sekkuda. Seega kuulus eespoolnimetatud juhiste andmine hageja kui käsundiandja kompetentsi ning juhised olid kostjale käsundi täitmisel õiguslikult siduvad. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kostjal õigus esindada hagejat kõigi asjassepuutuvate isikute ees ja kohustus osaleda hageja asemel detailplaneeringu arhitektuurikonkursi tingimuste väljatöötamisel. Hageja edastas kostjale juhiseid nii osalemis- ja preemiatasude, hoonestuse ehitusmahtude kui ka arhitektuurikonkursi ja lahendusskeemi osas. Hageja soovis, et konkursil osalejate osalemistasu oleks 100 000 krooni ja konkursi võitja preemia 250 000 krooni. Samuti soovis hageja, et arhitektuurikonkursi tingimustes oleks hoonestuse otstarbeks märgitud 70% elamispinda ja 30% äripinda (I kd, lk 12 jj). Vaidlust ei olnud selles, et hageja oli kostjale 10.10.2008 e-kirjaga andnud juhised osalemis- ja preemiatasu suuruse kohta. Kostja hageja juhiseid ei arvestanud ja kooskõlastas hageja eest konkursi osalemistasu 147 500 krooni ja preemiaraha 500 000 krooni ning hoonestuse funktsioonide suhtes vastavalt 50% elamispinda ja 50% äripinda. Vaatamata hagejalt eelnevalt saadud juhistele kooskõlastas kostja 13.01.2009 konkursi tingimused osalemis- ja preemiatasude osas suuremate määradega, ületades hageja juhistest tulenevat osalemistasu 1885 euro 46 sendi ja preemiafondi 15 977 euro 91 sendi võrra. Sellega ületas kostja arhitektuurikonkursi tingimusi kooskõlastades oluliselt hageja poolt avalikult lubatud ja tasumisele kuuluvate tasude eelarvet. Kostja kooskõlastas arhitektuurikonkursi tingimused omavoliliselt, hagejaga nõu pidamata, kuigi lepingu p 4.4 järgi pidi kostja regulaarselt teavitama hagejat tööde täitmise käigust. Ringkonnakohus leiab, et hageja on poolte kirjavahetusega jt kirjalike tõenditega ning tunnistaja 03.04.2014 ütlustega tõendanud, et kostja kooskõlastas konkursi tingimused erinevalt lepingust ja hageja juhistest võrdsetes osades (V kd, lk 184 -189), millise jagunemise korral oleks elu- ja äripinna suhe olnud 50/50%. Kuna see erines oluliselt hageja poolt kooskõlastatud ehitusmahtudest ja antud

juhistest, oli juhiste eiramine käsitletav kostja kohustuste olulise rikkumisena. Poolte 19.27.01.2009 kirjavahetuses on kostja möönnud, et konkursitingimused ei olnud kooskõlas hageja tahtega. Ringkonnakohus ei pea õigeks maakohtu järeldust, et kuna hageja ei esitanud seoses arhitektuurikonkursi tingimustes osalemis- ja preemiatasude juhiste eiramisega pretensiooni 7 päeva jooksul, ei andnud see rikkumine hagejale alust mõjuval põhjusel lepingu ülesütlemiseks. Hageja pretensiooni esitamise õigus tulenes 07.11.2008 Osaühinguga KOMISSAROV ARHITEKTUUR sõlmitud lepingust. Riigikohus on selgitanud kolmandale isikule pretensiooni esitamisega seonduvalt (vt otsuse nr 3-2-1-180-12, p 14), et asjaolu, kas hageja sai suhetes kolmanda isikuga olukorda pärast kostja tegutsemist parandada või mitte, ei muuda olematuks asjaolu, et kostja jättis hagejat kolmanda isiku ees esindades kostja ja hageja vahelisest käsundussuhtest tulenevad hageja juhised järgimata. Riigikohtu hinnangul võib selline käitumine olla käsitletav lepingu rikkumisena, kuna kostja tegevusest tingitult oli konkurss juba välja kuulutatud. VÕS § 1009 järgi on konkursi korraldajal juba väljakuulutatud konkursi tingimuste muutmine oluliselt piiratud. Üheks kostja lepinguliseks kohustuseks oli lepingu lisaks olevas metoodikas ettenähtud lahendusskeemi koostamine. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et lahenduskeemi koostamata jätmisega ei rikkunud kostja oma kohustusi. Hageja ei olnud loobunud lahendusskeemi koostamise nõudest ja pooled ei olnud muutnud selles osas esialgset kokkulepet. Hageja oli tasunud kostja lepinguliste kohustuste täitmiseks ettemaksu ja tõendatud on, et ta oli korduvalt kostjalt nõudnud lahendusskeemi koostamist. Maakohus jättis hageja vastavad väited tähelepanuta, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-t 8. Riigikohus on praeguses asjas 31.01.2013 otsuse p-s 13 selgitanud, et käsunduslepingu olemust arvestades võib käsundiandja usalduse kaotus käsundisaaja vastu anda alust käsundusleping erakorraliselt VÕS § 631 alusel üles öelda. Käsundiandja usalduse kaotuse võib mh põhjustada käsundisaajalt oodatava lojaalsuse puudumine või käsundiandja juhiste eiramine. Käsundisaaja peab VÕS § 620 lg 1 järgi tegutsema käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning VÕS § 621 lg 1 esimese lause järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei olnud kostjal kohustust kooskõlastada hagejaga arhitektuurikonkursi tingimusi ning seetõttu ei rikkunud kostja lepingut. Kuigi sellist kohustust ei olnud lepingus otse sätestatud, tulenes see lepingu p 4.4 lausest 3, mille kohaselt dokumendid, mis esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, kooskõlastatakse eelnevalt tellija seadusliku esindajaga. Arhitektuurikonkursi tingimuste väljatöötamine ja nende kooskõlastamine oli reguleeritud hageja ja Osaühingu KOMISSAROV ARHITEKTUUR vahel 07.11.2008 sõlmitud lepingu p-dega 1.1. ja 1.2. Kuna arhitektuurikonkursi tingimuste kooskõlastamine sisaldas ka võistlustingimuste kooskõlastamist Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ja võistlustingimuste arutelu tellijaga ning kostja esindaja oli volitatud üksnes allkirjastama akte, ei olnud kostjal õigus kooskõlastada konkursi tingimusi. Maakohus ei arvestanud 07.11.2008 lepingu p-des 1.1.2 ja 1.1.3 kokkulepituga (IV kd, lk 3839). Asja materjalide kohaselt toimus 08.01.2009 Tallinna Linnaplaneerimise Ametis koosolek, kus osales kostja ja kus otsustati kinnitada konkursi tingimused ja nõustuti konkursi väljakuulutamisega 12.01.2009 (III kd, lk 117). Et hageja ei olnud teadlik toimunust ja et teda ei olnud eelnevalt teavitatud ega temaga eelnevalt arutatud ega kooskõlastatud arhitektuurikonkursi tingimusi, nähtus hageja esitatud pooltevahelisest kirjavahetusest (III kd, lk 118 jj). Ringkonnakohtu hinnangul rikkus kostja sellise käitumisega VÕS § 620 lg-st 1

tulenevat hoolsus- ja teatamiskohustust, mille kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 624 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Arhitektuurikonkursi tingimuste näol on tegemist käsundi täitmisega seotud olulise asjaoluga, mille sisust pidi kostja hagejat teavitama. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja käitumine hinnatav lepingu rikkumisena, mis andis hagejale alust kahelda kostja lojaalsuses ning põhjustas käsundiandja usalduse kaotuse kostja vastu määral, et hagejalt ei saanud enam oodata käsunduslepingu jätkamist. Eeltoodut arvestades oli hagejal alus leping VÕS § 631 alusel erakorraliselt üles öelda. Hageja on kostja suhtes usalduse kaotuse aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Eeltoodut arvestades kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja hageja nõue tuleb uue otsusega rahuldada. Vastavalt VÕS § 196 lg-le 4 kuulub lepingu ülesütlemisel üleantu tagastamisele ja kostjal tuleb ettemaksu summa 37 707 eurot 87 senti hagejale tagastada. Hageja palus kostjalt välja mõista tagastatavalt summalt intressid vastavalt VÕS § 189 lg 1 lausele 3. Hageja intressinõue perioodi eest 19.08.2008 kuni 06.04.2009 summas 801 eurot 68 senti kuulub rahuldamisele. Kostja hageja arvutuskäigule vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse viivitamise korral nõuda viivist. Ringkonnakohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista viivis alates 07.04.2009 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Ajavahemiku 07.04.2009 kuni 31.05.2016 eest moodustab viivis põhinõudelt summas 37 707 eurot 87 senti 21 976 eurot 73 senti. Menetluskulude jaotus Maakohus on jätnud TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse nii hagi kui apellatsioonkaebus täies ulatuses, mistõttu tuleb nii maa- kui ringkonnakohtu menetluses kantud kulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuivõrd kostja loobus vastuhagist, tuleb vastuhagist loobumisega seotud hageja menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 4 kohaselt vastuhagi esitaja, s.o kostja kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud kohtuotsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Eelmärgitut arvestades ei määra menetluskulude rahalist suurust apellatsioonkaebuse lahendamisel kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.