lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-10511/15

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 15.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-23-10511/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
738
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-10511/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.07.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-25-18617/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja17.11.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Kohtujurist

Ave Roosvalt

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-10511

Tsiviilasi

M.B. hagi V.B. vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M.B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja H.B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx) Kostja: V.B. (sünd. xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata M.B.i Capital hagi V.B.i vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtumäärus kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus
1.M.B. (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse V.B.i vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi 18.09.2023 määrusega menetlusse. Kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale kostjale hageja poolt esitatud aadressile kätte toimetada.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14
2.Kohus leiab, et kohus on hagi ekslikult menetlusse võtnud ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
3.TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1 teine

2-23-10511 lause). Riigikohus on 31. märtsi 2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 p-s 10 leidnud, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega.

4.Rahvastikuregistri andmetel on hagejal ja tema seaduslikul esindajal Ukraina kodakondsus ning nad elavad praegu Eestis ajutise kaitse elamisloa alusel. Kostjal on Ukraina kodakondsus ning kostja elab jätkuvalt Ukrainas. Seega kuulub kohtualluvuse kindlakstegemisel kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping). Olukorras, kus kohaldub õigusabileping, ei saa rahvusvahelist kohtualluvust kindlaks teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtualluvuse sätete järgi, kuna õigusabileping näeb ette ammendavad alused, millal teatud liiki tsiviilvaidlustes saab pöörduda Eesti kohtu poole.
5.Kohus leiab, et praegusel juhult tuleb kohaldada õigusabilepingu art 28, mis määratleb kohtualluvuse vanemate ja laste vahelistes õigussuhetes. Õigusabileping ei sätesta, et vanemate ja lapse vahelise õigussuhte alla ei kuulu elatise nõue. Seega on õigusabilepingu art 28 erinorm kohtualluvuse üldnormide suhtes. Õigusabilepingu art 28 lg 2 kohaselt määratakse vanemate ja laste vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Art 28 lg 3 kohaselt, kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps. Käesoleva artikli punktides 1–4 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel (lg 5). Kuna lapse elukoht on Eestis ja isa elukoht on Ukrainas ehk vanem ja laps ei ela ühe lepingupoole territooriumil, siis ei kuulu kohaldamisele õigusabilepingu art 28 lg 2. Praegusel juhul kuulub õigusabilepingu art 28 lg 3 järgi vanema ja lapse vahelises õigussuhtes kohaldamisele Ukraina seadus, kuna hageja (laps) on Ukraina kodanik. Õigusabilepingu art 28 lg 5 järgi on pädev kohus Ukraina kohus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et praegune tsiviilasi allub õigusabilepingu art 28 lg-te 3 ja 5 järgi Ukraina kohtule. Seega ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
6.Kohtul puudub võimalus tsiviilasja kohtualluvusel edastamiseks Ukraina kohtule, seega on hagejal õigus pöörduda hagiga kostja elukohajärgse kohtu poole.
7.Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 426 lg 1). TsMS § 427 järgi võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulud
8.Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2024 määruse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 15.05.2024 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

jätta

M.B.i

kanda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval