Tsiviilasi nr: 2-14-56014 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TN (hageja) esitas Harju Maakohtule 16.08.2014 hagi EE (kostja) vastu. 08.09.2014 Harju Maakohtu määruse alusel on tsiviilasi edastatud alluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Hageja täpsustas menetluse kestel oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista põhivõla 12 779,55 eurot ja intressid 3194,88 eurot, kokku 15 974,43 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Osaühinguga Lemester (äriregistrist kustutatud 13.09.2013; edaspidi: OÜ Lemester) kolm laenulepingut (18.08.2006 summas 40 000 krooni; 12.12.2006 summas 45 000 krooni; 05.04.2007 summas 115 000 krooni, edaspidi: laenulepingud). Laenude tagastamise tähtajad olid vastavalt kuupäevadel 18.08.2011, 12.12.2011 ning 05.04.2012. Tähtaja saabudes kostja laenu ei tagastanud.
3.Viru Maakohus kuulutas 06.06.2008 välja OÜ Lemester pankroti. 13.07.2013 omandas hageja avalikul enampakkumisel laenulepingutest tulenevad nõuded kostja vastu. OÜ Lemester (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael kinnitas hagejale nõuete müügi hetkel, et OÜ-le Lemester (pankrotis) pole kostja saadud laene tagastanud. OÜ Lemester (pankrotis) juhatuse liige PT on nii kriminaalmenetluse käigus antud ütlustega kui ka OÜ Lemester juhatuse liikmena kohtus OÜ Lemester pankrotiasja istungil kinnitanud, et kostja pole kohustust, tagastada saadud laen ja intressid, täitnud. Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevuse kogusummas 15 974,43 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata. Samuti palus kostja kontrollida hageja nõude aegumist.
5.Kostja on oma kohustused OÜ Lemester (pankrotis) ees täitnud. Seda tõendab eelkõige PT poolt kostjale väljastatud kinnitus. Asjaolu, et hageja nõue on alusetu, tõendab ka hageja tegevus oma olematu võlgnevuse sissenõudmisel. Kostja on oma õiguste kaitseks olnud sunnitud pöörduma ka politsei poole. Hageja õigusvastast käitumist on kinnitanud ka PT.
6.Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist intressilt, mis on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 6 esimeses lauses sätestatut arvestades lubamatu. 2(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-56014
Maakohtu otsus
7.Pärnu Maakohus jättis 09.10.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Otsuse põhjenduste järgi on vaidlustamata asjaoludega tõendatud, et kostja ei olnud laenulepingutest tulenevat laenu tagastamise kohustust täitnud enne 26.05.2008, st enne OÜ Lemester pankrotiasja kohtulikku arutamist Viru Maakohtus. Samuti on tuvastatud, et kostja pole laene tagastanud ei hagejale ega pankrotihaldur S. Taelale.
9.Kostja on esitanud kohtule dokumendi, milles PT kinnitab, et kostja on tagastanud OÜle Lemester (pankrotis) nii laenusumma kui ka intressi sularahas. Seda dokumenti pidas maakohus kohaseks tõendiks VÕS § 95 lg 1 mõttes. Maakohtu hinnangul tuleb eeldada, et kostja on laenulepingutest tuleneva kohustuse täitnud. Hageja pole vastupidist tõendanud. Samuti pole hageja seadnud kahtluse alla kostja esitatud tõendi usaldusväärsust.
10.Alles pankroti väljakuulutamisega omandas pankrotihaldur õiguse OÜ Lemester (pankrotis) vara (pankrotivara) valitseda ja käsutada ning juriidilisest isikust võlgniku seaduslik esindaja kaotas õiguse teha mistahes tehinguid. Hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et OÜ Lemester pankrot kuulutati välja 26.05.2008. Kui pankrotti ei kuulutatud välja 26.05.2008, jäi selle kuupäeva ja pankroti väljakuulutamise aja vahele ajavahemik, mil PT-l äriühingu seadusliku esindajana ei olnud takistatud äriühingu nimel kostjalt lepingutest tuleneva kohustuse täitmist vastu võtta.
11.Maakohus märkis, et ei kontrolli nõude aegumist, kuna hagi jääb rahuldamata muudel põhjendustel. Apellatsioonkaebus
12.Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on hageja arvates hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis valesti. Samuti on maakohus jätnud osad tõendid hindamata.
13.Maakohus pole arvestanud hageja nõude olemasolu tuvastamisel, et ajaks, kui hageja nõude omandas, oli OÜ Lemester (pankrotis) pankrotimenetlus lõpujärgus. See tähendab, et pankrotihaldur S. Tael sai enampakkumisel müüa vaid selliseid nõudeid, mis olid pankroti väljakuulutamise ajaks olemas. Ka kinnitas PT 02.07.2008 võlgniku vandega, et kõik esitatud andmed ettevõtte kohta on õiged. Seega on maakohtu järeldus, et kostja võis laenulepingutest tulenevad kohustused OÜ-le Lemester (pankrotis) täita ajavahemikus 26.05.2008-06.06.2008, vastuolus PT 02.07.2008 kinnitusega.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-56014
14.Maakohus jättis tähelepanuta, et 22.08.2013 seisuga olid laenulepingutest tulenevad nõuded kostjal täitmata OÜ Lemester (pankrotis) ees. See nähtub näiteks Viru Maakohtu 22.08.2013 kohtumäärusest nr 2-08-16087, millega kinnitati OÜ Lemester (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuanne selliselt, et OÜ-l Lemester (pankrotis) eksisteerivad kolmest laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu.
15.Maakohus on omistanud põhjendamatult suurt tähtsust kostja esitatud kinnitusele. Pole eluliselt usutav, et PT ei toonud kogu pankrotimenetluse vältel välja, et tegelikult on kostja laenulepingutest tulenevad kohustused täitnud. Sel juhul pidi PT 02.08.2008 võlgniku vande andmisel valetama. Ka pole usutav, et pankrotihaldur ei teadnud laenulepingutest tulenevate kohustuste väidetavast täitmisest midagi. Tähelepanuta on jäänud asjaolu, et kostja esitas maksmise kohta kinnituse alles siis, kui hageja pöördus kostja vastu kohtusse. Pole usutav, et alles siis leidis kostja kinnituse üles. Hageja ei välista, et dokument koostati selle kohtumenetluse tarbeks ning tegelikult pole kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi OÜ Lemester (pankrotis) ees kunagi täitnud. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
18.TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele. Praegusel juhul ei ole maakohus viinud läbi sisulist eelmenetlust ning on jätnud täitmata selgitamiskohustuse. Need minetused on muu hulgas tinginud hageja jaoks üllatusliku lõpplahendi.
19.Maakohus on lugenud kostja poolt esitatud PT "Kinnituse" (II kd, tl 71) täitmise kviitungiks VÕS § 95 lg 1 mõttes ning märkinud, et sellise tõendi esitamisel tuleb eeldada, et kostja on laenulepingutest tuleneva laenu tagastamise kohustuse laenuandjale täitnud. Hageja, väites, et kostja ei ole laenu kohaselt tagastanud, pidanuks oma väidet tõendama. Kolleegiumi hinnangul võib sellise õigusliku käsitlusega vähemalt maakohtu poolt tuvastatud asjaolude põhjal nõustuda. Samas ei tohi kohtu
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-56014 õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu 20.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40; 22.02.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu 02.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Praegusel juhul vaidlevad pooled eelkõige kostja (laenusaaja) laenulepingust tulenevate kohustuste täidetuse üle. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks "Kinnitusele" antavat õiguslikku hinnangut pooltega menetluses arutanud ning selgitanud neile sellest tulenevat tõendamiskoormist. Seetõttu ei pruukinud hageja temal lasuvast tõendamiskoormisest aru saada. Vastavate teadmiste puudumist võib järeldada ka apellatsioonkaebuse väidetest, et hageja arvates kinnitavad asjas olemasolevad tõendid nõude olemasolu. Maakohtu menetluses ei esindanud hagejat (ega ka kostjat) professionaalsed õigusnõustajad. Eelmärgitud kohtu minetuste tõttu võisid hagejal jääda maakohtu menetluses olulises ulatuses tõendid ja tõendite kogumise taotlused esitamata. Samuti võis hageja ekslikult loobuda varem esitatud taotlusest tunnistajate ülekuulamiseks (II kd, tl-d 75-76).
20.Kolleegium lisab, et TsMS § 392 lg-st 1 lähtuvad eelmenetluse ülesanded tuleb kohtul täita sõltumata sellest, kas asja lahendatakse kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1) või arutatakse kohtuistungi(te)l. Toimikust nähtuvalt on maakohus andnud hagejale tõepoolest korduvalt võimalusi täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks. Selline kohtu tegevus ei ole eelmenetluse ülesannete täitmiseks siiski piisav, kui kohus ei ole eelnevalt õigussuhtele antavat õiguslikku kvalifikatsiooni pooltega arutanud ega tõendamiskoormist selgitanud.
21.Maakohus on otsuses mh leidnud, et hageja ei ole seadnud menetluses kahtluse alla kostja esitatud "Kinnituse" (II kd, tl 71) kui tõendi usaldusväärsust. Tsiviilasja materjalide põhjal on maakohtu selline järeldus kolleegiumi arvates ennatlik. Hageja poolt hagiavalduse p-s 5 (I kd, tl 3) esitatud väidetest võib järeldada, et hageja peab sellist võimalikku dokumenti "võltsinguks". Vastuolus TsMS § 392 lg 1 p-ga 3 ei ole maakohus eelmenetluses välja selgitanud, mida hageja dokumendi "võltsimise" all silmas peab. Kolleegium märgib, et TsMS § 277 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus sama paragrahvi neljanda lõike alusel jätta dokumendi otsuse tegemisel arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid.
22.Lisaks on kostja oma senistes vastuväidetes tuginenud lakooniliselt ainult PT "Kinnitusele" ja selles avaldatule. Kostja ei ole täpsemalt selgitanud laenu tagastamise asjaolusid, st millal ja kuidas ta laenu (sularahas) tagastas, milline isik võttis temalt tagastud laenusumma vastu, kes ja millal väljastas talle vaidlusaluse "Kinnituse" jms.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-56014 Need asjaolud tulnuks maakohtul TsMS § 392 lg 1 p 3 järgi eelmenetluses välja selgitada, paludes kostjal oma väiteid täpsustada. Vastavaid asjaolusid teadmata on kohtul keerukas "Kinnitust" kogumis teiste tõenditega kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnata.
23.Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.
24.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita esmalt eelmenetluse ülesanded, mh tuleb selgitada pooltele tõendamiskoormist ning anda neile võimalus esitada vaidlusaluste asjaolude kohta täiendavaid tõendeid. Kolleegium rõhutab, et TsMS § 236 lg 3 järgi peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb ning TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud.
25.Lisaks tuleb hagejal eelmenetluses täpsustada intressinõuet (TsMS § 392 lg 1 p 1). Toimikust nähtuvalt on hageja esitanud põhinõude (12 779,55 eurot) kõrval ka nõude intressi väljamõistmiseks summas 3194,88 eurot (I kd, tl 145). Samas ei ole hageja esitanud intressinõude arvestust ning maakohus pole seda hagejalt ka nõudnud. See muudab aga sisuliselt võimatuks intressinõude õigusliku põhjendatuse kontrollimise. Kolleegium märgib, et hageja väidetav nõue tuleneb kolmest erinevast laenulepingust, mille alusel saadud laenude summad ja laenude tagastamise tähtajad olid erinevad.
26.Intressinõude õige lahendamise seisukohalt on oluline ka välja selgitada, kas kostja võttis laenu seoses oma majandus- või kutsetegevusega või väljaspool sellist tegevust. Viimasel juhul tuleb kostjat käsitleda tarbijana ning laenulepingutele laienevad mh võlaõigusseaduse tarbijakrediidilepingute kohta käivad normid, VÕS §-d 402 jj. Seetõttu tuleb arvestada ka VÕS §-s 408 sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärgedega.
27.Kostjal tuleb eelmenetluses täpsustada aegumise vastuväidet. Kostja on hagile esitatud vastuses palunud kohtul kontrollida hageja nõude aegumist (II kd, tl 70). Vaidlustatud otsuses ei ole maakohus hageja nõude aegumist kontrollinud, kuna jättis hagi rahuldamata muudel põhjusetel. Sellega ei ole maakohus iseenesest menetlusnorme rikkunud. Samas ei ole kohus aegumise vastuväitega seonduvat pooltega menetluses üldse arutanud. Kostja ei ole oma õiguslikku seisukohta nõuete aegumise osas selgitanud ega toonud välja neid asjaolusid, millega ta nõude aegumist seostab. Arvestades, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2,
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-56014 § 230 lg 1), pidanuks maakohus laskma kostjal nõude aegumist puudutavaid väiteid täiendavalt selgitada. Vastasel juhul puuduks hagejal võimalus nõude aegumise väitele sisuliselt vastu vaielda.
28.Lõpuks tuleb maakohtul vormistada TsMS § 436 lg 1 ja § 442 nõuetele vastav otsus. Kolleegium märgib, et kostja viited VÕS § 113 lg-le 6 ei ole õiguslikult asjassepuutuvad ning need võib jätta kohus asja uuel lahendamisel tähelepanuta. Toimikust nähtuvalt ei ole maakohus käesolevas asjas viivisenõuet menetlenud ega selles osas otsust teinud. Apellatsioonkaebuse põhjal hagejal selles osas maakohtule etteheited puuduvad.
29.Kuivõrd asi saadetakse maakohtule tervikuna uueks läbivaatamiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuses sisalduvaid etteheiteid, mis puudutavad tõendite väidetavat ebaõiget või puudulikku hindamist ning faktiliste asjaolude väära tuvastamist. TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel.
30.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.