4.Kinnitada pankrotihaldur Ly Müürsoo tasu koos käibemaksuga 864,00 eurot (sh käibemaks 144 €), milline mõisata välja OÜ-le x(äriühing, mille kaudu haldur tegutseb, registrikood x, konto xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS).
5.Pankrotihalduri tasu 864,00 eurot (sh käibemaks 144€) ja kulud 120 eurot (sh käibemaks 20 €) mõista välja menetlusabina riigi vahenditest.
6.Vabastada võlgnik Priit Pilv punktis 5 märgitud menetlusabi (halduri tasu ja kulud) riigituludesse maksmise kohustusest 476,40 euro (sh käibemaks 79,4 eurot) ulatuses. Ülejäänud osa menetlusabist summas 507,60 eurot on Priit Pilv kohustatud maksma riigituludesse ositi 24 kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest, iga kuu 21,15 eurot.
6.1.Makseinfo menetlusabi riigituludesse maksmiseks (makserekvisiidid, konto- ja viitenumbrid jm) edastatakse võlgnikule kohtumääruse jõustumisel. Võlgnik võib makseinfo saada ka Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantseleist.
6.2.Juhul, kui Priit Pilv ei täida menetlusabi riigituludesse maksmise kohustust nõuetekohaselt, tuleb tal kanda ka kohtulahendi täitmisega seotud kulud.
7.Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud (hüvitamata ajutise halduri tasu ja kulu) summas 543,60 eurot jätta Priit Pilv’e kanda.
8.Avaldada teade Priit Pilv’e pankrotimenetluse lõpetamise kohta elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Algatada füüsilisest isikust võlgniku Priit Pilv kohustustest vabastamise menetlus.
10.Jätta Priit Pilv’e kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada Priit Pilv’e ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi.
10.1.Priit Pilv kohustub PankS § 173 lg-tes 3 ja 6 (st võlgniku töö- ja teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu või pärimise teel saadud) vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
10.2.Priit Pilv on kohustatud iga aasta 18.maiks esitama kohtule aruanne oma kohustuste täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 18.05.2017.
11.Toimetada määrus kätte Priit Pilv’ele ja Ly Müürsoo’le, saata teadmiseks Rahandusministeeriumile ning punkt 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Tsiviilasi nr 2-15-15928
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
04.12.2015 kohtumäärusega kuulutas Pärnu Maakohus välja füüsilise isiku Priit Pilv’e pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur on kohtule esitanud PankrS § 158 lg 1 kohase teate, et võlgniku pankrotimenetluses ei ole pankrotivaras vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja teinud ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Koos teatega esitas pankrotihaldur kohtule ka PankrS § 158 lg 3 ettenähtud aruande.
KOHTU SEISUKOHT
1.Pankrotiseaduse (PankS) § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Priit Pilv’e pankrotimenetluses on tunnustatud nelja võlausaldaja (BIGBANK AS, Eesti Energia AS, Swedbank AS, Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu) nõuded kokku 17 706,16 eurot, kõik teise järgu nõuetena. Esimese ja kolmanda järgu nõudeid ei esitatud. 08.03.2016 koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku. Teade jaotusettepanekuga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse ja tähtaja kohta ilmus elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.03.2016. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. Kohus kinnitas jaotusettepaneku esitatud kujul 11.04.2016 määrusega. Määrust ei vaidlustatud. Jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Aruandest nähtuvalt oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise seisuga kaks arvelduskontot – üks Swedbank AS-s ja teine AS-s SEB Pank, millede jäägid olid vastavalt 0,96 eurot ja 4,89 eurot. Kuna konto jääk Swedbank AS-s on võrdeline ülekande tasuga, ei saa pankrotihaldur seda jääki arvestada varana. Haldur on lubanud võlgnikul teha AS-i SEB Pank kontolt väljamakseid maksimaalselt 910 eurot kuus ning 01.01.2016 alates 1003,32 eurot kuus (võlgnik + tema x). Seega ei kuulu ka AS-i SEB Pank kontojääk pankrotivara hulka. Priit Pilv on perioodil detsember 2015 kuni märts 2016 (k.a.) saanud maksustatavat tulu x OÜ-st (dets.2015) ja xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx (jaan-aprill 2015) ning Sotsiaalkindlustusametist pensioni, mille suurus detsember 2015 – märts 2016 oli 158,37 eurot kuus ning alates aprillist 2016 on 167,40 eurot kuus. Haldur palus võlgniku tööandjal maksta võlgniku töötasu (arvestades saadava pensioniga) summas 844,95 eurot (osa, millele ei saa pöörata sissenõuet) võlgniku kontole AS-s SEB Pank, ning seda ületav osa võlgniku kontole Swedbank AS-s. Kuna võlgnikul on x xxxxxxxxxxxx last, ei saa arestida tema sissetulekut 1003,32 euro ulatuses kuus. Seetõttu saadavatest summadest pankrotivara hulka laekumisi ei toimuks. Muid laekumisi pankrotivarasse toimunud ei ole. Võlgnikule ei ole makstud elatist. PankrS § 146 nimetatud väljamakseteks on 04.12.2015 kohtumäärusega kinnitatud ajutise halduri tasu ja kulud koos käibemaksuga, kokku 1020 eurot, millest 476,40 eurot (sh käibemaks 79,40 €) on välja mõistetud riigi vahenditest ning 11.04.2016 kohtumäärusega kinnitatud pankrotimenetluse kulud 120 eurot (sh käibemaks 20€). Lisandub ka pankrotihalduri tasu. Pankrotihaldur on arvestanud oma tasu suuruseks 720 eurot (9 tundi, tunnitasu 80€). Eeltoodu alusel moodustavad väljamaksed pankrotivarast kokku 2004 eurot, millest 476,40 eurot (sisaldab käibemaksu) on riigi vahenditest hüvitatud. Vahendite puudumise tõttu on haldurile hüvitamata 1527,60 eurot. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Samuti ei ole müüdud ja müümata pankrotivara ning teistelt isikutelt saada olevat vara. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse neid ka esitada. Samuti pole pankrotimenetluses kohtukulusid. Pankrotimenetluse käigus ei ole toimunud laekumisi pankrotivarasse. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustanud väikesest ja ebaregulaarsest sissetulekust tekkinud suutmatus tasuda endale võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et Priit Pilv’e pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Seetõttu on pankrotihalduri ettepanek pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu põhjendatud. PankrS § 158 lg 4 alusel lõpetab kohus Priit Pilv’e pankrotimenetluse raugemise tõttu ja vabastab pankrotihalduri PankS § 165 lg 3 alusel kohustustest. PankS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks.
2.Aruandest nähtuvalt on haldur teinud Priit Pilv’e pankrotimenetluses toiminguid (erinevate teadete ja taotluste, samuti nõudeavalduste, jaotusettepaneku ja aruande koostamine, saatmine; võlausaldajate üldkoosolekute ettevalmistamine, osalemine; arvelduskonto allkirjaõigusluse ümbervormistamine), milleks kulus 9 tundi. Toimingute tegemiseks kulutatud aja eest on haldur arvestanud tasu 720 eurot (tunnihind 80 €) + käibemaks 144 eurot, tasu koos käibemaksuga 864 eurot. Võlgnik on kohtule saatnud Tsiviilasi nr 2-15-15928 2 (3)
nõusoleku määrata halduri tasuks koos käibemaksuga kogu pankrotimenetluse aja eest 864 eurot (sh käibemaks 144 €) ning seisukoha, et nimetatud tasu maksmine ei riku tema kui võlgniku ega ka võlausaldaja huve. Eeltoodut arvestades kinnitab kohus halduri tasu koos käibemaksuga 864 eurot (sh käibemaks 144 €). Tasu mõista halduri taotlusel välja OÜ-le x, st äriühingule, mille kaudu haldur tegutseb. Varem on kohus kindlaks määranud, et pankrotimenetluse kulu kogu pankrotimenetluse aja eest koos käibemaksuga on 120 (100+20) eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulud on vahendite puudumise tõttu välja maksmata. Kuna P.Pilv’e pankrotimenetluses pole vahendeid pankrotimenetluse kulude ja halduri tasu katteks, on haldur esitanud taotluse anda halduri tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi kokku summas 984 eurot. Taotlus on kohtu hinnangul põhjendatud. Menetlusabist 476,40 eurot koos käibemaksuga ei mõista kohus võlgnikult välja riigituludesse (TsMS § 183 lg 2), kuid ülejäänud osa menetlusabist, st 507,60 eurot, peab võlgnik riigile hüvitama kohtu määratud korras.
3.Pankrotiavaldusega koos on Priit Pilv esitanud ka PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses on Priit Pilv kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Ka kohus ei tuvastanud asjaolusid PankrS § 171 lg 2 mõttes, mis välistaksid Priit Pilv’e kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud, kuid ei nemad ega pankrotihaldur pole esitanud vastuväidet P.Pilv’e kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab Priit Pilv’e kohustustest vabastamise menetluse. Halduri andmetel on ta kolmel korral kutsunud võlausaldajad üldkoosolekule arutamaks muu hulgas ka P.Pilv’ele usaldusisiku nimetamisega seotud küsimusi (kutsed avaldatud elektoonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.02.2016, 08.03.2016, 15.04.2016), kuid ükski võlausaldaja üldkoosolekule ei ilmunud. Võlausaldajate selline käitumine annab põhjendatud aluse järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks nimetada P.Pilv’ele kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik. Haldur on teinud ettepaneku jätta P.Pilv’e kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada P.Pilv’e ennast täitma usaldusisiku kohustusi. P.Pilv on nõustunud ja kohustunud ise täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtul puudub käesoleval hetkel põhjus kahelda, et Priit Pilv suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Eeltoodut arvestades jätab kohus Priit Pilv’e kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustab Priit Pilv’e ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus paneb Priit Pilv’ele kohustuse esitada kohtule iga aasta 18.maiks aruanne oma kohustuste täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 18.05.2017. PankrS § 173 kohaselt on Priit Pilv kohtustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Priit Pilv peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.