Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
AS
XXX
pankroti
Avaldaja/võlausaldaja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn); Avaldaja/võlausaldaja lepingulised esindajad: Raimo XXX (e-post [email protected]); vandeadvokaat Ants Mailend (e-post [email protected]); Võlgnik: AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Leppik (e-post [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: (Pankrotihalduribüroo Ennok [email protected]).
Viimase kohtuistungi toimumise aeg ja kohtuistungil osalenud isikud
Oliver OÜ;
Ennok e-post:
02.03.2016 Võlausaldaja lepingulised esindajad Raimo XXX ja vandeadvokaat Ants Mailend, Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik, Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja AS XXX(registrikood 10191805) pankrot.
2.Nimetada pankrotihalduriks Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ; Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]).
3.Määrata ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki töötasuks 2 560 eurot, millele lisandub käibemaks 512 eurot, kokku 3 072 (kolm tuhat seitsekümmend kaks) eurot.
4.Välja mõista ajutise halduri tasu võlgniku pankrotivara arvelt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) kasuks, mille kaudu Oliver Ennok tegutseb.
5.Määrata võlausaldaja Swedbank AS menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 4 740,18 eurot (neli tuhat seitsesada nelikümmend eurot ja 18 senti).
6.Välja mõista Swedbank AS menetluskulud võlgniku pankrotivara arvelt.
7.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Kentmanni 13, Tallinnas, 04. aprillil 2016, algusega kell 10.00.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
14.Kohtumäärus saata võlausaldajale, võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). I Asjaolud Menetluse käik
1.Swedbank AS (avaldaja/võlausaldaja) esitas 31.08.2015 kohtule pankrotiavalduse AS XXX(võlgnik) suhtes. Avalduse kohaselt tuleneb avaldaja nõue võlgniku vastu võlgniku poolt
2-15-12895 garantii andmisest avaldaja kasuks garantiikirjaga nr 1-29/07/11. Võlgnik on 29.07.2011 andnud avaldajale garantiikirja, mille tingimuste kohaselt on võlgnik võtnud endale kohustuse tagada OÜ XXXja avaldaja vahel 29.07.2011 sõlmitud laenulimiidi lepingust nr XXXtulenevate avaldaja nõuete hüvitamise. 21.08.2014 esitas avaldaja võlgnikule garantiikirjast tuleneva nõude, millega ühtlasi informeeris võlgnikku, et laenusaaja ei ole suutnud täita laenulepingust tulenevaid maksekohustusi ja võlausaldaja on ühepoolselt laenulepingu üles öelnud alates 16.08.2014. Võlgnik on avaldaja garantiinõudest tuleneva nõude kätte saanud, mille kohaselt palus avaldaja võlgnikul täita garantiikohustuse summas 15 078 724,27 USD hiljemalt 21.09.2014. Võlgnik ei asunud oma kohustust täitma ja ei ole seda teinud tänaseni. 22.09.2014 esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, millega tegi võlgnikule veelkord ettepaneku tasuda garantiikirjast tulenevad kohustused hiljemalt 10 päeva jooksul arvates pankrotihoiatuse kättesaamisest. Pankrotihoiatuse saatis avaldaja võlgnikule kulleriga tähitud postiga, samuti e-postiga võlgniku äriregistris märgitud e-postiaadressile, millelt pankroti-hoiatuse kättesaamist võlgnik ka kinnitas. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte hiljemalt 24.09.2014. Vastavalt garantiikirja tingimustele on avaldajal õigus garantiinõude tähtajaks täitmata jätmisel arvutada garantiinõudelt viivist 0,15% päevas kuni nõude täitmiseni. Võlgniku võlgnevus pankrotiavalduse esitamise seisuga on 13 381 899,42 eurot. Vaatamata pankroti-hoiatusele võlgnik võlgnevust tasunud ei ole. Avaldaja palub nimetada ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Avaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot.
2.Harju Maakohtu 09.09.2015 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja edastanud võlgnikule kirjaliku seisukoha esitamiseks.
3.18.09.2015 esitas võlgnik kohtule oma kirjaliku seisukoha pankrotiavaldusele. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, leides, et pankrotiavalduse aluseks olev pankrotihoiatus on varasema jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas 2-14-58759 lahendatud (millega jäeti ajutine haldur nimetamata), Swedbanki nõue võlgniku vastu põhineb põhivõlgniku OÜ XXXvastu suunatud nõudel, mis on täielikult tagatud tagatiskaubaga, mille Swedbank saab nõude rahuldamiseks realiseerida, Swedbanki pankrotiavaldus põhineb nõudel, mis on lahendamisel põhivõlgniku OÜ XXXja Swedbanki vahel teises tsiviilasjas hagimenetluses (2-14-61399) ning sõltub muudest pooleliolevatest kohtuvaidlustest ning pankrotiavalduse esitamisega avaldaja kuritarvitab oma õigusi ja teostab oma huve, arvestamata teise poole mõistlike huvidega.
4.29.09.2015 toimunud eelistungil arutasid võlausaldaja ja võlgnik nõude üle. Avaldaja jäi oma avalduse juurde, palus kohtul nimetada ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnik jäi oma vastuväidete juurde. Kohus nimetas 06.10.2015 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki.
5.08.10.2015 esitas võlgnik kohtule määruskaebuse Harju Maakohtu 06.10.2015 määruse peale ning taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks pankrotiseadus osas, milles see ei näe ette võimalust esitada määruskaebust ajutise halduri nimetamise määruse peale. 16.10.2015 määrusega keeldus kohus võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmisest. 02.11.2015 esitas võlgnik kohtule määruskaebuse Harju Maakohtu 16.10.2015 määrusele. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.11.2015 määrusega võlgniku määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 16.10.2015 määruse muutmata. 25.01.2016 määrusega keeldus Riigikohus võlgniku määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2015 määrusele menetlusse võtmisest.
Ajutise halduri aruanne
2-15-12895
6.27.11.2015 esitas Oliver Ennok ajutise pankrotihalduri aruande ning 09.02.2016 ja 17.02.2016 ajutise pankrotihalduri aruande täienduse. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kanti võlgnik äriregistrisse 19.12.2000 ning võlgniku põhitegevusalaks on äriregistri andmetel jäätmete ja jääkide hulgikaubandus, taara ja pakendite kokkuost. Võlgniku poolt äriregistrile esitatud viimane aruanne on 2013.a konsolideeritud majandusaasta aruanne. Võlgniku 2013.a konsolideeritud majandusaasta tegevusaruande kohaselt moodustab võlgnik konsolideerimisgrupi koos tütarettevõtjatega XXXOÜ (registrikood XXX) ja XXXOÜ (registrikood XXX). 2013.a moodustas konsolideerimisgrupi müügitulu 63 721 000 eurot. Müügitulust 63 520 000 eurot oli käive väljaspool Eestit. Tegevusaruande kohaselt suurenes käive 6 758 000 eurot ning 2012.a kasum moodustas 92 000 eurot. Keskmine töötajate arv aruande aastal (s.o 2013.a) oli 9 töötajat. 2013.a moodustasid ettevõtte tööjõukulud 262 000 eurot. Ettevõtte juhatuse tasud moodustasid 2013.a 38 000 eurot. Nõukogu liikmetele makstud tasu oli 31 000 eurot. Võlgnik on ajutisele haldurile avaldanud, et võlgniku bilansist seisuga 06.10.2015 nähtub, et võlgnikul on käibevara kokku 2 151 000 euro ulatuses ning lühiajalisi kohustusi 251 000 euro ulatuses ja omakapital on kokku 4 914 000 eurot. Võlgnik on selgitanud, et pikaajalised kohustused on tagatud hüpoteekidega kolmandate isikute kinnisvarale. Bilansiväline kohustus on tagatud võlausaldaja omanduses oleva tagatiskaubaga ja bilansivälise nõudega OÜ XXX(pankrotis) vastu. Võlgnik on rõhutanud, et ettevõttel on käibevara ca 10 korda rohkem kui lühiajalisi kohustusi ning pikaajalised kohustused on kahekordselt tagatud ning lisaks on ka tagatud ca samas mahus ettevõtte omakapitaliga. Võlgnik leiab, et ei ole püsivalt maksejõuetu ja puudub alus pankroti väljakuulutamiseks. Haldurile teadaolevalt on võlgnik esitanud oma tütarettevõtte OÜ XXX(pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse kogusummas 27 161 947,41 eurot, millest 2 079 495,91 eurot on tingimuslik. OÜ XXX(pankrotis) pankrotihaldur leiab, et võlgniku võimalike nõuete rahuldamine OÜ XXX(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole kuigi tõenäoline. Lisaks garantiile on avaldaja nõuded OÜ XXX(pankrotis) vastu tagatud tagatis-võõrandamiselepingu alusel avaldaja omandisse antud kaupadega ja XXX ja XXX käendustega. Tagatisvõõrandamiselepingu alusel avaldaja omandisse antud kaubad on tänaseni edasi müümata ja avaldaja nõudeid nende kaupade arvel pole seni olnud võimalik rahuldada. Avaldaja on rõhutanud, et OÜ XXX(pankrotis) kohustuste täitmiseks antud muud tagatised (sh tagatisvõõrandamiselepingu alusel omandatud kaup) ei mõjuta kuidagi võlgniku kohustusi garantiikohustuste koheseks täitmiseks täies ulatuses. Võlgnik on oma 06.10.2015 vara nimekirjas avaldanud, et tal on laenulepingust (tähtaeg 31.12.2018) tulenev nõue Suurbritannia äriühingu XXXvastu summas 6 128 579,89 eurot. XXX Ltd on Euroopa äriregistri andmetel asutatud 19.03.2003 ning registri andmetel on ettevõtte staatus käesoleval ajal „dissolved“, mis tähendab kas lõpetatud või likvideeritud. Eeltoodust tulenevalt on halduri hinnangul kaheldav nõude sissenõudmine XXX Ltd vastu, kuna ühing on registri andmetel likvideeritud/lõpetatud, ühing ei ole esitanud aruandeid 2013-2014 ja ühingu juhiks on isik, kes tegutseb nö varidirektorina. Võlgniku vara nimekirja kohaselt on võlgniku „muuks varaks“ mh XX (osakud) ja XXX (azio), mille kohaselt on XXX kohustatud võlgnikule tasuma OÜ XXX(pankrotis) osade ostuhinna 2 002 454 eurot hiljemalt 31.12.2015. Halduri hinnangul ei ole tagatud antud nõude laekumine. Arvestades, et täna on OÜ XXX pankrotis, siis puudub antud osal väärtus. 06.10.2015 bilansi kohaselt on võlgnikul muid lühiajalisi nõudeid summas 140 000 eurot. Võlgnik selgitas, et nimetatud nõue on tütarettevõtte XXXOÜ vastu, mille võlgnik omandas OÜ-lt XXX(registrikood XXX) 21.05.2010 sõlmitud nõude loovutamise
2-15-12895 lepingu alusel. Arvestades, et XXXOÜ osas toimub sundtäitmine ning XXXOÜ-le kuuluv ainukene kinnistu on koormatud kolmanda isiku kasuks, siis ei ole halduri hinnangul tagatud võlgnikule kuuluva nõude sissenõudmine. Võlgnikule ei kuulu käesoleval ajal kinnisvara. Võlgnikule kuulus Tartu linnas asukohaga XXXkinnistu, registriosa numbriga 4090503, katastritunnusega 79502:001:0017, sihtotstarbega tootmismaa 80%, ärimaa 20%, pindalaga 9 719 m2. Võlgnik võõrandas nimetatud kinnistu 2014 OÜ-le XXX(registrikood XXX). Võlgnik selgitas, et XXXkinnistule olid seatud hüpoteegid Nordea Bank Finland Plc kasuks, mis tagasid võlgnikule antud krediite. Laenude tagastamiseks hüpoteegid realiseeriti (kinnistu võõrandati) ja müügist saadud 260 000 eurot laekus Nordea panga kontole. Võlgniku 06.10.2015 kasumiaruande kohaselt on ettevõtte müügitulu 0 eurot (võrdluseks 01.0131.12.2014 müügitulu 81 000 eurot). Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus ja jääb arusaamatuks, mille arvelt võlgnik kavatseb täita olemasolevaid kohustusi sh jooksvaid kõrvalkohustusi. Võlgniku 06.10.2015 varade nimekirja kohaselt on võlgnikul vara kogusummas 10 280 512,10 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei kajasta võlgniku bilanss reaalselt ja õiglaselt võlgniku varalist seisu st varade väärtus on ülehinnatud. Võlgnik on oma ainukese kinnistu võõrandanud ning majandustegevuse lõpetanud. Varadeks on nõuded kolmandate isikute vastu, millede sissenõudmine ei ole tagatud. XXXOÜle on välja kuulutatud pankrot ning XXXOÜ ainukese kinnistu osas toimub sundtäitmisel müük. Peamiseks varaks on nõue Ühendatud Kuningriigi ettevõtte XXX Ltd, kes Euroopa äriregistri andmetel on likvideeritud ja ei ole esitanud aruanded al 2012.a. Nõue XXX vastu ei ole tagatud ja puudub kindlus selle sissenõudmise võimalikkuse osas. Seega moodustavad võlgniku reaalse vara põhivaras olev kontoritehnika väärtusega ca 5 880 eurot ja kaup summas ca 16 795 eurot. Kokku on halduri hinnangul võlgnikul teadaolevat vara ca 20 000 euro väärtuses. Võlgniku 06.10.2015 kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul võlausaldajate ees kohustusi kogusummas 5 283 587,68 eurot. Võlgnik on märkinud „bilansivälise kohustusena“ Swedbank AS nõude, mille aluseks on Garantiikiri, summas 18 000 000 USD, kuid võlgnik ei ole antud nõuet arvestanud enda kohustuste hulka. Ajutisele halduri hinnangul on võlgnik alusetult jätnud arvestamata kohustused pankrotiavalduse esitanud Swedbank AS ees. Võlgnik on ise märkinud enda kohustuste summaks 5,283 miljonit eurot, kuid halduri hinnangul tuleb siia käesoleval ajal lisada Garantiikirjast tulenev kohustus 18 000 000 USA dollarit (26.11.2015 Eesti Panga kursi 1EUR=1,0612USD kohaselt 16 961 929,89 eurot). Seega kokku on halduri hinnangul võlgniku teadaolevaid kohustusi ca 22,2 miljonit eurot. Ajutisel halduril puuduvad käesoleval ajal adekvaatsed andmed võlgniku poolt võõrandatud Tartus XXX asuva kinnistu turuväärtuse osas, samuti võlgniku poolt müüdud või vahetatud kaupade turuväärtuste osas. Antud asjaolud vajavad selgitamist edasises pankrotimenetluses. Arvestades asjaolu, et võlgnik käesolevaks ajaks majandustegevuse lõpetanud ning arvestades võlgniku kohustuste mahtu, siis on võlgniku tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaated halduri hinnangul ebatõenäolised. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ning selged väljavaated majandustegevuse taaskäivitamiseks teadaolevalt puuduvad. Võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi ca 22,2 miljonit eurot, samas kui reaalset vara on vaid ca 20 000 euro väärtuses. Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt intresside ja viiviste näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Haldur märgib, et isegi juhul kui võlgniku nõuded XXX Ltd ja/või XXX vastu õnnestuks täies ulatuses sisse nõuda, siis sellest ei piisaks kõikide kohustuste täitmiseks. Samuti ei piisaks kohustuste täitmiseks tagatisvara müügist. XXXOÜ on pankrotis ning antud osadel puudub väärtus ja samuti on ebatõenäoline nõude rahuldamine antud isiku vastu. Haldur ei ole tuvastanud pankrotikuritegu ega rasket juhtimisviga, kuid antud asjaolu vajab
2-15-12895 täpsustamist ja põhjalikumat hindamist edasises pankrotimenetluses. Halduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankr S mõistes. Ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Oliver Ennok on andnud enda nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.
7.Ajutise halduri 17.02.2016 aruande täienduse kohaselt on Nordea panga nõue võlgniku vastu suurenenud 6935415,21 euroni. Isegi kui pangal õnnestub tagatised realiseerida 50 % ulatuses jääb võlgnikul täitmata kohustus ca 3,5 miljonit eurot. Arvestades XXX ja Nordea täiendavaid nõudeid suureneb võlgniku kohustuste maht 23,4 miljoni euroni (7,240 milj + Swedbanki garantiinõue 18 000 000 USD e. 16163793,10 eurot). Võlgniku pikaajaline suutmatus kohustusi tasuda viitab tema maksejõuetusele.
8.Ajutise pankrotihalduri kulude aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud ülesannete täitmiseks 32 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 2 560 eurot, millele lisandub käibemaks 512 eurot, kokku 3 072 eurot ning vajalikud kulutused 72 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja mõista pankrotivarast ning välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941, a/a EE622200221037157598) kasuks. Pankrotiavalduse läbivaatamine
9.02.12.2015 kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde ning võlgnik oma vastuväidete juurde. Kohus lükkas pankrotiavalduse läbivaatamise edasi kuni tsiviilasja toimiku tagasijõudmiseni Riigikohtust.
10.Võlgnik esitas 09.02.2016, 18.02.2016 ja 26.02.2016 kohtule oma täiendavad seisukohad, mille kohaselt leiab, et garantiist tulenev nõue tuleb jätta võlgniku maksejõuetuse hindamisel tähelepanuta, kuivõrd nimetatud nõude õiguspärasus sõltub otseselt pooleli olevatest kohtuvaidlustest ning avaldaja omandiõigusest tagatiskaubale, mille väärtuseks avaldaja on ise hinnanud 19 miljonit USD. Venemaa kahe astme kohtud on tunnistanud Swedbanki omandiõigust tagatiskaubale ja pole tehtud takistusi selle realiseerimiseks. Samuti leiab võlgnik, et tema 6 128 579,89 euro suurune nõue XXX Ltd vastu on tagatud ja on likviidne, kuna seda garanteerib maksevõimeline Venemaaa äriühing XXX „XXX“ (XXX), mistõttu ei ole õige seda võlgniku varade hulgast välja jätta. Puudub alus arvata, et Vene Föderatsioonis ei oleks XXX suhtes tehtav kohtuotsus täidetav. Lisaks on XXX garantiiga tagatud võlgniku kohustus Nordea panga ees summas 5122180,32 eurot, samuti on Nordea nõue tagatud hüpoteekidega, mille realiseerimisel on võimalik täita kohustusi 3,1 miljoni euro ulatuses.
11.Avaldaja leiab oma täiendavates seisukohtades (15.02.2016 ja 29.02.2016), et garantiist tulenev nõue tuleks lugeda selgeks seni kuni kohus pole tuvastanud garantiile tuginemise lubamatust. Vene ringkonnakohtu määrus ei mõjuta ebakindlust põhivõlgniku kohustusi Swedbanki ees osaliselt tagava kauba omandiõiguse suhtes, kuna sellist määrust on võimalik vaidlustada ja puudub kindlus, millises osas on Swedbanki nõuet tegelikkuses võimalik rahuldada. Samuti tuleb arvesse võtta, et kõnealuse kaubaga pole tagatud mitte võlgniku, vaid põhivõlgniku (XXX) kohustused ning et võlgnikul pole alust seada garantiist tuleneva kohustuse täitmist sõltuvusse teiste tagatiste realiseerimisest. Swedbank ei nõustu ka võlgniku väidetega tagatisvara turuväärtuse 19 milj USD kohta ning loodab rahuldada tagatisvara arvel oma nõudeid põhivõlgniku vastu vaid summas 6263199 USD, samal ajal kui garantiiga on tagatud nõuded kuni 18 milj USD. Võlgniku nõude osas XXX Ltd vastu on ebaselge, kas on võlgnikul võimalik
2-15-12895 reaalselt XXX-lt raha saada. Võlgniku väide Nordea nõudeid tagavate kinnistute turuväärtuse kohta on avaldaja arvates paljasõnaline.
12.Pankrotiavalduse läbivaatamise istungitel (10.02.2016, 19.02.2016 ja 02.03.2016) jäid võlausaldaja oma avalduse, võlgnik oma vastuväidete ning ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Kohus määras otsustada võlgniku pankroti väljakuulutamise või väljakuulutamata jätmise määrusega 11.03.2016 kell 14.00.
13.09.02.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlausaldaja menetluskulud kokku summas 5 910,18 eurot, sh lepingulise esindaja tasu 4 410,18 eurot (sh käibemaks), riigilõiv avalduselt summas 300 eurot ja menetluskulude tagatis summas 1 200 eurot. Võlausaldaja kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Võlausaldaja kinnitab, et tal puudub võimalus tasutud arvetelt käibemaksu tagasi saada või maha arvata oma maksukohustusest, mistõttu palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
14.Kohus andis võlgnikule tähtaja võlausaldaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks, kuid võlgnik kohtu poolt määratud tähtaja jooksul oma seisukohta esitanud ei ole. II Kohtu seisukoht ja põhjendused
15.PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus), milles tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
16.Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi ca 23,4 miljonit eurot, samas kui reaalset vara vaid ca 20 000 euro väärtuses. Võlgniku suutmatus pikaajaliselt tasuda oma kohustusi viitab võlgniku maksejõuetusele. Võlgniku kohustused kasvavad igapäevaselt viiviste ja intresside näol, mistõttu on võlgniku maksejõuetus süveneva iseloomuga. Haldurile teadaolevalt puudub võlgnikul täna majandustegevus, mille arvelt kohustusi täita, mistõttu on ka ebatõenäolised võlgniku tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaated. Võlgniku väited XXX garantii kohta on ajutise halduri hinnangul ebausaldusväärsed ja ei ole lõpuni kontrollitavad. Isegi juhul kui õnnestuks sisse nõuda XXX garantii ei tähendaks see seda, et võlgnik suudab kõiki kohustusi täita. Ajutine haldur leiab, et võlgniku mittenõuetekohasele käitumisele ning maksejõuetuse olukorrale viitab lisaks kohustuste mahule ja majandustegevuse lõppemisele ka 2014.a majandusaasta aruande registrile esitamata jätmine ja pikaajaline maksuvõla olemasolu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.
2-15-12895
17.Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri ja avaldaja seisukohaga, et võlgniku maksevõime hindamisel tuleb avaldaja garantiinõudega arvestada. Kohtu hinnangul asjaolu, et võlgnik on Swedbankile antud garantiist tuleneva kohustuse hagimenetluses vaidlustanud, ei anna garantiile seadusega antud õiguslikku jõudu arvestades alust jätta garantiist tuleneva nõudega arvestamata. Kohtumäärus, millega hagi tagamise korras peatati garantiist tulenevate kohustuste täitmine, on tühistatud. Samuti puudub jõustunud kohtulahend või poolte kokkulepe garantiiga tagatava kohustuse puudumise või lõpetamise kohta. Isegi juhul kui nõustuda võlgniku vastuväidetega avaldaja garantiinõude vaieldavuse osas, on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku kohustused võlausaldajate ees ületavad ka ilma garantiikohustuseta võlgniku reaalset vara, mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ning kohtuistungitel kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Pankroti väljakuulutamine
18.Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 11.03.2016 kl 14:00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb viia läbi 04.04.2016 kell 10:00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 517. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liige Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AS XXXpankrotihalduriks. Kohus määrab Oliver Ennoki võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud
2-15-12895 kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti PankrS § 150 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS § 172, mille lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehti. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-23-13 p 12 leidnud, et sellest üldreeglist on PankrS §-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt, millele viitavad PankrS § 150 lg-d 2 ja 3. Menetlusosalise õigusabikulud (esindajakulud) tsiviilkohtumenetluses on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi osa menetlusosalise kohtuvälistest kuludest. Seadusandja on kehtestanud lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks eriregulatsiooni, TsMS § 175. Seega tuleb lähtuda TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest ja menetluskulude jaotuse alusel mõista välja õigusabikulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010, 3-2-1-132-10, p 10). Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning PankrS § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast. Kohus märgib, et pankrotimenetluses kehtib võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte. Kohtu hinnangul ei saa anda pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale teiste võlausaldajate ees eesõigust erinevalt PankrS § 93 lg-st 1, kuna ka tema kohtukulud on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, mille nõudeõigus tekib kohtukulude jaotuse määramisega pankrotiotsuses. Seega on võlausaldajale ajaliselt tagatud nõudeavalduse esitamine pankrotimenetluses võrdselt teiste võlausaldajatega. Seega on pankrotimenetlusega seotud väljamakseid pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest.
2-15-12895 Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab võlausaldaja Swedbank AS avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ning määrab menetluskulude suuruseks 4 710,18 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 4 410,18 eurot). Võlausaldaja avalduse tema poolt tasutud menetluskulude tagatise summas 1 200 eurot väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata, kuivõrd avaldaja ei ole käesolevas menetluses nimetatud summat tasunud. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Ajutise halduri tasu
20.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri kulude aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud ülesannete täitmiseks 32 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 2 560 eurot, millele lisandub käibemaks 512 eurot, kokku 3 072 eurot ning vajalikud kulutused 72 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja mõista pankrotivarast ning välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941, a/a EE622200221037157598) kasuks. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Toimingud seisnesid korduvates teabenõuetes võlgnikule, võlausaldajale ja tütarühingu pankrotihaldurile, päringutes registritesse ja krediidiasutustesse, saabunud päringute vastuste töötlemises, võlgniku esitatud andmete analüüsis, ajutise aruande koostamises ja täiendamises ning kohtuistungil osalemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab ajutise halduri töötasuks 2 560 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 3 072 eurot ja teostatud kulude hüvitiseks 74 eurot ning mõistab need välja pankrotivara arvelt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks.
21.PankrS § 39 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale.
2-15-12895
22.Tulenevalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.