Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-61028
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
XXX ja XXX hagi XXX, XXX ja XXX vastu pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõudes 27 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja 1 XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja 2 XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate esindaja advokaat Jaanus Prost (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ; e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kostjad: XXX (sünd. XXX.a, surn. XXX.a), õigusjärglane XXX XXX(sünd. XXX.a, elukoht XXX) XXX (sünd. XXX.a, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov (OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo; e-post [email protected]) Kirjalik menetlus
1(8)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja põhjendused 11.10.2010.a. suri XXX, kes oli 21.06.1995.a. teinud notariaalselt tõestatud testamendi, millega pärandas enda omandis oleva korteri (asukohaga XXX) koos sellele vastava muu osaga elamust ( st korteriomandi) ning sõiduauto Honda Civic (registreerimismärk XXX) XXX. Testamendi koostamise hetkel pärandajal muud vara ei olnud. Tallinna notar Mare Miller andis 08.02.2011.a. välja pärimistunnistuse, mille kohaselt on XXX annakusaajaks, mitte pärijaks. XXX pärijateks on tunnistatud 1⁄2 mõttelises osas pärandaja ema XXX, 1⁄4 mõttelises osas pärandaja õde XXX ja 1⁄4 suuruses mõttelises osas pärandaja õde XXX. Pärandi avanemise hetkel kuulus pärandvara hulka ka 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnisasjast, mille aadress on XXX (registriosa nr XXX). Nimetatud kinnisasja osa pärisid pärimistunnistuse kohaselt kostjad. XXX on andnud 1994. a. XXX laenu ning katnud hagejate vahel 2010.a. sõlmitud kokkuleppe alusel erinevaid kulusid. Käesolevaks hetkeks on XXX kohustus XXX ees kasvanud 93 939,49 euroni. XXX kuulub hetkel vana korter asukohaga XXX, mis on tema ainsaks elukohaks. Korteri väärtuseks on ligikaudu 50 000 eurot. XXX ei ole piisavalt vara, et täita oma kohustusi XXX ees. Viimase nõuded XXX vastu ületavad hageja 1 vara vähemalt 43 000 euro võrra. XXX ei ole vaidlustanud pärimistunnistust. Seepärast on ta jätnud endale kuuluva vara kolmandate isikute kätte. Samal ajal ei ole tal endal piisavalt vara enda kohustuste täitmiseks XXX ees. Seetõttu on hageja 1 oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus hagejal 2 pole võimalik nõuda sisse hagejalt 1 võlgnevust täies ulatuses. Hagejad on seisukohal, et testamendiga on pärandaja soovinud jätta kogu oma vara XXX. Notar on pärimistunnistuse väljaandmisel asunud ebaõigesti seisukohale, et hageja 1 on annakusaaja, mitte pärija. Taotlevad : -
Tunnistada kehtetuks Tallinna notar Mare Milleri poolt 08.02.2011 koostatud ja tõestatud pärimistunnistus (pärimistoimik nr XXX, notari ametitoimingute raamatu nr XXX) 11.10.2010.a. surnud XXX pärimisasjas.
-
Tuvastada, et XXX ainupärijaks on XXX.
-
Tunnistada XXX omandiõigust 1⁄2 mõttelisele osale kinnisasjast asukohaga XXX.
Kostjate vastuväited Kostjad ei võta hagi õigeks, leiavad, et see on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. On diskuteeritav, kas hagejal 2 võib antud asjas olla hagi esitamiseks iseseisvat õiguslikku huvi. Menetlusökonoomia ja menetluse kiirendamise huvides kostjad ei vaidle vastu hageja 2 astumiseks sellesse menetlusse hagejana. XXX, kes on kostjate poolt päritud kinnistu teise 1⁄2 osa omanik, on kinnistu müügi takistamiseks seda koormanud hüpoteegiga 250 000 eurot. Kohtusse on esitatud hagi selle 2(8)
hüpoteegi tühiseks tunnistamiseks heade kommete vastasuse tõttu (tsiviilasi nr 2-13-27132). Kohtuotsusega tsiviilasjas 2-12-10643 on kohus määranud kaasomandi lõpetamise kinnistu müügi teel avalikul enampakkumisel. Kohtulahend on jõustunud, see tähendab, et kinnistu läheb müüki. Nii nagu oli hüpoteegi seadmine, nii on ka käesolev hagi ilmselt esitatud XXX poolt ainult selleks, et takistada eelnimetatud tsiviilasjas nr 2-12-10643 kohtuotsuse täitmist. Sedavõrd ebaõigesti on esitatud hagi faktilised asjaolud ning tõendamata väited. XXX(sünd. XXX.a.) tundis hageja XXX(sünd. XXX.a.) seoses sellega, et XXX ajalehes töötamise ajal oli XXX tema ülemuse abikaasa, hiljem tema lesk. Kui XXX tekkis võimalus korter osta/erastada, jäi tal endal erastamiseks rahast puudu. Raha laenas talle XXX. Vormistatud testament laenuandja kasuks oli täiendavaks tagatiseks. Et XXX surm enne XXX oli äärmiselt ebatõenäoline, ununes testamendi tühistamine pärast laenu tagasimaksmist. Kostjad vaidlevad vastu XXX seisukohale, et tema nõue hageja 1 vastu õigustab ka tema hagi kostjate vastu, sest vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus hageja 1 ei suuda täita oma kohustusi hageja 2 suhtes. Kostjad on seisukohal, et seadus ei anna võlausaldajale õigust sundida võlgnikku oma pärimisõigust hagema, või ise hageda võlgniku eest võlgniku huvides pärimisõigust. Ka ei tulene hagejale 2 hagemise õigus asjaolust, et talle kuulub üks pool kinnistut, mille teine pool kuulub pärandvarasse. Üks kaasomanik ei saa kolmanda isiku (väidetava pärija) eest hageda teist kaasomanikku, kui talle teine kaasomanik ei meeldi. Seega ei ole hagi esitatud hageja 2 õiguste kaitseks ega saa rikkuda tema õigusi. Taotlevad jätta hageja 2 hagi läbi vaatamata. Hagejad on ise varem tunnistanud, et tegemist on annaku, mitte üldpärijaks määramisega. Nimelt, notariaalse lepinguga 08.08.2011.a. tunnistas hageja 1 annakut ning võttis selle kostjatelt vastu. Vaatamata hageja 2 väitele, et terve pärandi asemel vaid annakut vastu võttes hageja 1 on kahjustanud hageja 2, kui võlausaldaja huve. Samal ajal valmistas just hageja 2 ise annaku üleandmise lepingut ette, viibis selle lepingu allakirjutamise juures ja aktsepteeris seda. Kohtu põhjendused ja järeldus
väiteid selle kohta, et korteri soetamiseks vajas pärandaja täiendavaid rahalisi vahendeid (laenu), mida ta hagejalt ka sai ning mille tagastamise kohustuse tagamiseks ta testamendi laenuandja kasuks ka tegi. Arvestades 90-ndate aastate keskel Eestis toiminud õigusruumi, ei olnud selline praktika rahalise kohustuse tagamisel ebatavaline (kasutati näiteks ka kinkelepingute ja tagasiostu õigusega müügilepingute sõlmimist). Sellist järeldust kinnitab muuhulgas ka pärandaja hilisem kiri oma õele, milles ta avaldab rahulolu, et soetas korteri, milleks tuli tal raha ka laenata, kuid mis sai tasutud (XXX 08.07.2010 e-kiri oma õele - koos osalise tõlkega tl 117-119). Kohtu käsutuses ei ole tõendeid selle kohta, et testamendi tegemise ajal juunis 1995 oli testaatori tahteks jätta oma surma korral testamendis nimetatud vara hagejale, kuid kohustused teistele pärijatele „. Kolleegium asus seisukohale, et PärS § 71 lg 1 kohaselt kui annakuks on pärandvara hulka kuuluv ese, ei või annakusaaja nõuda eset koormavate õiguste kõrvaldamist, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt võib järeldada, et tänase seaduse järgi annakuks muutunud vara läheb hagejale kui annakusaajale üle koos seda koormava hüpoteegiga, seega koos kohustusega tasuda hüpoteegiga tagatud pangalaen (millele vastab laenuandja õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist). Seega ringkonnakohus luges tõendatuks, et tegemist oli annakuga, mida koormas hüpoteek. Käesolevas hagis on samuti esitatud tõendina XXX 08.07.2010.a. e-kiri oma õele (tl 59-60). Hagejad aga on nüüd seadnud kahtluse alla sama tõendi, mida ringkonnakohus on analüüsinud eelnimetatud lahendis. Hagejad leiavad, et dokument on allkirjastamata. Tegemist on e-kirja väljatrükiga, seetõttu ei saagi sellel olla allkirja. Vaatamata sellele kvalifitseerub see dokumendi ja tõendina TsMS § 272 ja 274 mõttes.
poolt esitatud www.kv.ee väljatrükiga, asub seisukohale, et hagi hind käesolevas asjas on 27 000 eurot ning hagilt on makstud lõivu vastavalt seaduses sätestatule. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjad taotlevad hagejatelt välja mõista menetluskuludena kantud kulud õigusabile summas 2 262 eurot (koos käibemaksuga), so kokku 13 töötunni eest. Antud asja muutis esindajale tavalisest töömahukamaks ja keerukamaks mitme kliendi esindamine korraga ning klientide elamine erinevates välisriikides, sh ühe kliendi elamine Venemaa poolt okupeeritud territooriumil. Hagejad on seisukohal, et osa kostjate poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud kuludest ei seondu käesoleva tsiviilasjaga ega kuulu väljamõistmisele käesolevas tsiviilmenetluses ning hagejate hinnangul on kostjate mõistlikuks ajakuluks 11,7 tundi. Kostjate poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate esindaja on kostjatega suhelnud kolmel korral. Novembris 2014.a. kulus esindajal 4 tundi selleks, et: tutvuda hagiga, konsulteerida kostjatega ning koostada ja esitada vastus. Kuivõrd kostjate esindaja tegi kõike eeltoodut 4 tunniga, siis ei saanud kliendisuhtlusele märkimisväärselt aega kuluda, eriti võttes arvesse seda, et hagiavaldus, millega tutvuda tuli oli koos lisadega 17 lk. Seega ei saanud kostjate esindajal kuluda novembris 2014.a. oluliselt rohkem aega tsiviilasja lahendamiseks tulenevalt sellest, et esindati mitut eri riikides elavat kostjat samaaegselt. Eeltoodust tulenevalt on väheusutav, et kostjate arv ja asukoht mõjutasid kostjate lepingulise esindaja ajakulu. Kostjad on menetluskulude nimekirjas põhjendanud oktoobris - novembris 2014.a. tekkinud menetluskulusid surnud menetlusosalise õigusjärgluse vormistamisega, kohtumäärusega tutvumisega ja kostjatele tutvustamisega. Surnud menetlusosalise õigusjärgluse vormistamine ei ole põhjendatud ega vajalik menetluskulu, sest kostja 1 õigusjärglase vormistamine ei olnud vajalik käesoleva vaidluse lahendamiseks, vaid kostjate omavaheliste pärimisküsimuste lahendamiseks. Seejuures tuleb arvestada, et kostja 1 oli juba käesolevas tsiviilasjas kostjaks ning teda esindas lepinguline esindaja. Seetõttu puudus menetluslik vajadus vormistada kostja 1 õigusjärglust. Vastavalt peavad hagejad kostjate oktoobris - novembris 2014.a tekkinud kuludest mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks üksnes 0,3 tundi, mis kulus kohtumäärusega tutvumiseks ja kostjatele tutvustamiseks. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates kostjate õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, olemust ja keerukust ning sealjuures ka kostjate elamist erinevates välisriikides saab pidada vandeadvokaadist esindaja mõistlikuks tunnitasuks 130 eurot käibemaksuta. 7(8)
Kohus peab põhjendatuks järgmist ajakulu: 1) November 2014.a: hagiga tutvumine, konsultatsioonid kostjatega, 24.11.2014.a vastuse koostamine ja esitamine 3 h; 2) detsember 2014.a: hagivastuse 04.12.2014.a. koostamine ja esitamine 2,5 h; 3) veebruar 2015.a: 09.12.2014.a kohtumäärusega tutvumine ja klientidele tutvustamine, hageja 22.12.2014.a. arvamusega tutvumine ning konsultatsioonid klientidega, vastuse 19.02.2015.a. koostamine ja esitamine 4 h; 4) 09.11.2015.a. kohtumäärusega tutvumine ja kostjatele tutvustamine 0,5 h. Muus osas peab kohus kulusid ülemääraseks ja põhjendamatuks. Ülejäänud toimingud ei ole toimikust nähtavad. Lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Mis puudutab surnud menetlusosalise õigusjärgluse vormistamisele kulunud ajakulu, siis selles osas nõustub kohus hagejate seisukohaga ja ei pea vajalikuks seda siinkohal korrata. Kokku on seega põhjendatud ajakulu 10 tundi. Kohus on seejuures arvestanud ka kostjate esindaja enda poolt 16.02.2016.a menetlusdokumendis väljatoodud asjaoluga, et hagi aluseks olnud õiguslik taust on poolte vahel toimunud varasemates kohtuasjades sisuliselt juba läbi arutatud ning käesoleva menetluse käigus esitatud menetlusdokumentides toodud argumendid ja väited on seega läbi käinud ka varasemates vaidlustes. Eelnevast tulenevalt on kostjate põhjendatud menetluskulud õigusabile summas 1 560 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.