lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-61028/15

Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 11.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-61028/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3240
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Sirje Õunpuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-61028

Tsiviilasi Tsiviilasja hind

XXX ja XXX hagi XXX, XXX ja XXX vastu pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõudes 27 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja 1 XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

Hageja 2 XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate esindaja advokaat Jaanus Prost (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ; e-post: [email protected])

Asja läbivaatamine

Kostjad: XXX (sünd. XXX.a, surn. XXX.a), õigusjärglane XXX XXX(sünd. XXX.a, elukoht XXX) XXX (sünd. XXX.a, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov (OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo; e-post [email protected]) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.XXXhagi jätta läbi vaatamata.
2.XXX hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX ja XXX solidaarselt välja kostjate kasuks menetluskulud kokku summas 1 560 eurot.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(8)

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja põhjendused 11.10.2010.a. suri XXX, kes oli 21.06.1995.a. teinud notariaalselt tõestatud testamendi, millega pärandas enda omandis oleva korteri (asukohaga XXX) koos sellele vastava muu osaga elamust ( st korteriomandi) ning sõiduauto Honda Civic (registreerimismärk XXX) XXX. Testamendi koostamise hetkel pärandajal muud vara ei olnud. Tallinna notar Mare Miller andis 08.02.2011.a. välja pärimistunnistuse, mille kohaselt on XXX annakusaajaks, mitte pärijaks. XXX pärijateks on tunnistatud 1⁄2 mõttelises osas pärandaja ema XXX, 1⁄4 mõttelises osas pärandaja õde XXX ja 1⁄4 suuruses mõttelises osas pärandaja õde XXX. Pärandi avanemise hetkel kuulus pärandvara hulka ka 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnisasjast, mille aadress on XXX (registriosa nr XXX). Nimetatud kinnisasja osa pärisid pärimistunnistuse kohaselt kostjad. XXX on andnud 1994. a. XXX laenu ning katnud hagejate vahel 2010.a. sõlmitud kokkuleppe alusel erinevaid kulusid. Käesolevaks hetkeks on XXX kohustus XXX ees kasvanud 93 939,49 euroni. XXX kuulub hetkel vana korter asukohaga XXX, mis on tema ainsaks elukohaks. Korteri väärtuseks on ligikaudu 50 000 eurot. XXX ei ole piisavalt vara, et täita oma kohustusi XXX ees. Viimase nõuded XXX vastu ületavad hageja 1 vara vähemalt 43 000 euro võrra. XXX ei ole vaidlustanud pärimistunnistust. Seepärast on ta jätnud endale kuuluva vara kolmandate isikute kätte. Samal ajal ei ole tal endal piisavalt vara enda kohustuste täitmiseks XXX ees. Seetõttu on hageja 1 oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus hagejal 2 pole võimalik nõuda sisse hagejalt 1 võlgnevust täies ulatuses. Hagejad on seisukohal, et testamendiga on pärandaja soovinud jätta kogu oma vara XXX. Notar on pärimistunnistuse väljaandmisel asunud ebaõigesti seisukohale, et hageja 1 on annakusaaja, mitte pärija. Taotlevad : -

Tunnistada kehtetuks Tallinna notar Mare Milleri poolt 08.02.2011 koostatud ja tõestatud pärimistunnistus (pärimistoimik nr XXX, notari ametitoimingute raamatu nr XXX) 11.10.2010.a. surnud XXX pärimisasjas.

-

Tuvastada, et XXX ainupärijaks on XXX.

-

Tunnistada XXX omandiõigust 1⁄2 mõttelisele osale kinnisasjast asukohaga XXX.

Kostjate vastuväited Kostjad ei võta hagi õigeks, leiavad, et see on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. On diskuteeritav, kas hagejal 2 võib antud asjas olla hagi esitamiseks iseseisvat õiguslikku huvi. Menetlusökonoomia ja menetluse kiirendamise huvides kostjad ei vaidle vastu hageja 2 astumiseks sellesse menetlusse hagejana. XXX, kes on kostjate poolt päritud kinnistu teise 1⁄2 osa omanik, on kinnistu müügi takistamiseks seda koormanud hüpoteegiga 250 000 eurot. Kohtusse on esitatud hagi selle 2(8)

hüpoteegi tühiseks tunnistamiseks heade kommete vastasuse tõttu (tsiviilasi nr 2-13-27132). Kohtuotsusega tsiviilasjas 2-12-10643 on kohus määranud kaasomandi lõpetamise kinnistu müügi teel avalikul enampakkumisel. Kohtulahend on jõustunud, see tähendab, et kinnistu läheb müüki. Nii nagu oli hüpoteegi seadmine, nii on ka käesolev hagi ilmselt esitatud XXX poolt ainult selleks, et takistada eelnimetatud tsiviilasjas nr 2-12-10643 kohtuotsuse täitmist. Sedavõrd ebaõigesti on esitatud hagi faktilised asjaolud ning tõendamata väited. XXX(sünd. XXX.a.) tundis hageja XXX(sünd. XXX.a.) seoses sellega, et XXX ajalehes töötamise ajal oli XXX tema ülemuse abikaasa, hiljem tema lesk. Kui XXX tekkis võimalus korter osta/erastada, jäi tal endal erastamiseks rahast puudu. Raha laenas talle XXX. Vormistatud testament laenuandja kasuks oli täiendavaks tagatiseks. Et XXX surm enne XXX oli äärmiselt ebatõenäoline, ununes testamendi tühistamine pärast laenu tagasimaksmist. Kostjad vaidlevad vastu XXX seisukohale, et tema nõue hageja 1 vastu õigustab ka tema hagi kostjate vastu, sest vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus hageja 1 ei suuda täita oma kohustusi hageja 2 suhtes. Kostjad on seisukohal, et seadus ei anna võlausaldajale õigust sundida võlgnikku oma pärimisõigust hagema, või ise hageda võlgniku eest võlgniku huvides pärimisõigust. Ka ei tulene hagejale 2 hagemise õigus asjaolust, et talle kuulub üks pool kinnistut, mille teine pool kuulub pärandvarasse. Üks kaasomanik ei saa kolmanda isiku (väidetava pärija) eest hageda teist kaasomanikku, kui talle teine kaasomanik ei meeldi. Seega ei ole hagi esitatud hageja 2 õiguste kaitseks ega saa rikkuda tema õigusi. Taotlevad jätta hageja 2 hagi läbi vaatamata. Hagejad on ise varem tunnistanud, et tegemist on annaku, mitte üldpärijaks määramisega. Nimelt, notariaalse lepinguga 08.08.2011.a. tunnistas hageja 1 annakut ning võttis selle kostjatelt vastu. Vaatamata hageja 2 väitele, et terve pärandi asemel vaid annakut vastu võttes hageja 1 on kahjustanud hageja 2, kui võlausaldaja huve. Samal ajal valmistas just hageja 2 ise annaku üleandmise lepingut ette, viibis selle lepingu allakirjutamise juures ja aktsepteeris seda. Kohtu põhjendused ja järeldus

1.Hageja 2, XXX, on hageja 1, XXX, võlausaldaja. Hageja 1 oli 11.10.2010.a. surnud XXX testamendijärgne pärija (annaku saaja). 17.11.2014.a. vormistasid XXX ja XXX notariaalse võlatunnistuse ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe. Võlatunnistuse kohaselt võlgneb hageja 1 hagejale 2 93 939,49 eurot. XXX on XXX lapselaps. 21.06.1995.a. tegi pärandaja notariaalse testamendi, millega pärandas enda omandis oleva korteri (asukohaga XXX, Tallinn) koos sellele vastava muu osaga elamust ( st korteriomandi) ning sõiduauto Honda Civic (registreerimismärk XXX) XXX . Pärandi avanemisel kuulus pärandajale veel 1⁄2 mõttelist osa teisest kinnisasjast asukohaga Tallinnas XXX. Sama kinnistu kaasomanikuks 1⁄2 mõttelises osas on hageja 2. Notarile esitasid avalduse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmiseks XXX seadusjärgsed pärijad : ema XXX, õde XXX ja õde XXX. 08.02.2011.a. andis tallinna notar Mare Miller välja pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt tunnistati XXX pärijateks 1⁄2 mõttelises osas pärandaja ema XXX, 1⁄4 mõttelises osas pärandaja õde XXX ja 1⁄4 suuruses mõttelises osas pärandaja õde XXX. Pärimistunnistuse kohaselt on XXX annakusaajaks. Pärandaja ema XXX suri XXX.a. Tema pärijaks on tütar XXX, kes on ka senini olnud käesolevas menetluses kaaskostjaks. Toodud asjaoludes poolte vahel vaidlus puudub. 3(8)
2.Hageja 2 leiab, et tema õigused jäävad kaitseta, sest tema võlgnikul (hageja 1) ei piisa varast, et täita oma kohustused hageja 2 ees. Kuna XXX on õigus kogu pärandvarale, on hageja 1 vara praegu kolmandate isikute käes. Kuniks XXX ei ole vaidlustanud pärimistunnistust, on hagejal 2 oht jääda ilma oma hagejale 1 laenatud varast. Kohus leiab, et hagejal 2, XXX , ei ole selles hagis nõudeõigust. Hageja pärijate ringi ei kuulu, seepärast ei saa tema esitada nõuet pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Pärimistunnistuse sisu ei saa rikkuda tema õiguseid. XXX hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja 2 soovib rõhutada, et varasem hageja 1 ja kostjate osavõtul tehtud kohtuotsus nr 2-12-10643 ei ole hageja 2 jaoks siduv, sest tal puudus võimalus esitada enda poolt tõendeid ning vaidlustada kostjate poolt esitatud tõendeid. Kohus on arvamusel, et hageja 2 ei saa esitada tõendeid ega vaidlustada kostjate esindatud tõendeid ka käesolevas asjas. Kohtul tuleb tuvastada, kas hageja 1, XXX, puhul on tegemist annaku saaja või pärijaga.
3.PärS §180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui sama seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. PärS § 56 (lg 1 ja 2) sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve.
4.PärS § 181 lg 2 näeb ette, et enne 01.01.2009 tehtud testamendi teksti tõlgendamisele kohaldatakse PärS §-de 28-34 sätteid. PärS § 28 kohaselt lähtutakse testamendi tõlgendamisel testaatori tegelikust tahtest. XXX 21.06.1995.a. allkirjastatud testamendiga on testaator teinud oma surma puhuks korralduse, milles sisalduv testaatori tegelik tahe vajab tuvastamist. Testamendi tegemise ajal ei olnud testaatoril võimalik oluliselt hilisemaid asjaolusid ette näha ega testamendis neid kajastada. Testamendi tegemise ajal ei olnud pärandaja omandis ei korterit vallasasjana ega korteriomandit. Tõendist nähtuvalt on korteriomandi esmakanne kinnistusregistrisse tehtud 2002. a. Samas nähtub 21.06.1995.a. testamendi sõnastusest, et tõenäoliselt on testaator selles nimetanud enamuse oma arvestatavast varast (korteri veel enne selle tegelikku omandamist). Testamendi tegemise ajal pärimisõiguslikke suhteid reguleeris Eesti NSV tsiviilkoodeks (TsK), mille §-de 539 ja 540 sisu on notar testamendi kohaselt testaatorile avaldanud ja selgitanud. TsK § 539 järgi võis isik jätta kogu oma vara või selle osa ühele või mitmele seadusjärgsete pärijate ringi kuuluvale kui ka mittekuuluvale isikule. Annaku mõiste oli sätestatud TsK §-s 543. Nimetatud sätte kohaselt oli testamentaarse annakuga tegemist siis, kui testaator pani pärijale testamendis otsesõnu mingi kohustuse täitmise teatud kindla isiku kasuks (tavaliselt rahaline kohustus).
5.Tallinna Ringkonnakohus 30.12.2013.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-12-10643 (samade poolte vahel) vaidluses annaku ja rahalise kohustuse seotuse üle on tuvastanud : „ Kohtu ette toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest võib järeldada, et testamendi tegemine 21.06.1995 oli tingitud testaatori ja hageja vahelistest rahalistest suhetest. Kõnealust järeldust kinnitab eelkõige oluline asjaolu, et testamendis nimetatud korter ei kuulunud testamendi tegemise ajal veel testaatorile, vaid ta omandas selle alles 25.09.1995 sõlmitud müügilepingu alusel (tl 46). Seega võib pidada usutavaks kostjate 4(8)

väiteid selle kohta, et korteri soetamiseks vajas pärandaja täiendavaid rahalisi vahendeid (laenu), mida ta hagejalt ka sai ning mille tagastamise kohustuse tagamiseks ta testamendi laenuandja kasuks ka tegi. Arvestades 90-ndate aastate keskel Eestis toiminud õigusruumi, ei olnud selline praktika rahalise kohustuse tagamisel ebatavaline (kasutati näiteks ka kinkelepingute ja tagasiostu õigusega müügilepingute sõlmimist). Sellist järeldust kinnitab muuhulgas ka pärandaja hilisem kiri oma õele, milles ta avaldab rahulolu, et soetas korteri, milleks tuli tal raha ka laenata, kuid mis sai tasutud (XXX 08.07.2010 e-kiri oma õele - koos osalise tõlkega tl 117-119). Kohtu käsutuses ei ole tõendeid selle kohta, et testamendi tegemise ajal juunis 1995 oli testaatori tahteks jätta oma surma korral testamendis nimetatud vara hagejale, kuid kohustused teistele pärijatele „. Kolleegium asus seisukohale, et PärS § 71 lg 1 kohaselt kui annakuks on pärandvara hulka kuuluv ese, ei või annakusaaja nõuda eset koormavate õiguste kõrvaldamist, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt võib järeldada, et tänase seaduse järgi annakuks muutunud vara läheb hagejale kui annakusaajale üle koos seda koormava hüpoteegiga, seega koos kohustusega tasuda hüpoteegiga tagatud pangalaen (millele vastab laenuandja õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist). Seega ringkonnakohus luges tõendatuks, et tegemist oli annakuga, mida koormas hüpoteek. Käesolevas hagis on samuti esitatud tõendina XXX 08.07.2010.a. e-kiri oma õele (tl 59-60). Hagejad aga on nüüd seadnud kahtluse alla sama tõendi, mida ringkonnakohus on analüüsinud eelnimetatud lahendis. Hagejad leiavad, et dokument on allkirjastamata. Tegemist on e-kirja väljatrükiga, seetõttu ei saagi sellel olla allkirja. Vaatamata sellele kvalifitseerub see dokumendi ja tõendina TsMS § 272 ja 274 mõttes.

6.Hagejad väidavad, et hageja 1 võttis korteriomandi annakuna vastu vaid seetõttu, et kostjad seadsid selle korteri üleandmise tingimuseks lepingueelsetes läbirääkimistes. Kostja on esitanud hageja 1 avalduse notarile 28.10.2010.a., mis on tehtud vahetult pärast pärandaja surma ja ammu enne lepingueelseid läbirääkimisi poolte vahel. Selles avaldab hageja 1 selgelt: Sain pärandaja surmast ja oma õigusest annakule teada 11.10.2010.a. ning ma ei ole annakust loobunud ja võtan annakusaajana annaku vastu. Avaldus on tehtud notari osavõtul ning notar on avaldajale selgitanud annaku olemust. Hageja 1 on oma kontaktiks märkinud hageja 2 e-posti aadressi, mis kinnitab, et ka hageja 2 osales avalduse esitamisel (tl 97, 99).
7.Lisatud pärimismenetluse algatamise avalduse punktis 6 avaldab hageja 1 talle teada olnud andmed pärandaja vara kohta. Kostja viitab sellele, et pärandaja nõuete ja kohustuste kohta ei osanud hageja avaldada muud, kui paluda teha järelepärimine Maksu- ja tolliametisse, mööndes, et rohkem andmeid kui nimetatud, tal pärandajast järele jäänud vara kohta ei ole. Menetluse käigus selgus aga pärandaja võlg Swedbank’i ees koos seda tagava hüpoteegiga. Hagejad on oma vastuse punktis 2.6 võtnud omaks selle, et pärandaja võttis 1995.aastal laenu. Selle omaksvõtuga lükkavad hagejad ise ümber oma väite, nagu poleks pärandajal olnud muud vara peale korteri ja auto. Vara hulka kuuluvad ka laenukohustused. Vaidlust ei ole selles, et testamendis laenukohustuste kohta midagi märgitud pole. Et pärandajal pidi olema rahalisi vahendeid või laene, viitavad ka hagejate seisukohtadele lisatud tõendid: kui 10.oktoobril 1994.a. allkirjastatud lepingu kohaselt tuli korteri eest asuda 9750.krooni, siis 25.septembril 1995.a. allkirjastatud hoolduslepingu kohaselt oli korteri hind 21 060,- krooni. Vahesumma pidi tulema mingitest allikatest. On tõendamata, milline oli tegelik pärandaja rahaline seis testamendi tegemise hetkel 21.06.1995.a. See kinnitab veelkord, et vaidlusalune testament määrab eri-, mitte üldõigusjärgluse. 5(8)
8.Asjaolu, et hagejad möönavad vastuse punktis 2.6 pärandaja ja hageja 1 vahelisi laenusuhteid näitab, et nende rahalised vahendid olid eraldatud. See lükkab otseselt ümber hageja väite vabaabielu ja eriliselt lähedaste suhete kohta. Järelikult nimetatud isikud elasid küll samas korteris, kuid erinevates ruumides ja lahutatud eelarvetega. Toodust nähtuvalt hageja ei olnud teadlik pärandi tegelikust koosseisust isegi mitte väidetava pika kooselu järel. Seda ebausutavam on hageja tänane kindel väide, et ta teab, et pärandajal ei olnud 1995.a. muud vara kui testamendis nimetatud. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse üle kuulata tunnistajad, kes võivad anda ütlusi, et XXX ja XXX puhul oli tegemist elukaaslastega. Nimetatud asjaolu ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Kohus leiab, et XXX hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Hagejad on hagi esitamisel märkinud hagi hinnaks 27 000 eurot lähtudes järgnevast. Kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetel (väljatrükk lisatud) on Kakumäe teel asuvate maatükkide ruutmeetri hind vahemikus 44,70 eurot kuni ligikaudu 140 eurot (üksnes mereäärsed ning teistest selgelt eristuvad kinnisasjad olid sellest hinnast kallimad). Valdaval enamusel portaalis müügis olevatest kinnisasjadest on koos detailplaneeringuga. Arvestades, et kinnisasjal puudub detailplaneering, siis on selle ruutmeetri hind madalamas hinnaklassis (kuni 60 eurot). Seega arvestades ruutmeetri hinnaks 60 eurot ning kinnisasja pindala 900 ruutmeetrit on kinnisasja väärtuseks 54 000 eurot. Kuivõrd käesoleva vaidluse käigus tuvastatakse kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanikku, siis on käesoleva hagi hinnaks 27 000 eurot. Kostjate hinnangul ei tarvitse hagejate poolt esitatud hagi hind olla õige. Nimelt, hagejad on vaidlusaluse kinnistu hindamisel küll maininud, et „üksnes mereäärsed ning teistest selgelt eristuvad kinnisasjad olid ... kallimad“, on neil jäänud tähelepanuta, et tegemist ongi mereäärse ja teistest selgelt eristuva kinnistuga. Merest eraldab kinnistut vaid kitsas metsariba, mere ja kinnistu vahele ei jää ühtegi teist kinnistut. Ka vihjatakse hagiavalduses detailplaneeringu puudumisele, kuid jäetakse tähelepanuta, et kinnistul paikneb seadusliku ehitisena suvila. See tähendab, et ehitusloa saamine ei ole takistatud ka edaspidi. Kostja 2 ise on paar aastat varem tunnistanud, et kinnistu hind võib olla üle 100 000 euro. Vahepeal on aga hinnad veelgi tõusnud. Piirkonda on hiljuti heakorrastatud, rajatud kommunikatsioone ja kergliiklusteid. Arvavad, et kinnistu väärtus on vähemalt 140 000 eurot, millest pool oleks 70 000 eurot. Kostjad on siiski nõus, et kinnistu täpsem väärtus on vaieldav. Vastavalt TsMS § 135 kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. TsMS § 136 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. TsMS § 179 lg 1 ütleb, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid nende väiteid kinnistu teistsuguse väärtuse osas kui on avaldanud hagejad, siis kohus, tutvunud seejuures ka hageja 6(8)

poolt esitatud www.kv.ee väljatrükiga, asub seisukohale, et hagi hind käesolevas asjas on 27 000 eurot ning hagilt on makstud lõivu vastavalt seaduses sätestatule. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjad taotlevad hagejatelt välja mõista menetluskuludena kantud kulud õigusabile summas 2 262 eurot (koos käibemaksuga), so kokku 13 töötunni eest. Antud asja muutis esindajale tavalisest töömahukamaks ja keerukamaks mitme kliendi esindamine korraga ning klientide elamine erinevates välisriikides, sh ühe kliendi elamine Venemaa poolt okupeeritud territooriumil. Hagejad on seisukohal, et osa kostjate poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud kuludest ei seondu käesoleva tsiviilasjaga ega kuulu väljamõistmisele käesolevas tsiviilmenetluses ning hagejate hinnangul on kostjate mõistlikuks ajakuluks 11,7 tundi. Kostjate poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate esindaja on kostjatega suhelnud kolmel korral. Novembris 2014.a. kulus esindajal 4 tundi selleks, et: tutvuda hagiga, konsulteerida kostjatega ning koostada ja esitada vastus. Kuivõrd kostjate esindaja tegi kõike eeltoodut 4 tunniga, siis ei saanud kliendisuhtlusele märkimisväärselt aega kuluda, eriti võttes arvesse seda, et hagiavaldus, millega tutvuda tuli oli koos lisadega 17 lk. Seega ei saanud kostjate esindajal kuluda novembris 2014.a. oluliselt rohkem aega tsiviilasja lahendamiseks tulenevalt sellest, et esindati mitut eri riikides elavat kostjat samaaegselt. Eeltoodust tulenevalt on väheusutav, et kostjate arv ja asukoht mõjutasid kostjate lepingulise esindaja ajakulu. Kostjad on menetluskulude nimekirjas põhjendanud oktoobris - novembris 2014.a. tekkinud menetluskulusid surnud menetlusosalise õigusjärgluse vormistamisega, kohtumäärusega tutvumisega ja kostjatele tutvustamisega. Surnud menetlusosalise õigusjärgluse vormistamine ei ole põhjendatud ega vajalik menetluskulu, sest kostja 1 õigusjärglase vormistamine ei olnud vajalik käesoleva vaidluse lahendamiseks, vaid kostjate omavaheliste pärimisküsimuste lahendamiseks. Seejuures tuleb arvestada, et kostja 1 oli juba käesolevas tsiviilasjas kostjaks ning teda esindas lepinguline esindaja. Seetõttu puudus menetluslik vajadus vormistada kostja 1 õigusjärglust. Vastavalt peavad hagejad kostjate oktoobris - novembris 2014.a tekkinud kuludest mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks üksnes 0,3 tundi, mis kulus kohtumäärusega tutvumiseks ja kostjatele tutvustamiseks. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates kostjate õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, olemust ja keerukust ning sealjuures ka kostjate elamist erinevates välisriikides saab pidada vandeadvokaadist esindaja mõistlikuks tunnitasuks 130 eurot käibemaksuta. 7(8)

Kohus peab põhjendatuks järgmist ajakulu: 1) November 2014.a: hagiga tutvumine, konsultatsioonid kostjatega, 24.11.2014.a vastuse koostamine ja esitamine 3 h; 2) detsember 2014.a: hagivastuse 04.12.2014.a. koostamine ja esitamine 2,5 h; 3) veebruar 2015.a: 09.12.2014.a kohtumäärusega tutvumine ja klientidele tutvustamine, hageja 22.12.2014.a. arvamusega tutvumine ning konsultatsioonid klientidega, vastuse 19.02.2015.a. koostamine ja esitamine 4 h; 4) 09.11.2015.a. kohtumäärusega tutvumine ja kostjatele tutvustamine 0,5 h. Muus osas peab kohus kulusid ülemääraseks ja põhjendamatuks. Ülejäänud toimingud ei ole toimikust nähtavad. Lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Mis puudutab surnud menetlusosalise õigusjärgluse vormistamisele kulunud ajakulu, siis selles osas nõustub kohus hagejate seisukohaga ja ei pea vajalikuks seda siinkohal korrata. Kokku on seega põhjendatud ajakulu 10 tundi. Kohus on seejuures arvestanud ka kostjate esindaja enda poolt 16.02.2016.a menetlusdokumendis väljatoodud asjaoluga, et hagi aluseks olnud õiguslik taust on poolte vahel toimunud varasemates kohtuasjades sisuliselt juba läbi arutatud ning käesoleva menetluse käigus esitatud menetlusdokumentides toodud argumendid ja väited on seega läbi käinud ka varasemates vaidlustes. Eelnevast tulenevalt on kostjate põhjendatud menetluskulud õigusabile summas 1 560 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium