Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. mai 2016.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-57350
Tsiviilasi
Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi Rim Puks vastu omandiõiguse tunnustamiseks elektrigeneraatorile Stamford Newage UCI 274 E1 ja elektrigeneraatori ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
14 230 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. juuni 2015.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rim Puksi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Rim Puks (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Pisuke Vastustaja (hageja): Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 61126228), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 19. juuni 2015.a otsus muutmata.
2.Jätta Rim Puksi apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
3.Jätta maakohtus ja ringkonnakohus menetluskulud Rim Puksi kanda.
4.Jätta muutmata maakohtu otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas, millega mõisteti Rim Puksilt välja maakohtus kantud menetluskuluna 3022 eurot Danske Bank A/S-i kasuks ning sellele lisanduv viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
5.Mõista Rim Puksilt välja 360 eurot Danske Bank A/S-i kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulu katteks. Nimetatud summalt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Danske Bank A/S esitas 15.09.2014.a Tartu Maakohtusse hagi Rim Puksi vastu elektrigeneraatori Stamford Newage UCI 274 E1 omandiõiguse tunnustamiseks ja elektrigeneraatori ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Danske Bank A/S ja Kopra OÜ (pankrotis) vahel 03.07.2008.a kapitalirendileping nr 280703KO, mille alusel omandas hageja Kopra OÜ (pankrotis) poolt määratud müüjalt (Rappari OÜ) Kopra OÜ (pankrotis) ülesandel ja huvides elektrigeneraatori Stamford Newage UCI 274 E1 ning andis selle Kopra OÜ (pankrotis) kasutusse. Kopra OÜ (pankrotis) ei tasunud hagejale liisingulepingust tulenevaid makseid kohaselt, mistõttu ütles hageja vastavalt liisingulepingu punktile 10.1 liisingulepingu 08.10.2012.a üles. 19.10.2012.a sõlmiti hageja ja Kopra OÜ (pankrotis) vahel hoiuleping nr 280703KO, mille alusel kohustus Kopra OÜ (pankrotis) elektrigeneraatorit hoidma ja selle hageja esimesel nõudmisel hagejale tagastama. 21.12.2012.a kuulutati välja Kopra OÜ (pankrotis) pankrot. Hageja esitas 15.01.2013.a Kopra OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile taotluse välistada elektrigeneraator Kopra OÜ (pankrotis) pankrotivarast. Kopra OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna 27.05.2013.a koosolekul välistati hagejale kuuluv elektrigeneraator Kopra OÜ (pankrotis) pankrotivarast. Elektrigeneraator asub Rim Puksile kuuluval kinnistul asukohaga XXXXXX, registriosa nr XXX.
Kostjal puudub õiguslik alus hagejale kuuluva elektrigeneraatori valdamiseks. Elektrigeneraatori näol ei ole tegemist kinnistu päraldisega ning kostjal ei ole tekkinud omandiõigust elektrigeneraatori suhtes. Elektrigeneraatori näol on tegemist vallasasjaga, millele tekib omandiõigus AÕS § 92 lg 1 alusel. Kostja ei ole oma omandiõigust elektrigeneraatori suhtes tõendanud, samuti ei ole kostja AÕS § 83 lg 1 kohaselt tõendanud, et tal oleks õigus elektrigeneraatorit vallata. Kostja kinnistule paigaldas elektrigeneraatori Kopra OÜ. Kostja omandas kinnistu 23.09.2009.a Kopra OÜ juhatuse liikmelt Rudo Puksilt ning kinnistu müügilepingust nähtuvalt on kinnistu koormatud rendilepinguga OÜ Kopra kasuks. Müügilepingust ei nähtu, et koos kinnistuga oleks kostjale müüdud ka Kopra OÜ valduses olnud elektrigeneraator. Kostja oli 23.09.2009.a kinnistut ostes teadlik, et elektrigeneraator ei kuulu kinnistu müüjale, mistõttu ei saa elektrigeneraatorit lugeda kinnisasja päraldiseks, mille kostja oleks kinnistut ostes omandanud. Välistatud on elektrigeneraatori heauskne omandamine kostja poolt. Kinnistu müüja poolt ei ole elektrigeneraatori omandiõiguse ega valduse üleandmises kostjaga kokku lepitud. 23.09.2009.a müügilepingu kohaselt oli kinnistu ja elektrigeneraatori otsene valdus Kopra OÜ-l (liisinguvõtjal), kelle kasuks oli kinnistule seatud ka märge rendilepingu kohta. Rendilepingust oli kostja teadlik ega nõudnud vastava märke kustutamist. Müügilepingust nähtuvalt ei ole elektrigeneraatorit märgitud ehitisregistrisse kui kinnistuga seotud ehitist. Asjaolu, et tegemist ei ole kinnisasja päraldisega tõendab ka hageja ja Kopra OÜ (esindaja juhatuse liige Rudo Puks) vahel 19.10.2012.a sõlmitud elektrigeneraatori hoiuleping. Elektrigeneraatori näol ei saa olla tegemist kinnisasja päraldisega ka seetõttu, et kostja väitel on elektrigeneraator mitte kinnistu, vaid tootmishoones asuva katlamaja osa. TsÜS § 57 lg 2 kohaselt ei ole asi päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Elektrigeneraatorit ei saa käibearusaamade kohaselt lugeda kinnisasja päraldiseks, s.o ühtseks tervikuks kinnisasjaga. Kostja ei ole tõendanud (AÕS § 57 lg 1), et elektrigeneraator oleks kinnistuga seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Kostja ei muutunud elektrigeneraatori omanikuks seetõttu, et ta on omandas kinnistu, kus elektrigeneraator paiknes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-86-14). Elektrigeneraatori omanikuks on jätkuvalt hageja, mitte kostja ega Märt Riiner. Märt Riiner sai kinnistu omanikuks 07.10.2014.a, s.o ajal, mil elektrigeneraatorit kinnistul enam ei asunud (kohtutäitur võttis elektrigeneraatori kostja valdusest ära 23.09.2014.a).
2.Kostja ei nõustunud hagiavaldusega. Kostja omandas XXX kinnistu 23.09.2009.a. Müügilepingu p 1.2.1. kohaselt oli müügilepingu objektiks lepingu p-s 1.1. nimetatud kinnistu (XXX kinnistu) koos oluliste osade ja päraldistega. Hageja puhul ei ole tegemist elektrigeneraator Stamford Newage UCI 274 E1 omanikuga. Elektrigeneraatori kui päraldise omandiõigus anti kostjale müügilepinguga üle. Hagejal puudub alus hagiavalduses toodud nõude esitamiseks. Elektrigeneraatori puhul on tegemist vallasasjaga. Elektrigeneraator oli enne hagi tagamise korras toimunud teisaldamist kinnistuga seotud ühise majandusliku eesmärgi kaudu. Elektrigeneraatori eesmärgiks oli olla päästegeneraatoriks kinnistul paiknevas tootmishoones asuvale 1 MW võimsusega katlamaja süsteemile, mille kaudu käib kogu tootmiskompleksi kütmine. Elektrigeneraatori ülesandeks oli tagada katlamaja jahutusseadmete töö elektrikatkestuse korral. Elektrigeneraator oli enne teisaldamist peaasjaga seotud ruumilise seose kaudu asudes alajaama integreeritult tootmishoone vahetus läheduses. Elektrigeneraatori puhul oli tegemist
XXX kinnistu päraldisega TsÜS § 57 lg 1 järgi. Kinnistu võõrandamise käigus võõrandati kostjale päraldisena vaidlusalune elektrigeneraator (TsÜS § 57 lg 3). Alates XXX kinnistu omandiõiguse üleminekust müügilepingu alusel 2009.a on kostja elektrigeneraatori omanik. Hageja osales ise müügilepingu sõlmimisel ning kinnitas tehingu oma allkirjaga. Müügilepingus puuduvad viited selle kohta, et tehingu osapooled oleksid kokku leppinud teisiti kui TsÜS § 57 lg-s 3 sätestatud eeldus ette näeb. Hageja pidi krediidiasutusena olema teadlik, et asja võõrandamine hõlmab endas ka asja päraldisi. Kostja ostis kinnistu teadmisega, et omandab koos kinnistu ja selle oluliste osadega ka kinnistu päraldised, kuivõrd see oli sõnaselgelt müügilepingus kirjas. Kostja võõrandas XXX kinnistu 18.09.2014.a. Müügilepingu p-i 5.1. järgi andis kostja müügilepingu eseme valduse üle lepingu sõlmimise päeval, st 18.09.2014.a ja Märt Riiner kanti kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna sisse 07.10.2014.a. Kostjal pole omandiõigust elektrigeneraatori suhtes ning elektrigeneraatori kui kinnistu päraldise omanikuks on Märt Riiner.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 19.06.2015.a otsusega Danske Bank A/S hagi Rim Puks vastu, tunnustades Danske Bank A/S omandiõigust elektrigeneraatorile Stamford Newage UCI 274 E1 ja kohustades Rim Puksi andma välja ebaseaduslikust valdusest elektrigeneraator (mis on kohtutäitur Oksana Kutšmei hoiul) Danske Bank A/S valdusesse. Hagi tagamise määrus jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Tartu Maakohtu 15.09.2014.a määrusega on Rim Puksil hagi tagamise korras keelatud elektrigeneraatori Stamford Newage UCI 274 E1 valdamine, kasutamine ja käsutamine ning kohustatud Rim Puksi andma elektrigeneraator Stamford Newage UCI 274 E1 kohtutäiturile hoiule.
4.Maakohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja Kopra OÜ (pankrotis) vahel sõlmiti 03.07.2008.a kapitalirendileping nr 280703KO, mille alusel omandas hageja Kopra OÜ (pankrotis) poolt määratud müüjalt (Rappari OÜ) Kopra OÜ (pankrotis) ülesandel ja huvides elektrigeneraatori Stamford Newage UCI 274 E1 ning andis selle Kopra OÜ (pankrotis) kasutusse. Hageja ütles vastavalt liisingulepingu punktile 10.1 liisingulepingu 08.10.2012.a üles. 19.10.2012.a sõlmiti hageja ja Kopra OÜ (pankrotis) vahel hoiuleping nr 280703KO, mille alusel kohustus Kopra OÜ (pankrotis) elektrigeneraatorit hoidma ja selle hageja esimesel nõudmisel hagejale tagastama. Kopra OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna 27.05.2013.a koosolekul välistati hagejale kuuluv elektrigeneraator Kopra OÜ (pankrotis) pankrotivarast. Elektrigeneraator asus kuni 23.09.2014.a Rim Puksile kuuluval kinnistul asukohaga XXX XXX, registriosa nr XXX. Pooled vaidlevad selle üle, kas elektrigeneraatori näol on tegemist kinnistu päraldisega ja kas kostjal on tekkinud omandiõigus elektrigeneraatori suhtes.
5.Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud enda omandiõigust elektrigeneraatorile (AÕS § 80 lg-d 1,2, § 82 lg 1). Elektrigeneraatori ostu-müügileping ja seejärel hoiuleping sõlmiti hageja ja Kopra OÜ (pankrotis) vahel ning Kopra OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna 27.05.2013.a koosolekul välistati hagejale kuuluv elektrigeneraator Kopra OÜ (pankrotis) pankrotivarast. Maakohus leidis, et kostja väide, et kostja ei teadnud nimetatud asjaoludest, ei ole usaldusväärne, kuna Kopra OÜ juhatuse liige, kes müüs kinnistu kostjale, on kostja lähikondne. Maakohus nõustus hagejaga, et päraldiseks ei saa lugeda vallasasja, mille on kinnistule toimetanud rentnik, kes ühtlasi kasutab kinnistul seda eset rendilepingu alusel. Poolte vahel on
vaidlus, kas elektrigeneraator on päraldiseks TsÜS § 57 lg 1 mõistes. Tõendina esitatud enampakkumise teate kohaselt oli enampakkumise esemeks kinnistu. Maakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluse eseme puhul tegemist päraldisega, mis teeniks peaasja. Peaasjaks on kinnistu. Kostja ei ole esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid, kuidas elektrigeneraator on väidetavalt päraldis. Maakohus leidis, et mitte iga seade, mis mingil moel teenib peaasja, ei ole päraldis. Maakohus leidis, et kostja väited ei tõenda, et elektrigeneraatori ülesandeks oli tagada katlamaja jahutusseadmete töö elektrikatkestuste puhul ja elektrigeneraator oli enne teisaldamist peaasjaga seotud ruumilise seose kaudu, kuivõrd asus alajaama integreeritult tootmishoone vahetus läheduses, et elektrigeneraatorit saab lugeda päraldiseks. Maakohus leidis, et vaidlusalune generaator on lahti monteeritav ilma esemeid või kinnistut kahjustamata. TsÜS § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid, et elektrigeneraatori hoiule andmine oleks kuidagi mõjutanud katlamaja tööd.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Rim Puks esitas Tartu Maakohtu 19.06.2015.a otsusele apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10.06.2015.a otsuse tervikuna tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta tunnustamata hageja omandiõigus elektrigeneraatorile. Apellant palub tühistada hagi tagamise määrus, millega teisaldati elektrigeneraator XXX kinnistult. Menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ja hinnanud ebaõigesti tõendeid (TsMS § 436 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8); 2) omandas kostja XXX kinnistu 23.09.2009.a sõlmitud lepingu alusel. Kopra OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna otsus tehti 27.05.2013.a. Kostja ei pidanud 23.09.2009.a tehingu tegemisel (XXX kinnistu omandamine) teadma 27.05.2013.a pankrotitoimkonna otsusest, millega välistati hagejale kuuluv elektrigeneraator Kopra OÜ pankrotivarast; 3) on irrelevantne maakohtu hinnang kostja väidete ebausaldusväärsusele seoses sellega, et Kopra OÜ juhatuse liige on apellandi lähikondne; 4) on maakohus eksinud faktilistes asjaoludes ja jätnud arvestamata, et kostjal polnud ühelgi viisil võimalik tehingu tegemisel teada elektrigeneraatori hoiulepingust; 5) on ekslik ja motiveerimata maakohtu järeldus, et päraldiseks ei saa lugeda vallasasja, mille on kinnistule toimetanud rentnik, kes ühtlasi kasutab kinnistul seda eset rendilepingu alusel. Asjaolu, et vaidlusaluse elektrigeneraatori toimetas kinnistule rentnik, ei oma tähendust vallasasja päraldiseks lugemise seisukohalt. Elektrigeneraator oli kinnistul olemas juba XXX kinnistu müügitehingu tegemise ajal. Oluline ei ole, millal elektrigeneraator kinnistule toimetati, tähtsust omab fakt, et see oli seal 23.09.2009.a müügitehingu tegemise ajal; 6) tegi kostja tehingu TsÜS § 57 lg-s 3 sätestatule tuginedes. Kinnistu müügilepingus polnud ühtegi viidet ja kostjat ei teavitatud ka muul viisil, et mõni kinnistul asuv päraldis ei kuuluks müüjale. Kostjal ei olnud põhjust kahelda, et ta saab müügitehingu sõlmimisel 23.09.2009.a mh ka kinnistul asuva elektrigeneraatori omanikuks; 7) on maakohus vääralt kohaldanud TsÜS § 57 lg-t 1 ja asunud seisukohale, et vaidlusaluse eseme (elektrigeneraatori) puhul ei ole tegemist päraldisega, mis teeniks peaasja, kuid ei
ole järeldust põhjendanud. Kohtuotsus on põhiküsimuses, kas elektrigeneraatorit saab lugeda kinnisasja päraldiseks, seadusega nõutava põhjalikkusega jäetud motiveerimata; 8) ei ole võimalik maakohtu otsusest aru saada, millistele tõenditele tuginedes on maakohus jõudnud järeldusele, et hagi tuleb rahuldada ning hageja omandiõigust tunnustada. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ta pole tõendina arvestanud kostja poolt tõendina esitatud 23.09.2009.a müügilepingut, mis oli kostja vastuväidete olulisim tõend; 9) on maakohus materiaalõiguslikult jõudnud ebaõige järelduseni, et elektrigeneraatori puhul ei ole tegemist kinnisasja päraldisega TsÜS § 57 lg 1 mõttes. Ruumiline seos kostja poolt soetatud XXX kinnistu ja vaidlusaluse elektrigeneraatori vahel oli XXX kinnistu ostmise hetkel olemas. Hageja ei ole antud faktile vastu vaielnud ega esitanud ka tõendit, et elektrigeneraator oleks kinnistule paigaldatud hiljem, st pärast kostja poolt kinnistu soetamist. Kui hageja oleks vastuväite esitanud, oleks kostjal elektrigeneraatori olemasolu müügitehingu sõlmimise hetkel võimalik tõendada kuupäevaga (2008.a keskel), millal elektrigeneraator integreeriti Kerise alajaama külge. Kostja on tõendanud TsÜS § 57 lg 1 järgi ruumilise seose olemasolu elektrigeneraatori ja kinnistu vahel; 10) on kostja elektrigeneraatori majanduslikku eesmärki põhistanud oma 10.11.2014.a vastuse p-s 6. Tavaarusaamade kohaselt on vaieldamatu, et 1 MW võimsusega ning mõõtmetelt 2490mm × 850mm × 1670mm (elektrigeneraatori Stamford Newage UCI 274 E1 mõõtmed tootja andmetel) suurune elektrivõrku alajaama külge integreeritud ligi 31 000 eurot maksev elektrigeneraator paikneks kinnistul niisama, ilma selleks majanduslikku eesmärki omamata. Elektrigeneraatori eesmärk – tagada elektrivarustatus elektrikatkestuse puhul – näitab, et selgesti mõistetav majanduslik eesmärk XXX kinnistu suhtes on elektrigeneraatoril olemas. Elektrigeneraatori puhul on tegemist professionaalseks kasutamiseks mõeldud suuremõõtmelise seadmega, mida saab lugeda päraldiseks ka TsÜS § 59 mõttes.
7.Danske Bank A/S apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus jätta Rim Puksi apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta Rim Puksi kanda. Vastuse seisukohtade kohaselt: 1) on maakohus õigesti hinnanud tõendeid, õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ning on teinud asjas õige lahendi; 2) on maakohus esitatud tõendite alusel õigesti tuvastanud, et elektrigeneraatori omanik on hageja; 3) ei ole kostja oma omandiõigust elektrigeneraatori suhtes tõendanud, samuti ei ole kostja AÕS § 83 lg 1 kohaselt tõendanud, et tal oleks õigus elektrigeneraatorit vallata. Kostja on oma 12.12.2014.a vastuse p 4 võtnud omaks, et kostjal puudub elektrigeneraatori suhtes omandiõigus ning õigus elektrigeneraatorit vallata ja kasutada; 4) oli kostja 23.09.2009.a kinnistut ostes teadlik, et elektrigeneraator ei kuulu kinnistu müüjale. Kui kostja leiab, et kinnistu müüja Rudo Puks pidi kostjale koos kinnistuga müüma ka elektrigeneraatori, siis on kostjal võimalik nõudega pöörduda kinnistu müüja (s.o Rudo Puks) poole. Eelnev ei tekita kostjal omandiõigust hagejale kuuluva elektrigeneraatori suhtes; 5) ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust, kas kostja teadis elektrigeneraatori hoiulepingust ja elektrigeneraatori välistamisest Kopra OÜ (pankrotis) pankrotivarast, see ei muuda hageja omandiõigust ega tekita kostjale omandiõigust elektrigeneraatori suhtes. Kostja ei ole vastu vaielnud, et kostjale kuulunud kinnistule paigaldas elektrigeneraatori Kopra OÜ. Kinnistu müügilepingust nähtuvalt (vt müügilepingu lk 2) on kinnistu
koormatud rendilepinguga OÜ Kopra kasuks. Seega oli kostja 23.09.2009.a kinnistut ostes teadlik, et elektrigeneraator ei kuulu kinnistu müüjale (Rudo Puksile), mistõttu ei saa elektrigeneraatorit ka lugeda kinnisasja päraldiseks, mille kostja oleks kinnistut ostes omandanud; 6) on kostja 18.09.2014.a kinnistu võõrandanud Märt Riinerile, seega ei saa kostjal olla omandiõigust elektrigeneraatori suhtes. Märt Riiner sai kinnistu omanikuks 07.10.2014.a, s.o ajal, mil elektrigeneraatorit kinnistul enam ei asunud (kohtutäitur võttis elektrigeneraatori kostja valdusest ära 23.09.2014), seega ei saa ka Märt Riiner pidada ennast elektrigeneraatori omanikuks; 7) ei ole olnud elektrigeneraatori näol tegemist kinnistu päraldisega, ühtegi tõendit elektrigeneraatori väidetava päraldiseks oleku kohta asjas esitatud ei ole; 8) on kostja esindaja Erki Pisuke Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liikmena pidanud elektrigeneraatori omanikuks Tartu Hoiu-Laenuühistut (vt hageja 25.11.2014.a menetlusdokumendi lisa nr 3) väites, et elektrigeneraator on Metsanurga kinnistu (registriosa nr 753339) päraldiseks; 9) ei ole kostja esitanud tõendeid, mille alusel saaks väita, et rentniku (Kopra OÜ) poolt kinnistule toodud hagejale kuuluv ese (elektrigeneraator) oleks mingil seniteadmata alusel muutunud kinnisasja päraldiseks. AÕS § 95 lg 1 ja lg 2 kohaselt on välistatud elektrigeneraatori heauskne omandamine kostja poolt. Kinnistu müüja Rudo Puks poolt ei ole elektrigeneraatori omandiõiguse ega valduse üleandmises kostjaga kokku lepitud. 23.09.2009 müügilepingu kohaselt oli kinnistu ja elektrigeneraatori otsene valdus Kopra OÜ-l (liisinguvõtjal), kelle kasuks oli kinnistule seatud märge rendilepingu kohta, millest kostja oli teadlik ega nõudnud märke kustutamist. Müügilepingust nähtuvalt ei ole elektrigeneraatorit märgitud ehitisregistrisse kui kinnistuga seotud ehitist; 10) tõendab asjaolu, et tegemist ei ole kinnisasja päraldisega ka hageja ja Kopra OÜ (esindaja juhatuse liige Rudo Puks) vahel 19.10.2012.a sõlmitud elektrigeneraatori hoiuleping; 11) väidab kostja, et elektrigeneraator on tootmishoones asuva katlamaja osa, seega ei saa elektrigeneraatori näol olla tegemist kinnisasja päraldisega. Kostja ei ole tõendanud (AÕS § 57 lg 1), et elektrigeneraator oleks kinnistuga seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel. Puudub alus heita maakohtule ette kohtuotsuse ebapiisavat põhjendamist, tõendite ebaõiget hindamist või muid menetluslikke rikkumisi, samuti materiaalõigusnormi väära kohaldamist. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohtadega õigusnormide kohaldamisel ja tõendite hindamisel, kuid ainuüksi see asjaolu ei tähenda, et maakohus oleks eksinud menetlusnormide või materiaalõigusnormide sisustamisel.
9.Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, mille kohaselt puudub käesoleval juhul alus lugeda vaidlusalust elektrigeneraatorit kostjale kuulunud kinnistu (registriosa numbriga XXX)
päraldiseks tagajärjega, et elektrigeneraatori muutumine kinnistu päraldiseks oleks kaasa toonud hageja omandiõiguse lõppemise. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et elektrigeneraatori liisinguleping sõlmiti 03.07.2008.a hageja ja Kopra OÜ (pankrotis) vahel ning generaatori paigutati XXX kinnistule, mida OÜ Kopra (pankrotis) kasutas rendilepingu alusel. Maakohus märkis, et päraldiseks ei saa lugeda vallasasja, mille on kinnistule toimetanud rentnik, kes ühtlasi kasutab kinnistul seda eset rendilepingu ja/või hoiulepingu alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
10.TsÜS § 57 kohaselt loetakse päraldiseks niisugust vallasasja, mis teenib peaasja (kinnisasja), olles sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Sellest tuleneb ringkonnakohtu arvates, et vallasasi ei muutu kinnisasja päraldiseks n-ö juhuse tahtel, vaid vallasasi peab olema allutatud peaasja (kinnisasja) majanduslikule eesmärgile asjaomas(t)e isiku(te) tahtliku tegevuse tulemusena. Seejuures tuleb eristada, missuguse isiku tegevuse tagajärjel on vallasasi väidetavalt muutunud teise asja (kinnisasja) päraldiseks. TsÜS § 57 lg-te 1 ja 2 mõtte kohaselt saab päraldiseks lugeda vallasasja juhul, kui selle allutatus peaasja (kinnisasja) majanduslikule otstarbele on püsiva iseloomuga ning mitte üksnes ajutist laadi. Ringkonnakohus on seisukohal, et rentniku poolset vallasasja kasutuselevõttu seoses kinnisasja majandusliku otstarbega ei ole alust käsitada vallasasja majandusliku allutamisena kinnisasjale selliselt, et kaasneks vallasasja muutumine kinnisasja päraldiseks. Rendileping kui võlaõiguslik suhe on oma olemuselt ajutise iseloomuga ning seetõttu ei ole põhjendatud omistada rentniku tegevusele kinnisasja ja selle osade ning võimalike päraldiste õiguslikku staatust määravat tähendust.
11.Elektrigeneraatori kinnistule paigutamine ei toonud kaasa hageja omandiõiguse lõppemist ega selle üleminekut rentniku või kinnisasja igakordse omaniku omandisse. Maakohus on õigesti märkinud, et kuna generaator on käsitatav vallasasjana, siis toimub selle omandi üleandmine esmajoones AÕS § 92 lg 1 kohaselt. Kuna generaator ei muutunud rentniku tegevuse tulemusena kinnisasja päraldiseks, siis ei mõjutanud generaatori kuuluvust ega lõpetanud hageja omandiõigust ka XXX kinnistu võõrandamine varasema omaniku Rudo Puksi poolt kostjale Rim Puksile 24.09.2009.a ega ka kinnisasja hilisem edasivõõrandamine kolmandatele isikutele. Kinnisasja päraldiseks mitteolevale vallasasjale ei kohaldu TsÜS § 57 lg 3.
12.Ringkonnakohus märgib, et TsÜS §-s 57 sätestatud päraldise regulatsiooni mõte on eelkõige käibe lihtsustamine selliselt, et tagatud oleks peaasja majanduslik terviklikkus ja eesmärgipärase kasutamise jätkuvus. Näiteks läheb peaasjaks oleva kinnisasja omandi üleandmisel eelduslikult automaatselt üle ka kõigi päraldiste omand ning seega puudub vajadus teha kõigi päraldisteks olevate vallasasjadega eraldi tehinguid, milline vajadus vastasel korral tuleneks TsÜS § 6 lõikest 3. Seega juhul, kui peaasja (kinnisasja) võõrandaja on ka päraldiste omanik, saab peaasja omandaja tehingulise omandamise teel omandi ka päraldistele. Samas ei ole TsÜS § 57 mõttega kooskõlas see, et kinnisasjale paigutatavate vallasasjade tegelik omanik kaotaks oma õigused. Seega ei tulene TsÜS § 57 lõikest 3, et isegi kui peaasja võõrandaja ei ole päraldiseks oleva vallasasja omanik, läheb vallasasja omand koos peaasja omandiga automaatselt üle peaasja omandajale.
13.Olukorras, kus päraldiseks olev vallasasi kuulus kolmandale isikule, ei ole iseenesest välistatud päraldise heauskne omandamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt puudub käesoleval juhul alus lugeda kostjat elektrigeneraatori heauskseks omandajaks esmalt juba seetõttu, et generaatorit ei olnud alust lugeda kinnisasja päraldiseks.
Vaidluse all ei ole asjaolu, et elektrigeneraatorit ei ole eraldi nimetatud XXX kinnistu müügilepingutes. Puuduvad tõendid ja asjaolud selle kohta, nagu oleks generaatori omand kostjale üle antud AÕS §-de 92-94 sätete kohaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa käesoleval juhul lugeda kostjat vaidlusaluse generaatori AÕS § 95 (ka koostoimes TSÜS § 57 lg-ga 3) järgi heauskselt omandanuks. Heauskseks omandamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et kinnisasja müügilepingus (p 31.1) märgiti üldsõnaliselt, et müügilepingu esemeks on kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega ning ostja (kostja) kinnitas lepingu p-s 2.6.5, et talle ei ole teada kolmandate isikute õigusi müügilepingu objektile. Kuna kostja kinnitusel oli ta teadlik Kopra OÜ-ga sõlmitud rendilepingust (rendilepingu kohta oli kantud märkus ka kinnistusraamatusse), siis pidi kostja arvestama ka asjaoluga, et kinnisasjal asub rentniku majandustegevusega seotud esemeid ja kogu kinnistul paiknev vallasvara ei allu ilmselt ühele ja samale õiguslikule režiimile. Ühtlasi on maakohus põhjendatult märkinud, et Kopra OÜ juhatuse liige Rudo Puks, kes ühtlasi XXX kinnistu varasema omanikuna võõrandas kinnistu 23.09.2009.a lepinguga kostjale Rim Puksile, on kostja lähikondne. See asjaolu toetab seisukohta, et kostja pidi kinnistut omandades teadma, et kinnisasjal võib asuda ka kolmandatele isikutele kuuluvaid esemeid. Rendilepinguga koormatud kinnisasja omandamisel pidi omandaja näitama üles hoolsust veendumaks, kas ja missugused esemed alluvad kinnisasjaga ühtsele õiguslikule režiimile.
14.Kuna elektrigeneraatori omand ei läinud kostjale üle 23.09.2009.a sõlmitud kinnisasja võõrandamise lepinguga ega sellega kaasnevalt päraldisena heauskse omandamise sätete kohaselt, siis ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust kostja teadlikkus või teadmatus 19.10.2012.a generaatori hoiulepingust või Kopra OÜ pankrotitoimkonna 27.05.2013.a otsusest hagejale kuuluva elektrigeneraatori pankrotivarast välistamise kohta. Hagi esitamise aja seisuga (15.09.2014.a) oli hagejale kuuluv elektrigeneraator Stamford Newage UCI 274 E1 kostja faktilises valduses, s.o paiknes kostjale kuulunud XXX kinnistul. Generaatorit ei valda enam Kopra OÜ, kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot ning kelle pankrotivarast on generaator pankrotitoimkonna otsusega välistatud. Hagi on seega põhjendatult esitatud kostja vastu AÕS § 80 alusel ning maakohus on hagi õigesti rahuldanud. Kohtutäitur Oksana Kutšmei 23.09.2014.a akti kohaselt (tl 62-63) on vaidlusalune elektrigeneraator Tartu Maakohtu 15.09.2014.a hagi tagamise määruse alusel kostja Rim Puksi valdusest XXX kinnistult ära võetud ning antud kohtutäiturile hoiule. Seega ei saanud generaatori kuuluvust enam mõjutada 18.09.2014.a sõlmitud müügileping, millega kostja Rim Puks võõrandas XXX kinnistu Märt Riinerile. Asja materjalide kohaselt kanti Märt Riiner kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse 07.10.2014.a, s.o ajal, mil elektrigeneraator oli juba kohtutäituri poolt ära võetud. Eeltoodut arvestades rahuldas maakohus õigesti hagi, tunnustas Danske Bank A/S-i omandiõigust vaidlusalusele elektrigeneraatorile ja kohustas kostjat Rim Puksi andma generaatori ebaseaduslikust valdusest välja Danske Bank A/S-i valdusesse. Menetluskulud
15.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta asjas kantud menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, mille kohaselt jäeti menetluskulud kostja kanda ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kõik hageja menetluskulud summas 3 022 eurot. Kostja maakohtule hageja menetluskulude avaldusele vastuväidet ei esitanud.
16.Apellatsioonimenetluses taotleb vastustaja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastustaja kulud õigusabile ringkonnakohtu menetluses on kokku 360 eurot (ilma
käibemaksuta), mis koosneb apellatsioonkaebusega tutvumisest 15.08.2015.a ja vastuse koostamisest, ajakuluga 3 tundi, tunnitasuga 120 eurot/tunnis (summa ilma käibemaksuta), s.o kokku 360 eurot. Vastustaja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu nõuab vastustaja õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Vastustaja palub ühtlasi märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb apellandil tasuda vastustajale lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja poolt ringkonnakohtu menetluses kantud õigusabikulu 3 töötunni mahus on mõistlik ja vajalik. Põhjendatud on ka tunnitasu 120 eurot vandeadvokaadi teenuse eest. Seega kuulub vastustaja taotlus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas täielikult rahuldamisele.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.