Harju Maakohtu 01.03.2016 määrus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik LT määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik (määruskaebuse esitaja): LT (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXX, e-post XXX), esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Võlgniku usaldusisik: Ly Müürsoo XXXXXXXXXX, e-post XXX);
(isikukood:
Võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja Inna Golovina, e-post: XXX; XXX); Võlausaldaja: Swedbank AS (registrikood: 10060701, asukoht: Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Indrek Kumm, e-post: XXX; Võlausaldaja: Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248); Võlausaldaja: Condor Inkasso OÜ (registrikood: 11081243, asukoht: Tuulemäe 5, Tallinn 11411), esindaja Anne Talviste, e-post: XXX); Võlausaldaja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553), esindaja Anne Õunapuu, e-post: XXX); Võlausaldaja: VJ (isikukood: XXXXXXXXXXX, epost: XXX);
1(9)
Tsiviilasi nr 2-09-37867
Võlausaldaja: AB (isikukood: XXXXXXXXXXX, epost: XXX); Menetluse liik
Jätta Harju Maakohtu 01.03.2016 määruse resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi.
2.Jätta rahuldamata LT määruskaebus.
3.Määruskaebusmenetluse menetluskulud jätta LT kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 13.01.2011 määrusega lõpetas kohus LT pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ja vabastas pankrotihaldur Ly Müürsoo võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Eraldi 13.01.2011 määrusega algatas kohus LT kohustustest vabastamise menetluse ning määras võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Määrus jõustus 02.02.2011.
2.16.03.2012 usaldusisik teatas kohtule, et palus LT 09.02.2012 e-kirjas esitada maksuameti tõend 2011. aasta märtsist kuni detsembrini ja 2012. aasta jaanuari töötasude kohta, et usaldusisik saaks välja arvutada võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluva summa. Võlgnik ei ole usaldusisiku kirjale vastanud, mille tõttu ei ole usaldusisikul võimalik täita oma kohustusi. 05.06.2012 usaldusisik teatas kohtule, et võlgnik ei ole endiselt usaldusisiku 09.02.2012 e-kirjale vastanud. Usaldusisik palus kohustada võlgnikku andma kohtus vande all teavet oma kohustuste täitmisest.
3.29.08.2012 toimunud istungil teatas LT, et tema kontaktandmed on samad, et ta töötab endiselt G OÜ-s, kust saab juhatuse liikme tasu. Samal päeval teatas LT usaldusisikule oma e-posti aadressi muutumisest.
4.19.10.2012 esitas Swedbank AS taotluse lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Võlausaldaja põhjendas, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud ligikaudu 1,5 aastat, kuid selle aja jooksul ei ole usaldusisik saanud võlgnikult infot tulutoova tegevuse või selle otsimise kohta. Võlgnik on täielikult kõrvale hoidunud PankrS § 173 tulenevatest kohustustest.
5.22.02.2013 usaldusisik teatas kohtule, et võlgnik ei ole endiselt täitnud teabe andmise kohustust ega esitanud Maksu- ja Tolliameti tõendit töötasude kohta. 30.08.2012 kohustas usaldusisik võlgnikku kandma usaldusisiku ametialasele kontole võlgniku töösuhtest saadud tulu, mis ületab tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 28.09.2012 tasus G OÜ usaldusisiku ametialasele arvele 113,85 eurot selgitusega „august-detsember 2011 (22,77 x 5) usaldusisikule loovutatud tulu“ ja 182,16 eurot selgitusega „jaanuar-august 2012 (22,77 x 8) usaldusisikule loovutatud tulu“. Alates 12.10.2012 on A OÜ (end G OÜ) kandnud usaldusisiku arvele igakuiselt 22,77 eurot.
6.26.02.2013 esitas LT usaldusisikule ja kohtule oma 2012. aasta tuludeklaratsiooni.
7.13.03.2013 toimunud kohtuistungil võlgnik selgitas, et oli kuni 2011. aasta augusti lõpuni B OÜ juhatuse liige. Sellest ajast on võlgnik A OÜ juhatuse liige ja saab tasu
2(9)
Tsiviilasi nr 2-09-37867 480 eurot bruto (408 eurot neto). Lisaks kasvatab võlgnik üksinda last. Võlgnik läks õppima sügisel ja lõpetas veebiprogrammeerimise kursuse. Võlgnik püüab saadud teadmisi rakendada ka igapäevases töötegemises. Tööd leida on suhteliselt keeruline. Võlgnikku aitab ka ema oma säästudest. Lisaks müüs võlgniku ema aastaid tagasi oma suvila, vahetas korteri väiksema vastu välja ja müüs maha kogu kulla. Võlgnik märkis, et tema kontaktandmed on jäänud samaks, vahetunud on ainult e-posti aadress.
8.13.03.2013 kohtuistungil andis kohus võlgnikule tähtaja 10 päeva tõendite esitamiseks oma kulude katmise viiside kohta. Kohus avaldas, et pärast nimetatud tähtaja möödumist teeb kohus määruse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta.
9.13.03.2013 esitas võlgnik oma ema pangakonto väljavõtte, millest nähtub võlgniku tütre kooli arvete ja võlgniku Elioni arvete tasumine, samuti kulla müümine. Võlgnik esitas ka tunnistuse läbitud kursusest „Veebiprogrammeerimine“.
10.06.08.2014 esitas võlausaldaja Swedbank AS taotluse lõpetada LT kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, kuivõrd võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1, kuna ei ole asunud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole asunud sellist tegevust ka otsima. Sellega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik on olnud kogu menetluse kestel ja on jätkuvalt usaldusisikule kättesaamatu ega anna infot oma varalise olukorra ega sissetulekute kohta. Usaldusisik on 07.01.2014 edastanud täiendava teatise võlgniku tööandjale ja palunud võlgniku sissetulekust kinni pidada tulu, mis ületab summat 473,33 eurot. Võlgniku tööandja ei ole usaldusisikule ülekandeid teinud, mis näitab, et võlgnik teenib jätkuvalt ja sihipäraselt tulu, mis ei ületa kinnipidamise määra. Eelneva põhjal saab järeldada, et võlgnik ei ole orienteeritud kasumliku töö leidmisele ega ole kogu menetluse jooksul teinud midagi selleks, et teenida suuremat sissetulekut. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on ka asunud oma tulusid varjama, kuna ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei ole võimeline teenima 3 aasta jooksul sissetulekut, millest saaks rahuldada võlausaldaja nõuet võlgniku vastu. PankrS § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Kuivõrd võlausaldaja sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada 08.07.2014, on taotlus esitatud tähtaegselt.
11.Võlausaldajad Maksu- ja Tolliamet, Julianus Inkasso OÜ, Condor Inkasso, AB ja VJ nõustusid Swedbank AS taotlusega, leides, et võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmine on põhjendatud.
12.Usaldusisik märkis oma 22.04.2015 tegevusaruandes, et võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust.
13.Võlgnik Swedbank AS-i 06.08.2014 taotlusega ei nõustunud ja märkis, et on kogu aeg tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ka otsinud juurdeteenimise võimalusi. Võlgnik ei ole nõus võlausaldaja taotlusega lõpetada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgnikku täitmata kohustustest vabastamast. Võlgnik leiab, et võlausaldajate väited on paljasõnalised ning nende tegelik eesmärk on venitada võlgade sissenõudmine võimalikult pikemaks ajaks. Võlgnik on kohtule teatanud, et on läbinud täiendkoolitused IT valdkonnas ja fotokursused, aastast 2013 on end registreerinud CV-online’s, mitmel korral on kandideerinud töökuulutustes pakutud töökohtadele, kuid tulemusteta. 3(9)
Tsiviilasi nr 2-09-37867
14.19.11.2015 kohtuistungil toimunud ärakuulamisel ja vande võtmisel võlgnik teatas, et on otsinud tööd, ka väljaspool Eestit, käinud kursustel, oktoobrini 2015 töötas OÜ-s A, kus on ka juhatuse liige, sissetulek oli 480 eurot. Kuna võlgniku ülalpidamisel on 1 laps, siis ei jätku rahalisi vahendeid usaldusisikule kandmiseks. Alates novembrikuust 2015 töötab XXX XXX palgaga 1 200 eurot. Võlgniku hinnangul on ta tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega. Võlausaldaja esindaja esitas ärakuulamisel võlgnikule nõude esitada kõikide pangakontode väljavõtted. 23.11.2015 esitas võlgnik oma SEB Panga AS pangakonto väljavõtte.
15.18.02.2016 usaldusisiku tegevusaruandes usaldusisik teatas, et LT teatas usaldusisikule 21.12.2015 e-kirjaga, et on alates 01.11.2015 tööl R OÜ-s ja palus informatsiooni, kuhu ja kui palju peab raha kandma. LT kandis 31.12.2015 märkega „novembri töötasult“ usaldusisiku arvelduskontole 341,58 eurot, mis on 75 % tulutoovast osast ja R OÜ kandis 26.01.2016 usaldusisiku arvelduskontole 405,31 eurot, millest usaldusisik on tulenevalt seadusest LT-le tagasi kandnud 101,33 eurot. Usaldusisik tegi 16.02.2016 laekunud summadest võlausaldajatele väljamaksed. Kokku on makstud võlausaldajatele: Swedbank AS-le 33,22 eurot; Julianus Inkasso OÜ nõude eest OÜ-le Aktiva Finants 7,07 eurot; Maksu- ja Tolliametile 341,29 eurot; VJ’ile 52,42 eurot; ABile 518,37 eurot, Swedbank Liising AS-le 0,10 eurot; Condor Inkasso OÜ-le 0,47 eurot. Lisaks usaldusisik teatas, et AB edastas 09.02.2016 usaldusisikule nõudeavalduse, mille kohaselt on LT võlgnevus talle 1 200 000 USD. Usaldusisik märkis kokkuvõtvalt, et LT on esitanud usaldusisikule vaid 2012 tuludeklaratsiooni, kuid vaatamata sellele, et usaldusisik on koduvalt nõudnud, ei ole esitanud ühegi aasta kohta Maksu- ja Tolliameti tõendit, kus kajastuks saadud töötasud kuude lõikes. Seega ei ole usaldusisik saanud kontrollida, milline on olnud LT saadud töötasud (tulud) kuude lõikes ja kas tööandja on usaldusisikule üle kandnud õiged summad.
16.18.02.2016 taotluses palus usaldusisik välja mõista riigi vahenditest OÜ-le GetNetWork usaldusisiku tasu 600 eurot. Usaldusisik on teinud tööd kokku 10 tundi ja arvestab tasu suurust analoogselt riigi õigusabi tasumääraga 30 eurot iga pooltunni kohta. Maakohtu määrus
17.Maakohus tegi 01.03.2016 määruse, millega lõpetas LT pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja keeldus võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Samuti vabastas kohus Ly Müürsoo LT usaldusisiku kohustustest ja jättis rahuldamata Ly Müürsoo taotluse tasu määramiseks.
18.Maakohus põhjendas, et Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtub, et võlgniku deklareeritud tulu pärast tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete mahaarvamist 2011. aastal oli 1 920 eurot; 2012. aastal 5 316,48 eurot; 2013. aastal 409,44 eurot ja perioodil 01.01.2014 kuni 31.08.2015 0 eurot. Eesti Vabariigi krediidiasutustest on võlgnikul aktiivne konto SEB Pank AS-is. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on pangakontole teinud korduvalt sularaha sissemakseid (nt 18.04.2011 1 450 eurot; 03.05.20155 200 eurot; 22.06.2011 550 eurot; 02.09.2011 145 eurot; 08.09.2011 3000 eurot; 15.11.2011 400 eurot; 03.12.2011 500 eurot). Võlgniku kontole on laekunud ka raha teistelt füüsilistelt isikutelt (VA 13.04.2011 ülekanne 1 000 eurot selgitusega krediit; Placet Group OÜ 17.05.2011 laen vastavalt laenulepingule 10 000 eurot). Kuigi VA andis võlgnikule laenu 1 000 eurot, on võlgnik teinud VA-ile ülekandeid selgitusega „krediidi tagasimaksed“ kokku 4 440 eurot (18.04.2011 1 440 eurot ja 17.05.2011 3 000 eurot). Võlgnik on oma kontolt
4(9)
Tsiviilasi nr 2-09-37867 tasunud tütre R AS-i ja MTÜ H õppemaksusid ning XXX üürimakseid vastavalt üürilepingule.
19.PankrS § 173 lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Toimiku materjalidest ning rahvastikuregistrist nähtuvalt on võlgnik nimetanud oma elukohaks XXX Tallinnas. 13.03.2013 kohtuistungi protokollist nähtuvalt võlgnik kinnitab, et tema kodune aadress on sama. Kohtute infosüsteemi kohaselt Harju Maakohtu 27.05.2015 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-62839 rahuldati Merevesta Kinnisvara OÜ hagi LT vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise, rahalise kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõudes. Otsus jõustus 27.10.2015. Kohtutäitur Katrin Vellet teatas, et väljatõstmise asjas on menetlus lõpetatud, kuna isik vabastas eluruumi ja kolis välja. Kohus märkis, et võlgnik ei teavitanud elukoha vahetusest usaldusisikut ega kohut, millega rikkus PankrS § 173 lg 2 sätestatut.
20.Lisaks maakohus märkis, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 04.02.2016 Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-7898 otsusega rahuldatud võlgniku hagi OP vastu võlgnevuse 480 eurot nõudes. Hagi kohaselt võlgneb kostja LT-le 480 eurot võlakirja alusel, kuna LT tasus kostja eest JP-le võla 480 eurot. Hagiavalduse eest on LT tasunud oma pangakontolt 25.05.2015 riigilõivu 100 eurot. Eelnevast nähtub, et võlgnikul on olnud vabu rahalisi vahendeid, et maksta kolmanda isiku kohustuse täitmiseks 480 eurot ja kohtule riigilõivu 100 eurot.
21.Maakohus leidis, et eelnevast võib järeldada, et võlgnik toimetab igapäevaselt varjatud varade arvelt, mis näitab võlgniku pahatahtlikku käitumist võlausaldajate suhtes. Aadressilt XXX ilmneb, et võlgnik on vene ajakirja XXX põhja-lääne ja Baltikumi isiklik korrespondent. Nimetatud ajakirjas on võlgnik avaldanud ka oma artikleid. Ei ole eluliselt usutav, et isiklikku võlakoormat omav võlgnik, kes peaks tegelema tulutoova tegevusega, kirjutas ja lasi artiklid avaldada töötasu vastu saamata. Maakohus leidis, et võlgnik on eelnimetatud tegevustega rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatut, mille järgi ei tohi võlgnik varjata saadud tulusid ning vara.
22.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.
23.Käesolevas asjas on LT kohustustest vabastamise menetlus kestnud 5 aastat. Kohus on 13.01.2011 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi võlgnikuna ning LT on 06.11.2009 avalduses kohtule ka ise allkirjaga kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku ülalpidamisel on 1 alaealine laps. Kuni detsembrikuuni 2015. aastal on võlgnik teeninud tulu, mis ületab minimaalselt kinnipidamise määra. Võlgnik on avaldanud, et on kogu aeg tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ka otsinud juurdeteenimise võimalusi. Samas on võlgnik esitanud kohtule vaid ühe tõendi selle kohta, et ta on mõistlikult tulutoovat tegevust otsinud (kandideerimisavaldus saarevahi kohale Vaindloo saarele). Maakohus märkis, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt saavutamaks suuremat sissetulekut. Üksnes töökoha
5(9)
Tsiviilasi nr 2-09-37867 olemasolu, sellel makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena. Võlgniku selgituste kohaselt on ta alates novembrikuust tööl R OÜ-s töötasuga 1 200 eurot. Maakohtu hinnangul oli võlgnikul arvestades tema varasemat töökogemust ja oskusi võimalik mõjutada sündmuste või asjaolude käiku tasuvama töö leidmisel juba varasemalt, mitte pärast võlausaldaja taotlust ja vahetult enne kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamist. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud lisatööd või senisest kõrgema töötasuga tööd, on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist.
24.Maakohus märkis, et Harju Maakohtu 13.01.2011 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses lõpparuanne, mille kohaselt jäi võlgnikul võlausaldajatele rahuldamata nõudeid summas 2 152 485,71 eurot. Usaldusisiku aruandes esitatud andmete kohaselt on võlausaldajate nõudeid kohustustest vabastamise menetluse, s.o 5 aasta jooksul rahuldatud vaid 952,94 eurot ulatuses, mida antud asjas ilmselget ei saa lugeda põhjendatuks ja piisavaks.
25.Maakohus asus seisukohale, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku LT pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.
26.PankrS § 172 lg 4 kohaselt vabastas kohus menetluse lõpetamisel Ly Müürsoo võlgniku usaldusisiku kohustustest. Kohus jättis usaldusisiku taotluse tasu määramiseks rahuldamata, kuna PankrS ei näe ette usaldusisikule tasu maksmist.
27.AB nõude osas kohus märkis, et võlgniku pankrotimenetluses pankrotihaldurile nõuet õigeaegselt esitanud ei ole, mistõttu ei ole AB LT pankrotimenetluses võlausaldajaks ja tal puudub PankrS § 171 lg 1 kohane vastuväite esitamise õigus võlgniku kohustustest vabastamisele. Määruskaebus
28.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse võlgnik, kes palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni punkti 1 osas, s.o osas, milles maakohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on rikkunud määruse tegemisel menetlusõiguse norme ja on vääralt kohaldanud PankrS §-e 173 ja 175.
29.Maakohus ei ole PankrS § 175 lg 3 mõistes võlgnikku ära kuulanud. 19.11.2015 toimus Harju Maakohtus võlgniku ärakuulamine ja vande võtmine. Pärast võlgniku ärakuulamist tegi maakohus uurimisprintsiibist johtuvalt veel täiendavaid toiminguid tõendite kogumiseks ning asjaolude tuvastamiseks. Selle käigus on võlausaldajad ja usaldusisik esitanud uusi andmeid ja väiteid. Võlgnikule ei ole tagatud võimalust uute asjaolude ja tõendite osas seisukohta kujundada ning teda pole nende asjaoludega seoses ära kuulatud. Seega ei võinud maakohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamisest.
30.Määrusest jääb arusaamatuks, kas maakohus lahendas võlausaldaja 06.08.2014 taotluse PankrS § 175 lg 5 või PankrS § 175 lg 2 alusel.
31.Maakohus on rikkunud PankrS § 175 lg 2 p 2 ja § 173. Võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (ka mitte tahtlikult) ega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtu järeldused tahtlikust PankrS §-s 173 nimetatud kohustuste rikkumisest põhinevad võlausaldajate ja usaldusisiku paljasõnalistel ning vastuolulistel väidetel. Võlgnik on
6(9)
Tsiviilasi nr 2-09-37867 tegelenud tulutoova tegevusega mõistlikul määral. Võlausaldajate ning usaldusisiku sedastatud väited võlgnikult oodatava sissetuleku määra suhtes on spekulatiivsed ega põhine asjakohastel andmetel. Samuti on võlgnik andnud igakülgset teavet oma tegevuse ja tulude kohta, pole varajanud oma sissetulekut ega vara.
32.Kohtumäärus rajaneb usaldusisiku Ly Müürsoo aruandel, mis sisaldab endas juba 2016. aastal võlausaldajatele tehtud väljamakseid võlgniku pangakonto väljavõtte alusel, ilma võlgnikku ära kuulamata. Võlgnik ei nõustu nimetatud dokumentidest järeldatud väidetega. Lisaks sisaldab aruanne faktivigu, milliseid võlgnikul ei olnud võimalust ümber lükata või selgitada. Väär on väide, et usaldusisik on teinud võlgnikule tagasikandeid. Väär on ka väide, et usaldusisik võttis osa 13.03.2013 kohtuistungist.
33.23.11.2015 esitas võlgnik võlausaldaja Swedbank AS nõudel väljavõtte oma arveldusarvest SEB pangas. 01.03.2016 kohtumääruse põhjendustes on ükshaaval väljatoodud kontol toimunud tehingute summad ja ilma võlgniku käest seletusi küsimata jõutud valedele järeldustele. Näiteks VA-ilt ja laenuandjalt Placet Group OÜ (smsraha) käest kokku enam kui 10 000 euro suuruse laenu võtmisest ei järeldatud rahapuudust. 480-eurose võla osas võlgnik märkis, et OP jäi tegelikkuses raha võlgu võlgniku alaealise tütre emale JP-le. Samuti on valesti hinnatud Merevesta Kinnisvara OÜ hagi võlgniku vastu rahalise kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõudes, mille sisu oli üürikorteri tasumata üüritasust tekkinud võlg. Ajakirjanduslike artiklite avaldamisega tegeleb võlgnik tasuta ja tasu saamise varjamist ei ole tõendatud.
34.Võlgnik põhjendas, et vastavalt 2015. aasta eelarve seaduse § 2 lg 8 p-le 1 on kehtiv toimetulekupiiri määr 90 eurot inimese kohta. Vastavalt sotsiaalkindlustuse seaduse § 22 lg-le 13 alaealise pereliikme toimetulekupiiri määr võrdub esimese täiskasvanu pereliikme omaga, ehk on samuti 90 eurot. Seega kehtiva seaduse kohaselt on võlgniku ja tema alaealise tütre toimetulekupiiri määr kokku 180 eurot. 2015. aastal oli alampalk 390 eurot töötamisel täistööajaga. 2014. aastal oli alampalk 355 eurot ja 2013. aastal 320 eurot. Lähtuvalt ülaltoodust ei saa pidada sissetulekut 480 eurot (seda enam, et alates 01.11.2015 teenis võlgnik kuus 1200 eurot) Eesti Vabariigis mittevastavaks mõistele “mõistlikult tulutoov tegevus”. Seega on maakohtu järeldused tahtlikult tulutoovast tegevusest hoidumise osas või puudumises alusetud. Menetluse edasine käik
35.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikutel esitada seisukohad.
36.Maksu- ja Tolliamet, Swedbank AS ja usaldusisik Ly Müürsoo vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
37.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab kohtumääruse põhjendusi (vt käesoleva määruse p-d 44-45). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
38.Väär on LT väide, et maakohus ei ole teda ära kuulanud. Võlgnikku on kohustustest vabastamise menetluse kestel korduvalt ära kuulatud (sh 13.03.2013 ja 19.11.2015 toimunud kohtuistungitel), lisaks on võlgnikule antud võimalus esitada seisukoht Swedbank AS-i taotluse suhtes, milles võlausaldaja taotles kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Seega ei ole maakohus rikkunud võlgniku ärakuulamise kohustust (PankrS § 175 lg 3). Lisaks oli võlgnikul võimalik esitada omapoolseid seisukohti ja selgitusi koos tõendite esitamisega ka määruskaebuse esitamisel.
7(9)
Tsiviilasi nr 2-09-37867 Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud selgitused võlgniku sissetulekute kohta ei anna alust muuta maakohtu lõppjäreldust.
39.Alusetu on määruskaebuse esitaja väide, et ei ole arusaadav, kas maakohus lahendas Swedbank AS-i 06.08.2014 taotluse PankrS § 175 lg 5 või § 175 lg 2 p 2 alusel. Maakohus on õigesti selgitanud kohustusest vabastamise menetluse läbiviimise eeldusi ja põhjendanud kohustustest vabastamisest keeldumist PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud PankrS § 173 ja § 175 lg 2 p 2. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6, § 659). Lisaks on maakohtu määrusest üheselt mõistetav, et maakohus ei ole otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise omal algatusel, vaid on lahendanud Swedbank AS-i vastava taotluse.
40.Võlgnik on määruskaebuses väitnud, et maakohus on tõendite pinnalt jõudnud ebaõigetele järeldustele võlgniku pangakontol nähtuvate tehingute osas ja muude sissetulekut puudutavate asjaolude osas. Samas ei ole määruskaebuses esitatud usutavaid väiteid ja põhjendusi, mis lükkaks ümber järelduse, et võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Määruskaebuses on võlgnik üksnes väitnud, et maakohtu määrus põhineb võlausaldajate ja usaldusisiku paljasõnalistel ja vastuolulistel väidetel. Kolleegium märgib, et isegi juhul, kui tegelikkuses ei saa võlgnik sissetulekut ajakirjanduslike artiklite avaldamise eest, ei ole võlgnik millegagi põhjendanud regulaarseid sularaha sissemakseid.
41.Maakohus on õigesti selgitanud, et üksnes töökoha ja regulaarse töötasu olemasolu, makstava töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena. Vastupidisele seisukohale ei võimalda jõuda ka määruskaebuse väide, et võlgniku sissetulek on minimaalselt ületanud alampalka. Usaldusisiku andmetel on kohustustest vabastamise menetluse kestel (s.o 5 aasta jooksul) õnnestunud rahuldada võlausaldajate nõudeid vaid 952,94 euro ulatuses, mis moodustab kõikidest LT pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest (s.o 2 152 485,71 eurost) ligi 0,04%. Seega võlgniku töötamist sisuliselt miinimumpalga eest ei saa kindlasti pidada mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. Lisaks maakohtu põhjendustele ringkonnakohus märgib, et LT-ga on seotud mitu toimivat ettevõtet (sh A OÜ, Investinfo OÜ). Ka eeltoodust tulenevalt ei ole usutav, et võlgnik teenib alampalga suuruses sissetulekut. Kolleegium nõustub maakohtuga, et LT töökogemust arvestades ei ole ka eluliselt usutav, et tal ei ole võimalik teenida miinimumpalgast suuremat sissetulekut.
42.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kolleegium ei pea vajalikuks korrata selles osas maakohtu põhjendusi. Küll aga peab kolleegium vajalikuks muuta maakohtu põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et LT on oma kohustusi rikkunud tahtlikult.
43.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamisel on oluline tuvastada, et võlgnik on süüliselt rikkunud sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlus iseloomustab isiku psüühilist suhet oma teosse ning tahtlusega väljendatakse seaduses sätestatud keelu teadlikku rikkumist. Kuna tahtlust hinnatakse erinevalt hooletusest subjektiivselt isikust lähtudes, siis arvestades asjas esitatud asjaolusid, ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud tahtlikult.
44.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses 13.01.2011 on kohus selgitanud võlgnikule muuhulgas PankrS § 173 lgte-s 2 ja 3 sätestatud kohustusi (kd I tl 279-280). Kohus on võlgnikku ka hoiatanud kohustuste rikkumise tagajärgede eest. Võlgniku pangakonto väljavõtetest (sh sularaha sissemaksetest) saab järeldada, et
8(9)
Tsiviilasi nr 2-09-37867 tegelikkuses on võlgniku sissetulek suurem, kui ta on avaldanud usaldusisikule ja kohtule. Võlgnik ei ole ka millegagi põhjendanud sularaha sissemaksete tegemist ega ole selgitanud, millisest allikast need summad pärinevad. Lisaks ei ole võlgnik esitanud Maksu- ja Tolliametile iga aasta kohta tuludeklaratsioone. Maksu- ja Tolliameti 10.09.2015 teatisest nähtub, et puuduvad andmed LT sissetuleku kohta perioodil 01.01.2014 kuni 31.08.2015 (kd I tl 142). Kuivõrd maakohus oli võlgnikule selgitanud kohustust mitte varjata saadud tulusid ning vara, on ringkonnakohus seisukohal, et oma sissetulekute varjamine on olnud raskelt hooletu tegevus. Raske hooletusega on tegemist siis, kui ei järgita käibes vajalikku hoolsust olulisel määral. Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu. Eeltoodud osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta.
45.Võlgnik on ebaõigesti väitnud, et usaldusisik ei ole talle teinud lubatud tagasikandeid. Nimetatud väite on usaldusisik ümber lükanud, tuginedes LT enda esitatud pangakonto väljavõttele (kd III tl 194-195). Ebaõige on ka väide, et usaldusisik ei osalenud 13.03.2013 kohtuistungil. Lisaks ei ole tegemist ka väidetega, mis omaksid tähtsust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkumise üle otsustamisel.
46.Eeltooduga on tõendatud nii võlgniku süüline käitumine kui ka võlausaldajate huvide kahjustamine, millest tulenevalt esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik on reaalselt kahjustanud pankrotivõlausaldajate huve, kuna varjatud summasid arvesse võttes tulnuks võlausaldajatele tasuda suurem summa, kui tegelikult tasuti.
47.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
48.TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.