lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-1157/57

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 02.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-1157/57
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1061
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-1157

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja XXX vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks või alternatiivselt 12 578,45 euro nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3 500 eurot ja vastuhagi hind 12 578,45 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(sündinud XXX, elukoht Elukoht XXX XXX), lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

Kinnitada hageja XXX(sündinud XXX) ja kostja XXX(isikukood XXX) vaheline

30.aprillil 2016 ja 1. mail 2016 allkirjastatud kompromiss järgmistel tingimustel.
1.1.Pooled leppivad kokku, et hageja loobub täielikult oma haginõudest ja kostja loobub täielikult oma nõudest, mis tulenevad vastuhagist. Pooled kinnitavad, et nad ei oma ega hakka omama aadressil XXX Tallinnas asuva kinnistuga [registriosa nr XXX] seonduvalt üksteise vastu mingeid rahalisi ega õiguslikke pretensioone.
1.2.Pooled kannavad oma menetluskulud ise. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Rahuldada poolte taotlused riigilõivu osaliseks tagastamiseks järgmiselt.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.1.Tagastada hagejale osa hagilt tasutud riigilõivust ja selleks kanda 150 eurot XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX. Tagastatava riigilõivu laekumise andmed on järgmised: maksja Advokaadibüroo Amos OÜ, kuupäev 12. jaanuar 2014, maksekorraldus nr 161, summa 950 eurot, saaja Rahandusministeerium, arveldusarve nr 221023778606, viitenr 2900072123, selgitus „Riigilõiv XXX hagi XXX vastu kaasomandi lõpetamiseks”.
3.2.Tagastada kostjale osa vastuhagilt tasutud riigilõivust ja selleks Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda 150 eurot XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX. Tagastatava riigilõivu laekumise andmed on järgmised: maksja VÄLISÕIGUSABI ADVOKAADIBÜROO, kuupäev 15. aprill 2014, summa 550 eurot, saaja Rahandusministeerium,

2-14-1157

arveldusarve nr 221023778606, viitenr 2900072123, selgitus „Riigilõiv asjas 2-14-1157 IVO MAHHOV”. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda ja määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada. Siiski on hagejal õigus taotleda täiendavalt 275 euro ja kostjal 125 euro riigilõivu tagastamist. Harju Maakohtu tsiviilkantseleil saata kohtumäärus pärast sellele jõustumismärke kandmist resolutsiooni punkti 3 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Kohtu menetluses on XXX(hageja) hagi XXX(kostja) vastu nõudega lõpetada poolte kaasomand Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse nr XXX all kantud kinnistule asukohaga Harju maakond, Tallinna linn, Mustamäe linnaosaXXX (edaspidi „kinnistu”) esimese võimalusena jättes kinnistu kostja ainuomandisse ja mõistes temalt hageja kasuks omandi kaotamise eest välja hüvitis 62 500 eurot või teise võimalusena müües kinnistu avalikul enampakkumisel alghinnaga 125 000 eurot ja jagades müügist saadud raha poolte vahel võrdselt. Hageja tasus hai esitamisel riigilõivu 950 eurot, millest kohus määras hageja taotlusel 4. juuli 2014. aasta määrusega tagastada 400 eurot. Hagilt tuli lõivu tasuda 250 eurot. Kostja esitas vastuhagi kinnistu kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes jagades kinnistu reaalosadeks või teise võimalusena hagejalt kostja kasuks 12 578,45 euro väljamõistmise ja tasaarvestamise nõudes. Kostja tasus vastuhagilt kohase riigilõivu 550 eurot. Kohus võttis vastuhagi eelviidatud nõuetes menetlusse. Hiljem kostja suurendas vastuhagi, aga selles osas ei ole kohus menetlusse võtmist otsustanud.
2.Pooled esitasid 1. mail 2016 kohtule sel ja eelmisel päeval allkirjastatud kohtuliku kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga kinnitamise tagajärgedest, ja loobusid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.
3.Avalduses sisalduvad riigilõivu osalise tagastamise taotlused. Hageja palub talle tagastada poole hagi esitamisel tasutud lõivust, milleks nimetab summa 150 eurot. Kostja palub samuti põhjendades tagastada ka 150 eurot. Mõlemad pooled avaldasid, kellele ja millisele arveldusarvele nad soovivad lõivu tagastamist..
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on pooltele selgitanud kompromissiga menetluse 2 (3)

2-14-1157 lõpetamise tagajärgi ja pooli esindavad advokaadid. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud avalduse 3–9 märgitu, vaid need on poolte menetluslikud avaldused, mida kohus kompromissina ei kinnita (vt nt Riigikohtu

17.detsembri 2008. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-08, p 13). Kohus arvestas kõnealuste menetluslike avaldustega kompromissi kinnitamise otsustamisel.
5.Hageja taotleb poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist ja nimetab tagastatavaks summaks 150 eurot. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 on kohus lõivu tagastamisel seotud avalduses nimetatud summaga. Hageja pidi tasuma lõivu 250 eurot, seega on tal õigus TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotleda tagasi sellest pool ehk 125 eurot. Samas on hageja tasunud lõivu ettenähtust enam, pärast 4. juuli 2014. aasta määrust on nn vaba (st enamtasutud ja veel tagastamata summa 300 eurot). Kohus saab sellest liita poolele tagastatavale lõivule TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi 25 eurot ja hageja taotluse summa osas rahuldada. Hagejal on täiendavalt võimalik taotleda 275 euro tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel ( = 300 – 25). Kostja soovib samuti 150 euro tagastamist, selle taotluse saab kohus TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldada. Siiski on kostjal õigus taotleda kokku 275 euro tagastamist ( = 550 : 2), st täiendavalt võib ta esitada taotluse 125 euro saamiseks ( = 275 – 150). Kuna tagastatavad lõivud on tasutud enne 1. juulit 2014, siis ei saa kohus ise korraldada lõivude tagastamist Maksu- ja Tolliameti hallatava infosüsteemi NAP kaudu, vaid määrus tuleb saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
6.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada.
7.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus, seega ei ole käesolev määrus vaidlustatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja