2.Rahuldada XXX(isikukood XXX 20.11.2015.a taotlus protokolli parandamiseks. Harju Maakohtu 17.11.2015.a kohtuistungi protokolli leheküljel 3 asendada kuupäev 29.07.2012.a (kahekümne üheksas juuli kahe tuhande kaheteistkümnes aasta) kuupäevaga 29.06.2012.a (kahekümne üheksas juuni kahe tuhande kaheteistkümnes aasta).
Jätta rahuldamata XXX(isikukood XXX) hagiavaldus Korteriühistu XXX(registrikood XXX) vastu tunnistada kehtetuks Korteriühistu XXX(registrikood XXX) 29.06.2012.a (kahekümne üheksanda juuni kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta) üldkoosoleku otsuse punkt 1, 2011. aasta majandusaruande vastuvõtmise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
4.Jätta menetluskulud XXX(isikukood XXX) kanda.
5.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 (11)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX(hageja) esitas 25.09.2012 Harju Maakohtusse hagi KÜ XXX(kostja) vastu korteriühistu 29.06.2012 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Harju Maakohtu 05.09.2013 otsusega hagi rahuldati ja tuvastati KÜ Ranna Majaka 29.06.2012 toimunud korduva üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisus.
2.Kostja esitas 27.09.2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 03.12.2013 otsusega rahuldas apellatsioonkaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 05.09.2013 otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud.
4.Harju Maakohtu 08.07.2014 määrusega jäeti hageja hagiavaldus käiguta ja anti hagejale tähtaeg hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks oli hageja kohustatud esitama kohtule hagiavalduse teksti tervikuna. Puuduste kõrvaldamiseks esitas hageja kohtule 25.08.2014 menetlusdokumendi, milles tõi välja muuhulgas järgneva. Tulenevalt asjaolust, et hagejat ei ole teavitatud ja talle edastatud tutvumiseks üldkoosolekule kinnitamiseks esitatud majandusaasta aruannet on tegemist informatsiooni andmise kohustuse rikkumisega KÜS § 15 lg 2 mõttes ja on aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Arutelu üldkoosolekul 2011. aasta aruande osas ei toimunud, selle kinnituseks esitab hageja kohtule 29.06.2012 salvestuse CD-l. Hageja oli täielikus teadmatuses KÜ aastaaruande osas, millega on oluliselt rikutud tema subjektiivseid õigusi olla informeeritud ja anda oma panus korteriühistu tegevusse ning enda liikmestaatusest tulenevate õiguste teostamisele. Hageja palub tunnistada kehtetuks KÜ XXX29.06.2012 üldkoosoleku päevakorra otsus nr 1, 2011. aasta majandusaruande vastuvõtmisest.
5.Kostja esitas 25.02.2015 vastuse hagiavaldusele, milles avaldas järgnevat. Hageja on muutnud hagi eset (nõuet). Kostja esitas vastuväite hagi eseme muutmisele. Kui kohus siiski annab oma nõusoleku hagi eseme (nõude) muutmiseks, siis kostja taotleb kohaldada hageja nõudele aegumist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.02.06.2015 toimunud Harju Maakohtu istungil avaldati muuhulgas järgnevat. Kohus leidis, et hageja menetlusdokumendi näol on tegemist hagi muutmisega, aga asja lahendamist see ei muuda ega venita. Kohus menetleb hageja nõuet muudetud kujul. Kostja esindaja avaldas, et oleme esitanud vastuväite, et hagi on aegunud. Kohus selgitas kostjale, et on võimalik teha vaheotsus, kas hagi on aegunud või mitte. Kostja esindaja avaldas, et Riigikohtus on tehtud analoogses asjas lahend, nõue ei 2 (11)
ole aegunud. Vaheotsust ei soovi. Hageja esindaja märkis, et III kd, tl 144 on toonud välja faktilised asjaolud. Küsimus on 2011. aasta majandusaasta aruande kinnitamises. Üldkoosolekul ei osalenud revidenti. Revidendi aruannet ei loetud koosolekul ette. Kohtule esitatud üldkoosoleku protokollis loeb revident ette otsuse. Protokollis on esitatud valeandmed. Revident üldkoosolekul ei osalenud. Majandusaasta aruannet ei ole ühistu liikmetele tutvumiseks esitatud. Kostja esindaja märkis, et kostja ei vaidle vastu hageja väitele revidendi koosolekul mitteosalemise kohta. Revident ei osalenud üldkoosolekul. Revidendi arvamus loeti XXX poolt ette järeldusotsusest. Hageja avaldas, et XXX ei lugenud ette. Hageja esindaja märkis, et soovitakse seda tõendada videosalvestisega. Sealt on näha ja kuulda, et ei loetud ette koosolekul seda järeldusotsust. Ei oska täpset aega hetkel öelda. Stenogrammi vestluse kohta kohtule esitatud ei ole. Soovime tõendada seda, mida räägib XXX. Valesti loeti hääled kokku. Hageja hääl loeti poolt hääleks, kuigi hääletaks vastu. Seda soovime ka videosalvestusega tõendada. Toome selle kohta ka välja konkreetse ajavahemiku. Esitame kostjale ka videosalvestuse täiendavalt. Kostja esindaja avaldas, et uut otsust ei ole teinud selle otsuse suhtes. Jooksva aasta aruanne oli esitatud märtsis 2012 KÜ liikmetele. See oli neljas üldkoosolek selle päevakorra punktiga. I kd, tl 21 tõendame seda, et oleme esitanud hagejale selle arve pöördel. I kd, tl-del 22-23 on arvamus. Hageja võttis aprillis 2012 revidendi arvamuse tahvlilt. Hageja märkis, et I kd, tl 21 oli koos arvele trükitud. Enne märtsikuu koosolekut. Kuid I kd, tl 22 aruande sisuga ei ole hageja nõus. Revidendi arvamust ei olnud üldse esitatud. Kostja esindaja avaldas, et hageja ise esitas arvamuse koos hagiga. Hageja avaldas, et tegi revidendile järelpärimise ja sai selle arvamuse. Kuupäeva ei mäleta. Kohus avaldas, et kohtu hinnangul on kostjal tõendamiskoormis, et korteriühistu liikmetele on esitatud revidendi aruanne. Kostja esindaja märkis, et tõendame seda maikuu 2012 protokolliga (I kd, tl-d 206-212). Infotahvlil oli revisjoniotsus. Kostja tavapäraselt paneb aruanded tahvlile. Kohus avaldas, et selles osas on kostjal tõendamiskoormis. Kostja esindaja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et 08.08.2013 esitas kostja oma vastuväite, et hageja kaotas oma õiguse tunnistada kehtetuks koosoleku otsused põhjusel, et hageja ei esitanud oma vastuväiteid koosolekul. Kostja jääb oma vastuväidete juurde, mis esitas 08.08.2013. Hageja avaldas, et selle protokolli osas mitmed KÜ liikmed vaidlesid vastu. Salvestisel on see ka näha. Inimesed ei avaldanud oma arvamust majandusaasta aruande kohta. KÜ 150-st liikmest oli kohal 30. Teised ignoreerivad koosolekuid. Hageja jääb oma nõude juurde. Hageja ei hääleta otsuste poolt. Hagejad võisid nimetatud koosolekul mitte hääletada. Kohus määras järgneva: hageja esitab videosalvestuse kohtule 04.06.2015, kohus edastab selle kostja esindajale; kostja esitab seisukoha hiljemalt 12.06.2015, kas kostja vaidleb vastu, kas revidendi arvamus loeti ette koosolekul; hageja esitab täiendavad seisukohad, millest nähtub revidendi koosolekult puudumise seaduse- või põhikirjavastasus; hageja esitab salvestiste asjassepuutuvad ajavahemikud 22.06.2015; hiljemalt 24.08.2015 esitab hageja stenogrammid, kohus määras uueks istungiajaks 01.09.2015 kell 15:00.
7.Hageja esitas 04.06.2015 kohtule videosalvestuse KÜ XXX29.06.2012 üldkoosolekust. Kostja esitas 12.06.2015 seisukohad KÜ XXX 29.06.2012 üldkoosoleku videosalvestuse kohta muuhulgas järgnevas. Kostja leiab, et videosalvestuse MVI_2197.AVI andmed tõendavad, et hageja ei esita vastuväidet selle vastu et üldkoosolek kinnitab 2011. aasta aruande ja revidendi aruanne arutamiseta, sest aruanded oli juba kinnitatud 18.05.2012.a üldkoosolekul. Kostja leiab, et videosalvestuse MVI_2197.AVI andmed tõendavad, et hagejal oli käes juhatuse poolt esitatud 2011. aruanne majandustegevuse kohta, bilanss ja revidendi arvamus enne 29.06.2012.a koosolekut ning hageja oli koosolekuks valmis. Videosalvestuse MVI_2197.AVI andmed ei tõenda kostja väidet, et tema vastuhääl esimesel ja teisel päevakorra punktil oli arvestatud nagu „poolt“. Videosalvestuse MVI_2197.AVI andmed ei tõenda hageja väidet, et esimees XXX luges 29.06.2012.a üldkoosoleku ette revidendi aruande. Videosalvestisel on näha, et XXX tegi ettepaneku 2011. aasta aruande ja revidendi aruande kinnitada ilma arutamiseta, sest küsimused oli juba kinnitatud 18.05.2012.a üldkoosolekul. Hageja ei vaielnud selle vastu, seega ei soovinudki korduvalt aasta aruande ja revidendi aruannet kuulata ja arutada. 18.05.2012 üldkoosoleku protokoll sisaldab andmed, et esimees XXX esines juhatuse 2011. aasta aruandega ja esitas revidendi XXX aruande.
8.Hageja esitas kohtule 22.06.2015 enda seisukohad ja taotlused muuhulgas järgnevas. Hageja esitas maakohtule korteriühistu 29.06.2012 üldkoosoleku CD kostja tarbeks. Kostja ei ole vaielnud 3 (11)
vastu asjaolule, kas revidendi arvamust koosolekul ette loeti. Kuna kostja ei ole oma seisukohta esitanud, siis loeb hageja selle väite omaks võetuks ehk revidendi arvamust ei ole üldkoosolekul ette loetud. Hageja jääb oma juba varem esitatud seisukoha juurde, et kostja on rikkunud informatsiooni andmise kohustust KÜS § 13 lg 3 ja 15 lg 2 mõttes. Nimetatud asjaolu luges tõendatuks ka Harju Maakohus 05.09.2013 otsuses käesolevas tsiviilasjas. Korteriühistu 29.06.2012 üldkoosoleku salvestiselt on ühemõtteliselt nähtav ja kuuldav, et 2011. aasta aruannet ega ka revisjonikomisjoni 2011. aasta aruannet ei arutata mitte ühegi sõnaga ja ei loeta ette ka revidendi aruannet ega järeldusotsust. Hagis toodud väidete kinnituseks taotleb hageja maakohtule esitatud videosalvestusest korteriühistu 29.06.2012. a üldkoosoleku esimese kuue minuti läbivaatamist ja stenogrammi uurimist istungil. Hageja esitab kohtule korteriühistu 29.06.2012 üldkoosoleku stenogrammi hiljemalt 24.08.2015. Stenogrammist nähtub ühemõtteliselt, et korteriühistu juhatuse liige XXX nendib, et eelmisel koosolekul me juba otsustasime ära tänase koosoleku 1 ja 2 küsimuse ja teen ettepaneku, tuginedes eelmisele koosolekule, lihtsalt kinnitada 2011. aasta majandusaasta aruanne ja bilanss ning mitte tulla enam nende küsimuste juurde, sest see oli juba enne. Koosoleku hääletustulemus varieerub 26 kuni 29 liikme hääle vahemikus. Hageja taotles tunnistaja Jelena XXX ülekuulamist (elukoht XXX, KÜ XXX liige). Hageja edastas 22.08.2016 kohtule 29.06.2012 üldkoosoleku videosalvestuse stenogrammi koos tõlkega
9.Kostja esitas 24.08.2015 kohtule menetlusdokumendi, milles kostja taotles võta menetlusse tema poolt tehtud Faili MVI_2197.avi osalise stenogrammi 29.06.2012 KÜ XXXkorduva üldkoosoleku videosalvestusest (aeg 0:00 – 19:59 minuti). Kostja taotles pikendada stenogrammi eestikeelse tõlke esitamise tähtaega kuni 26.08.2015. Kostja esitas 25.08.2015 Faili MVI_2197.avi osalise stenogrammi 29.06.2012 KÜ XXXkorduva üldkoosoleku videosalvestusest (aeg 0:00 – 19:59 minuti) tõlke eesti keelde.
10.01.09.2015 toimunud Harju Maakohtu istungil avaldati muuhulgas järgnevat. Poolte esindajad avaldasid, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et üldkoosolekul ei loetud ette revidendi arvamust. Hageja esindaja avaldas, et taotles tunnistaja XXXe ülekuulamist 22.06.2015 menetlusdokumendis. XXX on osalenud kõikidel koosolekutel millel väidetavalt on arutatud 2011. majandusaasta aruannet. Jutt on 18.05.2012, 15.06.2012 ja 29.06.2012 üldkoosolekutest. Tunnistaja saab kinnitada, et talle ei ole esitatud majandusaastaaruannet, 2012. aasta majandusaastaaruannet ei ole arutatud koosolekutel. Kostja esindaja märkis, et seaduse kohaselt peab esitama bilansi, aruannet esitama ei pea. Bilanss oli esitatud hagejale arve pöördel (I kd, tl 21). Hageja esindaja avaldas, et kumbagi ei ole esitatud. I kd, tl 21 dokumendi sain pärast koosoleku toimumist. Kostja esindaja avaldas, et selle bilansi on koos arvega saanud kõik ühistuliikmed. See oli kõikidele arvetele trükitud. Hageja esindaja märkis, et hagejale esitati arve, mille pöördele ei olnud trükitud bilanssi. Kostja esindaja märkis, et 25.08.2014 menetlusdokumendi lisade loetelu punkti 6 kohaselt oli revisjoni aruanne riputatud trepikotta. Hageja esindaja avaldas, et pidi olema lisaks bilansile ka majandusaastaaruanne tehtud kättesaadavaks. Kostja esindaja avaldas, et koridoridesse ei olnud bilanss üles pandud. Oli ainult arvetel. Vaidlust ei ole, et enne 29.06.2012 koosolekut juhatus ei esitanud dokumenti, sest 18.05.2012 toimus üldkoosolek, kus oli kinnitatud eelmise aasta majandusaruanne, veel mingi aruanne. Dokumendid esitati enne maikuu koosolekut. Kohus määras järgneva: rahuldada poolte taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja kuulata tunnistajad uuel kohtuistungil üle; uurida uuel kohtuistungi salvestisi; kohus lõpetab eelmenetluse; kohus määrab uueks kohtuistungiks pooltega kooskõlastatult 17.11.2015 kell 12:00.
11.Kostja esitas kohtule 29.09.2015 menetlusdokumendi, milles kostja palus kohtul võtta menetlusse ühistuliikmete 2012. märtsikuu arvete osas esitatud veemõõtjate näitude koopiad ja liikmete XXX, XXX, XXX, XXX, XXX säilitatud arvete ülemise osade koopiad. Lubada kostjal esitada veemõõtjate näitude originaalid ja liikmete XXX, XXX, XXX, XXX, XXX säilitatud arvete ülemise osade originaalid, kokku 212 lk.
12.17.11.2015 toimunud Harju Maakohtu istungil avaldati muuhulgas järgnevat. Kohus võttis kostja taotluse vastu ja kostja taotletud tunnistajaid üle ei kuula. Kohus võttis tõenditena asja juurde 4 (11)
korteriühistu poolt korteriühistu liikmetele esitatud kommunaalide kviitungid 2012. aasta veebruari eest. Hageja esindaja märkis, et kostja on kaks arvet kokku pannud. Fabritseeritud dokumendid on need. See on silmaga näha. Dokumendid on esitatud hilinenult ja palun mitte vastu võtta. Hagejale ei ole esitatud arvet, kus teisel pool oleks olnud finantsarve väljavõtet. Esitame fabritseeritusse vastuväite. Kohus uuris eraldi 16.02.2012 arvet XXX. Hageja avaldas, et [finantstulemuse 01.0131.12.2011 kohta – kohtu märkus] see ei ole bilanss. Seda dokumenti ei ole hageja saanud. Hagejal on arve originaal ja see puudub sealt. Selle dokumendi põhjal ei oleks saanud koostada bilanssi. Kohus võttis originaaldokumendid asja juurde ja arvestab hageja esitatud võltsituse vastuväidet. Kohus alustas tunnistaja ülekuulamist kell 12:35. Kohus selgitas tunnistajale ütluste andmisest keeldumise kohustust ja õigust keelduda ütluste andmisest. Kohus selgitas tunnistajale kohustust rääkida tõtt. Tunnistaja allkirjastas hoiatuse teksti. Tunnistaja andis ütlused, millised kohus protokollis eraldi lehtedel. Kohus lõpetas tunnistaja ülekuulamise. Protokoll tehakse kohtuistungil teatavaks. Tunnistaja allkirjastas protokolli. Kohus lõpetas tunnistaja ülekuulamise kell 13:40. Kohus uuris järgnevalt hageja esitatud videosalvestisi. Hageja esindaja avaldas, et hageja soovib, et kohus vaataks salvestise esimest faili algusest kuni kuuenda minutini ja teist faili 8 minutist 15 sekundist kaks lauset. Kostja esindaja avaldas, et kostja soovib, et kohus vaataks salvestise esimest faili algusest kuni 5:45, siis 8:43-9:16, 9:21-9:36, 15:21-15:48 ja 19:02-19:21. Kohus alustas videosalvestite vaatamist kell 13:50. Kohus veendus, et poolte esitatud üldkoosoleku stenogrammid kirjeldavad tõeselt üldkoosolekul toimunut. Hageja esitatud stenogrammist ei nähtu see, et 5:14 minutil väidab keegi saalist, et „tal on 5 inimest“. Hageja esindaja avaldas, et hageja leiab, et salvestisest ei nähtu, kelle hääli kokku loeti. Kohus lõpetas videosalvestuse vaatamise kell 14:15. Hageja esindaja palus kohtult vastu võtta KÜ 29.07.2012 üldkoosolekul esitatud tunnistaja eriarvamus. Tunnistaja eriarvamus kinnitab seda, et tunnistaja samal koosolekul kinnitas juhatajale, et ei ole saanud majandusaasta aruannet. Kostja esindaja avaldas, et kostja ei vaidle vastu sellele, et tunnistaja esitas vastuväite. Tunnistaja vastuväide ei puuduta hageja õigust, puudub vaidlus selle üle, et juhatus ei esitanud aastaaruannet. Kostja vaidleb vastu tõendi vastuvõtmisele. Kohus rahuldas hageja taotluse tõendi vastuvõtmiseks. Kohus võttis hageja esitatud tõendi vastu. Poolte esindajad avaldasid, et nad on nõus menetluse jätkumisega kirjalikus menetluses. Kohus küsis, kas hageja jääb seisukoha juurde, et kostja esitatud tõendid on fabritseeritud? Hageja esindaja avaldas, et arvestades tunnistaja ütlusi selle kohta loobub hageja esitatud vastuväitest. Kohus tagastas kostjale tõendite originaalid. Kostja võttis tõendite originaalid vastu. Toimikusse jäävad kostja esitatud elektrooniliste koopiate väljatrükid. Kohus määras järgneva: menetleda asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses; pooltel on õigus esitada arvamus tõendite kohta ja õiguslikud põhjendused hiljemalt 18.12.2015; pooltel on õigus esitada soovi korral vastuväide vastaspoole menetlusdokumendile hiljemalt 08.01.2016; poolte menetluskulude nimekirjade esitamise tähtpäev on 08.01.2016; kohus teeb otsuse avalikult teatavaks 22.01.2016 kell 16:00.
13.Hageja esitas 20.11.2015 kohtule menetlusdokumendi 17.11.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks (kuupäev 29.07.2012 asendada kuupäevaga 29.06.2012). Kostja on 23.11.2015 menetlusdokumendis avaldanud, et ei vaidle vastu hageja taotlusele protokolli parandamiseks. Kostja esitas 20.11.2015 samuti kohtule menetlusdokumendi 17.11.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
14.Kostja esitas 18.12.2015 kohtule menetlusdokumendina seisukohad tõendite kohta ja õiguslikud põhjendused ning avaldas muuhulgas järgnevat. Kostja leiab, et tunnistaja ütlused on vasturääkivad ning osaliselt ei vasta tõele, mis tõendatakse asjasse esitatud muude tõenditega. Kostja ei nõustu, et XXX 15.06.2012 pretensiooni tuleb käsitleda eriarvamusena/vastuväitena. Kostja ei ole nõus tunnistaja ja hageja arvamusega, et korteriühistu juhatus peab liikmetele esitama enne koosolekut terve raamatupidamisaasta aruande 16 lehekülje mahus. Kostja on seisukohal, et 2012. aasta märtsikuu arvete pöördel kõigile liikmetele esitatud finantstulemused 01.01.-31.12.2011 vastavad bilansis ja tegevusaruandes kajastamiseks kuluvate andmetele. Kostja leiab, et ta täitis enne 29.06.2012.a koosolekut seaduse nõuet esitada kõikidele ühistu liikmetele eelmise aasta aruande ja bilanss. Hageja ei täitnud oma kohustuse esitada vastuväidet otsusele nr 1 üldkoosoleku ajal selleks, et temal oli õigus vaidlustada kostja koosolek kohtus. Hageja küll pärast koosoleku lõppemist rääkis 5 (11)
(fail 002.MOV), et hakkab otsused vaidlustama kohtus, kuid seda ei saa käsitleda nõuetekohase vastuväitena, sest pärast üldkoosoleku lõppemist esitatud mittenõustumus otsustega eelmärgitud eesmärki ei täida. Hageja väited, et tema otsusele nr 1 vastuhääle ei kajastatud protokollis lükatakse ümber videosalvestuse stenogrammiga. Hageja väited, et häälte arv on arvutatud valesti ei vasta tõele. Kostja leiab ka, et ei vasta tõele, et hagejale ei olnud enne 29.06.2012 koosolekut esitatud 2011 bilanssi ning ei vasta tõele hageja väide, et liikmed ei olnud tutvustatud 2011. aasta revidendi aruannetega. Revidendi osalemine üldkoosolekul ei ole kohustuslik, ainult 1/5 liikmete nõudmisel. Selline nõue ei olnud 29.06.2012 koosolekule esitatud. 2011. aasta aruanne oli arutatud ja kinnitatud 18.05.2012 üldkoosolekul. Hageja mainitud koosoleku otsust vaidlustanud ei ole.
15.Hageja esitas 18.12.2015 kohtule menetlusdokumendina seisukohad tõendite kohta ja avaldas muuhulgas järgnevat. Käesolevas menetluses on maakohtu 05.09.2013 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2013. a otsusega ühemõtteliselt tuvastatud, et kostja ei ole enne 29.06.2012 üldkoosolekut kahe nädala jooksul esitanud liikmetele 2011. aasta majandusaasta aruannet. Kostja on pärast hageja 25.08.2014 esitatud menetlusdokumenti hakanud uuesti vaidlema nimetatud asjaolu üle, vaatamata sellele, et juba varasemas menetlusstaadiumis tunnistas nimetatud asjaolu. Käesoleva menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et 29.06.2012 üldkoosolekul ega ka sellele eelnenud koosolekutel ei ole arutatud 2011 majandusaasta aruannet ja selle kinnituseks on hageja esitanud maakohtule 29.06.2012. a üldkoosoleku videosalvestuse, mida kohus 17.11.2015 istungil ka uuris. Samuti on tunnistaja XXX ütluste andmisel kinnitanud, et ta osales 18.05.2012, 15.06.2012 ja ka 29.06.2012 üldkoosolekutel ja ühelgi koosolekul ei ole KÜ 2011. aasta majandusaasta aruannet arutatud. Osalemist kinnitavad nimetatud koosolekute protokollid. 29.06.2012 üldkoosolekul esitas tunnistaja XXX KÜ üldkoosolekul koosoleku juhatajale ka kirjaliku eriarvamuse, milles kinnitab, et ei ole saanud 2011. a majandusaasta aruannet. Tunnistaja XXX 29.06.2012 eriarvamus on maakohtu poolt toimiku juurde võetud. Väär on kostja poolt 01.09.2015 istungil väljendatud väide, et seaduse kohaselt peab esitama bilansi, aruannet esitama ei pea. Ringkonnakohtu 03.12.2013 otsuses on ühemõtteliselt sedastatud, et KÜS § 15 lg 2 kohaselt korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kohtumenetluse käigus on samuti tõendamist leidnud, et kostja ei ole enne 29.06.2012 üldkoosolekut edastanud liikmetele 2011. aasta bilanssi. Väär on kostja väide nagu oleks KÜ poolt liikmetele 2012. aasta märtsis edastatud veearvete teisel küljel kajastatud KÜ 2011. aasta bilanss. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et KÜ 2011. aasta bilanss nähtub mittetulundusühingute registrist ja see ei ole vähemalgi määral sarnane sellega (andmete mahult), mille on kostja esitanud veearvete tagaküljel. Seega ei ole kostja edastanud KÜ liikmetele 2011. aasta bilanssi vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekut tutvumiseks. Kostja poolt kohtule esitatud veearve kajastab üksnes osalist finantsarvutust, mille põhjal ei ole võimalik aru saada, milline on KÜ finantsmajanduslik seis 2011. aasta lõpuks ja kuidas järelmiteni on jõutud. Väär ja pahatahtlik on kostja väide nagu nähtuks KÜ 29.06.2012 protokolli stenogrammist, et hagejal oli 2011. aasta bilanss käes ja ta oli selle põhjal koosolekuks valmis. Kostja väide on väär, et hageja käes oli revidendi aruanne, muidu ta ei oleks teadnud revidendi nime. Samuti on väär kostja väide, et kuna hageja nõudis, kanda protokolli autokompensatsiooni küsimuse summas 767 eurot, siis oli ta bilansiga tutvunud. Samuti on väär kostja väide, et kuna hageja puudutas 29.06.2012 KÜ majade nr 67 ja 69 kulude erinevusi, siis oli hageja bilansiga kursis.
16.08.01.2016 edastas kostja kohtule seisukohad hageja 18.12.2015 seisukohtadele, milles tõi välja muuhulgas järgneva. Kostja ei ole nõus hageja tõendamata väitega, et 29.06.2012 üldkoosolekul XXXvaletas, et kõigile liikmetele on edastatud 2011. majandusaasta aruande ja bilanssi väljavõtted. Kostja ei ole nõus sellega, et ühistu pidi esitama 18.05.2012. üldkoosoleku protokolli mittetulundusühingute registrile. MTÜS ei nõua majandusaastaaruande kinnitava protokolli esitamist registrisse. Ei vasta tõele, et hageja ei saanud kätte revidendi arvamust enne 29.06.2012 koosolekut. 28.01.2013 esitas hageja menetluses vastuse kostjale, mille isana 1 on kirjavahetus KÜ juhatusega. Selle lisa esimese numbrina on hageja 26.04.2012 elektronkiri juhatusele kell 21:08. Sellest järeldub, et vähemalt 26.04.2012 seisuga hageja oli tutvunud revidendi arvamusega ühistu 2011. majandusaasta kohta. Kostja leiab, et hageja selgitused on paljasõnalised ja tõendamata. 6 (11)
17.08.01.2016 edastas hageja täiendava menetlusdokumendina seisukohad kostja 18.12.2015 seisukohtadele, milles tõi välja muuhulgas järgneva. Hagejale jäävad arusaamatuks ja sisutuks kostja viited tunnistaja XXX ebaobjektiivsusele. Puudub igasugune põhjus kahelda, et KÜ ei ole ühistu liikmetele esitanud vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekut tutvumiseks 2011. a majandusaasta aruande projekti. 18.05.2012 üldkoosolekul ei olnud kvoorumit ehk sellel koosolekul ei saanud koosolek kinnitada aastaaruannet ega muid päevakorra punkte. 18.05.2012 üldkoosoleku protokolli ei ole kostja edastanud registrile ja seda ei ole seal tänini, sest kostja ei soovi avalikustada nimetatud koosolekul õigusvastaseid toiminguid ja toimunut. 29.06.2012 üldkoosolekul küsib hageja KÜ juhataja XXX käest, et kus on 18.05.2012.a koosoleku protokoll? Sellele vastab XXX, et „mis protokoll, kui koosolekut ei toimunud“ (vt salvestist, 1 osa 1:08 kuni 1:31 minutit). Tunnistaja XXX on istungil vande all kinnitanud, et esitas eriarvamuse 29.06.2012.a üldkoosolekul ja esitas eriarvamusest kohtule ka kirjaliku tõendi. Üllatuslikult on kostja hakanud alles 18.12.2015.a seisukohas väitma, et tegu on võltsinguga. Istungil kostja sellist vastuväidet ei esitanud ehk kostja on vastuväite esitanud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta. Kui kostja oleks sellise vastuväite esitanud õigeaegselt oleks hageja taotlenud tunnistajate ülekuulamist ja käekirjaekspertiisi. Arusaamatud on kostja väited, et majandusaasta aruanne võeti vastu juba 18.05.2012 ja/või 15.06.2012.a üldkoosolekul. Kui lugeda kostja väide õigeks, siis miks oli vaja 29.06.2012.a üldkoosolekul veelkordselt vastu võtta 2011. a majandusaasta aruannet? Hageja esitas XXXe poolt üldkoosolekule esitatud eriarvamuse väite üksnes põhjusel, et tõendada, et mingit arutelu ega ka majandusaasta aruande teksti ei ole tunnistajale kunagi antud ega arutelu varasematel koosolekutel toimunud, sest tunnistaja viibis eelnevatel koosolekutel. Kostja ei ole KÜ aasta aruannet ega muid olulisi dokumente kusagile koridori üles riputanud ja kostja ei ole selle kohta kohtule ka mingeid tõendeid esitanud. Arusaamatud ja sisutud on ka kostja väited, et hageja esitas aruande mitteesitamise pretensiooni alles kolm aastat pärast 29.06.2012.a üldkoosolekut, siis kostjal ei ole säilinud e-kirjavahetus hagejaga ja tunnistajatega. Kostja soovib siinjuures meenutada, et hageja esitas hagiavalduse kohtule 25.09.2012 ehk vähem kui kolm kuud pärast 29.06.2012 üldkoosolekut. Samuti on sisutud ja asjakohatud kostja väited, nagu ei oleks kostja esitanud oma vastuväiteid 29.06.2012.a üldkoosolekul. Hageja jääb oma 18.12.2015 menetlusdokumendis toodud seisukohtade juurde ja ei hakka neid veelkod üle kordama, sest selleks puudub vajadus. Hageja palub lugeda 18.12.2015 seisukohad ka vastuväideteks kostja 18.12.2015 seisukohtadele.
18.22.01.2016 elektronkirjaga kohus tühistas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja 22.01.2016 kell 16:00. 28.04.2016 määrusega kohus määras, et teeb otsuse avalikult teatavaks 29.04.2016 kell 16:00 ning palus esitada seisukohad vastaspoole menetluskulude osas. Kohtuasjas on pooled eelnevalt esitanud enda menetluskulude nimekirjad. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Protokolli täiendamise taotluse lahendamine
19.Hageja esitas 20.11.2015 kohtule taotluse 17.11.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks (korteriühistu üldkoosoleku kuupäev 29.07.2012 asendada kuupäevaga 29.06.2012). Kostja on 23.11.2015 menetlusdokumendis avaldanud, et ei vaidle vastu hageja taotlusele protokolli parandamiseks. TsMS § 50 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus on seisukohal, et protokolli parandamise taotlus on põhjendatud, sest poolte vahel puudub vaidlus KÜ XXX üldkoosoleku toimumises 29.06.2012. Protokollis märgitud kuupäev 29.07.2012 ei ole õige. Kohus rahuldab hageja taotluse 17.11.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
20.Kostja esitas 20.11.2015 kohtule menetlusdokumendi 17.11.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja avaldas, et kostja esindaja sõnad olid „Kostja ei vaidle selle vastu, et tunnistaja 7 (11)
eeldatavasti esitas vastuväite.“ Kostja palub kohtul protokolli lk 3 lõige 5 esimese lause ülaltoodud sõnastuses parandada. Kostja leiab, et parandused on asjaomased, sest pärast tunnistaja eriarvamuse kätte saamist sai kostjale selgeks, et tunnistaja käega dokumendis tehtud parandused annavad alus väita, et tegemist on intellektuaalse võltsinguga. Hageja avaldas 08.01.2016 menetlusdokumendis, et kostja vastuväide tuleb jätta tähelepanuta. TsMS § 50 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus on seisukohal, et kohus on kohtuistungi protokolli koostanud selliselt, et see kajastab menetlustoimingu olulist käiku. Seetõttu puudub alus kostja taotluse rahuldamiseks. Kohus jätab kostja 17.11.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks taotluse rahuldamata. Hageja nõue
21.TsMS § 658 lg 1 ja 2 sätestavad, et maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
21.1.Tallinna Ringkonnakohus tõi 03.12.2013 otsuses välja muuhulgas järgneva. „Hageja selge nõude välja selgitamine omab tähendust, kuivõrd otsuse tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks on erinevad õiguslikud eeldused. [---]Maakohtul tulnuks välja selgitada, kas hageja taotleb otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist ning kas viimase nõude puhul on täidetud otsuse kehtetuks tunnistamise eeldused.“ (III kd, tl 29)
21.2.Käesolevas menetluses Harju Maakohtu 08.07.2014 määrusega jäeti hageja hagiavaldus käiguta ja anti hagejale tähtaeg hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks oli hageja kohustatud esitama kohtule hagiavalduse teksti tervikuna. Puuduste kõrvaldamiseks esitas hageja kohtule 25.08.2014 menetlusdokumendis hagiavalduse teksti tervikuna, milles hageja tõi muuhulgas välja järgneva. Hagejat ei ole teavitatud ja talle ei ole edastatud tutvumiseks üldkoosolekule kinnitamiseks esitatud majandusaasta aruannet ning tegemist on informatsiooni andmise kohustuse rikkumisega korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 2 mõttes ja on aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti ei osalenud üldkoosolekul revidenti ning revidendi aruannet üldkoosolekul ette ei loetud, mistõttu küsimusi aruande põhjal esitada ei olnud võimalik. Samuti on üldkoosolekul valesti hääli kokku loetud ja hageja hääl on loetud „poolthääleks”, tegelikkuses hääletas hageja „vastu”. Hageja palub tunnistada kehtetuks KÜ XXX29.06.2012 üldkoosoleku päevakorra otsus nr 1, 2011. aasta majandusaruande vastuvõtmisest.
21.3.Harju Maakohtu 02.06.2015 istungil kohus leidis, et hageja menetlusdokumendi näol on tegemist hagi muutmisega, aga asja lahendamist see ei muuda ega venita. Kohus avaldas istungil, et menetleb hageja nõuet muudetud kujul. Kostja esindaja avaldas, et on esitanud vastuväite, et hagi on aegunud, aga Riigikohtus on tehtud analoogses asjas lahend, nõue ei ole aegunud. Aegumise kohta vaheotsust kostja ei soovinud. Arvestades kostja avaldatut jätab kohus tähelepanuta kostja 25.02.2015 menetlusdokumendis esitatud nõude aegumise vastuväite ja menetleb hageja 25.08.2014 menetlusdokumendis esitatud nõuet tunnistada kehtetuks KÜ XXX29.06.2012 üldkoosoleku päevakorra otsus nr 1, 2011. aasta majandusaruande vastuvõtmise kohta. Kohus kvalifitseerib hageja hagiavalduse nõude tunnistada vaidlustatud otsus kehtetuks selle vastuolu tõttu seadusega. Kohus hindab alljärgnevalt, kas täidetud on hageja esitatud korteriühistu üldkoosoleku otsuse nr 1, 2011. aasta majandusaruande vastuvõtmise kohta, kehtetuks tunnistamise nõude eeldused. 8 (11)
Hageja nõude eeldused
22.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. KÜS § 13 lg 3 kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
22.1.Riigikohtu 27.03.2013 lahendis nr 3-2-1-16-13 (p 12) on asutud seisukohale, et KÜS § 13 lg 3 alusel on korteriühistu liikmel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates otsuse tühistamiseks kohtu poole ning viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Riigikohus on 11.06.2014 lahendis nr 3-2-1-55-14 (p 31-32) selgitanud, et olukorras, kus hageja on alguses esitanud üldkoosoleku otsuse puudumise või tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda. Sama kehtib nõuete hilisema asendamise korral.
22.2.Vaidlus puudub selles, et elamu majandamiseks on asutatud korteriühistu (s.o kostja), hageja on kõnealuse korteriühistu liige ja 29.06.2012 toimus kostja üldkoosolek ning hageja osales vaidlusalusel korteriühistu üldkoosolekul, mille otsuse punkti 1, 2011. aasta majandusaruande vastuvõtmise kohta, kehtetuks tunnistamist hageja nõuab.
22.3.Kostja on asja menetlemisel muuhulgas ette heitnud, et hageja pole esitanud vastuväidet korteriühistu üldkoosoleku otsusele protokollis. Kostja esindaja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et 08.08.2013 esitas kostja oma vastuväite, et hageja kaotas oma õiguse tunnistada kehtetuks koosoleku otsused põhjusel, et hageja ei esitanud oma vastuväiteid koosolekul. Kostja jääb oma vastuväidete juurde, mis esitas 08.08.2013 (Harju Maakohtu 02.06.2015 istungil kostja avaldatu). Samuti kostja leiab, et videosalvestuse MVI_2197.AVI andmed tõendavad, et hageja ei esita vastuväidet selle vastu, et üldkoosolek kinnitab 2011. aasta aruande ja revidendi aruande arutamiseta, sest aruanded oli juba kinnitatud 18.05.2012 üldkoosolekul (kostja 12.06.2015 seisukohad KÜ XXX29.06.2012 üldkoosoleku videosalvestuse kohta). Kostja hinnangul hageja ei täitnud oma kohustust esitada vastuväidet otsusele nr 1 üldkoosoleku ajal selleks, et temal oli õigus vaidlustada kostja koosolek kohtus. Hageja rääkis küll pärast koosoleku lõppemist (fail 002.MOV), et hakkab otsused vaidlustama kohtus, kuid seda ei saa käsitleda nõuetekohase vastuväitena, sest pärast üldkoosoleku lõppemist esitatud mittenõustumus otsustega eelmärgitud eesmärki ei täida. Hageja väited, et tema otsusele nr 1 vastuhääl ei kajastatud protokollis, lükatakse ümber videosalvestuse stenogrammiga (kostja 18.12.2015 seisukohad tõendite kohta).
22.4.Hageja hinnangul on sisutud ja asjakohatud kostja väited, et kostja ei ole esitanud oma vastuväiteid 29.06.2012 üldkoosolekul. Hageja leiab, et kui tähelepanelikult jälgida 29.06.2012 9 (11)
koosoleku salvestist, siis kostja ei anna ühelegi ühistu liikmele sisulisi vastuväite võimalusi, vaid ebademokraatlikult seab liikmed faktide ette ja sunnib hääletama ilma sisulise aruteluta. Salvestiselt on tuvastatav, et mitte üheski küsimuses ei toimu sisulist arutelu ja juhatus üksnes konstanteerib asjaolusid ehk koosolek on oma sisult formaalne (08.01.2016 hageja seisukohad kostja 18.12.2015 seisukohtadele). Hageja avaldas, et protokolli osas mitmed korteriühistu liikmed vaidlesid vastu (Harju Maakohtu 02.06.2015 istungil hageja avaldatu).
22.5.Riigikohtu 27.03.2013 lahendis nr 3-2-1-16-13 (p 16) on asutud seisukohale, et MTÜS § 21 lg 6 sätestab üldkoosoleku protokollimise nõuded. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
22.6.Riigikohtu 23.09.2015 lahendis nr 3-2-1-75-15 (p 14) on asutud seisukohale, et korteriühistu liige ei saanud nõuda üldkoosoleku otsuse punktide kehtetuks tunnistamist, sest ta osales koosolekul, kuid ei ole lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele. Riigikohtu hinnangul selline seisukoht on kooskõlas MTÜS §-ga 24 lg 3, mille teise lause kohaselt võib otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Selliselt on viidatud sätet korteriühistu liikme vastuväite esitamisele kohaldanud ka Riigikohus oma varasemas praktikas (vt Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 16).
22.7.Kohtu hinnangul tuleneb seaduse mõttest, et vastuväide peab olema esitatud üldkoosoleku ajal ning mitte pärast üldkoosoleku lõppemist. Vastuväite esitamist pärast üldkoosoleku lõppemist ei saa käsitleda nõuetekohase vastuväitena tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 4 ja MTÜS § 24 lg 3 tähenduses. Ka õiguskirjanduses on leitud, et üldjuhul on vastuväidet võimalik esitada kuni koosoleku lõppemiseni. Sealjuures on selgitatud, et vastuväite eesmärk on tagada õiguskindlus sellega, et anda koosolekul osalevatele teistele organi liikmetele teada hääletustulemusega mittenõustumisest ning kavatsusest nimetatud otsus hiljem vaidlustada (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: P. Varul jt, Tallinn 2010, lk 152). Vastuväite esitamata jätmine või pärast üldkoosoleku lõppemist esitatud vastuväide eelmärgitud eesmärki ei täida.
22.8.Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et koosolekul viibinud hageja oleks esitanud korteriühistu 29.06.2012 üldkoosolekul vastuväite KÜ XXX29.06.2012 üldkoosoleku päevakorra otsusele nr 1, 2011. aasta majandusaruande vastuvõtmise kohta ja et hageja oleks lasknud protokollida oma vastuväite. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oli võimatu esitada 29.06.2012 üldkoosolekul vastuväidet KÜ XXX29.06.2012 üldkoosoleku päevakorra otsusele nr 1, 2011. aasta majandusaruande vastuvõtmise kohta ja lasta vastuväide protokollida. Kohus juhib tähelepanu, et hageja on kohtule esitanud 29.06.2012 üldkoosoleku protokolli ja sellest nähtuvalt on hageja esitanud eriarvamuse korteriühistu esimehe tasu suurusele ja autokompensatsioonile (I kd, tl 11) ning koosolekul on hageja taotlenud nimetatud eriarvamuse protokollimist (III kd, tl 198) ja see on protokollitud (I kd, tl 11). Kohus ei tuvasta asjas esitatud materjalide põhjal, et hageja oleks esitanud korteriühistu 29.06.2012 üldkoosolekul vastuväite KÜ XXX29.06.2012 üldkoosoleku päevakorra otsusele nr 1, 2011. aasta majandusaruande vastuvõtmise kohta ja et hageja oleks lasknud protokollida oma vastuväite. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kõnealuse üldkoosoleku otsuse punkti 1 kehtetuks tunnistamist, sest hageja osales 29.06.2012 üldkoosolekul, aga ei esitanud vastuväidet üldkoosolekul otsuse punkti 1 osas, 2011. aasta majandusaruande vastuvõtmise kohta ega lasknud vastuväidet protokollida. Seetõttu tuleb hageja hagi jätta rahuldamata MTÜS § 24 lg 3 alusel. Kohus jätab hagi rahuldamata. 10 (11)
Isegi kui eeldada, et hageja esitas vastuväite KÜ XXX29.06.2012 üldkoosoleku päevakorra otsusele nr 1, 2011. aasta majandusaruande vastuvõtmise kohta või vastuväite vahetult pärast üldkoosoleku lõppemist nimetatud punkti osas, ei kuuluks hagi rahuldamisele MTÜS § 24 lg 3 alusel. Kohus selgitab, et juhul kui eeldada, et hageja esitas vastuväite, siis hageja ei ole taotlenud 29.06.2012 üldkoosolekul vastuväite protokollimist otsuse punktile 1 ning kohtuasja materjalidest ei nähtu, et vastav protokollimise taotlus oleks jäetud tähelepanuta või rahuldamata. Kohtuotsuse punktidest 22.5 kuni 22.8 tulenevalt vastuväide peab olema esitatud ka üldkoosoleku ajal ja mitte pärast üldkoosoleku lõppemist ning vastuväide peab olema protokollitud. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks esitanud korteriühistu 29.06.2012 üldkoosolekul vastuväite KÜ XXX29.06.2012 üldkoosoleku päevakorra otsusele nr 1, 2011. aasta majandusaruande vastuvõtmise kohta ja et hageja oleks lasknud protokollida oma vastuväite. Nimetatud asjaolud tõid endaga kaasa hagi rahuldamata jätmise. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus hinnata käesolevas asjas muid hageja seisukohti vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamise põhjenduste osas, sest hageja nõude eeldused ei ole täidetud. Samuti puudub vajadus hinnata kostja muid vastuväiteid vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamise põhjendamatuse osas, sest hagi jäi rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine
23.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 4 esimene lause kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei ole kindlaks määranud riigi õigusabi osutaja tasu suurust. Kohus on andnud pooltele tähtaja seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta. Kohtu määratud menetlustähtaeg ei ole möödunud. Kohtul on vaja ka täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning teha menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalikud menetlustoimingud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 29.04.2016 kell 16:00. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.