Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik S M esitas 25.09.2012 Harju Maakohtusse hagi KÜ Ranna Majakas vastu korteriühistu 29.06.2012 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. KÜ Ranna Majakas 29.06.2012 üldkoosolek toimus päevakorraga: 1) 2011 aastaaruande kinnitamine, 2) revisjoni aruanne 2011 majandustegevusest ja 3) uue KÜ juhatuse valimine ja uue revisjonikomisjoni liikmete valimine. Hageja leidis, et 29.06.2012 toimunud korteriühistu üldkoosolek ei olnud korduv üldkoosolek, nagu see protokollist nähtub. Puuduvad tõendid selle kohta, et väidetavalt 15.06.2012 toimunud üldkoosolek on nõuetekohaselt kokku kutsutud või, kas see kvoorumita jäänud üldkoosolek üldse toimus. Hageja ei ole saanud teadet korteriühistu 15.06.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Kostja poolt kohtule esitatud teade 15.06.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise kohta on tavaline arvuti väljatrükk, millest ei nähtu, millal see on koostatud, mistõttu ei ole võimalik ka tuvastada, mis kuupäeval ja mil viisil korteriühistu liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitati. Hageja on alati korteriühistu üldkoosolekutel osalenud ja oleks osalenud ka 15.06.2012, kui ühistu oleks liikmeid teavitanud. Hageja viibis 15.-16.06.2012 Järvakandis muusikaüritusel, samas on hageja 15.06.2012 üldkoosoleku protokollis märgitud osalejana ja lisatud ka tema allkiri, seega on väidetavalt toimunud üldkoosoleku dokumendid fabritseeritud ning üldkoosolekut ei toimunud ega kutsutud ka kokku. Samuti ei vasta väidetavalt toimunud üldkoosoleku protokoll nõuetele, kuna selle on allkirjastanud üksnes juhatuse esimees ning seega ei vasta protokoll MTÜS kehtestatud nõuetele ja on tühine. Hageja leidis, et 29.06.2012 toimunud korteriühistu üldkoosolek ei olnud korduv üldkoosolek, vaid esmane üldkoosolek, mis puuduva kvoorumi tõttu ei olnud otsustusvõimeline. 29.06.2012 üldkoosolekule kutsutud kutsega ei esitatud korteriühistu liikmetele tutvumiseks kinnitamisele tulevat korteriühistu 2011.a majandusaasta aruannet ega ülevaadet selle sisust. 29.06.2012 üldkoosolekul ei arutatud majandusaasta aruannet, sellel ei osalenud revidenti ja revidendi aruannet üldkoosolekul ette ei loetud. Samas on protokolli märgitud nii revidendi kui ka A. A poolt ettekande tegemine. Lisaks puudub kostjal revisjonikomisjon, kuigi üldkoosoleku protokolli koostaja poolt on märgitud selle koostajaks revisjonikomisjon. Üldkoosolekul rikuti ka oluliselt üldkoosoleku pidamise korda, kuna hääli loeti ebaõigesti ja märgiti üles valesti. Hageja hääl loeti meelevaldselt poolt hääleks, kuigi hageja hääletas otsuse vastu. Üldkoosolekule antud volikirjadel on kohati võltsitud allkirju. Võltsitud on A. A allkirja, G. T ei olnud KÜ liikmeks üldkoosoleku toimumise ajal ning temale ei ole antud volikirja, kuigi ta osales hääletamisel. Üldkoosolekul võeti vastu rida otsuseid (hooldustariifi kinnitamine, remonditariifi kinnitamine, esimehe tasu ja autokompensatsioon, dokumendi kopeerimine ja kommunaalmaksete vahe) küsimustes, mis ei olnud lülitatud koosoleku päevakorda. Samuti

ei saanud neid arutada mõne teise päevakorda lülitatud teema raames, kuna need on seotud ühistu majandamisega tulevikus, mitte aga eelmise aasta majandusaruandega. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal puudub 29.06.2012 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise õigus, kuna hageja ei esitanud otsuse nr 1 vastuvõtmisel oma vastuväidet. Väär on hageja väide, et tema hääl loeti ebaõigesti poolt hääleks. Enamuste otsuste hääletamisel hageja üldse ei tõstnud kätt üles. Liikmete hääled, mis ei ole poolt ega vastu, on kajastatud erapooletutena. 29.06.2012 üldkoosoleku protokolli päevakorra punktis 1 on kajastatud, et tegemist on juba neljanda koosolekuga ja igal koosolekul A. A tegi ülevaate korteriühistu 2011.a majandustegevusest. 2011.a majandusaasta tulemusi arutati 21.03.2012 ning 18.05.2012 korduval üldkoosolekul, kus osales ka hageja. Revidendi järelotsus esitati KÜ liikmetele alates maist 2012. 29.06.2012 toimunud üldkoosolekul hageja ei esitanud vastuväidet otsuste vastu ega nõudnud majandusaastaaruande registrisse esitataval kujul esitamist. Hageja ei ole vaidlustanud 18.05.2012 üldkoosoleku otsust, kus 2011.a majandusaasta tulemused kinnitati. Hageja käes on hulk dokumente ühistu majandustegevuse kohta ning hageja tegutseb kostja vastu pahauskselt. Hagejal oli võimalus enne 29.06.2012 üldkoosolekut nõuda juhatuselt 2011.a majandusaasta aruande esitamist registrisse esitataval kujul. Hageja tegelik eesmärk hagi menetlemisel on takistada uue juhatuse registrisse kandmist. Esimese astme kohtu otsus 05.09.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel oli vaidlus, kas 29.06.2012 toimunud korteriühistu üldkoosolek oli korteriühistu korraline üldkoosolek või korduv üldkoosolek ning kas vastu võetud otsused on tühised või mitte. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 sätestab, et käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS § 13 lg 3 alusel korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundus-ühingute seadus (MTÜS) § 241 lg 1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. KÜ § 4 lg 2 ja MTÜS § 7 lg 1 p 8 kohaselt määratakse üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused kindlaks korteriühistu põhikirjas. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt (üldkoosoleku toimumuse ajal, s.o jaanuar – 18.12.2012 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja p 6.4 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 10 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht, p 6.5. järgi üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Kohus leidis, et kostja juhatus kutsus kokku üldkoosoleku 15.06.2012 kell 19.00 TELSET hoones (Keskerakonna ruumis) päevakorraga: 1) 2011 aastaaruanne, 2) revisjoni aruanne

2011 majandustegevusest, 3) juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine. 15.06.2012 kell 19.00 toimunud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osales koosolekul kokku 17 korteriomanikku, mistõttu puudus kvoorum ja otsustati kokku kutsuda korduv koosolek 29.06.2012 sama päevakorraga. 15.06.2012 toimunud üldkoosoleku protokolli on allkirjastanud juhatuse esinaine A. A. MTÜS § 21 lg 6 alusel protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Hageja leidis, et 15.06.2012 üldkoosolekut ei toimunud ning üldkoosoleku protokoll on fabritseeritud. Esiteks on protokolli allkirjastanud üksnes juhatuse esinaine ning teiseks hageja ei osalenud 15.06.2012 üldkoosolekul, kuigi osalenute nimekirjas on märgitud hageja allkiri. Hageja viibis samal ajal muusikaüritusel Rabarock. Kohus leidis, et hageja väited protokolli fabritseerituse kohta on tõendamata. Hageja esitatud tõendid, et FIE D M on ostnud endale müügiõigused üritusel Rabarock 15.-16.06.2012, mille eest on tasunud M M, ei tõenda, et nimetatud üritusel viibis ka hageja. Hageja ei ole esitanud usutavamaid tõendeid asjaolu kohta, et ta väidetavalt ei viibinud 15.06.2012 toimunud üldkoosolekul ning tema allkiri on võltsitud. Asjaolu, et 15.06.2012 üldkoosoleku protokolli on allkirjastanud üksnes juhatuse esinaine, ei muuda üldkoosolekut tühiseks ja ei takista kvoorumi puudumise tõttu kokku kutsumast korduvat üldkoosolekut. Tegemist võib olla küll põhikirja rikkumisega, kuna põhikirja p 6.8 alusel üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Põhikirjaga vastuolus olev üldkoosoleku otsus saab olla tulenevalt MTÜS § 24 lg 1 kehtetu, kuid käesoleval ajal ei ole vaidlustatud 15.06.2012 üldkoosoleku otsust. Kohus leidis, et kuna 15.06.2012 toimunud kostja üldkoosolekul puudus vajalik kvoorum, siis oli kostja õigustatud kokku kustuma korteriühistu korduva üldkoosoleku 29.06.2012. Põhikirja p 6.5 alusel teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust kui kohal on vähemalt kaks ühistu liiget. 29.06.2012 kell 19.00 toimunud korduval üldkoosolekul osales 29 liiget ehk üldkoosolek oli ka otsustusvõimeline. 29.06.2012 korduval üldkoosolekul osales teiste liikmete hulgas ka hageja. Üldkoosoleku toimumisest teavitati kutsega. KÜS § 15 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Puudus vaidlus, et korteriühistu liikmetele ei esitatud kaks nädalat enne 29.06.2012 toimunud korduvat üldkoosolekut tutvumiseks korteriühistu 2011.a majandusaasta aruannet. Liikmetele edastati 06.03.2012 arve pöördel majandusaasta aruande bilanss majandamiskulude kohta, mida hageja tunnistas. Kohus leidis, et asjakohatud on kostja väited, et tegemist oli juba neljanda üldkoosolekuga, kus arutati majandusaasta aruannet ning et hagejal oli õigus küsida majandusaasta aruannet tutvumiseks. Majandusaasta aruande ühistu liikmetele esitamise kohustus tuleneb seadusest ning see, kas ühistu liige nõuab selle esitamist või mitte, ei oma mingit tähtsust. Kuna majandusaasta aruanne oli lisatud 29.06.2012 korduva üldkoosoleku päevakorda, siis oli kostjal kohustus esitada kaks nädalat enne korduva üldkoosoleku toimumist kõigile ühistu liikmetele tutvumiseks 2011.a majandusaasta aruanne. Asjasse ei puutu, et kostja 21.03.2012 ja 18.05.2012 üldkoosolekutel arutati 2011.a majandusaasta aruannet. Käesolevas asjas ei arutata eelnimetatud üldkoosolekutel arutatud, vaid 29.06.2012 toimunud korduval üldkoosolekul arutatud ja vastu võetud otsuseid. Lisaks on üldkoosolekutel osalenud erinevad inimesed, mistõttu oli kostja ikkagi kohustatud esitama ühistu liikmetele tutvumiseks 2011.a majandusaasta aruande kaks nädalat enne korduvat üldkoosolekut. Seega on kostja rikkunud 29.06.2012 toimunud korduva üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohus leidis, et seaduse nõue dokumentide kättetoimetamiseks kannab eesmärki, et ühistu liikmed saaksid aruannetega tutvuda ja koosolekul omapoolseid ettepanekuid teha. Kui see õigus ei ole tagatud, on tegemist ühistu liikme õiguste lubamatu rikkumisega.

29.06.2012 üldkoosoleku kutsest nähtub, et päevakorda ei ole märgitud hooldusfonditariifi, remondifonditariifi, KÜ esimehe tasu ja autokompensatsiooni küsimuse arutamist kuni järgmise aasta koosolekuni, korteriomanikele tasumisele kuuluvaid summasid ja kommunaalmaksete vahe katmise küsimust. MTÜS § 201 lg 1 esimese lause kohaselt üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, lg 5 alusel küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Põhikirja p 6.7 alusel küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, v.a juhul, kui osalevad või esindatud on kõik ühistu liikmed. Seega üldkoosolekul, küsimustes, mis ei ole lülitatud päevakorda, tohib otsuseid vastu võtta üksnes siis, kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Puudus vaidlus, et 29.06.2012 korduval üldkoosolekul osales üksnes 29 ühistu liiget, seega ei saanud korduv üldkoosolek vastu võtta protokolli p-s 2 nimetatud otsuseid. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida mh ka üldkoosoleku päevakord. Kohus leidis, et kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevaid küsimusi üldse näidatud, on see käsitletav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena. MTÜS § 34 lg 3 järgi revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule. MTÜS § 35 lg 2 alusel kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse. Puudus vaidlus selles, et revident ei osalenud korteriühistu 29.06.2012 üldkoosolekul. Puudus vaidlus, et hageja sai revidendi järeldusotsuse aprillis 2012 trepikoja seinalt. Kohus leidis, et õiged ei ole hageja väited, et revident on 29.06.2012 korduval üldkoosolekul ette kandnud enda järeldusotsuse. Originaal 29.06.2012 koosoleku protokollis, mis on venekeelne, on kirjas, et revident tegi ülevaate 2011.a majandustegevusest ning ülevaate majandustegevusest kannab ette A. A. Seega ei ole protokollis kajastatud valeandmeid ning nimetatuga ei ole kostja üldkoosoleku protokolli rikkunud. Seadusest ei tulene, et revident peab isiklikult üldkoosolekul osalema ja enda järeldusotsuse ette kandma. Revident peab järeldusotsuse esitama üldkoosolekule, mida ta on ka teinud. Asjakohatud on hageja väited, et 29.06.2012 üldkoosoleku läbiviimise korda on rikutud ning võltsitud on allkirju. Vastavasisulisi tõendeid hageja esitanud ei ole. Kohus leidis, et kuna kostja on rikkunud 29.06.2012 toimunud korduva üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega, et ei ole esitanud ühistu liikmetele kaks nädalat enne üldkoosolekut tutvumiseks 2011.a majandusaasta aruannet ja ei ole kajastanud päevakorras kõiki arutamisele tulevaid teemasid, siis kokkukutsumise korra rikkumisega on tegemist sellise rikkumisega, mis toob kaasa kostja 29.06.2012 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tervikuna. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus on tuvastanud, et kostja juhatus ei esitanud liikmetele tutvumiseks kaks nädalat enne ühistu 29.06.2012 toimunud korduvat üldkoosolekut ühistu 2011.a majandusaasta aruannet. Maakohtu hinnangul oli tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Apellant sellega nõus ei ole ning leiab, et maakohtu otsus põhineb materiaalõiguse normi

ebaõigel kohaldamisel. Juba oma 09.01.2013 vastuses pööras kostja maakohtu tähelepanu Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-63-05, kus kohus asus seisukohale, et KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine on kõiki tuvastatud asjaolusid arvestades aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Samuti oma lahendis nr 3-2-1-16-13 Riigikohus rõhutas, et juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav, sellest tulenevalt tuleb mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Seega asjaolu, et juhatus ei esitanud hagejale enne koosolekut 2011.a majandusaasta aruannet, on KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine ning kõiki tuvastatud asjaolusid arvestades vaidlusaluses asjas aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Seega puuduvad KÜ Ranna Majakas 29.06.2012 kordus üldkoosoleku tühisuse tunnused. Kuna hageja ei nõudnud 29.06.2012 otsuse nr 1 kehtetuks tunnistamist, siis tuleks jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsus 29.06.2012 üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisuse tuvastamisel põhineb hageja poolt 15.08.2013 hagi eseme muutmisel, milles hageja palus tuvastada 29.06.2012 kõigi otsuse tühisust, mida hageja esitas menetlusõiguste kuritarvitamisega. Kogu menetluse kestel on arutanud pooled järgmisi hageja poolt esitatud nõudeid: 1) 25.09.2012 hagiavalduses palus hageja tühistada 29.06.2012 üldkoosoleku otsus; 2) 05.12.2012 haginõude täpsustuses palus hageja tuvastada 29.06.2012 üldkoosoleku otsuse nr 1 tühisuse. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 15.08.2013 oma lõpliku seisukohta esitamiseks. Apellandi arvamusel lõplik seisukoht peab sisaldama ainult menetluse kestel ja kohtuistungil esitatud nõuded, vastuväited, tõendid, mitte hagi eseme muutmist. Hageja on 15.08.2013 menetlusdokumenti, mida on nimetatud hageja seisukohtadeks kostja vastusele, lisanud uue nõude KÜ Ranna Majakas 29.06.2012 üldkoosoleku kõigi otsuste tühisuse tuvastamiseks. Nimetatu oli kostja jaoks ootamatu. Tegemist on hageja pahauskse käitumisega ja õiguste kuritarvitamisega, millele kohus pidi andma vastava hinnangu. Maakohus aga ei pööranud sellele tähelepanu, ei uuendanud menetlust seoses hagi eseme muutmisega, ei andnud kostjale võimalust esitada oma vastuväidet. Sel põhjustel kostja ei saanud hagi muutmise ja sellega seotud asjaolusid uurida ja oma arvamust avaldada, sest oli juba möödas kohtu antud tähtaeg seisukohtade esitamiseks. Kuid kohtuotsuse tegemisel võttis kohus arvesse hageja uue nõude. Apellant on seisukohal, et tegemist on kostja menetlusõiguste rikkumisega. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohus otsus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. Harju Maakohtu 05.09.2013 otsusega tuvastati kõigi KÜ Ranna Majakas 29.06.2012 toimunud korduval üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust. Kolleegium nõustub apellandiga, et otsus on üllatuslik ning rikutud on poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, millega on kostjalt võetud võimalus esitada vastuväiteid vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse nr 2 ja 3 osas. Õige on ka see apellandi väide, et üldkoosoleku otsuse nr 3 osas ei ole maakohus esitanud mingeid põhjendusi, milles seisneb eelnimetud otsuse tühisus, millega ei ole täidetud otsuse põhjendamise kohustust TSMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt.

Toimiku materjalidest ilmneb, et Harju Maakohtu 24.10.2012 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ja kohustati hagejat kõrvaldama hagis olevad puudused, s.t hagejal tuli vormistada korrektne nõue ja märkida, kas hageja soovib kõigi üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühiseks tunnistamist või konkreetse otsuse punkti tühiseks tunnistamist. Kohtumääruse täitmiseks esitas hageja hagi täpsustuse, milles palus tühistada KÜ Ranna Majakas 29.06.2012 üldkoosoleku otsuse nr 1, s.o otsuse 2011 majandusaasta aruande kinnistamise kohta. Ülejäänud otsuseid hageja ei vaidlustanud ning toimiku materjalidest ei ilmne, et hageja oleks nõuet muutnud, milleks TsMS § 376 sätestab kindla menetluskorra. 10.06.2013 korraldava kohtuistungi protokollist ilmneb, et hageja soovis kõigi vaidlusalustel üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühistamist. Protokollist ei ilmne, et maakohus oleks mingit seisukohta võtnud hageja taotluse osas ning ei juhtinud hageja tähelepanu, et selliselt esitatud taotlust ei ole võimalik käsitleda hagina. 13.08.2013 vastuses kostja vastusele on hageja palunud tunnistada vaidlusaluse üldkoosoleku otsuste tühisust (II kd lk. 229-231). Toimiku materjalidest ei ilmne, et maakohus oleks sellele taotlusele reageerinud. Samas on maakohus otsuses käsitlenud hageja taotlusi nõuetena, jättes tähelepanuta, et hageja ei ole vormistanud hagieseme muutust TsMS § 376 korras ning kohus ei ole andnud kostjale võimalust esitada omapoolseid vastuväiteid. TsMS § 392 sätestab eelmenetluse ülesanded, milles kohus peab täitma selgitamiskohustuse ning välja selgitama nii hageja nõuded kui ka menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. Sama sätte lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb välja selgitada menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta. Kolleegium leiab, et maakohus on jätnud eelmenetluse ülesande TsMS § 392 nõuete kohaselt täitmata ning maakohtule on jäänud hageja nõue ebaselgeks. Kohus ei tohi väljuda hagi piiridest TsMS § 439 järgi ning hagieseme muutmine võib toimuda TsMS § 376 nõudeid järgides. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja on oma nõude formuleerimisel olnud ebalev. Hagiavalduses palus hageja tühistada üldkoosoleku 29.06.2012 otsuse. 05.12. 2012 haginõude täpsustuses palus hageja tunnistada üldkoosoleku 29.06.2012 otsuse nr 1 tühisust. 10.06.2012 korraldaval kohtuistungil palus hageja tühistada kõik kolm otsust (II kd. lk. 175) Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 241 esimese aluse kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avalikku huvi tõttu kehtestatud sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse tegemist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.03.2013 otsuses nr 3-2-1-16-13 on asutud seisukohale, et KÜS § 13 lg 3 alusel on korteriühistu liikmel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvetes otsuse tühistamiseks kohtu poole ning viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Seega maakohtul tulnuks eelmenetluses juhtida sellele hageja tähelepanu ja välja selgitada, kas hageja taotleb otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist.

Hageja selge nõude välja selgitamine omab tähendust, kuivõrd otsuse tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks on erinevad õiguslikud eeldused. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.06.2011 otsuse nr 3-2-1-58-1p-s 13 juhtinud tähelepanu, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks peavad olema täidetud nii formaalsed eeldused, st hageja peab olema järginud üldkoosoleku otsuste tühistamiseks ette nähtud korda, kui ka materiaalsed eeldused. Maakohus, lugedes tühiseks ka KÜ Ranna Majakas 29.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 1, millega kinnitati korteriühistu 2011.a. majandusaasta aruanne, asus seisukohale, et otsuse vastuvõtmisel oli rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Eelnimetatu seisnes asjaolus, et korteriühistu liikmetele ei esitatud kahe nädala jooksul enne üldkoosoleku toimumist 2011 majandusaasta aruannet. Õige on, et KÜS § 15 lg 2 kohaselt korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Maakohus leidis, et KÜS § 15 lg 2 nõuete eiramise näol on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, mis annab alust lugeda otsuse tühiseks. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kui korteriühistu ei täida KÜS § 15 lg 2 nõudeid, siis on korteriühistu juhatus rikkunud informatsiooni andmise kohustust, mis võib olla otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks KÜS § 13 lg 3 järgi. Tegemist ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega MTÜS § 241 mõttes. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses nr 3-2-1-63-05. Vaidlus puudus selles, et enne 29.06.2012 üldkoosolekut kahe nädala jooksul ei esitatud 2011 majandusaasta aruannet. 29.06.2013 KÜ Ranna Majakas üldkoosoleku protokollist ilmneb, et ülevaate majandustegevusest tegi A A ning märgitud on, et tegemist on neljanda koosolekuga, milles igal koosolekul on eelnimetatud isik teinud ülevaate majandustegevusest. Toimiku materjalide kohaselt on ühistu liikmetele saadetud bilanss. Seega tulnuks maakohtul välja selgitada, millist informatsiooni oli ühistu liikmetele ka enne vaidlusalust koosolekut eelnevalt saadetud või antud tutvumiseks ning millist teavet ei olnud neile ka enne antud. Maakohtul tulnuk välja selgitada, kas hageja taotleb otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist ning kas viimase nõude puhul on täidetud otsuse kehtetuks tunnistamise eeldused. Arvestades eeltoodut asub kolleegium seisukohale, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme. Kuivõrd ringkonnakohtu otsuses märgitud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, siis tuleb tsiviilasi saata maakohtule TsMS 656 lg 2 järgi eelmenetluse läbiviimiseks. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada maakohtul tsiviilasja uuel läbivaatamisel.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.