lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-6254/35

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-6254/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2627
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 69 lg 1, 2Solidaarvõlgnike omavahelised suhtedAÕS § 77 lg 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 4Menetlusõiguste käsutamineTsMS § 439Hagi lahendamise piiridTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsÜS § 65Eseme väärtusTsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigid

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-6254

Tsiviilasi

RJ hagi HL vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.01.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RJ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: RJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja: HL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

04.04.2016, avalik kohtuistung

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2016 otsus osas, milles maakohus mõistis RJ-lt HL kasuks välja kaasomandi lõpetamise ja omandiosa üleandmise eest hüvitise 5 079,19 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Rahuldada hagi osaliselt. 4.2 Lõpetada RJ (isikukood XXXXXXXXXXX) ja HL (isikukood XXXXXXXXXX) kaasomand Tallinnas XXX asuvale korteriomandile, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX, andes HL-le kuuluv omandiosa üle RJ-le. 4.3 Kohustada HL andma nõusolek (Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tallinnas XXX korteriomandi registriosa nr XXXXXXXX teise jao kannete muutmiseks (kustutamiseks ja uue kande tegemiseks) selliselt, et korteriomandi ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse RJ (isikukood XXXXXXXXXXX).

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
VÕS § 197Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 200Tasaarvestuse piirangud

4.4 Välja mõista RJ-lt HL kasuks kaasomandi lõpetamise ja omandiosa üleandmise eest hüvitis 5 079,19 eurot (viis tuhat seitsekümmend üheksa eurot ja üheksateist senti). 4.5 Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.RJ (hageja) esitas 24.04.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse HL (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. 13.08.2015 esitatud täpsustatud hagiavalduses palus hageja lõpetada hageja ja kostja vahel kaasomandi Tallinna linnas, XXX asuvale korteriomandile (registriosa XXXXXXXX) viisil, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse ja hageja ei tasu kostjale kompensatsiooni seoses oma nõude tasaarvestusega. Samuti palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja asendada tema nõusolek kohtulahendiga.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte kaasomandisse korteriomand Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXXXX). Korteri ostmiseks võtsid pooled AS-ist SEB Ühispank laenu 89 533 eurot (13.11.2007 laenuleping nr 2007048738, laenusaajad hageja, kostja ja hageja ema TJ). Hageja ja kostja abiellusid pärast korteriomandi ostmist. Alates 2012 suvest ei ela hageja ja kostja enam koos ning nende abielu on lahutatud. Kostja ei osale korteriomandi soetamiseks võetud laenu tagasimaksmisel ega aita hagejal maksta igakuiseid makseid (kommunaalmaksed ja muud korteriomandiga seotud kulud). Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid kaasomandi lõpetamiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Tuginedes avalikes kinnisvaraportaalides nähtuvatele andmetele, on Mustamäe piirkonnas sarnase korteriomandi (2-toaline, üldpind 43,5m2) väärtuseks keskmiselt 78 300 eurot, kuid kõnealuse korteri turuväärtuse tegelikuks hindamiseks tuleb arvestada asjaoluga, et korteriomandit koormab ühishüpoteek (kaaskoormatud kinnistu 1047305) summas 116 319,20 eurot ja laenujääk, mis seisuga 06.08.2015 on 72 841,62 eurot. Eeltoodud asjaolude tõttu on korteriomandi turuväärtus 5458,62 eurot (78 300-72 841,62). Kostjale makstav hüvitis oleks seega summas 2729,30 eurot. Hageja on maksnud perioodil 01.08.2012-01.08.2015 pangale põhiosamakseid 5849,04 eurot ja intresse 2645,24 eurot, kokku 8494,28 eurot, mis teeb kaasomaniku osaks 4247,14 eurot. Hageja taotleb tasaarvestada hageja poolt kostjale makstav hüvitis laenumaksete osaga, mis kostja oleks pidanud maksma (4247,14-2729,30= 1517,83), mis tähendab, et kostja on hagejale võlgu

summas 1517,83 eurot. Hageja ei soovi nimetatud võlasummat kostjalt välja nõuda, kui kostja hagi tunnistab. Kostja vastuväited

3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei nõustu kaasomaniku õigusi ja kohustusi loovutama, kuna hagejal ei olnud pretensioone ühisvara jagamisega abielu lahutamisel. Korteriomandi väärtus on 83 000 eurot (1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hindamisakt 14.01-21.01.2015). Kostja selgituste kohaselt osales ta korteriomandi eest laenumaksete tasumisel kuni detsembri lõpuni 2012. Samuti kandis ta mõnda aega 2012. aastal laenu tagasimakse kulu ainuisikuliselt, kuna hageja oli töötu. Hageja andis korteri üürile (300 eurot kuus). Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 15.01.2016 otsusega hagi osaliselt ning lõpetas hageja ja kostja kaasomandi Tallinnas XXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXXXXXXX), andes kostjale kuuluva omandiosa üle hagejale. Maakohus kohustas kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks selliselt, et korteriomandi ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kaasomandi lõpetamise ja omandiosa üleandmise eest hüvitise 37 683,01 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
5.Maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud, mille üle pooltel puudub vaidlus: - hageja ja kostja kaasomandis on võrdsetes mõttelistes osades Tallinnas XXX asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXXXX); - Tallinnas XXX asuva korteriomandi ostmiseks võtsid hageja ja kostja laenu ja laenujääk 06.08.2015 seisuga oli 72 841,62 eurot; - hageja ja kostja kandsid võrdselt korteriomandi ja laenuga seotud kulusid kuni 01.08.2012; - alates suvest 2012 kostja korteris ei ela ja seda ei kasuta; - korteriomand on hageja valduses; - pooled abiellusid pärast korteri ostmist ja tänaseks on abielu lahutatud.
6.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Käesolevas vaidluses kaasomandi lõpetamist välistavat kokkulepet tuvastatud ei ole. Kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja olulist põhjust (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Seega kuulub kaasomand lõpetamisele, kuna üks kaasomanik (hageja) on seda nõudnud. AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus ei saa kaasomandit lõpetada viisil, mida pole hagis (või vastuhagis) nõutud. Kostja vastuhagi esitada ei soovinud. Kohtu ette on toodud üks kaasomandi lõpetamise viis: hagis märgitud asja andmine hagejale, pannes talle ühtlasi kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. Kostjale makstava hüvitise soovib hageja tasaarvestada laenu tagasimaksete selle osaga, mille pidi kandma kostja. Kohtu hinnangul on kaasomandi lõpetamine mõistlik, kuna kostja ei ole üle 3 aasta olnud korteriga seotud, ei kasuta seda elukohana ega osale ka selle ülalpidamises. Hageja seevastu elab korteris ja kannab sellel lasuvaid rahalisi kohustusi. Samas ei saa hageja kaasomandisuhte tõttu iseseivalt korterit käsutada, milline vajadus võib tuleneda sellest, et poolte abielu on lõppenud ja olukord muutunud. Alternatiivsete kaasomandi lõpetamise viiside puudumise tõttu saab kaasomandi lõpetada hageja taotletud viisil.
7.Kohus ei nõustunud kostjaga, et kaasomandi lõpetamise tõttu satub ta raskesse majanduslikku olukorda ja see oleks tema suhtes ebaõiglane. Kaasomandi lõpetamisel tuleb kaasomanikule, kes kaotab omandi, tagada selle eest õiglane hüvitis. Selleks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga. Arvestades kostja esitatud hindamisakti koostajate professionaalset tausta, võttis kohus korteri väärtusel aluseks 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ eksperthinnangu 0070/0115H ning luges tõendatuks, et korteri turuväärtus on 83 000 eurot. Hageja on tõendanud, et alates 01.08.2012-10.08.2015 on poolte ja TJ poolt 13.11.2007 laenulepingu alusel võetud eluasemelaenu tagasimakseid teinud hageja ainuisikuliselt kokku summas 8494,28 eurot. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud sellest tasuma pool ehk 4247,14 eurot. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kostja on kinnitanud, et osales laenu tagasimaksetes hagejaga võrdselt. Seega on pooled VÕS § 69 lg 1 tulenevalt kokku leppinud, et omavahelistes suhetes vastutavad laenu tagasimaksete eest hageja ja kostja võrdsetes osades, sõltumata sellest, et panga ees on üheks solidaarvõlgnikuks ka TJ. Kohus leidis, et selline kokkulepe vastab ka laenu kasutamise sihtotstarbele - see kasutati täies mahus hagejale ja kostjale korteriomandi ostmiseks. TJ ei ole laenusumma arvelt hüvesid saanud. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Kuna pooled on kokku leppinud teisiti ja see tuleneb ka laenu kasutamise sihtotstarbest, siis jaguneb laenu tagasimaksmise kohustuse solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes käesoleval juhul hageja ja kostja vahel. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kuna hageja on ajavahemikus 01.08.2012-01.08.2015 täinud AS-ile SEB Pank poolte solidaarkohustuse kostja eest, siis tuleb kostjal hüvitada hagejale viimase poolt tasutust 1/2, s.o 4247,14 eurot (8494,28/2). Kostja on tõendanud, et ta on hagejale teinud 01.08.2012-08.12.2012 rahaülekandeid kokku 430,2 eurot. Seega tuleb hagejale hüvitamisele kuuluvalt laenu tagasimakselt 4247,14 eurot lahutada 430,2 eurot. Kostja kohustuse suurus on seega 3816,9 eurot.
8.Hageja on AS SEB Pank 06.08.2015 õiendiga tõendanud, et sama kuupäeva seisuga on tagastamata laenu suuruseks 72 841,62 eurot. Hageja leiab, et seda tuleb korteri turuväärtuse määramisel arvestada selliselt, et see summa tuleb turuväärtusest maha arvata. Kohus asus seisukohale, et poolte laenukohustused asja turuväärtust ei mõjuta. Poolte laenukohustus omab tähendust vaid poolte vastastikuseid rahalisi kohustusi määravates suhetes ja suhetes laenuandja ehk pangaga. Kuivõrd kaasomandi lõpetamisel peaks asi jääma hageja omandisse, tuleks hagejal kostjale hüvitada kostja osa ühises asjas ehk 1⁄2 selle turuväärtusest, milleks käesoleval juhul on 41 500 eurot. Samas on õige, et asja jääb koormama hüpoteek korteri ostmiseks võetud laenu tagatisena. Laenujääk on 72 841,62 eurot, millest solidaarkohustuse tõttu tuleks kostjal edaspidi kanda 1⁄2 ehk 36 420,81 eurot. Hageja ei ole esitanud nõuet solidaarse laenukohustuse jagamiseks. Seetõttu ei saa kohus käesoleval juhul poolte tulevikus tekkivaid laenusuhtega seotud rahalisi kohustusi jagada ega kindlaks määrata. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus on hagejale enne hagi menetlusse võtmist 17.06.2015 selgitanud, milliste nõuete esitamist tuleks hagi eesmärgi saavutamiseks kaaluda. TsMS § 4 kohaselt menetleb kohus asja esitatud hagi alusel ning hagimenetluses määravad pooled ise vaidluse eseme ja esitatavad nõuded ning taotlused. Hageja on esitanud vaid korteriomandi suhtes kaasomandi lõpetamise nõude. Laenukohustuse jääkväärtuse suurust saaks kohus kaasomandi lõpetamisel arvestada siis, kui hageja oleks kaasomandi lõpetamisega samaaegselt esitanud nõude solidaarkohustuse jagamiseks. Seda ei ole hageja aga teinud. Kohus selgitas, et hageja saab sellise nõude kohtule eraldi hagina esitada.
9.Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, kaasomandi saab lõpetada ning jätta hageja ainuomandisse, kuid kostjale tuleb hüvitada tema kaasomandiosale vastav osa asja väärtusest (41 500 eurot), millest on maha arvatud hageja poolt kostja eest tasutud laenukohustuse tagasimaksed summas 3816,9 eurot VÕS § 197 alusel tasaarvestuse korras. Hageja on 13.08.2015 hagiavalduses esitanud tasaarvestuse avalduse ning kohtu arvates ei esine VÕS § 200 sätestatud tasaarvestuse kohaldamist piiravaid asjaolusid. Seega tuleb hagejal kostjale kaasomandi osa kaotamise eest maksta hüvitist 37 683,1 eurot (41 500 – 3 816,9). Kohus märkis, et kaasomandi lõpetamine kohtus on TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10 ja lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13). Maakohus leidis, et kostjat tuleb kohustada andma nõusolek kinnistusraamatu andmete muutmiseks ning seda tahteavaldust asendab käesolev kohtuotsus. Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.Hageja esitas 05.02.2016 Harju Maakohtu 15.01.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille kohaselt ei ole hageja nõus kohtuotsusega osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 37 683,1 eurot. Hageja palub maakohtu otsuse selles osas tühistada ning teha uus otsus millega hagi täielikult rahuldada. Kõik kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
11.Hageja leiab, et kohus ei ole otsuse tegemisel õigesti tõlgendanud menetluses esitatud poolte vastuväiteid ja tõendeid. Hageja on esitanud piisavalt selgelt oma nõuded laenukohustuse jagamise osas ning kostja pole esitanud ühtegi vastuväidet kaasomandi lõpetamise viisi kohta. Tegemist on korteriomandiga, mis on koormatud hüpoteekidega ka kostja laenukohustuste tagamiseks. Hageja ei nõustu sellega, et 37 683,1 eurot on õiglane hüvitis. Hageja juhib tähelepanu ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-14-19282, kus ringkonnakohus on analoogses teinud põhjaliku ja õigusliku otsuse.
12.Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt koormab korteriomandit ühishüpoteek AS-i SEB Pank kasuks summas 1 820 000 Eesti krooni, kusjuures kaaskoormatud on hageja ema (TJ) kinnistu nr XXXXXXX. Selleks, et tagada kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest, tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Hageja on seisukohal, et kui kinnistut koormab hüpoteek, siis ei saa kinnistu turuväärtuse väljaselgitamisel TsÜS § 65 järgi jätta hüpoteeki arvestamata. Jagatava korteriomandi väärtuse väljaselgitamiseks tuleb kostja arvates arvestada hüpoteegiga tagatud nõude suurust. Hageja on AS SEB Panga 06.08.2015.a. õiendiga tõendanud, et sama kuupäeva seisuga on tagastamata laenu suuruseks 72 841,62 eurot. Kuna hüpoteegiga olid kaaskoormatud kõik kaasomandiosad, siis korteriomandi turuväärtus moodustab 83 000 – 72 841,62, mis on ümmardatult 10 158 eurot. Kostjale makstava hüvitise suurus korteriomandi kaotamise eest moodustab seega summa 5079 eurot (10 158/2). Maakohus on õigesti leidnud, et hageja on tõendanud, et alates 01.08.2012-10.08.2015 on ta teinud laenu tagasimakseid ainuisikuliselt kokku summas 8494,28 eurot. Kuna hageja on sellel ajavahemikul täinud AS-ile SEB Pank poolte solidaarkohustuse kostja eest, siis tuleb kostjal hüvitada hagejale viimase poolt tasutust 1/2,

s.o 4247 eurot. Seega kostjale makstava hüvitise suurus korteriomandi kaotamise eest moodustab 832 eurot (5079-4247). Vastus apellatsioonkaebusele

13.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
14.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust vaidlustati üksnes väljamõistetud hüvitise suuruse osas. Muus osas ei ole esimese astme kohtu otsust vaidlustatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes osas, mis puudutab hagejalt väljamõistetud hüvitise suurust.
15.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb väljamõistetud hüvitise suuruse osas osaliselt tühistada. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ 21.01.2015 eksperthinnangu kohaselt on vaidlusaluse korteriomandi turuväärtus 83 000 eurot. Hinnangus on märgitud, et hindamistulemuse leidmisel ei ole arvestatud hüpoteegiga tagatud nõudeid.
17.Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on vaidlusalusele korteriomandile seatud hüpoteek summas 1 820 000 krooni AS-i SEB Pank kasuks. Vaidlust ei ole, et hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja nõuded, mis tulenevad AS-i SEB Pank ning hageja, kostja ja TJ vahel sõlmitud laenulepingust.
18.Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus kinnistu turuväärtuse arvestamisel põhjendamatult arvesse võtmata, et korteriomandit koormab hüpoteek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kolleegium leiab, et kinnistut koormava hüpoteegiga tagatud nõude suurus mõjutab kinnistu turuväärtust ning seda tuleb hüvitise väljamõistmisel arvesse võtta.
19.Maakohus tuvastas, et 06.08.2015 seisuga oli tagastamata laenu suuruseks 72 841,62 eurot. Eeltoodule tuginedes moodustab kinnistu turuväärtus 10 158,38 eurot (83 000 – 72 841,62).
20.Lähtudes kinnistu turuväärtusest 10 158,38 eurot, tuleb hagejal maksta kostjale tema osa eest hüvitist 5 079,19 eurot.
21.Hageja on seisukohal, et kuna ta on ajavahemikus 01.08.2012-01.08.2015 maksnud tagasi laenu 8494,28 eurot, s.o 4247,14 eurot kostja eest (8494,28 / 2), siis tuleb see kostja hüvitisenõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Kuna korteriomand jääb hagejale, siis puudub selliseks tasaarvestuseks alus. Kuigi maakohus tuvastas ka, et kostja on teinud hagejale 01.08.2012-08.12.2012 rahaülekandeid kokku 430,20 eurot, ei saa ka

seda summat hüvitise määramisel arvesse võtta, kuna kostja ei ole tsiviilasjas nõudeid esitanud. Menetluskulude jaotus

22.Hoolimata sellest, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, ei pea kohus põhjendatuks muuta menetluskulude jaotust maakohtus, kuna tegemist on kaasomandi jagamise vaidlusega ning hagi rahuldatakse osaliselt. Ka ringkonnakohtu menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda, kuna tegemist on kaasomandi jagamise vaidlusega ning apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium