5.AK-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda SK-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Vabastada AK riigilõivu summas 750 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SK (hageja) esitas 11.11.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse AK vastu AK 25.07.2013 koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Ühtlasi esitas hageja taotluse hagi tagamise abinõude kohaldamiseks ning palus peatada Tallinna notar Ragne Tehver menetluses olevas pärimisasjas pärimistunnistuse väljaandmise kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi AK 23.08.2005 Tallinna notar Ragne Tehveri juures notariaalse testamendi, mille kohaselt on tema ainupärijaks hageja, pärides kogu vara, mis kuulub AKle tema surmapäeval (sh korteriomand aadressil XXX). AK suri 15.08.2013. Notariaalse testamendi alusel hagejale pärimistunnistuse väljastamise kavandatav kuupäev oli 15.10.2013. Vahetult enne pärimistunnistuse väljastamist teavitas notar Ragne Tehver hagejat, et talle on esitatud AK kodune testament, mistõttu kavandatud pärimistunnistuse väljastamist hagejale ei toimu. Koduse testamendi kohaselt on AK pärijaks määratud kostja. 31.10.2013 teavitas notar hagejat, et kostja on pärandi vastu võtnud ja enam loobuda sellest ei saa. Hageja on arvamusel, et AK järgi pärimine peab toimuma vastavalt notariaalsele testamendile, millega on pärandavara jäetud AK pikaaegse elukaaslase tütrele, hagejale. Selline soov oli pärandajal alati ning ei ole põhjust, miks ta pidi või soovis seda muuta.
3.Hageja on seisukohal, et AK kodune testament on tühine, kuna see ei vasta seaduses ette nähtud omakäelise testamendi ega tunnistajate juuresolekul tehtud testamendi vorminõuetele. Kodusest testamendist nähtuvalt ei ole see koostatud AK poolt omakäeliselt ega AK poolt isiklikult allkirjastatud, mistõttu on kodune testament kehtetu ega oma algusest peale õiguslikke tagajärgi. Samuti ei vasta testament PärS § 23 nõuetele, kuna testament ei ole allkirjastatud kahe tunnistaja poolt.
4.12.11.2013 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise avalduse ning keelas hagi tagamiseks Tallinna notar Ragne Tehveril AK vara pärimisasjas pärimisõiguse tunnistuse tõestamise kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. AK muutis oma viimset tahet arusaadavatel põhjustel - kostja oli AK elukaaslaseks alates 2006. aastast ning surmaeelselt oli kostja pärandajale ainsaks toeks. Pärandvarana käsitletav korteriomand on olnud alates eeltoodud ajast AK ja kostja ühiseks eluruumiks. AK avaldas kostjale soovi, et tahab teha testamenti, millega jätta ühine
eluruum kostjale. Sellest soovist oli teadlik ka kostja õde AK. AK suhtles kostja ja AK-ga tihedalt ning tihti külastas neid. Sellest omakorda sai AK-lt teavet MP. 25.07.2013 viibisidki koduse testamendi tegemise juures kostja, AK ja MP.
6.MP selgitas AK-le koduse testamendi vorminõudeid ning AK koostas hageja poolt kohtule esitatud koduse testamendi (Testament 1) ja allkirjastas selle. Kuna AK tavapäraselt käsikirjaliselt ei kirjutanud, oli testamendi tekstis palju kirjavigu. AK andis koostatud testamendi kontrollimiseks MP-le, kes soovitas kirjutada testament uuesti ilma kirjavigadeta. Kostja aitas sinise pastapliiatsiga parandada kirjavead (va allkirjale järgnev 2010. aasta parandus aastaks 2013; originaalil on kostja parandused sinise pastapliiatsiga), sh kriipsutas läbi allkirja ja parandatud aasta. AK asus peale kostja poolt paranduste tegemist testamenti ümber kirjutama (Testament 2). Sellel ajal lahkus MP, kuna leidis, et AK saab edaspidi ise hakkama. Testamendis 2 tegi AK jällegi palju kirjavigu ja parandusi. Pärandaja palvel osutas kostja vigadele (parandas sinise pastapliiatsiga). Lõpuks AK palvel trükkis AK testamendi teksti, millise AK ja AK allkirjastasid ja pärandaja arvas, et sellisel kujul on kodune testament kehtiv ja sobilik (Testament 3). Hiljem notar selgitas kostjale, et trükitud kodune testament ei ole nõuetekohane ja see on tühine, kuid omakäeliselt kirjutatud testament (Testament 1) on kehtiv. Seega allkirjastas AK 25.07.2013 kolm koduse testamendi eksemplari, mis näitavad üheselt, milline oli pärandaja viimne tahe, millal testament koostati ja kõik testamendid omavad AK allkirja. Lisaks on kaks testamendi eksemplari koostatud AK poolt omakäeliselt (Testament 1 ja 2). Testamendid 1 ja 2 on vastavuses PärS § 24 lg 1 ning juhul, kui asuda seisukohale, et kohtule hageja poolt esitatud kodune testament (Testament 1) ei ole kehtiv, on kehtivaks kostja poolt esitatud testament (Testament 2). Kostja nõustub, et Testament 3 ei ole vorminõuete järgimata jätmise tõttu kehtiv. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 30.11.2015 otsusega hagiavalduse ja luges tuvastatuks AK 25.07.2013 koduse testamendi tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 5552 eurot, sh riigilõiv 700 eurot ja esindaja tasu 4852 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et AK tegi 23.08.2005 notar Ragne Tehveri juures notariaalse testamendi, millega määras kogu oma vara pärijaks hageja. AK suri 15.08.2013 ning enne pärimistunnistuse väljastamist on ilmnenud AK 2013 koostatud kodused testamendid, millega pärandatakse XXX korteriomand AK viimasele elukaaslasele - kostjale.
9.Maakohus määras 04.05.2013 määrusega viia läbi käekirjaekspertiisid ja dokumendiekspertiisid. 02.12.2014 edastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtule ekspertiisiaktid. Ekspertiisiaktid sedastasid, et Testamentide 1 ja 2 tekst ja allkiri on kirjutatud samaliigilise kirjutusvahendiga, tõenäoliselt samaaegselt ning et testamentide tekst ja allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud AK poolt.
10.Kohus ei nõustunud kostja väitega, et eksperdid ei ole arvestanud AK vanuse, põetud haiguste, nägemise languse ega muude tervisenäitajatega, mis võisid mõjutada ekspertiisi tulemust. OÜ Mustamäe ja Nõmme Perearstikeskuse 15.01.2015 e-kirjast selgub, et viimati pöördus patsient K perearsti poole 04.04.2007. Seega vahetult enne testamentide kirjutamist AK-l tema käekirja radikaalselt muutvaid haigestumisi, mida perearst saaks kinnitada, ei esinenud. Kostja oleks saanud nii vastuses hagile kui ka hilisemates menetlusdokumentides
esitada tõendeid AK haiguste kohta, kuivõrd kostja on ise väitnud, et põetas pärandajat aastaid enne tema surma. Lisaks on kohus 06.03.2015 määruses selgitanud, et ekspertide käsutuses on olnud tsiviilasja materjalid ja ka teave pärandajat iseloomustavate asjaolude kohta, sh on võrdlusmaterjalide hulgas viited pärandaja viibimise kohta ravil SA PõhjaEesti Regionaalhaiglas. Samuti on menetlusosalised saanud istungil küsitleda eksperte nende asjaolude mõju kohta isiku käekirjale ja ekspertiisi tulemusetele.
11.Kohus asus seisukohale, et AK tervislik seisund ei ole tema käekirja mõjutanud määral, mis vääraks ekspertide arvamust. Samuti on eksperdid isiku vanust, vähest kirjutamist ja teatavaid haigusi ekspertarvamuse andmisel arvestanud ning võrdlusmaterjal on olnud piisav tõenäolise arvamuse andmiseks. Eksperthinnangutele lisatud arvamuse skaala kohaselt tähendab ekspertide poolt antud arvamus : „tõenäoliselt eitav“ seda, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja/või allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Tekstis/allkirjas esinevad lahkuminevad käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on suur. Kohus luges ekspertiisiaktide nr 14E-DK0092 ja nr 14E-DK0094 alusel tõendatuks, et Testament 1 ja Testament 2 ei ole tõenäoliselt kirjutatud ja allkirjastatud AK poolt.
12.20.05.2015 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja MP. Tunnistaja ütlustest selgus, et MP juhendas testamendi kirjutamist oma elukaaslase ema AK palvel, kes on kostja õde. Tunnistaja tegi ettepaneku omakäelise testamendi kirjutamiseks, tunnistaja dikteeris ja pärandaja kirjutas. Samuti märkis tunnistaja, et esindas kostjat ja pöördus advokaat Margus Kiire poole abi saamiseks. 09.06.2015 e-kirjaga palus kohus menetlusosaliste seisusukohta tunnistaja lubatavuse kohta. Hageja 29.06.2015 seisukoha kohaselt ei ole tunnistaja MP ütlused lubatavad, kuna ta on asjas ka kostja esindaja. Kohus märkis, et on oma 03.07.2015 e-kirjas pooltele hagejaga nõustunud TsMS § 251 lg 1 osas ning lisanud, et kostja ei ole TsMS § 256 lg 2 p 1 kohaselt esitanud ka kirjalikku nõusolekut esindajale esinduse käigus teatavaks saanud info avaldamiseks.
13.Hageja on vaidlustanud kõik 25.07.2013 väidetavalt AK poolt allkirjastatud testamendid. Vaidlust ei ole selles, et Testament 3 on PärS § 23 lg 1 nõuete järgimata jätmise tõttu TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. Testament 1 ja Testament 2 on kirjutatud omakäeliselt musta pastapliiatsiga, kirjavigadega, rohkete sinise pastapliiatsiga tehtud parandusega. Testamendil 2 puudub kuupäev – see on juurde kirjutatud sinise pastapliiatsiga. Ekspertide hinnangul ei ole Testament 2 tõenäoliselt kirjutatud ja allkirjastatud AK poolt. Kostja ise ja ka tunnistaja AK on 30.09.2015 kohtuistungil kinnitanud, et kõik sinise pastapliiatsiga tehtud muudatused Testamendis 1 ja Testamendis 2 on tehtud kostja poolt.
14.PärS § 24 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Kohus tuvastas, et AK ei ole Testamenti 2 tervikuna omakäeliselt kirjutanud – Testamendi 2 tegemise kuupäeva on Testamendile 2 kirjutanud kostja. Testaator ise on kirjutanud aasta 2010, 0 on läbikriipsutatud ja selle kohale on kirjutatud „3“ ja ei ole päeva ning kuud üldse märkinud. Kohtu hinnangul tähendab omakäeline testament PärS § 24 lg 1 mõttes seda, et pärandaja on segamatult saanud isiklikult ja omakäeliselt, olles täie teovõime juures, avaldada oma tahet, pannes selle ise kirja ning märkides omakäeliselt ka kuupäeva ja allkirja. Olukorras, kus Testamenti 2 on parandatud teiste isikute poolt, sellel puudub testaatori omakäeline kuupäev ja pole ka selge, kas Testamendi 2 lõppu kirjutatud testaatori nimi on allkiri, ei saa kohus lugeda seda
PärS § 24 lg 1 mõttes AK omakäeliseks testamendiks. Lisaks on Ekspertiisiaktis nr 14EDK0094 sedastatud, et Testamendi 2 tekst ja allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud AK poolt.
15.Testament 1 on rohkete sinise pastapliiatsiga tehtud parandusega, mis on kostja väidete ja tunnistaja AK 30.09.2015 antud ütluste kohaselt tehtud kostja poolt. Testamendil 1 puudub kuupäev - see on kirjutatud kostja poolt. Samuti puudub Testamendil 1 pärandaja allkiri, või kui pärandaja nime väljakirjutust pidada allkirjaks, siis on see kostja poolt läbi kriipsutatud. Kohtu hinnangul ei ole Testament 1 seega AK poolt algusest lõpuni omakäeliselt kirjutatud ja sellel puudub testaatori omakäeline kuupäev. Lisaks on Ekspertiisiaktis nr 14E-DK0092 sedastatud, et Testamendi 1 tekst ja allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud AK poolt.
16.PärS § 25 lg 2 kohaselt, kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. Arvestades, et Testamentide 1 ja 2 kirjutamisse on olnud kaasatud terve rida inimesi: kostja, kes on vaidlustatud testamentides kasusaajaks isikuks (kes tegi testamenti oma käega ja sinise pastapliiatsiga parandusi), tema õde AK, õe poja naine MP (kes tunnistaja AK ütluste kohaselt dikteeris pärandajale testamendi teksti ette, kuna teadis testaatori tahet), ei saa kohus veendunud olla, millal Testament 1 ja 2 tegelikkuses koostati ja kas see vastab pärandaja tegelikult tahtele. PärS § 24 lg 1 kohaselt peab omakäeline kodune testament sisaldama testaatori oma käega kirjutatud tahteavaldust, kuupäeva ja allkirja. Kuna Testament 1 ja 2 sisaldab ka teiste isikute (kostja) omakäelisi kirjutisi, nendel puudub testaatori oma käega kirjutatud kuupäev ja tsiviilasjas läbi viidud ekspertiisiaktide kohaselt ei ole testamendid tõenäoliselt ka kirjutatud ja allkirjastatud AK poolt, siis ei vasta Testament 1 ja Testament 2 PärS § 24 lg 1 nõuetele ja need on PärS § 25 lg 2, TsÜS § 83 lg 1 alusel tühised ega oma TsÜS § 84 lg 1 alusel algusest peale õiguslikke tagajärgi. Asjaolus, et Testament 3 on tühine, on pooled ühte meelt.
17.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Arvestades tsiviilasja keerukusega ning dokumentide mahuga asus kohus seisukohale, et hageja poolt osutatud teenused on olnud vajalikud ja mõistlikud ning neile kulunud aeg on kohtu hinnangul vastavuses osutatud teenusega. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks kokku 5552 eurot, so esindaja tasu 4852 eurot ning riigilõiv 700 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 leidis kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendis tuleb märkida, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.31.12.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 30.11.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata ja hagi tagamine tühistada. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
19.Kostja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid ning jätnud olulised tõendid ebaseaduslikult tähelepanuta, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigetele järeldustele. Maakohtu otsusus ei vasta TsMS § 436 lg 1 ja TsMS § 232 lg 1 ja lg 2 nõuetele.
20.Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et Testament 1 ja Testament 2 ei vasta PärS § 24 lg 1 ja PärS § 25 lg 2 nõuetele. Antud juhul on mõlemal testamendil isiku allkiri ja kuupäev väljatoodud ning märgitud testamendi tekstis omakäeliselt. Kui testamendil tõesti puuduks kuupäev, saab kuupäeva tuvastada ka muul viisil, näiteks tunnistajate ütlustega. Antud juhul on kohus kuulanud üle kaks testamendi koostamise juures viibinud tunnistajat, kes üksikasjalikult kirjeldasid testamendi koostamise toimingut ning on kinnitanud, et testamendis märgitud kuupäev on õige ning testament on koostatud AK poolt omakäeliselt. Testamendid on nõuetekohased ja neis tehtud parandused ei moonuta testaatori tahet ega testamendi olemust.
21.Maakohus on jätnud alusetult arvestamata tunnistaja MP ütlustega, mis kinnitavad kostja väiteid ja väidetavaid asjaolusid. Maakohus on leidnud TsMS § 251 lg 1 ja 256 lg 2 p 1 viidates, et ei saa lugeda lubatavaks MP 20.05.2015 ütlusi tunnistajana, kuna MP on kostja huvides ja nimel korraldanud nii koduse testamendi koostamist, pärimismenetluse läbiviimist kui ka esindanud kostjat suheldes advokaadiga ning tasunud kostja eest advokaadi poolt esitatud arveid. Lisaks ei ole kostja esitanud nõusolekut selle kohta, et MP võib avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud seoses esindaja kohustuste täitmisega. Kostja esitas kohtu seisukoha osas kohtuistungil vastuväite, millele kohus vastas, et küsimus lahendatakse kohtuotsusega, kuid otsuses jäi kohus samale seisukohale. Kostja leiab, et kui oleks vajalik kostja nõusolek tunnistaja poolt andmete avaldamiseks, siis on see esitatud kostja taotlusega tunnistaja üle kuulata. Tunnistajale omistati esindaja staatus põhjusel, et kostja oma tervisliku seisundi pärast ei olnud suuteline otsima õigusabi ning MP leidis advokaadi ja tasus kostja eest ettemaksu ning toimetas hagimaterjalid advokaadile. Kostja juhib tähelepanu sellele, et MP ei saaks olla kostja esindajaks tsiviilasjas, sest tema puhul ei ole täidetud TsMS § 218 loetletud eeldused. Asjaolu, et õigusteenuse eest tasus hoopis kostja lapselaps (Martin Kivirand), on tõendatud kostja menetluskulude nimekirjale lisatud väljavõtetega. See, et tunnistaja on korraldanud testamendi koostamist ning toimetanud haige kostja eest testamendid notarile ongi põhjus, miks ta on tunnistajana üle kuulata soovitud. Eeltoodu ei seondu kuidagi TsMS § 256 lg 2 p 1 sätestatud piiranguga. Lisaks asjaolule, et maakohus jättis vääralt arvestamata tunnistaja MP ütlused, on jäetud tähelepanuta ka AK ütlused, sh jääb arusaamatuks, miks ütlustega ei ole arvestatud.
22.Maakohus on jätnud tähelepanuta vastuolud kohtuekspertiisides ja kohtuekspertide ütlustes, mis seab nende arvamused kahtluse alla. Lisaks on eksperdid kinnitanud, et kategooriliseks arvamuseks on võrdlusmaterjali ebapiisavalt. Tunnistajad selgitasid, et AK koostas Testamenti 1 ca kaks tundi ja Testamenti 2 ca tund. Tervele inimesele on sellises mahus kirjatööks vaja ca 5 minutit. AK suri vähem kui kuu aja pärast. Eeltoodu ilmestab, millises seisundis isik testamendid kirjutas. Millist mõju käekirjale avaldavad eeltoodud faktorid, ei osanud eksperdid öelda või andsid vastuolulisi ütlusi. Herbert Lindmäe kirjutab oma teoses „Kriminalistikatehnika“, et kirjatunnused eakate isikute puhul muutuvad kiiresti ja seda mõjutavad eriti tervisehäired ja vähene kirjutamine (lk 209). Sama autori poolt avaldatud teoses „Menetlustaktika II“ (lk 95) autor rõhutab, et ekspertiisiks on antud asjaolude teadmine eksperdi jaoks väga oluline. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt avaldatud teoses „Kriminalistika-EKSPERTIISID“ märgitakse, et alatisi muutusi kirjatunnustes põhjustab vananemine ja kauakestvad haigused (lk 146). Seega on ekspertide väited vastuolus eeltoodud asjatundjate väidetega.
23.Maakohtu järeldus, et ekspertiisi tegemisel on arvestatud käekirja mõjutavaid faktoreid, on alusetu. Ekspertiisiaktides ei ole ühtegi märget, et sellise teabega on arvestatud (st vähene
kirjutamiskogemus, tervis, vanus, haridus). Maakohus toetus ka eksperdi istungil antud väitele, et AK allkirjast nähtub spontaanne nurklikkus ja väike koordinatsioonihäire, mida aga uuritavates testamentides näha ei ole. Kostja leiab, et olukorras, kus ekspert ei oska öelda, milline faktor ja kuidas see käekirja mõjutab ja kas üldse mõjutab, on ka antud tõdemus sisutu. Maakohtu kahtlus, et testaatori puhul pole radikaalseid tervislikke muutuseid toimunud, on alusetu, kuna testaator just tervisega seoses testamendi kirjutaski ning suri vähem, kui kuu aja pärast.
24.Kohus on tunnistajatena üle kuulanud MP ja AK. Isikud viibisid testamendi tegemise juures ning tunnistaja MP aitas AK ka selle sõnastamisel. Nimetatud tunnistajad on veenvalt tõendanud testamentide koostamise AK poolt. Tunnistajate puhul puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses ning nende ütlused on kattuvad ja ilma vastuoludeta. Tunnistaja MP on kinnitanud, et tema juuresolekul koostati kohtu valduses olev Testament 1. AK avaldas selgelt oma tahet ning ainus probleem oli asjaolus, et AK kirjutuskogemuse vähesusest ei osanud testamenti kirjutada vigadeta. Tunnistaja MP soovitusel asuti koostama Testamenti 2, kuid isegi ümberkirjutamine vigadeta ebaõnnestus. Eeltoodu näitab selgelt, et AK omas äärmiselt väikest kirjutamiskogemust ning eluliselt on ebausutav, et hakatakse võltsima testamenti, selliselt, et neid koostatakse suisa kolm. Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et omakäeliselt kirjutatud testamentide eksemplarid vastavad omakäeliselt kirjutatud testamendi nõuetele ning Testament 2 on kehtiv. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti jätnud tõendina arvestamata tunnista MP ütlused, kuna viimane oli maakohtu hinnangul kostja esindaja ja kostja ei ole andnud nõusolekut tema ülekuulamiseks. TsMS § 251 lg 1 sätestab, et tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. MP ei ole selles tsiviilasjas kostjat esindanud. Asjaolu, et MP leidis kostja jaoks advokaadi ja vahendas algselt nende suhtlust, ei tähenda, et ta oli kostja esindaja selles tsiviilasjas. Lepinguline esindaja tsiviilasjas on isik, kes vastab TsMS § 218 nõuetele ning teeb menetlusosalise nimel kohtumenetluses menetlustoiminguid. Seda ei ole MP teinud. Aga ka juhul, kui MP ülekuulamiseks olnuks vajalik kostja luba (TsMS § 256 lg 2 p 1), oleks maakohus pidanud MP ütlusi arvestama, kuna kostja taotlust MP ülekuulamiseks tulnuks käsitleda kostja nõusolekuna. Ringkonnakohtul on siiski võimalik maakohtu puudus kõrvaldada ning MP ütlusi hinnata.
28.MP ütlustest nähtuvalt juhendas tema AK testamendi kirjutamisel ning AK kirjutas testamendile tema juuresolekul alla. Pärast kostja korrigeeris testamenti teise pastapliiatsiga. Peale seda MP lahkus AK korterist ja soovitas testamendi puhtalt ümber kirjutada. Tunnistaja AK ütluste kohaselt juhendas MP AK testamendi kirjutamisel. Pärast kirjutamist ütles MP, et testament tuleb ümber kirjutada, kuna see on soditud ning lahkus.
AK kirjutas testamendi ümber. Ka see oli soditud. AK sõitis oma poja korterisse ning trükkis testamendi ümber ning viis selle AK-le, mille viimane allkirjastas.
29.Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
30.Kolleegiumi hinnangul on maakohus leidnud õigesti, et käekirjaekspertiisi aktidega on tõendatud, et Testament 1 ja Testament 2 ei ole kirjutatud AK poolt. 01.12.2014 käekirjaekspertiisi aktide kohaselt ei ole Testamendi 1 ja Testamendi 2 tekstiosa ja allkiri tõenäoliselt kirjutatud AK poolt. Istungil ülekuulatud eksperdid EK ja EP jäid ekspertarvamuse juurde. Maakohus on põhjalikult analüüsinud nii ekspertiisiakte kui ka kohtuistungil üle kuulatud ekspertide ütlusi. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata neid tõendeid maakohtust erinevalt.
31.Ringkonnakohus leiab, et MP ja AK ütlused ei lükka ümber ekspertiisiaktide seisukohti. Tunnistajate ütluste hindamisel tuleb arvestada, et AK on kostja õde ning MP on AK poja elukaaslane, s.t kostjale lähedased isikud. Lisaks on MP osaliselt tasunud kostja õigusabikulusid, mis viitab tema huvile tsiviilasja tulemuse vastu. Arvestades eeltoodut ning seda, et käekirjaekspertiisi aktidest nähtuvalt on testamentide ning võrdlusmaterjali vahel käekirja paljudes eritunnustes lahknevusi, ei ole tunnistajate ütlustel sellist veenvust, mis kummutaks ekspertide arvamused.
32.Kostja väide, et AK tervislik seisund ja vanus on tema allkirja muutnud, on oletuslik. Ekspert EK ütluste kohaselt on haiguse mõju individuaalne. Kostja ei ole tõendanud, et AK tervislik seisund tema käekirja mõjutas. Ka asjaolu, et inimese vanusega võib tema käekiri muutuda, ei tähenda, et ka konkreetsel juhul see nii oli. Mõlemad eksperdid kinnitasid, et lahknevusi oli palju ning ei pidanud käekirja muutumist sellisel määral tõenäoliseks. Ringkonnakohus nõustub ekspertiisiaktide ja ekspertide ütluste hindamise osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vaidlus puudub, et Testament 3 ei kehti.
33.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
34.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole põhjust muuta maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu määratud menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud.
35.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud 560 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema esindaja teinud apellatsiooniastmes menetlustoiminguid 4h 40min ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot. Hageja esindaja on teinud järgmisi menetlustoiminguid: seisukoha koostamine kostja menetlusabi taotlusele 1h 35min, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 1h 45min, ettevalmistus kohtuistungiks 50min ja osalemine kohtuistungil 30min.
36.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vastuse koostamine kostja menetlusabi taotlusele ei olnud vajalik, kuna kohus ei nõudnud hagejalt sellele vastust. Ülejäänud osas on hageja esindaja poolt apellatsiooniastmes toimingutele kulutatud aeg (s.o 3h 5min) põhjendatud, samuti on esindaja tunnihind mõistliku suurusega. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 370 eurot (käibemaksuta) ning TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
37.Tallinna Ringkonnakohus andis 04.02.2016 määrusega SK-le menetlusabi ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 750 eurot. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna menetlusabi taotluse kohaselt viibib kostja hooldekodus ning Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuameti 07.10.2015 otsusest nähtuvalt läheb tema pensionist 95 % hoolekandeteenuse eest tasumiseks, siis peab kohus põhjendatuks vabastada ta riigilõivu summas 750 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.