30.11.2015.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-53296
Tsiviilasi
XXX
hagi
XXX(XXX)
vastu
testamendi
tühisuse
tuvastamiseks Tsiviilasja hind
20 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(isikukood 46812150247; elukoht Nelgi tee 3121, Tallinn) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Merlin Valdmaa (Advokaadibüroo Aivar Pilv, e-post: [email protected]) ja advokaat Vitali Denikin (Advokaadibüroo Aivar Pilv,e-post: [email protected])
esindajad
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised
Kostja XXX (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Margus Kiir (JeweLex Advokaadibüroo, e-post: [email protected]) 30.09.2015, avalik kohtuistung Hageja Svetlana Kajalina, hageja lepinguline advokaat V.Denikin, kostja lepinguline esindaja advokaat M.Kiir
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Lugeda tuvastatuks XXX (isikukood XXX) 25.07.2013 koduse testamendi tühisus.
4.Välja mõista XXX (XXX) XXX kasuks menetluskulu summas 5 552 eurot, s.o riigilõiv 700 eurot ja esindaja tasu 4 852 eurot.
5.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX (XXX) tasuda XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 552 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja poolt 11.11.2013 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tegi XXX 23.08.2005 Tallinna notar Ragne Tehveri juures notariaalse testamendi, mille kohaselt XXX ainupärijaks on XXX(hageja) pärides kogu vara, mis kuulub XXX tema surmapäeval (sh korteriomand aadressil XXX).
2.XXX suri XXX Põhja-Tallinna Regionaalhaiglas.
3.11.09.2013 avaldas notar Ragne Tehver Ametlikes Teadannetes pärimisteate. Notariaalse testamendi alusel hagejale pärimistunnistuse väljastamise kavandatav kuupäev oli 15.10.2013. Vahetult enne pärimistunnistuse väljastamist teavitas notar Ragne Tehver hagejat, et talle on esitatud XXX kodune testament, mistõttu 15.10.2013 kavandatud pärimistunnistuse väljastamist hagejale ei toimu.
4.Koduse testamendi kohaselt on XXX pärijaks määratud Asta XXX (kostja). Arvestades asjaolu, et XXX ei ole kunagi avaldanud soovi määrata nimetatud isikut oma pärijaks ning lähtudes koduse testamendi põgusa kontrolli tulemusel tehtud järeldusest, asus hageja
seisukohale, et kodune testament ei vasta XXX viimsele tahtele ega pärimisseaduse nõuetele ning on suure tõenäosusega võltsitud.
5.31.10.2103 teavitas notar hagejat, et kostja on pärandi vastu võtnud ja enam loobuda sellest ei saa.
6.Notariaalsest testamendist tulenevalt on hageja õigustatud pärima XXX järel juhul, kui XXX Kodune testament on tühine või on tunnistatud kehtetuks. Hagi on seega esitatud hageja notariaalsest testamendist tuleneva pärimisõiguse kaitseks. Hageja on arvamusel, et XXX järgi pärimine peab toimuma vastavalt notariaalsele testamendile, millega on pärandavara jäetud XXX pikaaegse elukaaslase tütrele XXX. Selline soov oli pärandajal alati ning ei ole põhjust, miks ta pidi või soovis seda muuta.
7.XXX kodune testament on tühine, kuna see ei vasta seaduses ette nähtud omakäelise testamendi ega tunnistajate juuresolekul tehtud testamendi vorminõuetele. Kodusest testamendist nähtuvalt ei ole see koostatud XXX poolt omakäeliselt ega XXX poolt isiklikult allkirjastatud, mistõttu on kodune testament kehtetu ega oma algusest peale õiguslikke tagajärgi. Samuti ei ole testament allkirjastatud kahe tunnistaja poolt ning XXX ei ole iseseisvalt teavitanud tunnistajaid, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ja et testament sisaldab tema viimset tahet.
8.Tuginedes ülaltoodule palus hageja tuvastada XXX25.07.2013 koduse testamendi tühisus.
Kostja vastus
9.Kostja vaidles 16.12.2013 esitatud vastuses hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata.
10.XXX on muutis oma viimset tahet arusaadavatel põhjustel - kostja oli XXX elukaaslaseks alates 2006 ning surmaeelselt oli kostja pärandajale ainsaks toeks. Pärandvarana käsitletav korteriomand on olnud alates eeltoodud ajast XXX ja kostja ühiseks eluruumiks.
11.XXX avaldas kostjale soovi, et tahab teha testamenti, millega jätta ühine eluruum kostjale. Sellest soovist oli teadlik ka kostja õde XXX. XXX suhtles kostja ja XXXtihedalt ning tihti külastas neid. Sellest omakorda sai XXXlt teavet XXX. 25.07.2013 viibisidki koduse testamendi tegemise juures kostja, XXX ja XXX.
12.XXX selgitas XXXkoduse testamendi vorminõudeid ning XXXkoostas hageja poolt kohtule esitatud koduse testamendi (Testament 1, t lk 18) ja allkirjastas selle (kirjutades välja täisnime, st XXX). Kuna XXXtavapäraselt käsikirjaliselt ei kirjutanud, oli testamendi tekstis palju kirjavigu. XXXandis koostatud testamendi kontrollimiseks XXX , kes soovitas kirjutada testament uuesti ilma kirjavigadeta. Kostja aitas sinise pastapliiatsiga parandada kirjavead (va allkirjale järgnev 2010 aasta parandus aastaks 2013; originaalil on kostja parandused sinise pastapliiatsiga), sh kriipsutas läbi allkirja ja parandatud aasta.
13.XXX asus peale kostja poolt paranduste tegemist, testamenti ümber kirjutama (Testament 2, t lk 60). Sellel ajal lahkus XXX kuna leidis, et XXX saab edaspidi ise hakkama. Testamendis 2 tegi XXX jällegi palju kirjavigu ja parandusi. Pärandaja palvel osutas kostja vigadele (parandas sinise pastapliiatsiga). Lõpuks XXX palvel trükkis XXX testamendi teksti, millise XXX ja XXX allkirjastasid ja pärandaja arvas, et sellisel kujul on kodune testament kehtiv ja sobilik (Testament 3, t lk 61). Hiljem notar selgitas kostjale, et trükitud kodune testament ei ole nõuetekohane ja see on tühine, kuid omakäeliselt kirjutatud testament (Testament 1) on kehtiv.
14.Seega allkirjastas XXX25.07.2013 kolm koduse testamendi eksemplari. Kõik testamendi eksemplarid näitavad üheselt, milline oli pärandaja viimne tahe (PärS §§ 28, 29), millal testament koostati ja kõik testamendid omavad XXX allkirja. Lisaks on kaks testamendi eksemplari koostatud XXX poolt omakäeliselt (Testament 1 ja 2).
15.Kostja väitel on kogu tekstiosa ja allkiri (sh kuupäev ja aasta) kirjutatud XXX poolt ning peale seda on kostja teinud XXX palvel parandusi (eristub originaaleksemplaridel – sinise pastapliiatsiga kostja parandused, musta pastapliiatsiga pärandaja koostatu, sh parandatu). Kostja on seisukohal, et kodused omakäeliselt kirjutatud testamendid (Testament 1-2) on vastavuses PärS § 24 lg 1 ning juhul, kui asuda seisukohale, et kohtule hageja poolt esitatud kodune testament (Testament 1) ei ole kehtiv on kehtivaks kostja poolt esitatud testament (Testament 2). Kostja nõustub, et Testament 3 ei ole vorminõuete järgimata jätmise tõttu kehtiv.
Menetluse käik:
16.12.11.2013 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise avalduse ning keelas hagi tagamiseks Tallinna notar Ragne Teheveril XXX vara pärimisasjas pärimisõiguse tunnistuse tõestamise kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Sama kuupäeva Harju Maakohtu määrusega on hagi ka menetlusse võetud.
17.08.04.2014 esitatud taotluses palub kostja arvestada sellega, et hilisem testament tühistab eelneva.
18.04.06.2014 määrusega määras kohus käekirjaekspertiisi ning dokumendiekspertiisi läbiviimise. Ekspertiiside läbiviimise tegi kohus ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.
19.02.12.2014 edastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtule ekspertiisiaktid nr 14EDM0025, nr 14E-DM0026, nr 14E-DK0092, nr 14E-DK0094.
20.Ekspertiisiakt nr 14E-DM0025 sedastas, et Testament 1 tekst ja allkiri on kirjutatud samaliigilise kirjutusvahendiga, tõenäoliselt samaaegselt.
21.Ekspertiisiakt nr 14E-DM0026 sedastas, et Testament 2 tekst ja allkiri on kirjutatud samaliigilise kirjutusvahendiga, tõenäoliselt samaaegselt.
22.Ekspertiisiakt nr 14E-DK0092 sedastas, et Testament 1 tekst ja allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud XXX poolt.
23.Ekspertiisiakt nr 14E-DK0094 sedastas, et Testament 2 tekst ja allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud XXXpoolt.
24.20.05.2015 toimus käesolevas tsiviilasjas kohtuistung, milles kuulati muuhulgas ära eksperdid ja XXX ning tunnistaja XXX.
25.03.07.2015 e-kirjaga teatas kohus menetlusosalistele, et kohus ei saa lubatavaks lugeda XXX 20.05.2015 ütlusi tunnistajana ning selle tõendiga ei saa asja lahendamisel arvestada.
26.30.09.2015 toimus käesolevas tsiviilasjas kohtuistung, milles kuulas ära tunnistaja XXX.
Kohtu põhjendused
27.Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, analüüsinud kostja vastust ja poolte esitatud väiteid, kuulanud ära tunnistajad ja eksperdid ja uurinud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
28.Pooled ei vaidle asjaoludes ja kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning esitatud tõendite alusel tuvastatuks: -
-
-
Et 23.08.2005 tegi XXX Tallinna Notar Ragne Tehver juures notariaalse testamendi (tõestatud notari ametitoimingute raamatu registri nr 9227 all, I kd, t lk 15-16), millega määras kogu oma vara pärijaks hageja Svetlana Kajalina. Et XXX suri 15.08.2013 ning selle kohta on 11.09.2013 väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldatud pärimisteade (I kd, t lk 17) Et pärandvara hulka kuulub korteriomand Tallinnas XXX(I kd, t lk 26). Enne pärimistunnistuse väljastamist on ilmnenud XXX2013 koostatud kodused testamendid, millega pärandatakse Tammsaare tee korteriomand XXX viimasele elukaaslasele kostjale XXX. Pooled ei vaidle, et hagejal on tuvastushuvi ja hagemisõigus.
29.Pooled vaidlevad XXX25.07.2013 koduse testamendi/testamentide kehtivuse üle.
-
Hageja väidab, et : Kodune testament ei ole allkirjastatud XXX poolt ja ta ei ole sellele omakäeliselt kuupäeva ja aastat märkinud. Seega on see vormi järgimata jätmise tõttu tühine. Testament on koostatud pärast XXX surma. Ühele kodustest testamentidest on alla kirjutanud üks tunnistaja – seega ei vasta see vorminõuetele ja on tühine. Testaator ei ole teavitanud tunnistajaid sellest, et nad on kutsutud pärandaja viimase tahe avaldamise juurde.
Kostja väidab, et: - XXX koostas 25.07.2013 kolm testamenti: kaks omakäeliselt kirjutatud (I kd, t lk 18 Testament 1 ja I kd, t lk 60 Testament 2) ning ühe trükitud ja tunnistaja allkirjaga (t 8I kd, t lk 61 Testament 3). - Kostja nõustub, et Testament 3 ei vasta vorminõuetele ja on seega tühine. - Küll aga on kehtiv kas Testament 1 või Testament 2. XXX on need omakäeliselt kirjutanud, mida kinnitavad tunnistajad. - Asjas tehtud ekspertiisid ei ole kostja arvates pädevad, kuna on antud tõenäosusega ega ole arvestanud XXX vanust ja põetud haigusi.
30.Eelneva alusel asub kohus analüüsima Testamentide 1 ja 2 kehtivust ja poolte väiteid ning esitatud tõendeid.
31.Kostja väidab (menetlusdokument 02.02.2015 II kd t lk 17-22), et eksperdid ei ole arvestanud XXX vanuse, põetud haiguste, nägemise languse ega muude tervisenäitajatega, mis võisid mõjutada ekspertiisi tulemust.
32.Kohus siinkohal kostjaga ei nõustu. 32.1.OÜ Mustamäe ja Nõmme Perearstikeskuse 15.01.2015 e-kirjast (II kd t lk 23) selgub, et viimati pöördus patsient XXXperearsti poole 04.04.2007. Seega vahetult enne testamentide kirjutamist XXX tema käekirja radikaalselt muutvaid haigestumisi, mida perearst saaks kinnitada, ei esinenud. Kostja oleks saanud nii vastuses hagile kui ka hilisemates menetlusdokumentides esitada tõendeid XXX haiguste kohta, kuivõrd kostja on ise väitnud, et põetas pärandajat aastaid enne tema surma. 32.2.Lisaks on kohus oma 06.03.2015 määruses (II kd lk 42) selgitanud, et ekspertide käsutuses on olnud tsiviilasja materjalid ja ka teave pärandajat iseloomustavate asjaolude kohta – ekspertiisi võrdlusmaterjalide hulka kuulub nt XXX omakäeliselt kirjutatud elulookirjeldus (I kd, t lk 101), millest nähtub tema haridustee ja elukäik. Samuti on võrdlusmaterjalide hulgas viited pärandaja viibimise kohta ravil SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla (vt I kd, t lk 97). Samuti on menetlusosalised saanud istungil küsitleda eksperte nende asjaolude mõju kohta isiku käekirjale ja ekspertiisi tulemusetele. 32.3.20.05.2015 kohtuistungil ära kuulatud ekspert Eve Kristjankroon selgitas, et tema poolt antud arvamuse andmiseks oli võrdlusmaterjal piisav ning ta jääb ekspertiisiaktis esitatud arvamuse juurde. Isiku käekirja võib haigus mõjutada, kuid peamiselt need haigused, mis mõjutavad kirjutamisel osalevaid organeid ja kehaosi: need on kirjutav käsi, aju ja närvisüsteem. Nendega seotud haigusi ei ole pärandajal täheldatud. Kirjutamise rohkus või vähesus muudab käekirja niivõrd, kuivõrd rohkem kirjutaval inimesel kujuneb käekiri rohkem välja. Need, kes kirjutavad vähem ja kelle
haridus on madalam, nendel jääbki käekiri vähem väljatöötatuks. Kõik eksperdile esitatud võrdlusmaterjalid on läbi uuritud ja nende põhjal on ekspert saanud oma arvamuse anda. Kohus leiab, et pärandaja elulookirjeldusest (I kd, t lk 101) nähtub, et A.Krusel oli 7 klassi haridust, mis on saadud Krasnojarski krais vene koolis. Seega on arusaadavad eksperdi järeldused, et uuritava käekiri on keskmiselt väljatöötatud ja lihtsustatud (vene koolis saadud algharidus ei võimalda ilmselget rohket eestikeelset kirjutamist ja käekirja suuremat väljakujunemist). Teiseks on ekspert kinnitanud, et nad võrdlesid XXX2005 aasta ja 2012 aasta allkirju ja need ei olnud oluliselt muutunud. Kolmas ekspertide tähelepanek oli see, et kui kostja väidab, et pärandajal olid koordinatsioonihäired, siis see on näha XXX 2012 aasta allkirjas – allkirjast nähtub spontaanne nurklikkus ja väike koordinatsioonihäire, mida aga uuritavates testamentides näha ei ole: testamentides on oluliselt sujuvam allkiri, mis viitab sellele, et testamendid ei ole allkirjastatud XXX poolt. 32.4.20.05.2015 kohtuistungil on ära kuulatud ka ekspert , kes nõustub täielikult XXX ütlustega ning lisab omalt poolt, et erituunuste erinevused olid piisavad tõenäolise arvamuse andmiseks ning 12-20 aasta jooksul käekirja eritunnused väikese kirjutamiskogemuse puhul ei muutu. Ka ekspert pöörab tähelepanu sellele, et 2012 aasta võrdlusmaterjalist on näha, et pärandja allkiri on muutunud nurklikumaks, kuid koduse testamendi käekiri on sujuvam. Eksperdi arvates viitab see sellele, et kodune testament ei ole kirjutatud XXX poolt. 32.5.Eeltoodu alusel on kohus veendunud, et XXX tervislik seisund ei ole tema käekirja mõjutanud määral, mis vääraks ekspertide arvamust. Samuti on eksperdid isiku vanust, vähest kirjutamist ja teatavaid haigusi ekspertarvamuse andmisel arvestanud. Samuti on kohus veendunud, et võrdlusmaterjal on olnud piisav tõenäolise arvamuse andmiseks.
33.Eksperthinnangutele lisatud arvamuse skaala kohaselt tähendab ekspertide poolt antud arvamus : „tõenäoliselt eitav“ seda, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja/või allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Tekstis/allkirjas esinevad lahkuminevad käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on suur.
34.Seega loeb kohus ekspertiisiaktide nr 14E-DK0092 ja nr 14E-DK0094 alusel tõendatuks, et Testament 1 ja Testament 2 ei ole tõenäoliselt kirjutatud ja allkirjastatud XXX poolt.
35.Järgnevalt analüüsib kohus, ekspertarvamuse ümber lükata.
kas tsiviilasjas
kogutud
muud tõendeid võiksid
36.20.05.2015 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja XXX. Tunnistaja ütlustest selgus järgmine:
Tunnistaja juhendas testamendi kirjutamist oma elukaaslase ema XXX palvel, kes on XXX ehk kostja õde. Tunnistaja tegi ettepaneku omakäelise testamendi kirjutamiseks, tunnistaja dikteeris ja pärandaja kirjutas. Samuti märkis tunnistaja, et esindas kostjat ja pöördus advokaat Margus Kiire poole abi saamiseks, vahendas õigusteenust. 09.06.2015 e-kirjaga (II kd, t lk 108) palus kohus menetlusosaliste seisusukohta tunnistaja lubatavuse kohta. Hageja 29.06.2015 seisukoha (II kd, t lk 110-114) kohaselt ei ole tunnistaja XXX ütlused lubatavad, kuna ta on asjas ka kostja esindaja. Kohus on oma 03.07.2015 e-kirjas (II kd, t lk 118) pooltele hagejaga nõustunud TsMS § 251 lg 1 osas ning lisanud, et kostja ei ole TsMS § 256 lg 2 p 1 kohaselt esitanud ka kirjalikku nõusolekut esindajale esinduse käigus teatavaks saanud info avaldamiseks.
37.Eeltoodust tulenevalt on kohus 30.09.2015 tunnistajana üle kuulanud XXX. Tunnistaja andis muuhulgas järgmisi ütlusi: kostja on tunnistaja õde ning pärandaja seega tunnistaja õe elukaaslane. Merle (Pärn) ütles, mida kirjutada, sest XXX sai tema (XXX) tahtest aru, aga ei saanud aru, miks ta kirjutada ei taha. Ta tahtis kirjutada, aga ei osanud, sest pole ühtegi päeva Eesti koolis käinud ja ei oska, aga ma näitan, et kirjutan selle ära. Veel kinnitas tunnistaja, et need enda käega sinisega tehtud parandused on kõik elukaaslase XXX tehtud. Testament küll väga soditud, aga XXX kirjutatud ja allkiri ka.
38.Kohus nõustub, et hageja on vaidlustanud kõik 25.07.2013 väidetavalt XXX poolt allkirjastatud testamendid. Vaidlust ei ole selles, et Testament 3 on Pärimisseaduse (PäS) § 23 lg 1 nõuete järgimata jätmise tõttu Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel tühine.
39.Testament 1 (I kd, t lk 18) ja Testament 2 (I kd, t lk 60) (originaalid ümbrikutes ekspertiisiaktide lisadena), on kirjutatud omakäeliselt musta pastapliiatsiga, kirjavigadega, rohkete sinise pastapliiatsiga tehtud parandusega. Testamendil 2 puudub kuupäev – see on juurde kirjutatud sinise pastapliiatsiga. Ekspertide hinnangul ei ole Testament 2 tõenäoliselt kirjutatud ja allkirjastatud XXX poolt. Kostja ise ja ka tunnistaja XXX on 30.09.2015 kohtuistungil kinnitanud, et kõik sinise pastapliiatsiga tehtud muudatused Testamendis 1 ja Testamendis 2 on tehtud kostja poolt.
40.PärS § 19 lg 1 sätestab, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 20 lg 1 kohaselt võib testament olla notariaalne või kodune. PärS § 20 lg 3 kohaselt võib kodune testament olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. PärS § 24 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla.
41.Kohus on tuvastanud, et XXX ei ole Testamenti 2 tervikuna omakäeliselt kirjutanud – Testamendi 2 tegemise kuupäeva on Testamendile 2 kirjutanud kostja XXX. Testaator ise on kirjutanud aasta 2010, 0 on läbikriipsutatud ja selle kohale on kirjutatud „3“ ja ei ole päeva ning kuud üldse märkinud. Kohtu hinnangul tähendab omakäeline testament PäS § 24 lg 1 mõttes seda, et pärandaja on segamatult saanud isiklikult ja omakäeliselt, olles täie teovõime juures, avaldada oma tahet, pannes selle ise kirja ning märkides omakäeliselt ka kuupäeva ja allkirja. Olukorras, kus Testamenti 2 on parandatud teiste isikute poolt, sellel puudub testaatori omakäeline kuupäev ja pole ka selge, kas Testamendi 2 lõppu kirjutatud testaatori nimi on allkiri, ei saa kohus lugeda seda PäS § 24 lg 1 mõttes XXXomakäeliseks testamendiks. Lisaks on Ekspertiisiaktis nr 14E-DK0094 sedastatud, et Testamendi 2 tekst ja allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud XXXpoolt.
42.Ka Testament 1 on rohkete sinise pastapliiatsiga tehtud parandusega, mis on kostja väidete ja tunnistaja XXX 30.09.2015 antud ütluste kohaselt tehtud kostja XXX poolt. Testamendil 1 puudub kuupäev - see on kirjutatud kostja XXX poolt. Samuti puudub Testamendil 1 pärandaja allkiri, või kui pärandaja nime väljakirjutust pidada allkirjaks, siis on see XXX ehk kostja poolt läbi kriipsutatud. Kohtu hinnangul ei ole Testament 1 seega XXX poolt algusest lõpuni omakäeliselt kirjutatud ja sellel puudub testaatori omakäeline kuupäev. Lisaks on Ekspertiisiaktis nr 14E-DK0092 sedastatud, et Testamendi 1 tekst ja allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud XXX poolt.
43.PäS § 25 lg 2 kohaselt, kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. Arvestades, et Testamentide 1 ja 2 kirjutamisse on olnud kaasatud terve rida inimesi: kostja Asta XXX, kes on vaidlustatud testamentides kasusaajaks isikuks (kes tegi testamenti oma käega ja sinise pastapliiatsiga parandusi), tema õde XXX, õe poja naine XXX (kes tunnistaja XXX ütluste kohaselt dikteeris pärandajale testamendi teksti ette, kuna teadis testaatori tahet), ei saa kohus veendunud olla, millal Testament 1 ja 2 tegelikkuses koostati ja kas see vastab pärandaja tegelikult tahtele.
44.PäS § 19 lg 1 kohaselt on testament ühepoolne tehing. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on ühepoolse tehingu tegemiseks on vajalik selle ühe isiku tahteavaldus. TsÜS § § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul näeb PäS § 24 lg 1 ette teisiti.
PäS § 24 lg 1 kohaselt peab omakäeline kodune testament sisaldama testaatori oma käega kirjutatud tahteavaldust, kuupäeva ja allkirja. Kuna Testament 1 ja 2 sisaldab ka teiste isikute (kostja Asta XXX) omakäelisi kirjutisi, nendel puudub testaatori oma käega kirjutatud kuupäev ja tsiviilasjas läbi viidud ekspertiisiaktide kohaselt ei ole testamendid tõenäoliselt ka kirjutatud ja allkirjastatud XXX poolt, siis ei vasta Testament 1 ja Testament 2 PäS § 24 lg 1 nõuetele ja need on PäS § 25 lg 2, TsÜS § 83 lg 1 alusel tühised ega oma TsÜS § 84 lg 1 alusel algusest peale õiguslikke tagajärgi.
45.Eeltoodu alusel leiab kohus, et Testament 1 ja Testament 2 on tühised, neil pole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning seega tuleb hagi rahuldada. Asjaolus, et Testament 3 on tühine, on pooled ühte meelt.
46.Harju Maakohtu 12.11.2013 määrusega (I kd, t lk 44) on tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamist ning keelatud Tallinna Notar Ragne Tehveril XXX vara pärimisasjas pärimisõiguse tunnistuse tõestamine, kuni tsiviilasjas nr 2-13-53296 lõpplahendi jõustumiseni. Kuna hagi tagamise määruses on selle kehtivus üheselt kindlaks määratud käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumisega, siis ei pea kohus käesolevaga vajalikuks hagi tagamise määrust muuta ega tühistada. Hagi tagamine lõppeb hagi tagamise määruses näidatud ajal ehk kohtulahendi jõustumisel.
Menetluskulud
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
48.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
49.Hageja on 30.09.2015 ja täiendavalt 30.10.2015 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja lepinguline esindaja esitanud hagejale järgmised arved: 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8)
arve nr 20131303 summas 1 440 eurot; arve nr 20131430 summas 213,60 eurot; arve nr 20140060 summas 491,20 eurot; arve nr 20140378 summas 72,80 eurot; arve nr 20140782 summas 268,80 eurot; arve nr 20150077 summas 585,60 eurot; arve nr 20150729 summas 688,40 eurot; arve nr 20151040 summas 347,60 eurot;
9)
Arve nr 20151557 summas 744 eurot.
50.Lisaks on hageja tasunud riigilõivu summas 700 eurot.
51.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
52.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid osutatud teenustele (märgitud arvete spetsifikatsioonides), kuid on leidnud, et ajakulu osutatud teenustele ei ole olnud mõistlik (kostja 30.10.2015 lõplikud seisukohad III ptk).
53.Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukusega ning dokumentide mahuga, on kohus seisukohal, et hageja poolt osutatud teenused on olnud vajalikud ja mõistlikud ning neile kulunud aeg on kohtu hinnangul vastavuses osutatud teenusega. Seega ei pea kohus ka siinkohal vajalikuks eraldi välja tuua hageja esindaja poolt osutatud teenuseid, mis on ära märgitud arvete spetsifikatsioonides.
54.Seega on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks kokku 5 552 eurot, so esindaja tasu 4 852 eurot ning riigilõiv 700 eurot.
55.Tuginedes eeltoodule tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 5 552 eurot.
56.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 552 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.