Harju Maakohtu 19.01.2016.a määrus kaja rahuldamata jätmiseks ja menetluse taastamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kantauro OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Nordecon AS (registrikood 10099962), tehingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaadi abi Sandra-Kristin Noot Kostja (määruskaebuse esitaja): Kantauro OÜ (registrikood 10757783), tehingulised esindajad vandeadvokaat Rolan Jankelevitš ja vandeadvokaadi abi Priit Lember
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 19.01.2016.a määrus jätta muutmata.
2.Kantauro OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, Kantauro OÜ kanda.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1(9)
Tsiviilasi nr 2-15-4672 Asjaolud
1.Hageja esitas 25.03.2015.a kohtule hagiavalduse kostja vastu lepingulise võlgnevuse 201 126,18 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 304 024,54 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise (0,5%) kuni põhinõude täitmiseni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 26.07.2013.a hageja töövõtjana ja kostja tellijana projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingu nr 02.12.021A (leping) Stroomi Kaubanduskeskuse rajamiseks asukohaga Tuulemaa tn 209, 20E/Madala tn 5A, Tallinn. Lepingu hind oli 9 550 000 eurot (ilma käibemaksuta). Töö käigus tekkis vajadus lisa- ja muudatustööde järele. 23.09.2014.a sõlmisid pooled lepingu muudatuse nr 1 (lepingu muudatus), mille kohaselt suurendati lepingu hinda 10 100 000 euroni. Lepingu muudatus ei sisaldanud nimekirja lisa- ja muudatustöödest, mille tegemises pooled kokku leppisid. Kostja kategoorilisel nõudmisel jäeti lepingu muudatusest välja detailne töövõtulepingu alla kuuluvate ja mittekuuluvate tööde määratlus. Et vältida tööde seiskumist vaidluste tõttu, nõustus hageja lõpuks heas usus kompromissina kostja nõudega ning lepingu muudatuse alusel tehtavad tööd määratleti kui tööd, mille kohta kostja on hagejale esitanud projektdokumentatsiooni või projekti- või plaanilahenduse enne nimetatud muudatuse sõlmimist. Pärast nimetatud aega esitatavate plaanide alusel tehtavad tööd oleks omakorda lisaja muudatustööd. Lepingu muudatusele lisati lisa nr 1, milles loetleti vaid täiendavad seadmed. Nähtuvalt kaubanduskeskuse plaanidest, soovisid osade pindade rentnikud oma pinnale individuaalset siseviimistlust. Sellised pinnad on plaanidel märgitud punase värvi ning tekstiga „rentniku lahendus“. Need pinnad jäid lepingu mahu alt välja. Pindade 150 (apteek), 205, 205A (Chopsticks) ja 234 (solaarium) rentnikud võtsid otse ühendust hagejaga, et küsida hinnapakkumist vajalike tööde teostamiseks ja töövõtulepingu sõlmimiseks. Mitmed nimetamata rentnikud teostasid oma siseviimistlustööd kolmandate töövõtjatega. Hageja sõlmis 10.10.2014.a ruumides nr 205, 205A (Chopsticks) siseviimistlustööde teostamiseks töövõtulepingu nr 02.13.021.103 hinnaga 22 410 eurot (ilma käibemaksuta). Ruumis nr 234 (solaarium) siseviimistlustööde teostamiseks sõlmis hageja 23.09.2014.a töövõtulepingu nr 02.13.021.101 hinnaga 10 320 eurot (ilma käibemaksuta). Ruumis nr 150 (apteek) siseviimistlustööde teostamiseks sõlmis hageja 03.10.2014 töövõtulepingu nr 02.13.021.102 (lisa 14) hinnaga 46 072 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja teostas otsetöövõtu korras väljatoodud rentnikele siseviimistlustöid, mis ei olnud hõlmatud lepingu ja muudatuse projektide mahtudega. 23.09.2014.a muudatusega leppisid hageja ja kostja kokku ka Stroomi kaubanduskeskusele reklaamtahvlite ja tänavaviitade paigaldamises. Lepingu muudatuse lisa kohaselt pidi hageja paigaldama kaks reklaamtahvlit ning viis tänavaviita. Lepingu muudatusele eelnenud infovahetuse põhjal oli hagejal alust põhjendatult eeldada, et kostja poolt soovitavad tavalised reklaamtahvlid ja viidad lähevad maksma umbes 3000 eurot (ilma käibemaksuta). Seda teadmist väljendas ka sõlmitud kokkuleppe rahaline väärtus. 04.12.2014.a asus kostja Stroomi Kaubanduskeskust kasutama ja avas selle külastajatele. Seega tuleb Stroomi Kaubanduskeskus lugeda kostjale üleantuks hiljemalt 04.12.2014.a seisuga. 11.12.2014.a väljastas hageja kostjale lõpparve nr 56013 summas 1 383 566,03 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud arvest on kostja tasunud hagejale 916 178,15 eurot. 71 483,2 euro suuruses osas on hageja esitanud kostjale kreeditarve nr 56085, kuivõrd antud summa tasus kostja viivitusega vana arve alusel. Hageja aktsepteeris kostjale objekti üleandmise hilinemisest tuleneva leppetrahvi maksmist summas 194 778,5 eurot. Seega on arve 56013 alusel kostja poolt hagejale tasumata summa 201 126,18 eurot. Kostja on siiani keeldunud hagejale tasumast lõpparve maksmata osa 201 126,18 eurot. Kostja on viivituses lõpparve nr 56013 tasumisega. Lisaks on kostja varem olnud viivituses arvete 54391, 54409, 54907, 55248, 55299 tasumisega.
2(9)
Tsiviilasi nr 2-15-4672
2.Kohus rahuldas 26.05.2015.a tagaseljaotsusega hagi, millele kostja esitas kaja ning vastuse hagiavaldusele. Hageja vaidles kajale vastu. Kohus jättis 26.06.2015.a kohtumäärusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Hageja esitas 13.07.2015.a määruskaebuse Harju Maakohtu 26.06.2015.a kohtumäärusele ning palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaja rahuldatakse ja saadetakse asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule või alternatiivselt saadetakse kaja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Ringkonnakohus tühistas 31.08.2015.a kohtumäärusega Harju Maakohtu 26.06.2015.a määruse kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmise kohta ning saatis asja Harju Maakohtule kaja uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kaja lahendamise määrus ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa. Määruses ei ole hageja esitatud asjaolusid seostatud õigusnormidega, mille alusel saab hageja nõuet tagaseljaotsusega rahuldada, st hagi õiguslik põhjendus on kontrollimata. Kohus lahendas kostja kaja 07.09.2015.a määrusega ning jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kostja esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.10.2015.a määrusega maakohtu 07.09.2015.a määruse ja saatis kaja maakohtule uueks lahendamiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kaja lahendamise määruses peab kohus kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuigi maakohus on täiendanud kaja rahuldamata jätmise määrust, ei sisalda määrus seaduses sätestatud nõuetele vastavat kirjeldavat ja põhjendavat osa.
3.Harju Maakohus jättis 19.01.2016.a kaja rahuldamata ja menetluse taastamata ning arvas kaja esitamisel kostja tasutud kautsjoni 1500 eurot riigi tuludesse. Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et kaja rahuldamiseks puudub alus. Kostja ei ole kohtu hinnangul kajas esile toonud ega tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas tal õigeaegselt hagiavaldusele vastamast. Ebausutavad on kostja väited selle kohta, et kuivõrd kümmekond päeva varem toimetati tema lepingulisele esindajale kätte Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-30618, võis kostja mõistlikult eeldada, et 28.04.2015.a edastati talle paberkandjal kohtuotsus ja materjalid nimetatud tsiviilasjas. Sellist mõistlikku eeldust ei saanud kostjal menetlusdokumentide vastuvõtmisel tekkida, sest kohtu 14.04.2015.a menetlusse võtmise määruses on selgelt viidatud teise tsiviilasja numbrile ja teisele hagejale. Kohtu määruses on kostjale selgitatud ammendavalt, et tal tuleb hagiavaldusele vastata. Kohtumäärusele oli lisatud hageja hagiavaldus, millest kostja ei saanud järeldada, et tegemist on lisamaterjalidega tsiviilasjas nr 2-13-30618. Kohus nõustus hageja väidetega, et dokumentidega sisuline tutvumata jätmine juhatuse liikme poolt on tema hoolsuskohustuse rikkumine ja mitte mõjuv põhjus hagiavaldusele vastamata jätmisel. Samuti nõustus kohus hageja väidetega, et kostja viited pooltevahelistele läbirääkimistele ja hagi esitamisele viitamata jätmisele on alusetud ning tõendamata. Kuivõrd kostja ei ole esile toonud muid mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal hagiavaldusele vastamist, ei ole võimalik kaja rahuldada. Antud asjas ei esinenud kohtu hinnangul ka muud alust, mis oleks takistanud tagaseljaotsuse tegemist. Kostja ei põhistanud, millisel seaduslikul põhjusel ei oleks Harju Maakohus saanud tagaseljaotsust teha. Hageja esitas kostja vastu töövõtulepingust tuleneva tasunõude ja viivise nõude. Kohus leidis, et hagiavalduses toodud asjaolude ja hagiavaldusele lisatud tõendite pinnalt esitas hageja kostja vastu õiguslikult veenva ja põhjendatud hagi. Maakohus leidis, et hageja hagi kuulub hagiavalduses esile toodud asjaolude, hagile lisatud tõendite ning eelviidatud õigusnormide alusel töövõtutasu nõudes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 201 126,18 eurot. Hageja tasunõue tulenes lepingust, lepinguline tasunõue oli muutunud sissenõutavaks ning kostjal puudus alus jätta tasunõue osaliselt maksmata. Hageja poolt esile toodud asjaolude pinnalt ning hagiavaldusele lisatud tõendite pinnalt leidis kohus, et hageja viivisenõue oli samuti tõendatud ja põhjendatud. Kohus leidis, et hagiavalduse esitamise
3(9)
Tsiviilasi nr 2-15-4672 ajaks 25.03.2015.a sissenõutavaks muutunud viivisena tuleb kostjalt välja mõista 316 092,11 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 ja hageja vastavasisulise taotluse alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 201 126,18 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (26.03.2015.a) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni lepingujärgses määras 0,5% päevas. Kuivõrd kohus pidas võimalikuks hagi rahuldada, leidis kohus, et menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 alusel määras kohus tagaseljaotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitatud menetluskulude taotluse ja sellele lisatud tõendite alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 8089,18 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 5610,68 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 2478,50 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 8089,14 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus ei nõustunud kostja kajas esitatud väitega, et kohus oleks pidanud hagiavalduse jätma rahuldamata tulenevalt kajale lisatud kostja vastuses toodud väidetest ja asjaoludest. Kui kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud, sai kohus TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja töövõtu tasunõue oli muutunud sissenõutavaks ning samuti oli põhistatud ja tõendatud hagiavalduses toodud viivise nõue. Tagaseljaotsuse tegemisel ei pea kohus kostja asemel formuleerima kostja võimalikke vastuväited ega lugema omal algatusel mõne hageja väite tõendamatuks. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et põhivõlga ületavat viivist ei oleks kohus saanud tagaseljaotsusega välja mõista, sest selle põhjendatuse tõendamise koormus on võlausaldajal. Viivise ulatust asub kohus kontrollima alles siis, kui kostja on esitanud kohtule VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 alusel viivise vähendamise taotluse. Kohus ei saa viivist vähendada omal algatusel, kui kostja kohtule vastavat taotlust ei esita. Kuivõrd kostja ei vastanud tähtaegselt hagiavaldusele, sai kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja väited viivisenõude suuruse ja põhjendatuse osas. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et tagaseljaotsuse tegemisel oleks kohus pidanud kontrollima omal algatusel, kas kostjal oli õigus keelduda tööde eest tasumisest 77 081,78 euro ulatuses muuhulgas seetõttu, et Stroomi kaubanduskeskuse rentnikele tehtud tööde eest tasusid rentnikud ise ning need tööd sisaldusid hageja ja kostja vahelises lepingus. Hageja väitis hagiavalduses, et rentnikele tehtud tööd ei kuulunud kostjale tehtud tööde lepingulise mahu hulka. Hageja on vastavaid väiteid põhistanud ja lisanud oma väiteid tõendavad tõendid. Juhul, kui kostja etteheited oleksid põhjendatud, oleks kohus pidanud tagaseljaotsuse tegemisel asuma sisuliselt hindama hagiavaldusele lisatud tõendeid ning tuvastama omal algatusel kostja asemel, millised hageja väited on tõendatud ja millised mitte. Tagaseljaotsuse tegemisel kohus tõendeid sisuliselt ei hinda, vaid hageja esitatud faktilised asjaolud loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Seega pidi kohus tagaseljaotsuse tegemisel lähtuma eeldusest, et kostja on omaks võtnud rentnikele tehtud tööde mittekuulumise hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguliste tööde mahu hulka. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hagiavalduse rahuldamisel tagaseljaotsusega oleks tulnud väljamõistetavast summast maha arvata hageja viidatud reklaamtahvlite paigaldamise õiglane kulu 3000 eurot. Hageja väitis hagiavalduses, et kostja viidatud reklaampostide paigaldamise kulu 23 800 eurot oli põhjendamatu ega andnud kostjale alust jätta lepinguline tasu maksmata. Hageja viitas, et ta on üksnes vaidluse kiirema lahendamise eesmärgil valmis oma nõuet vähendama 3000 euro võrra. Kuivõrd kostja hagiavaldusele vastu ei vaielnud, hageja oma nõuet ei vähendanud ning kohtul puudus alus jätta tagaseljaotsuse tegemisel hageja nõue osaliselt rahuldamata. Hageja väitis hagiavalduses, et kostja poolt tuleb tööd lugeda tervikuna vastuvõetuteks, millest tulenevalt muutus hageja tasunõue kostja vastu tervikuna sissenõutavaks. Vastupidist oleks kohus saanud tuvastada vaid juhul, kui kostja oleks esitanud
4(9)
Tsiviilasi nr 2-15-4672 hagiavaldusele õigeaegselt vastuse ning oleks põhistanud ja tõendanud oma väiteid selle kohta, miks ei ole hageja töövõtutasu muutunud osaliselt või tervikuna sissenõutavaks. Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et tagaseljaotsuse tegemisel oleks kohus pidanud arvestama kostja poolt kohtuvaidluse eelselt hagejale saadetud pöördumisi ja neis sisalduvaid väiteid. Juhul, kui kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta, ei pea kohus kostja asemel otsima hageja esitatud tõenditest, milliseid vastuväiteid saaks kostja hagiavaldusele esitada.
4.Kostja esitas Harju Maakohtu 19.01.2016.a määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldatakse kaja Harju Maakohtu 26.05.2015.a tagaseljaotsusele ning saadetakse asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Alternatiivselt palus kostja saata asi kaja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus ringkonnakohtu poolt esile toodud puudusi kõrvaldanud. Maakohus pidi ringkonnakohtu määruste kohaselt esitama tagaseljaotsuse kirjeldava ning põhjendava osa, sh subsumeerima hageja nõuded õigete õigusnormide alla. Tagaseljaotsuse tegemisel ei ole maakohtul võimalik jätta õigust kohaldamata ning lugeda kõiki hageja nõudeid vastuvaidlematult õiguslikult põhjendatuks. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks üksnes faktilised väited, mitte hageja õiguslikud seisukohad. Korrektse õiguse valik ja korrektne ning vastuoludeta kohaldamine on ka tagaseljaotsuse tegemisel kohtu kohustus. Kostja leidis, et maakohus on vaatamata põhjenduste täiendamisele jätnud nõuetekohaselt kontrollimata hagi õigusliku põhjendatuse. Maakohus on määruses küll loetlenud kohaldamisele kuuluvad õigusnormid, kuid eksinud hagis esitatud asjaolude subsumeerimisel. Osad hageja nõuete põhjendatuks lugemiseks hädavajalikud asjaolud puudusid ning teised olid vastuolulised. Seega on kohus ekslikult pidanud hagi õiguslikult põhjendatuks ja tagaseljaotsuse tegemist lubatavaks. Tagaseljaotsust ei tohtinud seaduse kohaselt teha. Hagis esitatud või esitamata jäetud faktilised asjaolud välistavad mitmete nõuete põhjendatuse. Maakohus ei saa tagaseljaotsust teha, kui hagiavalduses puuduvad nõuete rahuldamiseks vajalikud asjaolud. Maakohus on kohaldanud vääralt TsMS § 407 lg-id 1 ja 6, § 415 lg-t 1, § 415 lg 1 p 3, § 417 lg-t 2 ja jätnud arvestamata Riigikohtu juhise, mille kohaselt õiguslikult põhjendamatu hagi alusel ei või tagaseljaotsust teha ning esitatud kaja tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel rahuldada ja menetlus taastada. Hageja poolt esitatud asjaolud loetakse tõendatuks. Samas ei saa kohus aga lugeda tõendatuks hagis esitamata asjaolusid, eeldada selliste asjaolude olemasolu või mõelda juurde nõuete rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Maakohus ei saa käsitleda asjaolusid valikuliselt ja jätta meelevaldselt kõrvale hagis esitatud nõuete põhjendamatusele viitavaid asjaolusid. Kohus ei saa asuda ise hageja asemel kõrvaldama vastuolusid ja puudusi nõude aluses ning põhjendustes. Töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldus on võlaõigusseaduse kohaselt valminud töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine. Samas on aga maakohus leidnud, et antud juhul on õiguslikult põhjendatud rahuldada muu hulgas ka hageja tasunõue valmimata töö eest. Hagiavalduses ei ole kordagi toodud esile faktilist asjaolu, et kostja on vastu võtnud reklaamtahvleid puudutava töö või selle valminud töö saab muul moel lugeda vastu võetuks. Vastupidi, hageja on hagis igati korrektselt esile toonud, et reklaamtahvleid ei tehtud ja töö on valmimata. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas saab valmimata töö olla kostja poolt vastu võetud ning seega selline tasunõue sissenõutav. Samuti puudusid hagis põhinõuet ületava viivisenõude rahuldamist võimaldavad asjaolud. Kostja leidis, et VÕS § 113 lg-t 1 tuleb kohaldada selliselt, et põhinõuet ületava viivise nõudmise korral on eriliste asjaolude või kahjude tõendamise koormis võlausaldajal (kohtuasjad nr 3-2-1-162-12, p-d 18-20; nr 3-2-187-10, p 12). Hagiavaldus ei sisalda vastavaid põhjendusi ja faktiväiteid eriliste asjaolude kohta,
5(9)
Tsiviilasi nr 2-15-4672 mis õigustaksid hageja põhinõuet ületavat viivisenõuet. Seega ei olnud hagiavalduses põhinõuet ületava viivise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, mida saaks TsMS § 407 lg 1 ja § 231 lg 2 kohaselt lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Tegemist ei ole protsessuaalse viivise vähendamise taotluse lahendamisega, mis eeldaks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel kostja taotlust vaid hageja viivisenõude materiaalõigusliku puudusega. Hagi alusena esitatud asjaoludes sisaldusid vastuolud. TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt asjaolude tõendatuks lugemisel ei saa tekkida vastuolusid. TsMS § 231 lg 2 kohaselt omaksvõtuga tõendatud asjaolud ei saa minna vastuollu TsMS § 230 lg 1 kohaselt dokumentaalsetest tõenditest tulenevate asjaoludega või muude tõendatuks loetud asjaoludega. Hagiavalduse ja kostja 29.12.2014.a hagejale kirja kohaselt on kostja keeldunud nõudesummast 77 081,78-eurose osa tasumisest selle tõttu, et selle summa on hagejale Stroomi kaubanduskeskuse rentnikele tehtud tööde eest tasunud rentnikud ise. Hageja väitis, et need tööd ei olnud kostjaga sõlmitud töövõtulepingu ese, st nende tööde summa võrra ei saaks kostja keelduda hagejale tasu maksmisest. Tagaseljaotsuse tegemisel pidi kohus kontrollima sellise väite õiguslikku põhjendatust. Hageja ja kaubanduskeskuse rentnike vahel sõlmitud töövõtulepingutest nähtub, et nende alusel tehtud tööd on sisaldunud kostjaga sõlmitud lepingus, st väide ei ole õiguslikult põhjendatud. 23.09.2014.a sõlmisid pooled töövõtulepingu muudatuse nr 1, mille sõlmimise peamine põhjus oli poolte ühine soov luua selgus selleks hetkeks tellitud muudatus- ja lisatöödest ning summadest, mida kostja peab seetõttu hagejale täiendavalt tasuma ning möödapääsmatu vajadus saavutada kompromiss oluliste ehitustööde puuduste kõrvaldamise osas (nt oli hageja ehitanud kaubanduskeskuse lae oluliselt madalama kui projekti järgi ette nähtud 3,5 meetrit). Päev enne kokkuleppe sõlmimist, 22.09.2014.a koostati nimekiri muudatus- ja lisatöödest, mis selleks hetkeks olid kostja poolt tellitud ning käsitletavad töövõtulepingu nr 02.13.021A osana. Nimekirjas kajastati ka tööd apteegis (Terve Pere Apteek OÜ), solaariumis (OÜ Sunmax) ja restoranis Chopsticks (OÜ Aasia Restoranid). Töövõtja sõlmis lepingud rentnikega vahetult pärast muudatust nr 1, 23.09.2014.a (OÜ Sunmax), 03.10.2014.a (Terve Pere Apteek OÜ) ja 10.10.2014.a (OÜ Aasia Restoranid). Rentnikega otse sõlmitud töövõtulepingutele lisatud tööde tabelid kannavad pealkirja „Leping: 02.13.021A“. Sellist numbrit kannab hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping. Hagiavalduse lisas 1 on number märgitud 02.12.021A, hiljem muudeti lepingu muudatuste pealkirjadest nähtuvalt kokkuleppeliselt lepingu number kujule 02.13.021A ehk samaks mis on märgitud rentnikega sõlmitud töövõtulepingute tööde loenditele. Loendid kantigi tegelikkuses kostjaga sõlmitud lepingust lihtsalt üle. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et pooled oleksid kokkuleppel töövõtulepingu nr 02.13.021A mahtu ja hinda selle osa võrra vähendanud. Vastupidi muudatusega nr 1 hinda hoopis suurendati. Hagiavalduse alusena on hageja esile toonud ka hageja ja kostja kirjavahetusest nähtuvad küsimused. Muu hulgas on hageja esitanud hagi juurde tõendina kostja 29.12.2014.a kirja, milles kostja on põhjendanud ja esile toonud põhjused hagi esemeks oleva põhinõude tasumata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemisel ei ole hinnatud neid küsimusi, mida hageja on ise hagiavalduses ja sellele lisatud tõendites esile toonud. Kui hageja esitab ise hagiavalduses kostja kohtumenetluse-eelsed vastuväited, peab kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel arvesse võtma ka neid vastuväiteid, et kindlaks teha hageja õiguslike väidete põhjendatus. Kostjal oli mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Kostja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hagile vastamata jätmiseks puudus TsMS § 415 lg 1 kohaselt mõjuv põhjus. Kuigi materjalid väljastati kostjale 28.04.2015.a, ei olnud kostjal enne 27.05.2015.a võimalik teada kohtuasjast, 14.04.2015.a määrusest ja selles sätestatud tähtajast. Kostja eeldas, et paberkandjal edastatud materjalid ei puudutanud käesolevat kohtuasja. Kostja ei teadnud hagejapoolsest nõuete esitamisest. Kategoorilist lepingu täitmise nõuet või hoiatust kohtusse
6(9)
Tsiviilasi nr 2-15-4672 pöördumise kohta hageja ei edastanud, kuigi seda võis hea usu põhimõtte alusel mõistlikult eeldada. Kuigi poolte vahel on kogu Stroomi kaubanduskeskuse ehitusprotsessi vältel toimunud e-posti teel tihe igapäevane suhtlus erinevate vastastikuste kohustuste, ehitusel esinevate probleemide jms osas (osa kirjavahetusest on hageja lisanud hagile), ei teavitanud hageja kordagi kostjat sellest, et tal oleks kategooriline nõue kostja vastu. Tähtaega ega nõudmist hageja kostjale ei esitanud (VÕS § 114 lg 1). Pooled pidasid pidevalt läbirääkimisi ehitusega seonduvate probleemide, sh hageja arvete üle. Kostja oli heas usus veendunud, et läbirääkimise luhtumisest ja nõuete või hagide esitamisest teatab hageja ette. 11.05.2015.a, st 47 päeva pärast hagiavalduse esitamist suhtlesid pooled erinevate puuduste teemadel ja hageja kõigest „juhtis tähelepanu“ arvete tasumise vajadusele. Hagi esitamisele hageja ei viidanud. Tegemist oli pahatahtliku käitumisega hageja poolt, kes pidas läbirääkimisi, kuid varjas kostja vastu hagi esitamist. Käesoleva kohtuasja materjalide kättesaamisega toimus kostjal samaaegselt kohtuvaidlus kohtuasjas nr 2-13-30618. Nimetatud kohtuasjas tegi kohus otsuse 17.04.2015.a, st täpselt samal ajal kui kohus edastas kostjale käesoleva kohtuasja materjalid. Nimetatud kohtuasjaga tegeles kostja ülesandel advokaat Rauno Ligi advokaadibüroost Borenius, kes võttis vastu kõik kohtuasjaga seotud dokumendid. Kuivõrd hageja ei teatanud kostjale enda nõudest ja hagi esitamisest ei otseselt ega kaudselt, enne ega pärast hagiavalduse esitamist, vaid jätkas muutumatult läbirääkimisi kostjaga, sai kostja üksnes mõistlikult eeldada, et temale on 28.04.2015.a edastatud paberkandjal kohtuotsus ja materjalid kohtuasjas nr 2-13-30618. Kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et temale saadetakse ootamatult hoopis uue kohtuasja materjalid. Käesoleva kohtuasja olemasolust kuulis kostja alles esimest korda 27.05.2015.a hageja juhatuse liikmelt JV-lt. Kuigi poolte vahel toimus pidevalt operatiivne igapäevane suhtlus e-posti teel ning ka hagiavalduses avaldas hageja kohtule kostja e-posti aadressi (sama aadress kajastub äriregistris), edastati materjalid tavapostiga. Olukorras, kus kogu suhtlus nii hagejaga kui ka riigiasutustega toimub e-posti vahendusel, ei saanud kostja mõistlikult eeldada materjalide kättetoimetamist sedavõrd tavapäratult ja poolte vahelises suhtluses ebatavalisel viisil. Ühelgi teisel viisil nõuete ja hagi esitamisest kostjale teada ei antud.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja palus määruskaebuse jätta rahuldamata ja määruse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Määruse põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi kaebuse esitaja tugineb suuresti samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus määruskaebusele vastuseks siiski järgmist.
7.Maakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas esinesid alused tagaseljaotsuse tegemiseks ning seega oli kaja esitamine sellel alusel alusetu. Kostjal lasus kohustus hagile vastata. Hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte. Selleks kasutas kohus kõige tavalisemat kättetoimetamise viisi. Kättetoimetamist kui sellist kostja ei vaidlusta. Kostja väidab pelgalt, et olukorras, kus kogu tavapärane suhtlus majandustegevuses toimub nii äripartneritega kui ka riigiasutustega e- posti teel, ei saanud kostja eeldada, et sedavõrd tavatul teel nagu seda on tavaline postiteenus ja paberkandjal menetlusdokumentide kättetoimetamine, võidaks kostjale saata uut hagiavaldust. Ringkonnakohus märgib, et kostjal lasub seadusest
7(9)
Tsiviilasi nr 2-15-4672 tulenevalt kohustus vastata kohtule sõltumata sellest, millist kättetoimetamise viisi on kohus menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutanud. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et paberkandjal, tavalise postiga saadetud dokumentide saatmise korral ei pea dokumentidega tutvuma ja dokumentides sätestatud kohtu korraldusi täitma. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle kostja väitega, et olukorras, kus kostjal oli toimunud peaaegu samaaegselt teine kohtuvaidlus, võis kostja käesolevas asjas saadetud hagiavaldust ja menetlusse võtmise määrust saades arvata, et konkreetsed menetlusdokumendid on esitatud teises kohtuasjas. Sellist asja ei oleks kostja saanud arvata juhul, kui ta oleks kõnealuste kohtudokumentidega tutvunud. Dokumendid sisaldasid hagiavaldust ja menetlusse võtmise määrust, milles sisaldusid konkreetsed, tähtaegu hõlmanud korraldused. Kohtudokumentidega ei saa jätta tutvumata ja nendele vastamata. Kostja väitis, et ta ei saanud eeldada, et kõnealused kohtudokumendid on saadetud eraldi hagiasjas, sest hageja kohtuväliselt hagi esitamisele ei viidanud ja käitus viisil, kus hagi esitamist ei saanud kostja eeldada. Ringkonnakohus sellise kostja käsitlusega ei nõustu. Kohtu dokumentidega tuleb tutvuda ja kohtu korraldusi järgida sõltumata sellest, mida kostja võiks kohtuvälise lepingupartneritega suhtlemise pinnalt arvata või eeldada. Kohtu korralduste kehtivus ei sõltu kohtuvälisest suhtlemisest või kohtuvälistest asjaoludest. Kohtu poolt antud korraldus hagile vastamiseks kehtib sõltumata sellest, kas kostja enda arvates ka hageja kohtuvälisest käitumisest hagi esitamist järeldada võis.
8.Maakohus leidis õigesti, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel on hagi veenev ja hageja faktiväidete õigsust eeldades võis hagi õiguslikult rahuldamisele kuuluda. Hageja tugines hagi esitades sellele, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu ja selle lepingu täiendused. Hageja väitis, et pooled leppisid kokku konkreetses tööde maksumuses, millest osa on kostja poolt hagejale tasumata. Hageja esitas ka väite, et kostja võttis töö tegudega vastu. Nende asjaolude õigsuse korral võib põhinõue rahuldamisele kuuluda. Hageja tugines ka sellele, et nõue muutus sissenõutavaks ja kostja on viivitanud hageja suhtes rahalise kohustuse täitmisega. Nende asjaolude õigsuse korral võib hagi ka viivisenõude osas rahuldamisele kuuluda.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et olukorras, kus kostja hagile kohtu poolt määratud tähtpäevaks ei vastanud, oleks kohus pidanud asuma hageja poolt esitatud tõendeid uurima ja hindama. Seaduse kohaselt loetakse kostja poolt hagile vastamata jätmise korral hageja poolt esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Seda sõltumata sellest, kas kostja need faktiväited ka tegelikult omaks võttis. Nii loetakse seaduse kohaselt hageja poolt esitatud faktiväited omaksvõetuks ka siis, kui kostja on ka kõikidele hageja faktiväidetele vastu vaielnud, kuid ei ilmu kohtuistungile. Seega on kostja poolt hageja faktiväidete omaksvõetuks lugemine seadusandja poolt kehtestatud fiktsioon. Olukorras, kus kostja võtab hageja faktiväited omaks või kui hageja faktiväited loetakse omaksvõetuks seaduse alusel, ei lasu kohtul tõendite hindamise ega tõendite uurimise kohustust.
10.Hageja esitas faktiväite, et hageja ja kostja poolt sõlmitud lepingu ja selle täienduse kohaselt ei hõlmanud hageja ja kostja vahel kokku lepitud rahasumma neid töid, milles lepiti rentnikega eraldi kokku. See, millised kokkulepped pooled omavahel sõlmisid, on faktiväide, mille kostjapoolsest omaksvõtust tuleb käesoleval juhul lähtuda. Kostja väitis, et kuna hagiavaldusest nähtub, et hageja ei olnud reklaamtahvleid paigaldanud, siis maakohus ei oleks saanud tageseljaotsust teha või hagi ei oleks saanud rahuldada täies ulatuses. Ringkonnakohus selle kostja väitega ei nõustu. Hageja esitas hagiavalduses faktiväite, et kostja on kõik kokku lepitud tööd vastu võtnud. See on faktiväide, mille omaksvõtust lähtumine on õiguspärane. Kuigi hagiavalduses tagapool tõi hageja esile selle, et kostjal oli kõikide kokku lepitud tööde raames õigus saada ka mõne reklaamtahvli paigaldamise, ei tähenda see, et hagi oleks olnud
8(9)
Tsiviilasi nr 2-15-4672 vastuoluline või hageja enda poolt esitatud faktiväited oleksid tinginud hagi rahuldamata jätmise. Hageja väitis reklaamtahvlite paigaldust puudutavate väidete raames, et kostjal oli õigus lasta paigaldada mõned reklaamtahvlid, kuid selle eeldusena oleks kostja pidanud hagejale õigel ajal andma konkreetsed juhised ja load. Hageja väitis, et kostja seda ei teinud. Hageja möönis hagiavalduses, et juhul, kui kostja peaks hagile vastates kasutama mõnda õiguskaitsevahendit, ei tarvitse see välistatud olla. Hageja väitis hagis, et kostjal oli õigus anda ehitustööde käigus korraldus ka mõne reklaamtahvli paigaldamiseks ja reklaamtahvlite paigaldamine eeldas kostjapoolseid konkreetsete juhiste andmist ja lubade hankimist. Hageja väitis ka, et kostja selliseid juhiseid ei andnud ja lubasid ei hankinud ning võttis kõigest hoolimata kõik ehitustööd vastu. Kirjeldatud olukorras ei esine hageja poolt esitatud faktiväidetes vastuolusid, mis hageja faktiväidete õigsuse eeldamise korras hagi rahuldamise välistaksid.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et esitatud kujul viivisenõude rahuldamine oleks olnud lubamatu. Hageja võib esitada viivisenõude, kui kostja rahalise kohustuse täitmisega viivitab. Vastavad eeldused olid käesoleval juhul täidetud. Viivise võib välja mõista kuni põhivõla täieliku tasumiseni. See tähendab, et viivise võib välja mõista ka põhivõlga ületavas osas. Selleks ei tule hagejal primaarselt tõendada, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on põhivõlast suurem vms. Selleks, et hagejal tekiks kohustus tõendada, et esinevad asjaolud, mis õigustavad viivise väljamõistmist põhivõlga ületavas osas, tuleb kostjal esitada kohtule viivise vähendamise taotlus. Kostja õiges menetlusetapis sellist taotlust käesolevas tsiviilasjas esitanud ei ole.
12.Kaja rahuldamata jätmise ja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb vastavad menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus peale tagaseljaotsuse tegemist toimuud menetluses menetluskulusid summaarselt kindlaks ei määranud. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.