AS Nordecon hagi OÜ Kantauro vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07. septembri 2015 määrus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kantauro määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Nordecon (registrikood 10099962), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Kerstin Linnart-Herm Kostja: OÜ Kantauro (registrikood 10757783), lepingulised esindajad vandeadvokaat Rolan Jankelevitš ja vandeadvokaadi abi Priit Lember
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 07. septembri 2015 määrus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmise kohta ning saata asi maakohtule kaja uueks lahendamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 417 lg 4). Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas 26.05.2015 tagaseljaotsusega AS Nordecon hagi OÜ Kantauro vastu, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 517 218,29 eurot, millest põhivõlg on 201 126,18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 316 092,11 eurot, edasiulatuva viivise põhivõlalt kuni selle tasumiseni lepingujärgses määras, menetluskulud 8089,18 eurot ja viivise menetluskuludelt kuni nende tasumiseni.
2.Kostja esitas 01.06.2015 kaja menetluse taastamiseks. Kostja leidis, et tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha, sest hagi ei olnud selles esitatud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Samuti oli kostjal mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks.
3.Kohus jättis 26.06.2015 määrusega kaja rahuldamata, menetluse taastamata ja arvas kaja esitamisel tasutud kautsjoni riigituludesse. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega kaja rahuldada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule või alternatiivselt saata kaja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule, samuti määrata kindlaks menetluskulude jaotus määruskaebemenetluses. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.08.2015 määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmise kohta ning saatis asja maakohtule kaja uueks lahendamiseks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Kohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata ning arvas kaja esitamisel tasutud kautsjoni riigituludesse.
5.Määruse kohaselt on kohus tuvastanud, et hageja esitas 25.03.2015 hagiavalduse kostja vastu lepingulise võlgnevuse 201 126,18 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 304 024,54 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.04.2015 määrusega. Hagiavaldus ja kohtu määrus toimetati kostja seaduslikule esindajale allkirja vastu kätte 28.04.2015, kuid kostja ei esitanud tähtaegselt vastust hagiavaldusele. Kohus rahuldas hagi 26.05.2015 tagaseljaotsusega.
6.Kostja ei ole kajas esile toonud ega tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas tal õigeaegselt hagiavaldusele vastamast. Ebausutavad on kostja väited, et kuna kümmekond päeva varem toimetati tema lepingulisele esindajale kätte Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-30618, võis kostja mõistlikult eeldada, et 28.04.2015 edastati talle paberkandjal kohtuotsus ja materjalid nimetatud tsiviilasjas. Sellist mõistlikku eeldust ei saanud kostjal menetlusdokumentide vastuvõtmisel tekkida, sest kohtu 14.04.2015 menetlusse võtmise määruses on selgelt viidatud teise tsiviilasja numbrile ja teisele hagejale. Kohtu määruses on kostjale selgitatud ammendavalt, et tal tuleb hagiavaldusele vastata. Kohtumäärusele oli lisatud hageja hagiavaldus, millest kostja ei saanud järeldada, et tegemist on lisamaterjalidega teises tsiviilasjas. Dokumentidega sisuline tutvumata jätmine juhatuse liikme poolt on tema hoolsuskohustuse rikkumine ja mitte mõjuv põhjus hagiavaldusele vastamata jätmisel. Samuti nõustub kohus hageja väidetega, et kostja viited pooltevahelistele läbirääkimistele ja hagi esitamisele viitamata jätmisele on alusetud ning tõendamata.
7.Antud asjas ei esinenud ka muud alust, mis oleks takistanud tagaseljaotsuse tegemist. Kostja ei ole põhistanud, millisel seaduslikul põhjusel ei oleks maakohus saanud tagaseljaotsust teha.
8.Tagaseljaotsuse tegemisel olid aluseks järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 26.07.2013 töövõtulepingu Stroomi Kaubanduskeskuse rajamiseks ning lepingu hinnaks oli 9 550 000 eurot. Hageja esitas lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 ja poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 3.5 alusel summas 201 126,18 eurot arvel nr 56013. Nii sissenõutavaks muutunud kui edasiulatuv viivis on arvestatud VÕS § 113 lg 1 alusel ja poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 11.3 tulenevalt, kus on kirjas, et lepingu hinna maksmisega viivitamisel on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% viivitatud summast päevas. Kostja võlga ei tasunud. Hageja on esitanud õiguslikult veenva hagi. Hageja nõudis
kostjalt põhivõla ja viiviste tasumist tulenevalt lepingust ja seadusest. Selline nõue on õiguslikult võimalik.
9.Hagi rahuldamine kostja suhtes on tagaseljaotsusega võimalik vaatamata sellele, et kostja ei esitanud vastust hagiavaldusele. Kohus sai TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuteks. Tasu nõue on muutunud sissenõutavaks ning kuna kostja hagiavaldusele vastu ei vaielnud, olles hagiavalduse isiklikult allkirja vastu vastu võtnud, siis kuulus hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.
10.Nõustuda ei saa kostja väidetega, et hagiavaldus oli täielikult õiguslikult ebaselge ning sellist hagi ei oleks saanud rahuldada. Hageja esitas kostja vastu lepingu täitmise nõude, mis hagiavalduses esile toodud asjaolude ja sellele lisatud tõendite pinnalt oli selge. Kohus peab hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel subsumeerima hageja nõuded õigete õigusnormide alla ja saab lähtuda sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada. Kajas esile toodud põhjendused viitavad pigem arusaamale sellest, et kohus oleks tagaseljaotsuse tegemise asemel pidanud ise kostja asemel formuleerima tema vastuväiteid ning lugema omal algatusel mõned hageja väidetest tõendamatuteks.
11.Ebaõige on kostja väide, et põhivõlga ületavat viivist ei oleks kohus saanud tagaseljaotsusega kostjalt välja mõista, sest selle põhjendatuse tõendamise koormus on võlausaldajal. Kostja on jätnud tähelepanuta, et viivise ulatust kontrollib kohus siis, kui kostja on esitanud kohtule VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 alusel viivise vähendamise taotluse. Kohus ei saa viivist vähendada omal algatusel.
12.Nõustuda ei saa kostja väitega, et tagaseljaotsuse tegemisel oleks kohus pidanud kontrollima omal algatusel, kas kostjal oli õigus keelduda tööde eest tasumisest 77 081,78 euro ulatuses muuhulgas seetõttu, et Stroomi kaubanduskeskuse rentnikele tehtud tööde eest tasusid rentnikud ise ning need tööd sisaldusid hageja ja kostja vahelises lepingus. Hageja leidis hagiavalduses, et rentnikele tehtud tööd ei kuulunud kostjale tehtud tööde lepingulise mahu hulka ja on vastavaid väiteid põhistanud ja lisanud neid tõendavad tõendid. Kui kostja etteheited oleksid põhjendatud, oleks kohus pidanud tagaseljaotsuse tegemisel asuma sisuliselt hindama hagiavaldusele lisatud tõendeid ning tuvastama omal algatusel kostja asemel, millised hageja väited on tõendatud ja millised mitte. Kostja jätab tähelepanuta, et tagaseljaotsuse tegemisel kohus tõendeid sisuliselt ei hinda.
13.Nõustuda ei saa väitega, et hagiavalduse rahuldamisel tagaseljaotsusega oleks tulnud väljamõistetavast summast maha arvata hageja viidatud reklaamtahvlite paigaldamise õiglane kulu 3000 eurot. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loetakse tagaseljaotsuse tegemisel kostja poolt omaksvõetuks hageja faktilised väited. Hageja väitis hagiavalduses, et kostja viidatud reklaampostide paigaldamise kulu 23 800 eurot oli põhjendamatud ega andnud kostjale alust jätta lepinguline tasu maksmata. Hageja viitas, et ta on üksnes vaidluse kiirema lahendamise eesmärgil valmis oma nõuet vähendama 3000 euro võrra. Kuivõrd kostja hagiavaldusele vastu ei vaielnud, hageja oma nõuet ei vähendanud ja kohtul puudus alus jätta tagaseljaotsuse tegemisel hageja nõue osaliselt rahuldamata.
14.Põhjendatud ei ole kostja väited, et tagaseljaotsuse tegemisel oleks kohus pidanud arvestama kostja poolt kohtuvaidluse eelselt hagejale saadetud pöördumisi ja neis sisalduvaid väiteid. Kui kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta, ei pea kohus kostja asemel otsima hageja esitatud tõenditest, milliseid vastuväiteid saaks kostja hagiavaldusele esitada.
Määruskaebus
15.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaja rahuldada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule või alternatiivselt saata kaja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.
16.Kaebuse kohaselt ei kõrvaldanud maakohus oma 07.09.2015 määruses 26.06.2015 määruse puudusi ega selgitanud, kuidas on hoolimata vastuoludest võimalik lugeda hagi põhjendatuks ja teha tagaseljaotsus. Tulenevalt ringkonnakohtu 31.08.2015 määrusest pidi maakohus hagi õigusliku põhjendatuse üle otsustamiseks subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Samuti ei esitanud maakohus hoolimata ringkonnakohtu juhistest TsMS § 442 lg-te 7 ja 8 nõuetele vastavat tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa. TsMS § 444 lg 1 võimaldab kohtul otsuse kirjeldavat osa lihtsustada, kuid kohustuslik on esile tuua esitatud nõuded ja nende oluline sisu. TsMS § 444 ei võimalda lihtsustada ühegi otsuse põhjendavat osa.
17.Mitmed hageja nõuded on õiguslikult võimatud. Kuigi hageja poolt esitatud asjaolud loetakse tõendatuks, ei saa kohus lugeda tõendatuks hagis esitamata asjaolusid, eeldada selliste asjaolude olemasolu või mõelda juurde nõuete rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Kohus pidi hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel arvesse võtma ka hageja enda poolt esitatud tõendites nähtuvad kostja vastuväited.
18.Hagis puudusid põhinõuet ületava viivisenõude rahuldamist võimaldavad asjaolud. Viivise nõue on täies ulatuses ebaõige, kuna hageja ei ole ühelgi hetkel kostjalt viiviste tasumist nõudnud.
19.Hagi alusena esitatud asjaolude vahel esinevad lubamatud vastuolud. Kohus ei saa tagaseljaotsuse tegemisel meelevaldselt valida hagi aluseks sobivaid fakte ning jätta teisi tähelepanuta.
20.Kostjal oli TsMS § 415 lg 1 kohaselt mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Kostjal ei olnud võimalik enne 27.05.2015 teada kohtuasjast, 14.04.2015 määrusest ja selles sätestatud tähtajast. Vastus määruskaebusele
21.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Edasine menetluse käik
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjaliga leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja kaja saata uueks lahendamiseks maakohtule.
24.Ringkonnakohus selgitas oma 31.08.2015 määruses käesolevas asjas, et kuigi kohus võib TsMS § 444 lg 3 järgi teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada, peab maakohus kaja lahendamise määruses
mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Maakohus ei ole oma 07.09.2015 määruses ringkonnakohtu juhiseid järginud.
25.Kuigi maakohus on oma määrust kaja rahuldamata jätmise kohta täiendanud, ei sisalda see seaduses sätestatud nõuetele vastavat kirjeldavat ja põhjendavat osa. Samuti on täitmata ringkonnakohtu juhis subsumeerida hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide, antud juhul põhinõude osas eelkõige VÕS 36.peatükis sätestatu alla (töövõtulepingut reguleerivad sätted). Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja kohtul tuleb kaja uuesti lahendada, arvestades ringkonnakohtu 31.08.2015 määruses antud juhiseid.
26.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.