Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.04.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-7899
Tsiviilasi
OÜ Probus hagi A-nurga Arenduse OÜ vastu eelmärke kustutamiseks vajaliku tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.11.2015 otsus
Tsiviilasja hind 3500 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse A-nurga Arenduse OÜ apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Probus (registrikood 10655707, asukoht Tööstuse 91-46, 10416 Tallinn), lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Marika Kütt Kostja: A-nurga Arenduse OÜ (registrikood 10799725, asukoht Tulika 31, 10615 Tallinn), seaduslik esindaja Kalev Sakjas Kohtuistungi toimumise aeg
12.04.2016
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.11.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta A-nurga Arenduse OÜ kanda.
3.Välja mõista A-nurga Arenduse OÜ-lt OÜ Probus kasuks 867 eurot ringkonnakohtu menetluskulu. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
1(6)
tasuda viivist otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Probus (hageja) esitas 25.05.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse A-nurga Arenduse OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjat kohustada tegema järgmise sisuga tahteavaldus ning lugeda tahteavaldus tehtuks kohtuotsusega: „A-nurga Arenduse OÜ avaldab soovi ja palub kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbri 7540202 kolmandas jaos jooksva kande nr 2 all senine kanne: „Eelmärge vastavalt 11.05.2009. a sõlmitud notar Tiit Sepp`a poolt tõestatud lepingule omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks OÜ Lõõdla-Lõõtina Põllumajandussaadused (registrikood 10799725) kasuks. 11.05.2009 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 5.06.2009. Kohtunikuabi Angela Jürgenson.“ Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Rae vallas Kurna külas asuv kinnistu „Õunapuu“. Kinnistule on kinnistusraamatu III jakku kantud eelmärge kostja kasuks. Eelmärge on seatud 11.05.2009 sõlmitud müügilepingu (mille alusel AS Süda Maja ja hageja müüsid kostjale, endise ärinimega OÜ Lõõdla-Lõõtina Põllumajandussaadused, kinnistuid) p-i 5.6 alusel. Viidatud punkt nägi ette, et kinnistule seatakse eelmärge kostja kasuks tagamaks kinnistu omandiõiguse üleminekut kostjale müügilepingu täitmise korral. Müügilepingu p 5.6 nägi ette ka AS-ile Süda Maja (pankrotis) kuulunud kinnistule eelmärke seadmise, tagamaks kinnistu omandiõiguse üleminekut kostjale.
3.Müügilepingu p 5.1 nägi ette, et asjaõigusleping kinnistu omandiõiguse üleandmiseks kostjale sõlmitakse hiljemalt 31.12.2010, tingimusel, et müügilepingu p-s 5.1 sätestatud tingimused on täidetud. Vastavad tingimused olid mh järgmised: - Sõlmitud on osanike kokkulepe kostja, Helios (Partnerships) Limited ning AS Süda Maja (pankrotis) vahel ja kokkulepe kehtib (p 5.1 a); - Kostja on sõlminud lepingud finantseerijatega kinnistu ostuhinna finantseerimiseks, kusjuures müügileping nägi ette miinimumtingimised, millele finantseerimislepingud pidid vastama (p 5.1 b);
2(6)
- Kostja on sõlminud üüri- või müügilepingud vähemalt 40 000 m2 osas kinnistute jaekaubanduspinnast (p 5.1 c); - Müügilepingu järgsed müüjad, Rae vald ning Maanteeamet on sõlminud Tallinna ringtee juurdepääsuteede ning Tallinn-Tartu maantee ja Kinnistute vaheliste teede osas finantseerimis- ja ehituslepingud; - Kinnistute arendamist lubav detailplaneering on kehtivalt muudetud või uus detailplaneering on kehtivalt vastu võetud jne.
4.Müügilepingu p 7.7 sätestas, et kui mis tahes müügilepingu p-des 5.1 (a), 5.1 (b) või 5.1 (c) sätestatud tingimustest ei ole täidetud hiljemalt 31.12.2010, lõpeb müügileping automaatselt. Eeltoodud tingimusi kokku lepitud tähtajaks ei täidetud. Ka muud müügilepingu tingimused jäid selle tulemusena täitmata – kinnistuid ei võõrandatud kostjale. Vastavalt müügilepingu p-s 7.7 sätestatule on müügileping alates 31.12.2010 automaatselt lõppenud. Seetõttu on ära langenud ka alus kinnistute omandiõiguse kostjale üleandmiseks ning asjaõiguslike kokkulepete sõlmimiseks, mida tagasid kinnistutele kinnistusraamatusse seatud eelmärked.
5.Kuivõrd hagejale kuuluvale kinnistule kostja kasuks seatud eelmärge on pikka aega olnud sisutühi (see tagab omandiõiguse üleminekut, mis ei saa kunagi realiseeruda), esitas hageja kostjale 11.11.2014 nõude eelmärke kustutamiseks (asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 8). Kostja ei ole tänaseni andnud nõusolekut eelmärke kustutamiseks vajalike toimingute tegemiseks.
6.25.11.2015 esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja menetluskulu 1350 (ilma käibemaksuta) eurot. Hageja märkis, et vastav kulu koosneb õigusabikulust 1342 eurot ja kinnistusraamatu- ja äriregistri päringu tasudest (8 eurot). Hageja palus määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja seoses maakohtu menetlusega teinud järgnevaid õigusabitoiminguid: 1) hagiavalduse koostamine – 9,5 h; 2) 08.05.2015 kommunikatsioon - lepingu tõlkimine 0,3 h; 3) 11.05.2015 kommunikatsioon – hagi lisa tõlkimine - 0,3 h; 4) hagi lisaks oleva 11.05.2009 lepingu tõlkega tutvumine – 0,3 h; 5) hagiavalduse esitamine e-toimiku kaudu – 0,4 h; 6) 25.11.2015 istungiks ettevalmistamine – 0,8 h; 7) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 h; 8) 21.07.2015 kommunikatsioon – kostja poolt hagile vastamata jätmine, tagaseljaotsuse tegemise võimalus ja tagajärjed – 0,3 h; 9) kostja vastusega tutvumine – 0,3 h. Kokku on hagejale osutatud õigusabi 12,7 h ja tunnihinnaga 110 eurot. Hageja õigusabikulud on kokku seega 1397 eurot (12,7 h x 110 eur/h). Hageja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja hagi ei tunnistanud, vaidles sellele vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja jaoks oli hagi esitamine üllatuslik. Kostjale teadaolevalt on sõlmitud kokkulepe müügilepingu p 5.1 tähtaja pikendamiseks ja tingimuste muutmiseks. Kostja praeguse juhatuse valduses seda kokkulepet ei ole. Kostja palub kokkuleppe väljanõudmist hagejalt. Lisaks sellele on kostjale teadaolevalt hageja ise aktiivselt müügilepingu p 5.1 alapunktides nimetatud eeltingimuste saabumist takistanud. Seega on kostjal VÕS § 110 ja § 111 kohaselt õigus kohustuse täitmisest keelduda, kuni hageja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud.
3(6)
Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohtu 26.11.2015 otsusega hagi rahuldati ja tuvastati kostja kohustus teha järgmise sisuga tahteavaldus, lugedes tahteavaldus tehtuks kohtuotsusega: „A-nurga Arenduse OÜ avaldab soovi ja palub kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbri 7540202 kolmandas jaos jooksva kande nr 2 all senine kanne: „Eelmärge vastavalt 11.05.2009.a. sõlmitud notar Tiit Sepp`a poolt tõestatud lepingule omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks OÜ Lõõdla-Lõõtina Põllumajandussaadused (registrikood 10799725) kasuks. 11.05.2009 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 5.06.2009. Kohtunikuabi Angela Jürgenson.“ Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 1493 eurot ja kinnistusraamatu- ning äriregistri päringu tasu 8 eurot, kokku 1801,20 eurot (koos käibemaksuga) ja hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot.
10.Müügilepingu p 5.1 nägi ette, et asjaõigusleping kinnistu omandiõiguse üleandmiseks kostjale sõlmitakse hiljemalt 31.12.2010, tingimusel, et müügilepingu p-s 5.1 sätestatud tingimused on täidetud. Tingimusi ei täidetud ja müügilepingu p 7.7 kohaselt lõppes leping automaatselt alates 31.12.2010. Seetõttu on ära langenud ka alus kinnistu omandiõiguse kostjale üleandmiseks ning asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimiseks, mida tagas kinnistule kinnistusraamatusse seatud eelmärge.
11.Kostja väide, et pooled on sõlminud kokkuleppe müügilepingu p 5.1. tähtaja pikendamiseks ja tingimuste muutmiseks on paljasõnaline ja tõendamata. Ka kostja väited, et hageja on ise müügilepingu p 5.1 alapunktides nimetatud eeltingimuste saabumist takistanud, on paljasõnalised ja tõendamata. Kuna võlaõiguslik leping on lõppenud ning seda ei täidetud, on ära langenud ka võimalik nõue asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistu omandiõiguse üleandmiseks kostjale. Seega on kinnistule seatud eelmärkega tagatud õiguse maksmapanek välistatud. See annab hagejale aluse nõuda AÕS § 63 lg 8 alusel kinnistule seatud eelmärke kustutamist.
12.Maakohus leidis kõiki tõendeid kogumis hinnates, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kinnistule seatud eelmärke kustutamist kinnistusraamatust. Hageja vastavale õigusele vastab kostja kohustus teha vastava kinnistusraamatu kande kustutamiseks vajalik tahteavaldus. Kuna kostja ei nõustu eelmärke kustutamiseks vajalikke toiminguid tegema, ent hagejal on õigus nõuda eelmärke kustutamist, tuleb eelmärke kustutamiseks vajalik tahteavaldus asendada kohtuotsusega.
13.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus määras hageja menetluskuluna kindlaks 1493 eurot (ilma käibemaksuta) advokaadi õigusabi eest vastavalt hageja poolt Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ-le tasutud arvetele ja kinnistusraamatu- ja äriregistri päringu tasu 8 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluse edasine käik
14.01.12.2015 esitas hageja avalduse täiendava otsuse tegemiseks.
15.Harju Maakohtu 22.12.2015 täiendava otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 2101,20 eurolt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
16.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud hageja kanda.
4(6)
17.Kostja on 08.07.2015 vastuses hagiavaldusele välja toonud, et temale teadaolevalt on sõlmitud kokkulepe müügilepingu p 5.1. tähtaja pikendamiseks ja tingimuste muutmiseks. Kuna kostja praeguse juhatuse valduses seda kokkulepet ei olnud, siis taotles kostja selle kokkuleppe väljanõudmist hagejalt. Kohtuistungi protokollis ega kohtuotsuses ei ole kohus seda taotlust lahendanud. Sellega rikkus kohus TsMS § 442 lg 5 nõudeid.
18.Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kui kohus jätab menetluskulud kostja kanda, siis vaidleb kostja vastu hageja menetluskulude suurusele. Õigusabikulude väljamõistmine summas 1801,20 eurot on põhjendamatu. Õigusabikulude osas on kohtuotsus täielikult põhjendamata. Maakohus jättis menetluskulude põhjendatuse kontrollimata. Sellega rikkus kohus TsMS § 174 lg 1 ja § 436 lg 1 nõudeid. Kohus on vaid lakooniliselt nõustunud täielikult hageja menetluskuludega. Hageja 25.11.2015 menetluskulude nimekirjale lisatud dokumentide kohaselt on üldse arusaamatu, mille eest on õigusabi 10,8 h ulatuses osutatud. Selgitus selle kohta puudub. Vastustaja seisukoht
19.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
21.Ringkonnakohtu arvates on alusetu kostja etteheide, et maakohus jättis lahendamata kostja taotluse tõendite väljanõudmiseks. Kostja ei ole selgesõnalist tõendi väljanõudmise taotlust esitanud ega seda põhistanud, mida maakohus oleks pidanud lahendama. TsMS § 28 sätestab, et kui isik taotleb, et kohus nõuaks teiselt isikult välja dokumendi, peab taotluses dokumenti ja selle sisu kirjeldama ning selgitama, miks väidetav dokument on arvatavasti selle isiku käes. Kostja sellist taotlust esitanud ei ole.
22.Põhjendamatu on ka kostja vastuväide maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskuludele. Maakohus pidas menetluskulu põhjendatuks. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus. Kostja ei ole toonud esile, missugused hageja esindaja menetluskuludest olid kostja arvates põhjendamatud. Samuti on väär kostja väide, et hageja menetluskulude koosseis ei nähtunud hageja esitatud dokumentidest. Hageja menetluskulude nimekirjale olid lisatud arved, milles on õigusabi osutamise raames tehtud toimingud ja nende ajakulu detailselt ära näidatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
24.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
5(6)
Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile summas 1640 eurot, millele lisandub 1,5 tundi ringkonnakohtu istungi ettevalmistamiseks ja 0,3 tundi istungil osalemiseks, tunnihinnaga 170 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: kohtuotsusega tutvumine - 0,3 tundi, täiendava otsuse taotluse tegemisega seotud kulud - 0,7 tundi, e-kirja saatmine maakohtule jõustumismärkega otsuse edastamiseks – 0,3 tundi, apellatsioonkaebuse läbitöötamine ja vastuse koostamine – 7,2 tundi. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames ning hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja taotleb, et kohus märgiks otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
27.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldada osaliselt. Täiendava otsuse taotluse tegemisega seotud kulud on ringkonnakohtu arvates maakohtu kulud, mis oleks tulnud esitada maakohtule koos taotlusega. E-kirja saatmine maakohtule jõustumismärkega otsuse edastamiseks ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud kulu. Ülepaisutatud on ringkonnakohtu istungi ettevalmistamise aeg ning apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise aeg. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ajakuluks vastavalt 0,5 tundi ja 4 tundi, arvestades, et tegemist ei ole keerulise vaidlusega ja apellatsioonkaebuse põhjendusi on üks lehekülg. Esindaja tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritud suurusega. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 5,1 tundi (0,3+4+0,5+0,3). Seega kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on 867 eurot (5,1x170), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt taotlusele hüvitatakse kindlaksmääratud menetluskulu kostjale ilma käibemaksuta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.