2.Jätta menetluskulud Law Office Storm & Mets OÜ kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik 1(5)
Tsiviilasi nr 2-15-118650
1.Law Office Storm & Mets OÜ esitas 02.09.2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse MRWi vastu. Võlgniku elukoht on Rootsis. Avalduse kohaselt on võlgnik sõlminud avaldajaga teenuse osutamise lepingu, mille alusel saadab avaldaja võlgnikule auto hindamisakti võlgniku poolt eelnevalt esitatud andmete alusel ning võlgnik kohustub maksma selle eest avaldajale fikseeritud tasu. Võlgnik ei ole tasunud 14.07.2014 esitatud arvet, mille tasumise tähtaeg oli 24.07.2014. Avaldaja on saatnud võlgnikule ka kaks meeldetuletuskirja, kuid võlgnik ei ole neile reageerinud.
2.14.09.2015 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku.
3.Vastuseks kohtu järelepärimisele kohtualluvuse kohta selgitas avaldaja 06.11.2015 ja 12.11.2015 e-kirjades, et endine võlausaldaja Molde Interner Solutions OÜ on Law Office Storm&Mets OÜ-ga sõlminud nõude loovutamise lepingu. Molde Internet Solutions OÜ osutas võlgnikule teenust veebilehekülje vahendusel. Võlgnik on võtnud endale teadliku kohustuse teenuse eest tasuda ning sõlmis vabatahtlikult väljade täitmisega lepingu, saades sellest kinnituse oma e-postile vastavalt tarbija õiguseid käsitlevale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2011/83/EL. Nõude loovutamise lepingu punktis 2.3 on sätestatud, et Law Office Storm & Mets OÜ omandab kõik tõendid, mida on vaja, et tõendada nõude olemasolu, sh lepingud, arved, varasem kirjavahetus, IP-aadressid ja kõik muud dokumendid, mida saab kasutada tõendina kohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) mõistes või mille edastamist on loovutuse saaja nõudnud, vaid juhul kui võlgnik esitab loovutuse saaja esitatud nõudele vastuväite. Molde Internet Solutions OÜ asub Eestis ja sellest tulenevalt on Eesti kohus õige kohus lahendama nendest lepingust tulenevaid vaidlusi. Seejuures ei oma tähtsust, kas võlgnik ja võlausaldaja olid varasemalt leppinud kokku kohtualluvuses või mitte. Kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikkel 17 punkt 1 alapunktis c) sätestatud lepinguga. Maakohtu määrus
4.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 02.12.2015 määrusega jäeti Law Office Storm & Mets OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus läbi vaatamata.
5.TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lõige 2). TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüssel I määrus uuesti sõnastatud).
6.Vastavalt Brüssel I uuesti sõnastatud määruse art 17 punktile 1 c ja art 18 punktile 2 võib küsimustes, mis on seotud lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mistahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse, algatada teine lepinguosaline menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-15-118650
7.Brüssel I uuesti sõnastatud määruse art 19 kohaselt võib art-te 17 ja 18 sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.
8.Käesolevas menetluses on avaldus esitatud tarbijast võlgniku vastu, kelle elukoht on Rootsis ja kellel ei ole filiaali, esindust ega muud üksust Eesti Vabariigis. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikkel 17 punkt 1 alapunktis c) sätestatud lepinguga. Kohtualluvuse kokkulepet avaldaja kohtule ei esitanud.
9.Maakohus leidis, et asjas ei esine Brüssel I uuesti sõnastatud määruse art-s 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art-tes 17 ja 18 sätestatud regulatsioonist.
10.Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse alaliik. Hagita asju vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lõige 1). Vastavalt TsMS § 423 lõike 1 punktile 13 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 425 lõike 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lõige 1). Määruskaebus
11.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja määrata käesoleva tsiviilasja kohtualluvus Eesti maakohtule.
12.Kohus tõlgendas ebaõigesti Brüssel I (EL) määrus nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud) artikli 7 punkti 5. Eelmainitud sättes on antud vaidluse puhul isikuks ilmselgelt tarbija ehk füüsiline isik, sest filiaali, esindust või muud üksust saab omada üksnes juriidiline isik (antud juhul on selleks Molde Internet Solutions OÜ kui teenuse osutaja). Molde Internet Solutions OÜ asub Eesti Vabariigis, teenus isikule on osutatud Eesti Vabariigis ning antud juhul on tegemist Molde Internet Solutions OÜ tegevusest tuleneva vaidlusega, sest eelnimetatud ettevõte osutas oma üksuse asukohas (Eesti Vabariigis) võlgnikule teenust, kuid võlgnik ei ole siiani osutatud teenuse eest tasunud.
13.Kohus on õigesti leidnud, et tegemist on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikkel 17 punkt 1 alapunktis c) sätestaud lepinguga. Antud lepingu puhul lubab artikkel 17 asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määrata kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma, et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist. Olukorras, kus on täidetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 7 punkti 5 kohaldamiseks vajalikud eeldused, aga kohus keeldub asja menetlemast pädevuse puudumise tõttu, on tegemist artikli 7 punkti 5 kohaldamise piiramisega. Avaldaja on seisukohal, et Eesti kohus on õige ja pädev kohus asja lahendama.
14.Lisaks väärib märkimist asjaolu, et kohtualluvuse valik piiriülestes vaidlustes on 3(5)
Tsiviilasi nr 2-15-118650 võlausaldaja autonoomia ning muudel instantsil puudub seaduslik alus selle õiguse objektiivseks piiramiseks muul kui seaduses erandlikult sätestatud alustel. Kuivõrd Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrus väljendab expressis verbis eelviidatud sätete koosmõjul, et tarbijavaidlused avaldaja sõlmitud lepingute puhul kuuluvad sätete järgi selle kohtu pädevusse, kus asub filiaal, esindus või muu üksus, mille tegevusest tulenevat vaidlust menetletakse, on Eesti kohus pädev asja arutama. Asja menetlemine Eesti kohtus ei piira ega koorma üleliigselt võlgniku õigusi või võimalust kohtumenetluses osalemiseks, sest igale piiriülese menetluse osalisele on tagatud õigus keelduda võõrkeelsete dokumentide vastuvõtmisest, nõudes neid vaid talle arusaadavas keeles (sh emakeeles) ning esitada kõik vajalikud vastuväited õigeaegselt tagatud tähtaja jooksul isikule arusaadavas keeles edastatud blankettvormidel, mis on isikule tagatud vastasliikmesriigi kohtu poolt (kellele on need eelnevalt edastanud avaldaja) või liikmesriigi Justiitsministeerium (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades). Euroopa Liidu õigusest tulenevad määrused ja direktiivid kaitsevad alati selles osas füüsilist isikut enam kui oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsevat võlausaldajat, mistõttu ei piira kohtuasja menetlemine Eesti riigis võlgnikku liigselt ning on igakülgselt kooskõlas EL määrusandlusega eelviidatud normide mõistes. Menetluse edasine käik
15.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 02.12.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Law Office Storm & Mets OÜ määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659, § 654 lõige 6).
17.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et avaldaja sõlmitud lepingute alusel tekkinud tarbijavaidluste lahendamine kuulub selle kohtu pädevusse, kus asub filiaal, esindus või muu üksus, mille tegevusest tulenevat vaidlust menetletakse. Maakohus on õigesti selgitanud, et kuna avaldus on esitatud tarbijast võlgniku vastu, kelle elukoht on Rootsis ja kohtualluvuse kokkulepet ei ole sõlmitud, siis on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud) kohaselt pädevaks kohtuks tarbija elukohajärgne kohus ning Eesti kohus ei ole pädev käesolevas asjas tõstatatud vaidlust lahendama.
18.Avaldaja viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikkel 7 punkti 5 kohaldamise osas märgib kolleegium järgmist. Iseenesest ei ole vastavalt artiklile 17 artikli 7 punkti 5 kohaldamine välistatud. Artikkel 7 punkt 5 võimaldab nõude esitamist isiku vastu ka filiaali asukoha järgi. See tähendab, et hagetavaks isikuks on sellisel juhul filiaal. Kuna käesoleval juhul on nõue kohtule esitatud tarbija vastu, siis artikkel 7 punkt 5 ei kohaldu, kuna tarbijal kui füüsilisel isikul ei saa olla filiaali.
19.Arvestades tarbijavaidlustele ettenähtud erisätteid ja tarbijate kaitse eesmärki saab artikkel 7 punkti 5 mõista selliselt, et see kohaldub tarbijalepingu puhul siis, kui tarbija
4(5)
Tsiviilasi nr 2-15-118650 pöördub kohtusse teise lepingupoole (filiaali) vastu. Kui võimaldada tarbija vastu nõude esitamisel kohtualluvuse määramist artikkel 7 punkti 5 alusel, ei oleks see kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud) preambulis sätestatud põhimõttega, et tarbijalepingute puhul tuleks nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad.
20.Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti jätnud avalduse TsMS § 423 lõike 1 punkti 13 alusel läbi vaatamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lõige 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud võlgnikul puuduvad.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.