Kasahstani Vabariigi 12.03.2015 kohtuotsuse asjas nr 2-3026-15 tunnustamise ja täitmisele lubamise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2015 määrus
Kaebuste esitajad ja kaebuste liik
AS-i Windoor määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: OÜ Baltiiski Dom (TOO „Baltiiski Dom“, registrikood 090540018610, asukoht 010000 Kasahstan, Astana, Kabanbai Batõri tn, maja 28A), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik Puudutatud isik: AS Windoor (registrikood 10506628), lepingulised esindajad vandeadvokaat Reimo Hammerberg ja advokaat Maria Pihlak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 14.10.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta puudutaud isiku kanda. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja 728 eurot.
3.Puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kahe kuu jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Avaldus
1.OÜ Baltiiski Dom (avaldaja) esitas 19.08.2015 Harju Maakohtule avalduse, milles palus Kasahstani Vabariigi 12.03.2015 kohtuotsuse asjas nr 2-3026-15 tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist Eesti Vabariigis. Eelnimetatud välisriigi kohtulahendi kohaselt rahuldati avaldaja hagi AS-i Windoor (puudutatud isiku) vastu ja mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevus 50 000 USA dollarit, hagi esitamise päeval Kasahstani Vabariigi Rahvuspanga kehtestatud kursi järgi tengedesse ümberarvestatuna summas 9 043 500 tenget, riigilõiv summas 271 305 tenget, kokku 9 314 805 tenget. Maakohtu määrus
2.Harju Maakohtu 14.10.2015 määrusega rahuldati avaldus ning tunnustati ja tunnistati täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil Kasahstani Vabariigi 12.03.2015 kohtuotsus asjas nr 2-3026-15. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 800 eurot.
3.Kohtu hinnangul vastas avaldus vastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 620 ja 622 nõuetele ja ei esinenud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevad vorminõuded olid täidetud, kuulus vaidlusalune kohtuotsus Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamisele puudutatud isiku suhtes.
4.Lähtudes TsMS § 172 lg 1 sätestatust, jättis maakohus menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja taotles riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulude 819 eurot hüvitamist puudutatud isiku poolt. Avaldajale õigusabi osutatud tunnitasumääraga 130 eurot/h (käibemaksuta) kohus ei nõustunud, kuivõrd tegemist oli õigusteenuse osutamisel tavapärasest veidi kõrgema tunnitasu määraga, mis käesoleva tsiviilasja puhul ei ole põhjendatud. Arvestades Riigikohtu praktikat ja asja olemust, pidas kohus avaldajale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Kohus luges avaldaja menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks summas 800 eurot, millest kulutused õigusabile summas 750 eurot (6,25h x 120 eurot/h) ning 50 eurot riigilõiv. Määruskaebus
5.Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda.
6.Otsus tuleb jätta tunnustamata TsMS § 620 lg 2 alusel, kuna vaidlusalune kohtulahend on Kasahstanis edasikaevatav. Maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks seda asjaolu Kasahstani Vabariigi õiguse kohaselt kontrollinud. Kohtumääruses puuduvad viited asjakohastele normidele. Seega eiras kohus TSMS § 620 lg 2 nõudeid. Avaldaja viide väidetavalt jõustumist kinnitavale täitelehele on asjas eksitav, kuna see täiteleht omab vaid siseriiklikku tähendust Kasahstanis. Täitelehe alusel on Kasahstani kohtutäituritel võimalik alustada täitemenetlust Kasahstanis alates kohtulahendi tegemisest.
7.Otsus jätta tunnustamata ka TsMS § 620 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel, sest see oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Puudutatud isik ei saanud oma õigusi efektiivselt ja mõistlikult Kasahstani Vabariigi kohtus kaitsta. Kohtumenetlus viidi läbi erakordselt kiiresti ning seejuures ei arvestanud kohus ühegi puudutatud isiku argumendiga või tõendiga. Samuti tugines kohus lahendit tehes võltsitud tõenditele. Võltsimise fakti suhtes on käimas kriminaalmenetlus. Seega pani Kasahstani kohus menetluse käigus
toime olulisi menetlusõiguse rikkumisi. Ühtlasi seab puudutatud isik kahtluse alla kogu Kasahstani kohtusüsteemi usaldusväärsuse.
8.Lisaks peab puudutatud isik vajalikuks selgitada kogu vaidluse konteksti. Tema hinnangul seisneb põhivaidlus 02.10.2012 sõlmitud lepingu, mille kohta on väljastatud ka 02.10.2012 garantii, täitmises. Praeguseks ajaks on nimetatud leping üles öeldud ja sellest lepingust tulenevat nõuet menetletakse Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtus. Puudutatud isiku hinnangul algatas avaldaja kohtuasja Kasahstani kohtus, kuna puudutatud isik asus 02.10.2012 lepingust tulenevat võlga sisse nõudma.
9.Alternatiivselt soovib puudutatud isik tasaarvestada avaldaja 11.04.2012 projekteerimislepingust tuleneva rahalise nõude summas 50 000 USD puudutatud isiku 02.10.2012 ehituslepingu täitmata jätmisest tuleneva rahalise nõudega summas 1 897 594 eurot kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena ei ole avaldajal rahalist nõuet, mistõttu loeb puudutatud isik oma rahalised kohustused avaldaja ees lõppenuks. Seejuures ei tähenda tasaarvestuse avaldus seda, et puudutatud isik mingilgi määral avaldaja rahalist nõuet tunnistaks.
10.Puudutatud isik vaidlustab ka menetluskulude väljamõistmise, tegemata sisulisi etteheited menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Menetluse edasine käik
11.Avaldaja palus jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata.
12.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Kuivõrd rahvusvaheline leping Eesti Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi vahel puudub, siis kohaldas maakohus õigesti vaidlusaluse kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise lahendamisel TsMS §-d 620, 622 ja 623. Kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel pidi maakohus TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollima kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi tunnustamisel puudus kohtul alus hinnata muude kui TsMS § 620 lg 1 p-des 1-6 loetletud asjaolude esinemist.
15.Puudutatud isik tugineb määruskaebuses TsMS § 620 lg 1 punktidele 1 ja 2, mille kohaselt ei kuulu välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, 1) kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega või 2) kui kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud. Avaliku korra rikkumiseks peab kaebaja Kasahstani kohtu poolt menetlusõiguste rikkumist, mis seisnes eelkõige erakordselt kiiresti läbiviidud kohtumenetluses ja võltsitud tõenditele tuginedes lahendi tegemises. Asja materjalidest nähtuvalt oli puudutatud isik Kasahstani kohtus esindatud ja menetlusest informeeritud. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja leidis, et ta ei saanud oma õigusi Kasahstani kohtus nõuetekohaselt kaitsta, oli tal võimalus otsus
vaidlustada. Määruskaebusest nähtuvalt on puudutatud isik seda õigust ka kasutanud, mistõttu TsMS § 620 lg 1 p 2 nimetatud alusel ei ole kohtulahendi tunnustamine välistatud. Mis puutub menetluses esitatud asjaolude ja tõendite hindamisse, siis TsMS § 623 lg 1 teine lause kohaselt ei ole Eesti kohtul õigust kontrollida välisriigi kohtulahendi sisulist õigsust, mistõttu ei saa jätta välisriigi kohtulahendit tunnustamata vaid seetõttu, et menetlusosaline kahtleb välisriigi kohtuasjas esitatud tõendite usaldusväärsuses. Tõendite võltsimise fakti tuvastamiseks on puudutatud isik õigesti pöördunud vastavate kohalike õiguskaitseorganite poole. Kui kriminaalmenetluse käigus selgub, et lahendi tegemisel tugineti võltsitud tõenditele, on see aluseks 12.03.2015 kohtuotsuse vaidlustamiseks välisriigis sätestatud korras. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus arvamusel, et puudutatud isik on saanud temalt võlgnevuse väljamõistmise menetluses piisavalt kaitsta oma õigusi ja antud juhul puuduvad TsMS § 620 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud välisriigi kohtulahendi tunnustamist välistavad asjaolud, mis takistaksid otsuse tunnustamist Eesti Vabariigis.
16.Vastuseks määruskaebuse väitele, et välisriigi kohtulahend ei ole jõustunud, kuna see on edasikaevatav, märgib ringkonnakohus, et TsMS § 620 lg-st 2 tulenevalt peab kohtuotsus, mille täitmist teises liikmesriigis soovitakse, olema täidetav seal liikmesriigis, kus see tehti. See, millistel tingimustel liikmesriigis tehtud otsust saab täidetavaks lugeda, tuleneb vastava liikmesriigi menetlusseadusest. Astana linna spetsialiseerunud rajoonidevahelise majanduskohtu poolt 29.06.2015 väljastatud täiteleht tõendab, et vaidlusalune otsus jõustus 15.06.2015 ja selle täitelehe alusel kohustati otsust täitma kõiki ametiisikuid ja kodanikke, kellesse see puutub (I kd, tl 36-37, tõlge tl 38-39), mida ei muuda ka asjaolu, et puudutatud isikul on võimalik jõustunud otsust vaidlustada Kasahstani Vabariigi Ülemkohtule kaebust esitades.
17.Kaebaja ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et esitatud avaldus vastab TsMS § 622 nimetatud vorminõuetele. Samas ei too ta määruskaebuses välja, mille vastu maakohus kohtulahendi täidetavaks tunnistamise eelduste kontrollimisel eksis. Ringkonnakohtu arvates oli avaldus esitatud TsMS § 622 lg-s 1 sätestatud nõuete kohaselt ja maakohus leidis õigesti, et tunnustamiseks vajalikud formaalsused olid avaldaja poolt täidetud.
18.Tähelepanuta jätab ringkonnakohus puudutatud isiku seisukoha vaidluse põhjuse kohta, kuivõrd praeguse asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas avaldaja pöördus kohtusse seetõttu, et puudutatud isik esitas hagi avaldaja vastu. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuses toodud märkused Kasahstani kohtusüsteemi ebausaldusvääruse kohta. Üldine hinnang kohtusüsteemile ei põhjenda konkreetse kohtulahendi tunnustamata jätmist.
19.Põhjendamatu on puudutatud isiku alternatiivne taotlus tasaarvestada poolte erinevatest lepingutest tulenevad nõuded. Toimiku materjalidest nähtuvalt sõlmisid avaldaja ja puudutatud isik 11.04.2012 projekteerimistööde lepingu (I kd, tl 6-12, tõlge tl 13-20) ja 02.10.2012 ehituse ja projekteerimise töövõtu raamlepingu (I kd, tl 179-201, tõlge tl 212-233). Esimeses lepingus lepiti kokku, et vaidlused lahendatakse Kasahstani Vabariigi kohtus ja teisest lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtus. Kohtualluvust puudutatud isik ei ole vaidlustanud. 11.04.2012 lepingust tulenev võlgnevus on jõustunud lahendi alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud. Seevastu 02.10.2012 lepingust tuleneva võlgnevuse (mida puudutatud isik soovib käesolevaga tasaarvestada) olemasolu üle on menetlus pooleli Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtus. Ringkonnakohtus ei saa tasaarvestuse taotlust käesolevas menetluses sisuliselt hinnata.
Menetluskulud
20.Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 3 sätestab, et kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
21.Ringkonnakohtus on avaldaja kandnud menetluskulusid 733 eurot (käibemaksuta). Õigusabi seisnes määruskaebusega tutvumises ja kliendile e-kirja koostamises (0,3t), materjalide analüüsis ja määruskaebusele vastuse projekti koostamises (3,6t), vastuse täiendamises ja vormistamises (1,7) ja kantseleikuludes 5 eurot. Seega osutati õigusabi 5,6 tundi, mis teeb tunnitasu määraks 130 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik oma seisukohta avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas ei esitanud.
22.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
23.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulude nimekirjale lisatud arvest nähtuvat avaldaja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) võib arvestades avaldaja esindaja kvalifikatsiooni ja avaldajale osutatud õigusabitoiminguid pidada põhjendatud tasuks.
24.Menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid ja nende ajakulu peab kolleegium vajalikuks ja põhjendatuks. Määruskaebusega tutvumiseks ja e-kirja koostamiseks kulunud 18 minutit tuleb pidada mõistlikuks ajakuluks. Määruskaebuse ja selle arvukate lisade analüüs ning vastu koostamine 5 tunni ja 18 minuti ulatuses on samuti põhjendatud.
25.Põhjendatuks ei saa pidada aga avaldaja kulude nimekirjale lisatud arvel kajastatud kantseleikulu. Kohtud on varasemas praktikas korduvalt leidnud, et puudub alus bürookulude lugemiseks põhjendatud menetluskulude hulka (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1-102-11 p 14). Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1-102-11 p 7). Ringkonnakohus jätab avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata esitatud arvelt nähtuvate ja taotletud menetluskulude summas kajastatud bürookulude 5 euro osas.
26.Seega rahuldab ringkonnakohus avaldaja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabikulud (130x5,6) 728 eurot (käibemaksuta).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.