Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
02.03.2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-16549
Tsiviilasi
Windoor AS-i hagi TOO Baltiiski Dom vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1781
Tsiviilasja hind
6 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Windoor AS (registrikood 10506628; asukoht Sooja 4, Saue, Harjumaa 76505; e-post [email protected]); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Reimo Hammerberg (e-post [email protected]), vandeadvokaat Ants Mailend ([email protected]) ja advokaat Maria Pihlak ([email protected]); Kostja: TOO Baltiiski Dom (välisriigi registrikood 090540018610, asukoht Kabanbai Batõri tn 28A, Astana 010000, Kasahstani Vabariik); Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Asko Pohla ja Martin Männik (e-post [email protected]), Vladimir Strelnikov.
Asja läbivaatamine
16.01.2018.a kohtuistung, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Windoor AS-i hagi TOO Baltiiski Dom vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1781 rahuldamata.
2.Tühistada harju Maakohtu 04.11.2016määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas kohtutäitur Toomas Saarma menetluses olevas täiteasjas nr 194/2016/1781 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-16-16549 kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Rahuldada TOO Baltiiski Dom avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja AS-ilt Windoor TOO Baltiiski Dom kasuks menetluskulud summas 8 989,85 eurot.
6.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-il Windoor tasuda TOO-le Baltiiski Dom hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (8 989,85 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Jätta TOO Baltiiski Dom avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 4 802,58 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja nõue ja põhjendused
1.Windoor AS esitas 02.11.2016.a. Harju Maakohtule hagi TOO Baltiiski Dom vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 194/2016/1781. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma menetluses täiteasi nr 194/2006/1781. Täitedokumendiks on Astana linna spetsialiseerunud rahvusvahelise majanduskohtu 12.03.2015.a kohtulahend nr 2-3026-15 ja nõude sisuks on võlgnevus 50 000 USD (46 203,53 eurot). Hageja tasaarvestas 04.12.2015.a kostja nõude (mille sissenõudmiseks on täiteasi nr 194/2016/1781 algatatud) oma nõudega, mis tuleneb poolte vahel 02.10.2012 sõlmitud ehituslepingu täitmata jätmisest. Hageja leiab, et kuivõrd ta on täitedokumendist tuleneva nõude oma nõudega summas 1 897 594 eurot kattuvas ulatuses tasaarvestanud, ei ole kostjal hageja vastu rahalist nõuet, mistõttu loeb hageja oma rahalised kohustused kostja ees lõppenuks. 04.12.2015 tasaarvestusavaldus on esitatud tsiviilasjas 2-15-12354 menetluse käigus.
2.Hageja selgitab, et nõue, millega hageja kostja nõude tasaarvestas, tulenes 02.10.2012 ehituslepingu rikkumisest kostja poolt. Hageja ja kostja (Kasahstani ettevõte TOO Baltiiski DOM) sõlmisid 02.10.2012.a ehituse ja projekteerimise töövõtu raamlepingu No WD20121002AST Kasahstanis Astana linnas asuva Rahvusvaheliste Organisatsioonide konverentsikeskuse ja hotelli klaasfassaadide projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks. Tööde maksumuseks oli lepingus kokku lepitud 25 000 000 eurot. Kostja andmete kohaselt kavatseti ehitusobjekt selle valmimise järgselt üle anda Kasahstani Välisministeeriumile. Ehituslepingust tulenevate tellijapoolsete (st kostja) rahaliste kohustuste täitmine oli tagatud Kasahstani Välisministeeriumiga seotud ettevõtte TOO Diplomat Stroi Service (DSS) garantiiga (irrevocable first demand guarantee), mille kohta oli hagejale väljastatud 02.10.2012.a garantiikiri. Kõiki neid asjaolusid kinnitas kostja mh Kredex Krediidikindlustuse AS-le, kellega hagejal oli sõlmitud krediidikindlustusleping samast ehituslepingust tuleneda
võivate majanduslike riskide kindlustamiseks. Kostja kinnitas viidatud kirjas, et tema on kavandatava hotelli ja konverentsikeskuse peatöövõtja, ehitise tellijaks on lõppastmes Kasahstani Välisministeerium, objekti kogumaksumus on 132 210 000 eurot, sh esimese etapi maksumus 21 928 149 eurot, hotelli kompleksiga seotud garantii kohustuse andjaks on DSS, kelle asutajaks on Kasahstani Välisministeerium. Tänaseks on ehitusleping hageja poolt üles öeldud, eelkõige kuna kostja rikkus kaasabi andmise kohustust ja keeldus tasumast hageja esitatud arveid tarnitud materjalide eest. Kostja keeldus hageja nõude täitmisest ja tekitatud kahju hüvitamisest. Samuti keeldus garantii andja DSS tasumast garantii summat. Seetõttu pöördus hageja vastavalt garantiis sätestatud kokkuleppele ja tingimustele 2014. aasta lõpus vastava rahalise nõudega garandi DSS vastu Stockholmi vahekohtusse (SCC). SCC 30.12.2015 otsusega mõistis Stockholmi vahekohus DSS-lt hageja kasuks välja 22 708 553 eurot.
3.Kasahstani Vabariik keeldus kõnealuse vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täitmisest Kasahstanis. Lisaks garantiiandjale on hageja nõudnud 22 708 553 euro tasumist ka otse kostjalt. Hageja tegi kostjale 09.06.2014.a ehituslepingu erakorralise lõpetamise hoiatuse. 15.12.2014.a edastas hageja kostjale ühepoolse ehituslepingu lõpetamise avalduse. Hageja nõudis vastavaks ajaks tekkinud kahjude hüvitamist. 04.02.2015.a esitas hageja kostjale nõude tasuda kõik ehituslepingust tulenevad nõuded ja rikkumisega tekitatud kahju kogusummas 18 903 985 eurot. Seejuures viitas hageja, et ei ole veel jõudnud lõpuni kahju arvutustega ning kavatseb täiendava kahju nõude esitada esimesel võimalusel. Kuivõrd kostja eelnevatele meeldetuletustele ei reageerinud, siis esitas hageja 01.04.2015.a täpsustatud kahjunõude. Kuna hageja kahjud olid vahepeal suurenenud, oli täpsustatud nõude suuruseks 20 810 959,18 eurot. Nimetatud kirjale oli lisatud detailne arvestus nii tasumata arvete kui kahjunõude komponentide osas. Kostja nõuet ei rahuldanud ja 26.10.2015.a kirjaga esitas hageja kostjale veelkord täpsustatud nõude summas 22 708 553 eurot. Täiendav summa hõlmas endast nii ehituslepingust tulenevaid nõudeid, kui ka otsest varalist kahju, mida hageja oli kandnud vahepealsel ajal (01.04.2015-26.10.2015.a). Valdavalt oli tegemist kulutustega õigusabile nii Eestis kui Kasahstanis, mis olid seotud võlgnevuse sissenõudmisega tehtud toimingutega. Just perioodil 01.04.2015-26.10.2015.a tekkinud täiendava kahju nõudega on hageja kostja sundtäidetava nõude 04.12.2015 avaldusega tasaarvestanud.
4.Kohtuasi, milles tehti täitedokumendiks olev Kasahstani otsus, algatati kostja poolt pärast seda, kui hageja asus tekkinud võlgnevust ning garantiid sisse nõudma. Vaidlus põhines ehituslepingu sõlmimise eelselt 11.04.2012.a sõlmitud projekteerimislepingul, mille alusel hageja kohustus projekteerima Astana Rahvusvaheliste Organisatsioonide keskusele (Center of International Organizations in Astana) klaaskupli. Projekteerimislepingu kohaselt tasus kostja hagejale ettemaksuna 50 000 USD. Ülejäänud summa (50 000 USD) tuli tasuda peale seda, kui projektdokumentatsioon oli tellijale üle antud. Hageja koostas tellitud projekti ja andis selle kostjale üle. Samas keeldus kostja ülejäänud 50 000 USD tasumisest. 13.01.2015.a esitas kostja Kasahstani kohtusse hagi projekteerimislepingu alusel tasutud ettemaksu tagastamiseks põhjendusega, et projekt ei olevat läbinud riiklikku ekspertiisi. Esimese astme kohus rahuldas esitatud hagi 12.03.2015.a. AS Windoor esitas esimese astme kohtu otsuse peale apellatsiooni 13.05.2015.a, mille Astana apellatsioonikohus jättis 15.06.2015.a rahuldamata. 02.07.2015.a esitas AS Windoor kassatsioonkaebuse, mis jäeti 26.08.2015.a Kasahstani kassatsioonikohtu poolt rahuldamata. Selles menetluses tehtud Kasahstani esimese astme kohtu 12.03.2015.a otsus on vaidlusaluses täiteasjas nr 194/2016/1781 täitedokumendiks.
5.Hageja hinnangul on kostja ning garantiiandja DSS sisuliselt samad isikud. Mõlemat ühingut juhib ja kontrollib Bibigul Balpyk. Asjaolu üle, et Bibigul Balpyk on kostja esindaja ja kontaktisik, ei ole eelduslikult vaidlust – nii ehituslepingu kui ka projekteerimislepingu on allkirjastanud Bibigul Balpyk. Lisaks kontrollib Bibigul Balpyk ka garantiiandjat: 07.08.2014
toimunud kohtumisel on Bibigul Balpyk vastanud Reimo Hammerbergi küsimusele, et tema võib DSS-i nimel ainuisikuliselt otsuseid teha. Sellele väitele ei vaielnud vastu ka kohtumisel viibinud Kasahstani Välisministeeriumi esindaja. Täiendavalt tõendab Bibigul Balpyki tegelikku juhtimist ja kontrolli DSS-i üle asjaolu, et SCC menetluses käitus Bibigul Balpyk sisuliselt ka DSS-i esindajana. DSS-i seaduslikud esindajad SCC menetluses ei osalenud ning just Bibigul Balpyk andis ütlusi DSS-i positsiooni toetavate asjaolude kohta. Täiendavalt näitab seoseid ühingute vahel ka ühise õigusnõustajate kasutamine – nii kostjat kui ka DSS-i on erinevates menetlustes läbivalt esindanud advokaadibüroo Pohla & Hallmägi ja Kasahstani õigusnõustaja Vladimir V. Strelnikov. Niisiis on piisavalt tõendatud, et kostja ja DSS on omavahel seotud äriühingud, mida sisuliselt juhib ja kontrollib sama isik.
6.Hageja esitas kostja nõude tasaarvestamisel advokaadibüroo 17.08.2015.a arved, mis kinnitavad kahju olemasolu. Arvetest nähtub, et arvetel kajastatud õigusabikulud olid põhjustatud just kostjapoolsest lepingurikkumisest: näiteks 17.08.2015.a arvelt summas 78 627,52 USD nähtub, et sellises summas kulusid on hageja kandnud seoses nõude sissenõudmisega SCC-s garantiiandjalt. Need kulud on otseses põhjuslikus seoses kostja rikkumisega, kuivõrd hageja pidi võlga sisse nõudma garantiiandjalt ning pöörduma selleks SCC-sse just seetõttu, et kostja keeldus hageja nõuet täitmast. Lisaks vastutab kostja garantiiandjalt võla sissenõudmisega seonduvate kulutuste eest ka seetõttu, et sisuliselt on kostja ja DSS näol tegu sama isikuga: mõlemat ühingut juhib ja kontrollib Bibigul Balpyk. Niisiis, kuivõrd kostja võlga ei tasunud, tekkisid hagejal lisakulud võla sissenõudmiseks DSSlt. Seejuures oleks kostja saanud nimetatud kahju suurenemise ära hoida, tasudes võla vabatahtlikult kas kostja või DSS-i kaudu.
7.Hageja poolt osaliselt tasaarvestatud nõue kostja vastu oli tagatud DSS garantiiga. Stockholmi vahekohtu (SCC) 30.12.2015 otsusega mõisteti hageja kasuks välja 22 708 553 eurot (millele lisanduvad intressid). Niisiis, kuigi hageja nõude osas kostja vastu ei ole vahekohus lahendit teinud, on vahekohus sama nõude olemasolu tunnustanud DSS vastu, mis vastutab kostja võla eest garantiiandjana. Seejuures esitas DSS arbitraaživaidluses hageja nõude vastu muu hulgas samad sisulised vastuväited, mis saab nõudele esitada kostja. Kuivõrd nii kostja kui ka hageja nõuded olid samaliigilised (rahalised) ning mõlemad nõuded olid muutunud sissenõutavaks, oli AS-l Windoor õigus teostada tasaarvestus TOO Baltiiski Dom nõudega. Hageja on esitanud nõuetekohase tasaarvestus avalduse, mille kostja on kätte saanud. Tasaarvestuste tulemusena ei ole kostjal rahalist nõuet, mistõttu loeb hageja oma rahalised kohustused kostja ees lõppenuks. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 194/2016/1781 lubamatuks, menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
8.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kõigepealt on kostja seisukohal, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, kuivõrd kostja hinnangul allub asi Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtule. Samuti on kostja seisukohal, et väidetav tasaarvestus ei tingi kohtutäituri poolt alustatud täiteasja nr 194/2016/1781 lubamatust. Kostja hinnangul on hagi esitatud ilmselgelt põhjendamatult, kuna hageja poolt teostati väidetav tasaarvestus alles peale täitedokumendiks oleva lahendi jõustumist, kuigi väidetav tasaarvestusolukord tekkis hagejal juba enne seda, kui kostja pöördus kohtusse täitedokumendi saamiseks. Sellise vastuväite esitamine (et sundtäitmine on lubamatu hageja poolt teostatud tasaarvestuse tõttu) ei ole seaduse kohaselt lubatud ning seetõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata põhjusel, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
9.Kostja on ka seisukohal, et hagejal puudub kostja vastu nõue, mida ta saaks kasutada tasaarvestamiseks. Kostja ei ole lepingut rikkunud ning hagejal puudus seetõttu nõue kostja vastu, mida ta oleks saanud tasaarvestada. Hageja esitas Astana linna spetsialiseerunud rajoonidevahelisele majanduskohtule (esimese astme kohtule) pankrotiavalduse kostja pankroti väljakuulutamiseks seoses väidetava võlgnevusega, mis tulenes lepingu rikkumisest. Kohus selgitas 06.04.2015.a lahendis, et hageja poolt lepingu alusel esitatud nõue on põhjendamatu. Astana linna kohtu tsiviil- ja haldusasjade apellatsioonikolleegium märkis 17.06.2015.a lahendis seoses eelmises punktis märgitud kohtulahendi vaidlustamisega, et asja läbivaatamisel on kohtu poolt õigesti tuvastatud vaidluse lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, antud kohane hinnang poolte poolt esitatud tõenditele, õigesti rakendatud materiaal- ja menetlusõiguse normid. Seega on Kasahstani Vabariigi jõustunud kohtuotsustega tuvastatud, et hageja väited kostja poolt lepingu rikkumise kohta on alusetud. Kostja ei ole lepingut rikkunud, mistõttu hagejal puudus alus nõuda kostjalt tasu vastavalt lepingu punktile 18.4. ning mistahes kulude, sh õigusabikulude hüvitamist. Järelikult puudus hagejal nõue kostja vastu, millega ta oleks saanud kasutada kostja nõude tasaarvestamiseks.
10.Hageja väidab, et tema kahjuks on õigusabikulud, mis seonduvad Baker & McKenzie 17.08.2015.a arvetega nr 9440001671, 9440001669 ja 944001670. Selline väide on ebaõige. Baker & McKenzie 17.08.2015. aasta arve nr 9440001671 seondub vahekohtumenetlusega Kasahstani äriühingu Diplomat Stroi Servis, mitte kostja vastu. Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi 30.12.2015. aasta lahendiga asjas nr V 2015/025 on nimetatud summa mõistetud välja äriühingult Dipolomat Stroi Servis. Järelikult ei saa nimetatud kulu näol olla tegemist hageja väidetava kahjuga, mida ta oleks saanud nõuda kostjalt ja millega ta oleks saanud tasaarvestada kostja nõude. Pelgalt see asjaolu, et hagejal ei ole väidetavalt võimalik nimetatud kahju sisse nõuda, ei anna alust selle nõude teistkordseks esitamiseks kostja vastu, kes selle nõude eest ei vastuta. Pealegi tõendab hageja poolt esitatud Kasahstani ülemkohtu lahend, et nimetatud kulude näol ei ole tegemist kahjuga, mida hageja saaks nõuda kostjalt Kasahstani Vabariigi õiguse alusel, mis kohaldub lepingule.
11.Baker & McKenzie 17.08.2015.a arve nr 9440001669 seondub kostja pankrotimenetlusega. Kuna Kasahstani Vabariigi kohtud on tuvastanud, et hagejal puuduvad lepingust tulenevad nõuded kostja vastu, ning kostja pankrotti seetõttu ka välja ei kuulutatud, siis ei vastuta kostja nimetatud hageja õigusabikulude tasumise eest. Baker & McKenzie 17.08.2015. aasta arve nr 944001670 seondub hageja väidetel „Kasahstanis pooleli olevate erinevate menetlustega“. Järelikult ei ole need kulud seotud väidetava lepingu rikkumisega, vaid nende kulude eest vastutab hageja ise ja võib nõuda nende hüvitamist, kolmandatelt isikutelt. Kostja kordab, et arvel märgitud kulud pidid olema tekkinud enne kohtulahendi jõustumist, kuna arve viimane rida on märgitud Fees ($15,000 cap Appeal DCC*), viitab kulule apellatsioonkaebuse esitamisel (ehk enne kohtulahendi jõustumist 15. juunil 2015. aastal). Pelgalt see asjaolu, et hagejale esitati arve õigusabi eest 17.08.2015. aastal, ei tähenda, et väidetav hageja kahju tekkiski arve esitamise ajal peale vaidlusaluse kohtuotsuse jõustumist, millega hagejalt mõisteti välja kostja kasuks 50 000 USD. Seega hageja väidetava kahju hüvitamise nõude osas oli hagejale tekkinud tasaarvestuse olukord enne kohtulahendi jõustumist ja tal oli võimalik oma väidetavat nõuet maksma panna, mistõttu hageja hagi on ilmselgelt põhjendamatu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1781 on põhjendamatu, mistõttu palub kohtul jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste esindajad kohtuistungil, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama sätte lg 2 järgi TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
14.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma menetluses on täiteasi nr. 194/2016/1781. Sissenõudja TOO Baltiiski Dom on esitanud täiturile täitmisavalduse võlgniku Windoor AS suhtes võla 50 000 USD (46203,53 euro) sissenõudmiseks, täitedokumendiks on Astana linna spetsialiseerunud rahvusvahelise majanduskohtu 12.03.2015.a kohtuotsus nr 2-3026-15. Nimetatud kohtuotsus on Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahenditega tsiviilasjas nr 2-15-12354 tunnustatud ja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistatud (I kd tl 18-22, 24-31, 32-38, 40-47). Vaidlust ei ole ka selles, et Astana linna spetsialiseerunud rahvusvahelise majanduskohtu otsus on jõustunud 15.06.2015.a. ning Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused tsiviilasjas nr 2-1512354 jõustusid 13.09.2016.a. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et hageja on Harju Maakohtu 14.10.2015.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2016.a määrustest tsiviilasjas nr 2-15-12354 tuleneva rahalise kohustuse summas 2 256 eurot vabatahtlikult täitnud (I kd tl 48). Pooled vaidlevad selle üle, kas Astana linna spetsialiseerunud rahvusvahelise majanduskohtu kohtuotsuse alusel toimuv täitemenetlus on õiguspärane, kas esinevad täitemenetlust välistavad asjaolud. Eelkõige, kas hageja on kostja nõude kohaselt tasaarvestanud ja seetõttu kuulub täitemenetlus asjas lõpetamisele. Hageja on seisukohal, et tal on nõue kostja vastu, mille ta on kostja nõudega tasaarvestanud, seega on hageja hinnangul sundtäitmine lubamatu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on alusetu. Kuivõrd hageja on esitanud tasaarvestuse vastuväite ning kostja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ja seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
15.Kostja on palunud tsiviilasja jätta läbi vaatamata põhjusel, et asi ei allu Harju Maakohtule. Kostja leiab, et käesolev vaidlus allub TsMS § 717 lg 1 kohaselt vahekohtule, kuna hageja ja kostja on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Harju Maakohtul ei ole pädevust otsustada, kas hagejal oli või ei olnud Kasahstani Vabariigi õiguse alusel kostja vastu nõue ja kas see oli või ei olnud õiguspäraselt tasaarvestatud hageja täitedokumendist tulenevate nõuetega. Kostja märgib, et kui kohus ei jäta siiski hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel, tuleks see jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestatud alusel. Kostja leiab, et hageja tasaarvestusele tuginev vastuväide sundtäitmisele ei ole lubatav ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd hageja enda väidete kohaselt tekkis tal tasaarvestusolukord enne täitedokumendiks oleva esimese kohtu astme lahendi tegemist ning seda väidetavat nõuet oli võimalik maksma panna.
16.Kohus jääb 13.12.2016.a määruses väljendatud seisukoha juurde (II kd tl 224-225). Kohtu hinnangul ei ole jätkuvalt käesoleva vaidluse peamiseks esemeks poolte vahel sõlmitud lepingulisest suhtest tulenev vaidlus. Käesolev vaidlus puudutab poolte vahel sõlmitud lepingust tõusetunud vaidluse kohta tehtud kohtulahendi alusel Eesti Vabariigis toimuva täitemenetluse lubatavust, s.o kas täitedokumendis dokumenteeritud nõue on mingis konkreetses ulatuses täidetav või mitte. Seega on käesolev hagi esitatud õigesti Harju
Maakohtule. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et kuivõrd hageja ja kostja on sõlminud ehituse ja projekteerimise raamlepingu punktis 19.4 vahekohtu kokkuleppe, siis puudus hagejal õigus temal olev nõue kostjal hageja vastu oleva nõudega tasaarvestada ja hageja oleks pidanud pöörduma oma nõude väljamõistmiseks Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtu poole. Kohus nõustub kostjaga selles, et juhul kui hageja oleks soovinud oma lepingust tuleneva nõude väljamõistmist, oleks tal tulnud pöörduda lepingujärgsesse vahekohtusse, kuid antud juhul ei ole hageja soovinud oma nõude väljamõistmist vaid on oma nõude kostja nõudega tasaarvestanud. Kohtu hinnangul muudaks kostja seisukohast lähtumine antud juhul sisutuks tasaarvestuse kui võlaõigusliku instrumendi. Tasaarvestus on poolte subjektiivne kujundusõigus ning pooled ei ole vaidlusaluses lepingus välistanud tasaarvestuse võimalust.
17.Mis puutub võimalikku nõude tekkimise aega siis annab kohus sellele hinnangu käesolevas lahendis. Kostja on palunud eelviidatud põhjusel küll jätta hagi läbi vaatamata, kuid kohus osundab, et hagi läbi vaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus. Lisaks on Riigikohus märkinud, et „kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (RKTKo 3-2-1-134-07). Seega peab kohus vajalikuks lahendada vaidlus sisuliselt.
18.Hageja on seisukohal, et kuivõrd tal on nõue kostja vastu, mille ta on kostja nõudega tasaarvestanud, on sundtäitmine lubamatu. Hageja esitas kostjale tasaarvestusavalduse 04.12.2015.a. menetlusdokumendis tsiviilasja nr 2-15-12354 raames (I kd tlk 58). Windoor AS tasaarvestas TOO Baltiiski DOM 11.04.2012.a projekteerimislepingust tuleneva rahalise nõude summas 50 000 USD Windoor AS 02.10.2012.a ehituslepingu täitmata jätmisest tuleneva rahalise nõudega (täiendav kahju hüvitamise nõue, mis tekkis perioodil 01.04.201526.10.2015) summas 1 897 594 eurot kattuvas ulatuses. Hageja on selgitanud, et kahju on hagejale tekkinud muuhulgas Baker & McKenzie 17.08.2015.a õigusabikuludest arvete nr 9440001671, 9440001669 ja 944001670 näol (III kd tl 20 pöördel, II kd tl 21-26).
19.VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
20.Kostja leiab, et tasaarvestuse vastuväide sundtäitmisele on käesoleval juhul lubamatu, kuivõrd tasaarvestuse nõude aluseks olevad asjaolud on tekkinud enne sundtäidetava kohtulahendi jõustumist. Samuti leiab kostja, et hagejal puudub kostja vastu nõue, mida hageja saaks kostjal tema vastu oleva nõudega tasaarvestada.
21.Riigikohus on osundanud, et „TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist“(RKTKo 3-2-1-11-15).
22.VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Õigusabiarved, millele hageja kahju tekkimises tugineb on hagejale esitatud
17.08.2015.a. Käesolevas täiteasjas täitedokumendiks olev kohtulahend jõustus 15.06.2015.a. Kuigi hageja ja talle õigusabi teenust osutanud Baker & McKenzie vaheline lepinguline suhe oli tekkinud varem, õigusteenust osutati ajaliselt enne arvete esitamist, tekkis teatud õigusteenuste eest tasumise kohustus hagejal arve saamisega. Seega on kohtu hinnangul tasaarvestusolukord tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist ning hageja ei ole iseenesest minetanud 17.08.2015.a õigusabikulude arvete nr 9440001671, 9440001669 ja 944001670 alusel väidetavalt tekkinud kahju tasaarvestamise õigust.
23.Kostja leiab, et hagejal puudub nõue tema vastu. Kostja tugineb oma seisukohas muuhulgas Astana linna spetsialiseerunud rahvusvahelise majanduskohtu 06.04.2015.a kohtulahendile nr 02-4349-15, milles Kasahstani kohus jättis hageja avalduse kostja pankroti välja kuulutamiseks rahuldamata ning Astana linna kohtu tsiviil- ja haldusasjade apellatsioonikolleegiumi 17.06.2015.a määrusele tsiviilasjas nr 2a-2716, millega apellatsioonikohus jättis Astana linna spetsialiseerunud rahvusvahelise majanduskohtu 06.04.2015.a kohtulahendi nr 02-4349-15 muutmata (III kd tl 48-52). Viidatud lahenditest nähtuvalt pöördus hageja Kasahstani Vabariigis kohtu poole kostja pankroti välja kuulutamiseks ning põhistas oma nõuet kostja vastu summas 5 555 555 eurot (1 176 277 660 tenget) sellega, et avalduse esitamise hetkel oli kostjal kustutamata võlgnevus tarnitud kauba ja täidetud tööde eest summas 5 555 555 eurot kommertsarvete nr 269 11.10.2012.a. ja nr 278 01.11.2012.a alusel. Kasahstani kohtute jõustunud kohtulahenditega on tuvastanud, et hagejal puudus kommertsarvetest nr 269 ja 278 tulenev nõue kostja vastu. Samas ei ole hageja tasaarvestanud täitedokumendis kajastatud nõuet kommertsarvetest nr 269 ja 278 tulenevate nõuetega vaid tasaarvestatud on perioodil 01.04.2015.a - 26.10.2015.a tekkinud kahju hüvitamise nõue summas 1 897 594 eurot. Seega on kostja viited Kasahstani kohtu lahenditele selles osas asjakohatud, kuivõrd perioodil 01.04.2015.a - 26.10.2015.a tekkinud kahju hüvitamise nõudele summas 1 897 594 eurot ei ole Kasahstani kohus hinnangut andnud. Kasahstani kohus ei ole kostja poolt viidatud lahendites ka selgesõnaliselt tuvastanud, et kostja ei ole lepingut rikkunud, seega peab kohus andma hinnangu hageja nõude olemasolule.
24.Asja materjalidest nähtub, et Baker & McKenzie 17.08.2015.a arve nr 9440001669 seondub kostja pankrotimenetlusega (II kd tl 23-24). Kostja leiab, et kuivõrd Kasahstani kohtud on tuvastanud, et hagejal puudusid nõuded kostja vastu, ning kostja pankrotti seetõttu ka välja ei kuulutatud, siis ei kuulu hageja õigusabikulud kostjal hageja vastu oleva nõudega tasaarvestamisele. Kohus nõustub kostjaga. Kuigi Kasahstani kohtute lahenditega menetluskulude jaotust ega suurust kindlaks ei määratud, ei ole kohtumenetluses kaotanud poole menetluskulude hüvitamine selle poole arvel, kelle kasuks kohtulahend tehti kooskõlas kohtumenetluse põhimõttega, et menetluskulud kannab see pool, kelle kahjuks lahend tehti. Seega puudub hagejal 17.08.2015.a arvest nr 9440001669 tulenev nõue kostja vastu.
25.Baker & McKenzie 17.08.2015. aasta arve nr 944001670 (II kd tl 25-26). seondub ehituslepinguga (construction contract) ega sisalda täpsustusi, millega seoses need kulud on tekkinud. Hageja on selgitanud, et tegemist on kuludega, mis kaasnesid seoses Kasahstanis pooleli olevate erinevate menetlustega, mis olid seotud kostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega ja kostja poolt võltsitud tõendite esitamisega projekteerimislepingu alusel ettemaksu tagasi nõudmise kohtumenetluses. Kostja hinnangul ei ole need kulud seotud väidetava lepingu rikkumisega, vaid nende kulude eest vastutab hageja ise ja võib nõuda nende hüvitamist, kolmandatelt isikutelt. Kostja on esiletoonud, et arve viimane rida on märgitud Fees ($15,000 cap Appeal DCC*), viitab kulule apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohus nõustub kostja järeldusega ning leiab, et arve nr 944001670 viitab erinevatele kohtumenetlustele või õigusvaidlustele kostjaga Kasahstani Vabariigis. Hageja on ise esile toonud, et tal on kostjaga olnud Kasahstani kohtutes erinevaid vaidlusi, ta on esitanud kohtusse ja õiguskaitseorganitele
erinevaid proteste ja taotlusi, kuid Kasahstani õigusorganid ei ole hageja kasuks ühtegi lahendit teinud. Seega lähtudes taaskord põhimõttest, et menetluskulud kannab see pool, kelle kahjuks lahend tehti ei saa olla hagejal kostja vastu ka arvest nr 944001670 tulenevat nõuet. Kohus märgib siinjuures, et hageja viited Kasahstani kohtusüsteemi ebausaldusväärsusele ja protektsionismile on asjakohatud.
26.Asja materjalidest nähtub, et Baker & McKenzie 17.08.2015.a arve nr 9440001671 seondub vahekohtumenetlusega Kasahstani äriühingu Diplomat Stroi Servis vastu (II kd tl 21-22). Kõigepealt kohus osundab, et tasaarvestada saab vaid vastastikuseid nõudeid. Asja materjalidest nähtub, et Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi tsiviilasjas nr (2015/025) esitati kõik nõuded kulude (vahekohtumenetluse kulud, vahekohtunike honorarid, lepinguliste esindajate kulud koos viivistega) hüvitamiseks OOO-le Diplomat Stroi Servis. Hageja on ise selgitanud, et Stockoholmi Kaubanduskoja Vahekohus rahuldas hagi 30.12.2015.a. otsusega ja mõistis Diplomat Stroi Servicelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 200 000 USD ja 26 325,26 eurot õigusabi eest ja 8552,15 USD ja 6186,89 eurot väljamaksete ja kulude eest seoses vahekohtumenetlusega (I kd tl 128-179, II kd tl 178-199). Seega on arve nr 9440001671 alusel tekkinud õigusabikulud tekkinud vahekohtumenetluses kolmanda isikuga ning need on hageja kasuks välja mõistetud. Kuivõrd Kasahastani kohtud ei tunnustanud Stockholmi Vahekohtu 10.07.2015.a lahendit ega tunnistanud seda Kasahstani territooriumil täidetavaks ei ole selle arve alusel tekkinud õigusabi kulusid olnud võimalik hagejal DSS-lt sisse nõuda.
27.Hageja leiab, et kuivõrd kostja rikkus poolte vahel 02.10.2012.a sõlmitud lepingut, vabatahtlikult hageja nõuet ei täitnud, kostja suhtes esines pankrotiolukord ning tema suhtes ei olnud vahekohtusse pöördumine mõttekas, oli hageja sunnitud pöörduma vahekohtu poole garantiiandja suhtes, on tal õigus nõuda kostjalt vahekohtumenetlusega seotud õigusabikulude kui talle kostja tegevusest tuleneva kahju hüvitamist. Hageja tugineb raamlepingu p-le 18.7., mille kohaselt kui lepingu rikkumisega tekib lepingu poolele kahju, on tal õigus teiselt poolelt sisse nõuda otsese varalise kahju.
28.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS)§ 32 lg 1 järgi lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Raamlepingu punkti 19.1. kohaselt asjaolule, mida käesolev leping ei reguleeri, kohaldatakse Kasahstani Vabariigi õigust (I kd tl 82, 116). Kohus leiab, et seega kuulub asjas hageja kahju olemasolu tuvastamisel kohaldamisele Kasahstani õigus.
29.Hageja leiab, et kostja vastutab Baker & McKenzie 17.08.2015.a arve nr 9440001671 alusel hagejale tekkinud õigusabi kulude eest Kasahstani tsiviilkoodeksi artiklite 350 lg 1 ja 349 järgi. Kasahstani tsiviilkoodeksi (KTsK) artikkel 350 lg 1 järgi tuleb võlgnikul, kes enda kohustust rikkus hüvitada võlausaldajale igasugune rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tsiviilkoodeksi artikkel 9 lg 4 alusel. Viidatud sätte järgi kuuluvad kahjuna hüvitamisele väljamaksed, mida kahju kannatanud isik tegi või peab tegema. KTsK artikkel 349 lg 1 kohaselt on kohustuse rikkumisega on tegemist juhul, kui kohustus on jäänud täitmata või on täidetud ebakohaselt (viivitusega, kaup ja tööd on puudustega, rikutud on ükskõik millist muud kohustuse täitmise tingimust). Juhul kui kohane täitmine osutub võimatuks, peab võlgnik koheselt võlausaldajat teavitama, lg 2 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest pärast võlausaldaja poolt nõude esitamist.
30.Hageja hinnangul on kostja rikkunud 02.10.2012.a raamlepingu punkti 18.4 jättes hagejale maksmata tasu tehtud tööde eest pärast lepingu ülesütlemist. Kostja jättis hagejale maksmata arved nr 269 (maksetähtaeg 01.10.2014) ja nr 278 (maksetähtaeg 22.10.2014) ning rikkus muid lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles hageja ehituse ja projekteerimise töövõtu raamlepingu
15.12.2014 üles. Hageja leiab, et nimetatud kohutuste täitmata jätmine on kostja kaasabi andmise kohutuse rikkumine lepingu p 9.1 tähenduses ning annab hagejale õiguse leping olulise rikkumise tõttu erakorraliselt lõpetada (lepingu p 18.2). Kuivõrd kostja hagejale tekitatud kahju hüvitanud ei ole, on kostja oma kohutusi rikkunud. Kasahstani tsiviilkoodeksi artikkel 359 lg 2 järgi eeldatakse, et majandus- ja kutsetegevuses kohustust rikkunud võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Rikkumine on vabandatav juhul, kui esines vääramatu jõud. Hageja hinnangul käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis vabandaksid kohustuse täitmata jätmist vääramatu jõu tõttu ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kostja hagejaga ei nõustu, kuivõrd leiab, et lepingu lõppemine ei olnud tingitud kostjast vaid hagejast tuleneval põhjusel.
31.Kostja hageja seisukohaga ei nõustu. Kostja hinnangul puuduvad hagejal alused käesolevas vaidluses KTsK artiklile 350 lg-le 1 või artiklile 349 tuginemiseks, et põhjendada enda väidetavaid nõudeid kostja vastu. Kostja leiab, et raamleping oli KTsK § 381 mõttes segaleping, sisaldades endas projekteerimis- ja ehitustöö lepingu elemente (KTsK 32. peatüki § 4), töövõtulepingu elemente (KTsK 25. peatükk, § 3), ehitustöövõtu elemente (KtSK §32 peatüki § 3), millele kohaldusid lepingu punkti 19.1 alusel Kasahstani Vabariigi õigusaktid. Kostja leiab, et Kasahstani Vabariigi õigusest tuleneb, et tellijal tekib kohustus tasuda töövõtjale alles peale projektdokumentatsiooni väljatöötamist. Samuti raamlepingu lisa 1 punkti 1.4. alapunkti b kohaselt eeldab töövõtjale tasu maksmine töö vastuvõtuakti allkirjastamisest. Hageja ei saa tugineda enda nõudes kostja vastu lepingu punktile 18.4., kuivõrd lepingu lõpetamine ei olnud tingitud kostjast, vaid hagejast, kes rikkus lepingu tingimusi ega töötanud välja projektdokumentatsiooni ega kooskõlastanud selle tellijaga ega kompetentsete riigiorganitega. Lisaks toob kostja esile, et Kasahstani jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et hageja ja kostja vahel puudus kirjalik kokkulepe kõikide oluliste tingimuste, sealhulgas summa ja osalise töö summas 1 805 555 eurot tasustamise korra kajastusega. Seega on Kasahstani Vabariigi jõustunud kohtuotsustega tuvastatud, et hageja väited kostja poolt lepingu rikkumise kohta on alusetud. Kostja ei ole lepingut rikkunud, mistõttu hagejal puudus alus nõuda kostjalt tasu vastavalt lepingu punktile 18.4. ning mistahes kulude, sh õigusabikulude hüvitamist.
32.Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjale 02.10.2012.a raamlepingu 15.12.2014.a erakorraliselt üles öelnud (I kd tlk 185-190). Leping on ülesöeldud põhjusel, et tellija (kostja) on põhjendamatult keeldunud vastu võtmast fassaadielemente, tellija ei ole taganud töövõtjale vajalikku tööfronti, vajalik betoonkarkass on välja ehitamata ning tellija ei ole kindlustanud kokkulepitud töid kõigi riskide eest ega ole esitanud töövõtjale vajalikku kindlustuspoliisi (I kd tl 188-189). Raamlepingu p 18.4 kohaselt maksab tellija lepingu erakordsel lõpetamisel töövõtja poolt tellijast tingitud asjaoludel töövõtjale viimase poolt teostatud tööde eest tasu proportsionaalselt teostatud tööde mahule ja kompenseerib töövõtjale tema poolt lepingu täitmiseks ostetud materjalide ja muude kaasnenud tegevuste kulud (I kd tlk 81, 115).
33.KTsK artikkel 381 järgi võivad pooled sõlmida lepingu, milles sisalduvad erinevate seadusandluses ettenähtud lepingute elemendid (segaleping). Poolte segalepingulistele suhetele kohaldatakse vastavates osades selliste lepingute seadusandlust, mille elemendid sisalduvad segalepingus, kui muu ei tulene poolte kokkuleppest või segalepingu olemusest. KTsK art 469 punkti 2 kohaselt, kui kaup tarnitakse osadena, mis moodustavad komplekti, toimub kauba eest tasumine peale viimase osa tarnimist. KTsK artikkel 623 kohaselt, kui töövõtulepingus ei ole teostatud töö või selle eraldi etappide eeltasustamine ette nähtud, on tellija kohustatud töövõtjale kokkulepitud hinda tasuma peale töötulemuse lõplikku üleandmist tingimusel, et töö on täidetud nõuetekohaselt ning kooskõlastatud tähtajaks või tellija nõusolekul ennetähtaegselt. Vastavalt KTsK art 667 lg-le 1 oli projekteerimis- ja ehitustöövõtulepingu puhul töövõtja kohustatud tellija ülesandel töötama välja projektdokumentatsiooni ning tellija selle vastu võtma ja selle eest tasuma. KTsK art 669 lg-st 1 tuleneb, et tellija peab tasuma töövõtjale
kokkulepitud tasu alles peale kõikide tööde teostamist. KTsK § 670 p 2 nõuab, et töövõtja kohustub tellijaga kooskõlastama valmis projekti ja disaini dokumentatsiooni ja vajadusel kooskõlastama selle ka kompetentsete riigiorganitega.
34.Kasahstani jõustunud kohtulahenditega on tuvastatud, et kostjal puudus kohustus vaidlusaluste arvete nr 269 (maksetähtaeg 01.10.2014) ja nr 278 (maksetähtaeg 22.10.2014) tasumise kohustus (III kd tl 48-52). Kasahstani tsiviilprotsessikoodeksi art 76 järgi jõustunud kohtuotsuse – või määrusega tuvastatud asjaolud eelnevalt läbivaadatud tsiviilasjas on kohtule kohustuslikud. Selliseid asjaolusid ei tõendata uuesti teiste tsiviilasjade läbivaatamisel, milles osalevad samad isikud. Seega ei saa Kasahstani õiguse kohaselt samad pooled enam vaielda asjaolude üle, mis on nende vahel jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. Eesti Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb eelpoolviidatud kohtulahendeid vaadata kui dokumentaalseid tõendeid. Samas hinnates eelpoolviidatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et hageja väited kostja poolt raamlepingu rikkumise kohta on põhjendamata. Kasahstani kohus on üksikasjalikult hinnanud arvetest nr 269 ja 278 kostjale tekkinud tasumise kohustust, ning on asunud seisukohale, et kostjal puudus arvete tasumise kohustus. Kohtul puudub alus asuda praegu teistsugusele seisukohal, kui on tuvastanud Kasahstani kohtud.
35.Kostja on esile toonud, et pidi töövõtja (hageja) asuma teostama osatööd alles peale tellijalt (kostja) vastava tellimuse saamist, kusjuures lepingu punkti 6.1. kohaselt jõustus tellimus selle poolte poolt allkirjastamisest (I kd tl 70,103). Kostja hinnangul asus hageja enne tellimuse saamist omal kulul ja riisikol toodangut tootma, tarnima, esitama arveid ja asuma seisukohale, et ta on teinud lepingu alusel mingeid töid ning tal on tekkinud õigus saada nende eest tasu. Kohus nõustub kostjaga. Lepingu punkti 5.2 kohaselt oli kokku lepitud, et pooled sõlmivad igakordselt osatöö teostamise kohta eraldi tellimuse, milles lepitakse kokku kõik osatöö teostamise eritingimused, sealhulgas, kuid mitte ainult, osatöö koosseis, tehnilise parameetrid, töövõtupiirid, alustamise ja lõpetamise tähtaeg, maksumus ja tasumise kord. Lepingu punkti
5.3.järgi koos tellimusega sõlmitakse osatöö ajagraafik, osatöö finantseerimisgraafik ja osatöö frondi graafik, millega lepitakse kokku osatööga seonduvate tegevuste eeldatavad tähtajad ja muud olulised tingimused, mida pooled järgivad tellimuse täitmisel (I kd tl 70,102). Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejalt osatöid seoses 1 805 555 eurot tasustamise nõudega tellinud. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja aktsepteeris hageja töid, oleks heaks kiitnud arved. Kostja ei ole lepingut rikkunud, mistõttu hagejal puudub alus nõuda kostjalt tasu vastavalt Lepingu punktile 18.4. ning mistahes kulude, sh õigusabikulude hüvitamist.
36.Lisaks puudub põhjuslik seos hageja õigusabiarve nr 9440001671 ja kostja tegevuse vahel. Kuigi hageja on seisukohal, et kui kostja oleks oma nõude tasunud, ei oleks hageja pidanud pöörduma Stockholmi Vahekohtusse garantii realiseerimiseks, ei ole see kohtu hinnangul piisav põhjus oma õigusabikulude kostja vastu suunamiseks. Kuigi kostja ja vahekohtumenetluses osalenud Diplomat Stroi Service on hageja hinnangul sisuliselt üks ja sama isik, kuivõrd neil on sama juhatuse liige, ei ole kohtu hinnangul see väide asjakohane. Tegemist on erinevate juriidiliste isikutega, vahekohtumenetluses on hageja õigusabi kulud DSS-lt välja mõistetud. See, et Kasahstani Vabariik ei tunnistanud vahekohtu otsust Kasahstani territooriumil täidetavaks ning hageja ei ole saanud tema kasuks välja mõistetud õigusabikulusid sisse nõuda, ei ole selline asjaolu, mille eest kostja peaks vastutama. Iseenesest ei pea riik iga vahekohtu lahendit tunnustama ja oma territooriumil täitmisele lubama. Ka Eesti Vabariigi TsMS näeb ette võimaluse vahekohtu otsuse mitte tunnustamiseks. Kohtul puudub alus eeldada, et Kasahstani Vabariigi kohtud on vahekohtu otsuse tunnustamata jätmisega teinud teadlikult õigusvastaseid lahendeid. See, et lahend ei ole menetlusosalisele soodne, ei tähenda, et tegemist oleks koheselt ebaseadusliku või õigusvastase lahendiga.
37.Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1781tuleb jätta rahuldamata.
38.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
39.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel hageja saadav kasu olla 50 000 USD. Seega tuleb käesoleva asja hinnaks määrata 6 000 eurot. Menetluskulude jaotus
40.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
41.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
42.TOO Baltiiski Dom esindaja esitas 14.02.2018.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et kostja menetluskulud seisnevad tõlkekuludes 1 581,43 eurot, kantseleikuludes 82 eurot ja lepingulise esindaja kuludes summas 12 129 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 93,3h ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kostja menetluskulud on kokku 13 792,43 eurot. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja vastuväited kostja menetluskuludele
43.Hageja märgib, et 04.07.2017.a vastuse koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 17h asemel 8h. 19.12.2017.a vastuse koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 6,7h asemel 4h. Kostja poolt esitatud arvetel nr 20170118, 20170437, 2018004, 20170438 kajastatud tööd ei pruugi täies ulatuses olla seotud käesoleva tsiviilasjas kohtumenetlusega. Kostja on põhjendamatult suurendanud töömahtu, esitades ebarelevantseid asjaolusid ning valeväiteid. Kohtu põhjendused
44.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab
menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
45.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
46.Esmalt analüüsib kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust tõlkekulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostjale on muu hulgas tekkinud menetluskulud, mis seisnevad tõlkekuludes kogusummas 1 581,43 eurot. Arvel nr 20170272 on kajastatud tõlkekulud kogusummas 777,63 eurot. Kohus leiab, et tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga, kuna 2017.a maikuus ei ole kohtule esitatud mistahes dokumentide tõlkeid. Ka kostja ise ei ole märkinud, millega seoses vastavad tõlkekulud tekkinud on. Arvel nr 20170328 kajastatud tõlkekulud 443,88 eurot loeb kohus põhjendatuks, kuivõrd 04.07.2017.a seisukohale on kostja lisanud kohtuotsuse ja -määruse tõlked (III kd, tlk 48 – 52 pöördel). Arvel nr 20170438 kajastatud tõlkekulu 97,68 eurot on eelduslikult seotud 2017.a septembris teostatud õigusabitoimingutega. 25.09.2017.a menetlusdokumendile ei ole lisatud dokumentide tõlkeid, on vaid esitatud paralleelselt vene- ja inglisekeelsed lepingud, mistõttu leiab kohus, et tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga. Arvel nr 20170494 kajastatud tõlkekulud 67,80 eurot loeb kohus põhjendatuks, kuivõrd 31.10.2017.a on kostja esitanud kohtule tõendite tõlked (III kd, tlk 90 – 96 pöördel). Arvel nr 2018004 on kajastatud tõlkekulud kogusummas 162,24 eurot. Kohus leiab, et tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga, kuna 2017.a detsembris ei ole kohtule esitatud mistahes dokumentide tõlkeid. Kokku loeb kohus kostja tõlkekulusid põhjendatuks 511,68 euro (443,88 + 67,80) ulatuses.
47.Järgnevalt analüüsib kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kantseleikulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostjale on muu hulgas tekkinud menetluskulud, mis seisnevad kantseleikuludes kogusummas 82 eurot. Kohus leiab, et kantseleikulud ei ole õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 mõistes, mistõttu vastaspool ei pea neid hüvitama. Ka Riigikohus on 25.11.2011.a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11 p-is 14 asunud seisukohale, et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka. Kohtu hinnangul on kõikvõimalikud kantselei- või bürookulud juba arvestatud esindaja tunnihinna sisse ning puudub alus nende eraldi vastaspoolelt väljamõistmiseks. Seega jätab kohus selles osas taotluse rahuldamata ning bürookulud kogusummas 82 eurot hagejalt välja mõistmata.
48.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulusid. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja lepingulise esindaja kulude suurus on 12 129 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 93,3h ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: hagi analüüs, suhtlus kliendiga 07.11 – 1,1h; suhtlus kliendiga ja kohtuga 10.11 –
49.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 13.12.2016.a materjalide analüüsiks ning e-kirja koostamiseks kulunud 0,8h. Kohus märgib, et nimetatud kuupäeval ei ole kohtule kostja poolt ühtegi e-kirja saadetud. Kirjest ei ole võimalik tuvastada, kellele vastav e-kiri saadeti, mistõttu ei ole kohtul võimalik nimetatud kulu põhjendatuks ja vajalikuks lugeda. Kohus loeb nimetatud toimingu ajakulu 0,8h ulatuses mittevajalikuks ja põhjendamatuks.
50.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 06.03.2017.a kohtu tegevusele vastuväite koostamiseks kulunud kokku 5,7h. Kohus leiab, et nimetatud toimingu ajakulu on mõneti ülemäärane. Arvestades vastuväite sisu ja selle tegelikku mahtu (ca 3,5 lk) ning asjaolu, et kohus jättis vastuväite 14.03.2017.a istungil rahuldamata, leiab kohus, et vastuväite koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 3h. Kohus loeb toimingu märgitud ajakulu põhjendamatuks ja mittevajalikuks 2,7h ulatuses.
51.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 14.03.2017.a kohtuistungiks valmistumiseks kulunud 2,8h ja sellel osalemiseks kulunud 2,1h. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingute ajakulu on ülemäärane. Kohus loeb kohtuistungil osalemise ajakulu põhjendatuks protokollist nähtuva istungi tegeliku kestvuse ulatuses, s.o käesoleval juhul 50min ulatuses. Kuivõrd tegemist oli eelistungiga, kus valdavalt arutati kohtualluvuse vastuväidet ning kohalduva õiguse temaatikat, siis leiab kohus, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu nimetatud istungiks valmistumiseks on 1h. Seega kokku loeb kohus 14.03.2017.a
kohtuistungiga seotud toiminguid põhjendatuks 1h 50min ulatuses ning ülejäänud osas, s.o 3h 4min ulatuses, mittevajalikuks ja põhjendamatuks.
52.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on perioodil 24.03.2017.a – 25.04.2017.a kliendikohtumisteks kulunud kokku 5,1h. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingute ajakulu on ülemäärane. Kohus möönab, et kliendikohtumised on asjatundliku õigusteenuse osutamise oluline osa, kuid vastaspool ei pea nimetatud kulusid sedavõrd suures ulatuses hüvitama. Kohus leiab, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu kliendikohtumisteks on kokku 2h. Kohus loeb toimingute märgitud ajakulu ülejäänud osas, s.o 3,1h ulatuses, mittevajalikuks ja põhjendamatuks.
53.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 29.05.2017.a – 31.05.2017.a kulunud BIT ja BD ja Windoor vahelise lepingu analüüsimiseks ning arvamuse koostamiseks kulunud 4,6h. Kohus märgib, et nimetatud kuupäeval ega ka mõnel teisel nimetatud ajavahemiku naabrusesse jääval kuupäeval ei ole kohtule kostja poolt ühtegi arvamust saadetud. Kirjest ei ole võimalik tuvastada, kellele vastav arvamus koostati ja saadeti, mistõttu ei ole kohtul võimalik nimetatud kulu põhjendatuks ja vajalikuks lugeda. Kohus loeb nimetatud toimingu ajakulu 4,6h ulatuses mittevajalikuks ja põhjendamatuks.
54.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 14.06.2017.a taotluse koostamiseks kulunud 0,8h. Kohus leiab, et nimetatud toimingu ajakulu on mõneti ülemäärane. Tegemist on menetlustähtaja pikendamise taotlusega, mille sisu on lihtne ja selle tegelik maht on ca 0,3 lk. Kohus loeb taotluse koostamise põhjendatud ajakuluks 0,3h. Kohus loeb toimingu märgitud ajakulu põhjendamatuks ja mittevajalikuks 0,5h ulatuses.
55.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on perioodil 14.06.2017.a – 04.07.2017.a vastuse koostamisega seotud toiminguteks (sh õigusliku positsiooni kujundamisele ja materjalide analüüsile ning kliendisuhtlusele) kulunud kokku 8,5h. Kohus leiab, et nimetatud toimingute ajakulu on mõneti ülemäärane. Tegemist on esialgse vastusega hageja seisukohale seoses Kasahstani õiguse kohaldamise ja tõendamise küsimusega. Samuti taotles kostja tähtaja pikendamist sisulise seisukoha esitamiseks. Menetlusdokumendi on keskpärane ja selle tegelik maht on ca 3,5 lk. Kohus loeb taotluse koostamise põhjendatud ajakuluks 5h. Kohus loeb toimingu märgitud ajakulu põhjendamatuks ja mittevajalikuks 3,5h ulatuses.
56.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on perioodil 18.09.2017.a – 25.09.2017.a vastuse koostamisega seotud toiminguteks kulunud kokku 9,2h. Kohus leiab, et nimetatud toimingute ajakulu on ülemäärane. Menetlusdokumendi sisu on keskpärane, tekstis esineb rohkesti Kasahstani õiguse ja erinevate lepingute sätete tsiteerimist. Dokumendi tegelik maht on ca 4,5 lk. Kohus loeb seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks 6h, mistõttu loeb kohus toimingu märgitud ajakulu põhjendamatuks ja mittevajalikuks 3,2h ulatuses.
57.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja kahel esindajal on 03.10.2017.a kohtuistungiks valmistumiseks kulunud kokku 4h ja sellel osalemiseks kulunud kokku 3,8h. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingute ajakulu on ülemäärane. Kohus loeb kohtuistungil osalemise ajakulu põhjendatuks protokollist nähtuva istungi tegeliku kestvuse ulatuses, s.o käesoleval juhul 2h 50 min (1h 25min x 2) ulatuses. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu nimetatud istungiks valmistumiseks kahe esindaja peale kokku on 3h, kuivõrd mõlemad esindajad olid juba vaidluse asjaoludega varasemalt hästi kursis. Seega kokku loeb kohus 03.10.2017.a kohtuistungiga seotud toiminguid põhjendatuks 5h 50min ulatuses ning ülejäänud osas, s.o 1h 58min ulatuses, mittevajalikuks ja põhjendamatuks.
58.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on perioodil 15.01.2018.a – 16.01.2018.a ja 14.02.2018.a istungiga seotud toiminguteks (sh kliendikohtumiseks, istunguks valmistumiseks ja teeside koostamiseks) kulunud kokku 13,4h. Kohus leiab, et nimetatud toimingute ajakulu on ülemäärane. Kohus, arvestades 16.01.2018.a istungi kestvust (1h 25min) ja kulgu, on seisukohal, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu nimetatud istungiks valmistumiseks kahe esindaja peale kokku on 3h, kuivõrd mõlemad esindajad olid juba vaidluse asjaoludega varasemalt hästi kursis. Kliendikohtumise põhjendatud ajakuluks loeb kohus 0,75h. Teesidega seoses märgib kohus järgmist. Menetlusdokumendi sisu on keskpärane, tekstis esineb rohkesti varasemalt esitatud seisukohtade kordamist. Teadagi ongi teeside puhul tegemist varasemas menetluses esitatud seisukohtade kontsentreeritud kokkuvõttega. Dokumendi tegelik maht on ca 8,5 lk. Kohus loeb teeside koostamise põhjendatud ajakuluks 5h. Kokku on käesolevas lõigus käsitletavate toimingute põhjendatud ajakulu 8,75h, mistõttu loeb kohus toimingute märgitud ajakulu põhjendamatuks ja mittevajalikuks 4,65h ulatuses.
59.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega ning käesoleva tsiviilasja keerukusega.
60.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 65h 13min (93h 18min – 28h 5min), mis kostja lepingulise esindaja tunnihinda (130 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 8 478,17 eurole. Kostja menetluskulud on kokku 575 eurot (lepingulise esindaja kulu 8 478,17 eurot + tõlkekulud 511,68 eurot). Kohus rahuldab kostja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt välja menetluskulud summas 8 989,85 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 4 802,58 euro ulatuses (taotletud summa 13 792,43 eurot – rahuldatud summa 8 989,85 eurot).
61.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (8 989,85 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
62.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
Kohtulahendi põhjendusi muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2019 kohtulahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.