2-15-12354/6 - Rahvusvaheline õigusabi - Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista AS-lt XXX XXX(TOO „XXX“) kasuks menetluskulud summas 800 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisrriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest. Muus osas kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja selles sisalduvad asjaolud XXXlepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik esitas 19.08.2015.a Harju Maakohtule avalduse, milles palub välisriigi kohtulahendi (Kasahstani Vabariigi 12.03.2015.a kohtuotsuse asjas nr 2-3026-15) tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist Eesti Vabariigis. Eelnimetatud otsuse kohaselt rahuldati XXX hagi AS XXX vastu saadud avansisumma nõudes, millega mõisteti AS-lt XXX XXX kasuks võlgnevus summas 50 000 (viiskümmend tuhat) USA dollarit, hagi esitamise päeval Kasahstani Vabariigi Rahvuspanga kehtestatud kursi järgi tengedesse ümberarvestatuna summas 9 043 500 tenget, riigilõiv summas 271 305 tenget, kokku 9 314 805 tenget. Harju Maakohus jättis 24.08.2015.a määrusega avaldaja avalduse käiguta ning andis avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 03.09.2015.a. Avaldaja esitas 02.09.2015.a kohtule taotluse menetlustähtaja pikendamiseks, mida põhjendas asjaoluga, et kuna avaldaja peab originaaldokumendid toimetama tagasi Kasahstani nende apostilleerimiseks vastavalt Kasahstani Vabariigis kehtivale korrale, ei ole avaldajal võimalik täita kohtunõuet kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohus rahuldas avaldaja taotluse ning pikendas puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 30.09.2015.a. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus TsMS § 620 sätestab tingimused tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendite tunnustamiseks, millede täitmisel kuulub välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele. TsMS § 620 lg 2 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. TsMS § 620 lg 3 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis, ilma et selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlust. Siiski võib taotleda selle tunnustamise lahendamist käesolevas peatükis lahendi täidetavaks tunnistamiseks ettenähtud korras, kui tunnustamise üle on vaidlus või kui see on isikule muul põhjusel tema õiguste teostamiseks vajalik. TsMS § 622 lg 1 sätestab esitatava taotluse lisade nimekirja.

2-15-12354 TsMS § 622 lg 1 kohaselt esitatakse välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avaldus kirjalikult ja sellele lisatakse: 1) kohtulahendi ärakiri, mis on tõestatud lahendi teinud kohtu asukohariigi õiguse kohaselt; 2) dokument, mis kinnitab, et kostjale või muule lahendist tulenevale võlgnikule, kes kohtumenetluses ei osalenud, oli õigel ajal kas või kordki vastavalt selle riigi õigusele hagi, kohtukutse või muu menetlust algatav dokument kätte antud; 3) dokument, mis tõendab, et lahendi tegemise riigi õiguse järgi on lahend jõustunud ja täidetav ning kostjale või muule lahendist tulenevale võlgnikule teatavaks tehtud; 4) dokumendid lahendi täitmise kohta, kui seda on juba üritatud täita; 5) dokumendid lahendi täitmise kohta, kui lahendit on juba täidetud; 6) käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud dokumentide vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud tõlked eesti keelde. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kuna on täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevad vorminõuded, kuulub Kasahstani Vabariigi 12.03.2015.a kohtuotsuse asjas nr 2-3026-15 Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamisele AS XXX suhtes. TsMS § 172 lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 sätestatust, tuleb menetluskulud kohtu hinnangul jätta praeguses asjas puudutatud isiku kanda. Avaldaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist puudutatud isiku poolt. Avaldaja on kohtule esitanud taotluse riigilõivu summas 50 eurot ja õigusabikulude summas 819 eurot hüvitamist puudutatud isiku poolt ja antud kulusid tõendavad dokumendid. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist puudutatud isikult summas 50 eurot. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale õigusabi osutatud tunnitasu määraga 130 eurot/h (käibemaksuta). Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel tavapärasest veidi kõrgema tunnitasu määraga, mis käesoleva tsiviilasja puhul ei ole põhjendatud. Käesolev tsiviilasi ei ole tavapärasest keerukam. Avaldaja on esitanud kohtusse avalduse kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. Asja ajaline kestvus ei ole keskmisest pikem. Samuti pole olnud käesolevas tsiviilasjas vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada Euroopa Liidu õigust, mis annaks võimaluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähendusest õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Riigikohus on 11.02.2015.a lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11513; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-

2-15-12354 2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda avaldajale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja esindajal kulunud 09.10.2015.a nõupidamisele kliendiga ning menetluskulude avalduse koostamisele kokku 0,5 tundi. Kohus leiab, et esitatud kulu on osaliselt põhjendamatu. Kuivõrd 0,5 tunni jooksul pidas avaldaja esindaja kliendiga nõupidamist kui koostas menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, lähtub kohus eelnimetatud toimingute ajakulu arvestamisel asjaolust, et kummagi tegevuse jaoks kulus esindajal 15 minutit. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus eelnimetatud toimingute ajakulu 15 minuti võrra, mis kulus esindajal menetluskulude avalduse koostamisele. Riigikohus on 11.11.2014.a lahendi 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et hagejale ei saa panna kohustust hüvitada kostja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud. Riigikohtu hinnangul on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kokku loeb kohus avaldaja menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks summas 800 eurot, millest kulutused õigusabile summas 750 eurot (6,25h x 120 eurot/h) ning 50 eurot riigilõiv. TsMS § 623 lg 7 kohaselt avalduse rahuldamise määrus toimetatakse kätte sissenõudjale ja võlgnikule. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. TsMS § 625 lg 3 kohaselt võib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni välisriigi kohtulahendi sundtäitmiseks rakendada vaid hagi tagamise abinõusid. Võlgnikul on õigus vältida sundtäitmist tagatise andmisega selle summa suuruses, mille tõttu võib avaldaja taotleda otsuse sundtäitmist. Kohtu loal võib täitemenetluses siiski müüa arestitud vallasvara ja hoiustada müügist saadud raha, kui arestitud vara võib hävineda või selle väärtus oluliselt väheneda või kui selle hoidmine on ebamõistlikult kulukas. Lähtudes eeltoodust kuulub käesolev määrus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist.