Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.01.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16549
Tsiviilasi
Windoor AS-i hagi TOO Baltiiski Dom vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1781
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.03.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Windoor AS-i apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Windoor AS (registrikood 10506628), lepinguline esindaja adv Maria Pihlak Kostja/vastustaja TOO Baltiiski Dom (välisriigi registrikood 090540018610, asukoht Kasahstani Vabariik), lepingulised esindajad v/adv-d Asko Pohla ja Martin Männik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 02.03.2018 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Määrata vastustajale hüvitamisele kuuluvate apellatsioonimenetluse kulude rahaliseks suuruseks 1807 eurot.
5.Mõista AS-ilt Windoor välja TOO Baltiiski Dom kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 1807 eurot.
6.AS-il Windoor tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 1807 eurot tasuda TOO-le Baltiiski Dom käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud ja hageja nõue
1.02.11.2016 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1781. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Täitedokumendiks viidatud täiteasjas on Astana linna spetsialiseerunud rahvusvahelise majanduskohtu 12.03.2015 kohtulahend nr 2-3026-15 ja nõude sisuks on võlgnevus 50 000 USD (46 203.53 eurot). Hageja tasaarvestas 04.12.2015 kostja nõude, mille sissenõudmiseks on täiteasi algatatud, oma nõudega, mis tuleneb poolte vahel 02.10.2012 sõlmitud ehituslepingu rikkumisest sissenõudja kui tellija poolt. Hageja ehituslepingujärgse töövõtjana leidis, et kuivõrd ta on täitedokumendist tuleneva tellija nõude oma nõudega summas 1 897 594 eurot kattuvas ulatuses tasaarvestanud, ei ole kostjal hageja vastu sundtäidetavat rahalist nõuet. 04.12.2015 tasaarvestusavaldus oli esitatud tsiviilasja nr 2-15-12354 (Astana linna spetsialiseerunud rahvusvahelise majanduskohtu 12.03.2015 kohtulahendi nr 2-3026-15 Eestis tunnustamise avaldus) menetluse käigus.
3.Nõue, millega hageja kostja nõude tasaarvestas, tulenes 02.10.2012 ehituslepingu rikkumisest kostja poolt. Pooled sõlmisid 02.10.2012 ehituse ja projekteerimise töövõturaamlepingu nr WD20121002AST Kasahstanis Astana linnas asuva Rahvusvaheliste Organisatsioonide konverentsikeskuse ja hotelli klaasfassaadide projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks. Tööde maksumuseks lepiti kokku 25 000 000 eurot. Kostja andmete kohaselt kavatseti ehitusobjekt selle valmimise järgselt üle
anda Kasahstani Välisministeeriumile. Ehituslepingust tulenevate tellija (kostja) rahaliste kohustuste täitmine oli tagatud Kasahstani Välisministeeriumiga seotud ettevõtte TOO Diplomat Stroi Service (DSS) garantiiga (irrevocable first demand guarantee), mille kohta oli hagejale väljastatud 02.10.2012 garantiikiri. Kõiki neid asjaolusid kinnitas kostja mh Kredex Krediidikindlustuse AS-ile, kellega hagejal oli sõlmitud krediidikindlustusleping samast ehituslepingust tuleneda võivate majanduslike riskide kindlustamiseks. Kostja kinnitas, et on kavandatava hotelli ja konverentsikeskuse peatöövõtja, ehitise tellijaks on lõppastmes Kasahstani Välisministeerium; objekti kogumaksumuseks on 132 210 000 eurot, sh esimese etapi maksumus 21 928 149 eurot; hotellikompleksiga seotud garantiikohustuse andjaks on DSS, mille asutajaks on Kasahstani Välisministeerium.
4.Hageja töövõtjana ütles ehituslepingu üles, kuna kostja rikkus kaasabi andmise kohustust ja keeldus tasumast hageja arveid tarnitud materjalide eest. Samuti keeldus garantiiandja DSS tasumast garantiisummat. Seetõttu pöördus hageja vastavalt garantiikirjas sätestatud kokkuleppele ja tingimustele 2014.a lõpus rahalise nõudega garandi vastu Stockholmi vahekohtusse (SCC). SCC mõistis 30.12.2015 otsusega DSS-ilt hageja kasuks välja 22 708 553 eurot. Kasahstani Vabariik keeldus vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täitmisest Kasahstanis.
5.Lisaks garantiiandjale on hageja nõudnud 22 708 553 euro tasumist otse kostjalt. Hageja tegi kostjale 09.06.2014 ehituslepingu erakorralise lõpetamise hoiatuse. 15.12.2014 edastas hageja kostjale ehituslepingu lõpetamise avalduse. 04.02.2015 esitas hageja kostjale nõude tasuda kõik ehituslepingust tulenevad nõuded ja rikkumisega tekitatud kahju kogusummas 18 903 985 eurot. Seejuures viitas hageja, et ei ole veel jõudnud lõpuni kahju arvutustega ning kavatseb esitada täiendava kahju nõude. Kuivõrd kostja eelnevatele meeldetuletustele ei reageerinud, esitas hageja 01.04.2015 täpsustatud kahjunõude 20 810 959.18 eurot. Kostja nõuet ei rahuldanud ja 26.10.2015 kirjaga esitas hageja kostjale veelkord täpsustatud nõude summas 22 708 553 eurot. Täiendav summa hõlmas nii ehituslepingust tulenevaid nõudeid kui otsest varalist kahju, mida hageja oli kandnud ajavahemikus 01.04.2015–26.10.2015. Valdavalt oli tegemist kulutustega õigusabile Eestis ja Kasahstanis, mis oli seotud võlgnevuse sissenõudmisega tehtud toimingutega. Sel perioodil tekkinud täiendava kahju nõudega on hageja kostja sundtäidetava nõude 04.12.2015 avaldusega tasaarvestanud.
6.Kohtuasja, milles tehti täitedokumendiks olev Kasahstani otsus, algatas kostja pärast seda, kui hageja asus tekkinud võlgnevust ning garantiid sisse nõudma. Vaidlus põhines ehituslepingu sõlmimise eelselt 11.04.2012 sõlmitud projekteerimislepingule, mille alusel hageja kohustus projekteerima Astana Rahvusvaheliste Organisatsioonide keskusele (Center of International Organizations in Astana) klaaskupli. Projekteerimislepingu kohaselt tasus kostja hagejale ettemaksuna 50 000 USD. Ülejäänud summa (50 000 USD) tuli tasuda peale seda, kui projektdokumentatsioon oli tellijale üle antud. Hageja koostas projekti ja andis selle kostjale üle. Samas keeldus kostja ülejäänud 50 000 USD tasumisest. 13.01.2015 esitas kostja Kasahstani kohtusse hagi projekteerimislepingu alusel tasutud ettemaksu tagastamiseks põhjendusega, et projekt ei olevat läbinud riiklikku ekspertiisi. Esimese astme kohus rahuldas hagi 12.03.2015. Hageja apellatsioon- ja kassatsioonkaebused jätsid vastavalt Astana apellatsioonikohus ja Kasahstani kassatsioonikohus vastavalt 15.06.2015 ja 26.08.2015 rahuldamata.
7.Kostja ning garantiiandja on DSS sisuliselt samad isikud. Mõlemat ühingut juhib ja kontrollib BB. Asjaolu üle, et BB on kostja esindajaks ja kontaktisikuks, ei ole eelduslikult vaidlust – nii ehitus- kui projekteerimislepingu on tema allkirjastanud. Lisaks kontrollib BB garantiiandjat - 07.08.2014 kohtumisel vastas BB töövõtja esindaja RH küsimusele, et tema võib DSS-i nimel ainuisikuliselt otsuseid teha. Sellele väitele ei vaielnud vastu kohtumisel viibinud Kasahstani Välisministeeriumi esindaja. Täiendavalt tõendab BB tegelikku juhtimist ja kontrolli DSS-i üle asjaolu, et SCC menetluses käitus BB sisuliselt ka DSS-i esindajana. DSS-i seaduslikud esindajad SCC menetluses ei osalenud ning BB andis ütlusi DSS-i positsiooni toetavate asjaolude kohta. Täiendavalt näitab seoseid ühingute vahel ühiste õigusnõustajate kasutamine – nii kostjat kui DSS-i on erinevates menetlustes läbivalt esindanud AB Pohla & Hallmägi ning Kasahstani õigusnõustaja VS.
8.Hageja esitas kostja nõude tasaarvestamiseks advokaadibüroo Baker&McKenzie 17.08.2015 arved, mis kinnitavad töövõtjal tellija lepingurikkumise tõttu tekkinud kahju olemasolu (nr 9440001671, 9440001669 ja 944001670). Arvelt nr 9440001671 summas 78 627.52 USD nähtub, et sellises summas kulusid on hageja kandnud seoses nõude sissenõudmisega garantiiandjalt SCC menetluses. Need kulud on otseses põhjuslikus seoses kostja rikkumisega, kuna hageja pidi võlga sisse nõudma garantiiandjalt ning pöörduma selleks vahekohtusse, kuna kostja keeldus hageja nõuet täitmast. Lisaks vastutab kostja garantiiandjalt võla sissenõudmisega seonduvate kulutuste eest ka seetõttu, et sisuliselt on kostja ja DSS-i näol tegu sama isikuga: mõlemat ühingut juhib ja kontrollib BB. Kuivõrd kostja võlga ei tasunud, tekkisid hagejal lisakulud võla sissenõudmiseks DSS-ilt. Seejuures oleks kostja saanud kahju suurenemise ära hoida, tasudes võla vabatahtlikult kas kostja või DSS-i kaudu.
9.Arve nr 9440001669 seondub õigusabiteenusega, mida hagejale osutati kostja pankrotimenetluse raames juulis 2015. Arve nr 944001670 puhul on tegemist kuludega, mis kaasnesid seoses Kasahstanis pooleli olevate erinevate menetlustega, mis olid seotud kostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega ja kostja poolt võltsitud tõendite esitamisega projekteerimislepingu alusel ettemaksu tagasinõudmise kohtumenetlustes. Juhul, kui kostja oleks hageja lepingust tuleneva tasunõude ja muu otsese varalise kahju nõude õigeaegselt tasunud, ei oleks olnud hagejal vajalik alustada erinevaid menetlusi ega osaleda erinevates menetlustes nõude realiseerimiseks.
10.Hageja poolt osaliselt tasaarvestatud nõue kostja vastu oli tagatud DSS-i garantiiga. SCC 30.12.2015 otsusega mõisteti hagejale välja 22 708 553 eurot, millele lisanduvad intressid. Seega kuigi hageja nõude osas kostja vastu ei ole vahekohus lahendit teinud, on vahekohus sama nõude olemasolu tunnustanud DSS-i vastu, milline vastutab kostja võla eest garantiiandjana. Seejuures esitas DSS arbitraaživaidluses hageja nõude vastu mh samad sisulised vastuväited, mis saab nõudele esitada kostja.
11.Kuivõrd nii kostja kui hageja nõuded olid samaliigilised (rahalised) ning mõlemad nõuded olid muutunud sissenõutavaks, oli hagejal õigus teostada tasaarvestus kostja nõudega. Hageja on esitanud nõuetekohase tasaarvestusavalduse, mille kostja sai kätte. Tasaarvestuse tulemusena ei ole kostjal täieasjas nr 194/2016/1781 sundtäidetavat rahalist nõuet hageja vastu.
12.Hageja vaidles vastu taotlusele hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja viidatud Kasahstani kohtuotsused puudutavad hageja avaldust kostja pankroti väljakuulutamiseks. Seega ei oma Kasahstani kohtute seisukohad menetluses, kus hagi esemeks ei olnud nõude olemasolu või puudumise tuvastamine ja sellega seoses kahju hüvitamine, siduvat õigusjõudu. Kõnealuseid otsuseid ei ole Eestis tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud. Hageja tasaarvestatava nõude puhul on tegemist otsese varalise kahju hüvitamise nõudega, mis põhineb kulutustel õigusabile juulis 2015. Kulutused tegi hageja eesmärgiga nõuda sisse varaline kahju, mis on tingitud kostja poolt ehituslepingu rikkumisest. Pooltevahelise ehituslepingu punkti 19.1 järgi kohaldatakse küsimustele, mida ehituse ja projekteerimise töövõturaamleping ei reguleeri, Kasahstani õigust. Küsimust, kas otsest varalist kahju saab lepingu alusel nõuda, reguleerib lepingu punkt 18.7. Järelikult Kasahstani õigus ei ole selle küsimuse lahendamisel määrav. Lepingus puudub kokkulepe küsimuses, millist õigust lepingule kui tervikule kohaldatakse. Kasahstani õigus puudutab ainult neid küsimusi, mida ei ole lepingus reguleeritud. Hageja viitas rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 33 lõigetele 1 ja 2, leides, et kuna töövõtjaks oli hageja, pidi lepingule iseloomuliku kohustuse, st töö, tegema hageja, kelle peamiseks asukohaks ja juhtorgani asukohaks on Eesti. Seega on leping kõige tugevamalt seotud Eestiga ja sellele tuleb kohaldada Eesti õigust. Nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et lepinguga võetud kostja kohustuste täitmise tagamiseks esitatud garantiikirjale kohaldati Eesti õigust. Selles on pooled eraldi kokku leppinud. Samuti on pooled leppinud kokku Eesti õiguse kohaldamises 06.08.2012 finantseerimislepingule nr WD20120806AST, mille sõlmimine oli ehituse ja projekteerimise töövõturaamlepingu sõlmimise eelduseks. Olukorras, kus teistele raamlepinguga tihedalt seotud lepingutele kohaldatakse Eesti õigust ja vaidlusaluses lepingus endas kohalduva õiguse kokkulepe puudub, tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lõike 5 punktide 4 ja 6 alusel tõlgendada lepingut selliselt, et see allub Eesti õigusele.
13.Seoses Kasahstani õiguse kohaldamisega leidis hageja, et kostja vastutab hagejale tekkinud õigusabikulude eest Kasahstani tsiviilkoodeksi (KTsK) art 350 lõike 1 ja art 349 järgi. KTsK art 350 lõike 1 järgi tuleb võlgnikul, kes enda kohustust rikkus, hüvitada võlausaldajale igasugune rikkumise tagajärjel tekkinud kahju KTsK art 9 lõike 4 alusel. Viidatud sätte järgi kuuluvad kahjuna hüvitamisele väljamaksed, mida kahju kannatanud isik tegi või peab tegema. KTsK art 349 lõike 1 kohaselt on kohustuse rikkumisega tegemist juhul, kui kohustus on jäänud täitmata või on täidetud ebakohaselt (viivitusega, kaup ja tööd on puudustega, rikutud on ükskõik millist muud kohustuse täitmise tingimust); juhul, kui kohane täitmine osutub võimatuks, peab võlgnik koheselt võlausaldajat teavitama. Sama sätte lõike 2 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest pärast võlausaldaja poolt nõude esitamist. Kostja rikkus 02.10.2012 raamlepingu punkti 18.4, jättes hagejale maksmata tasu tehtud tööde eest. Kostja jättis hagejale maksmata arved nr 269 (maksetähtaeg 01.10.2014) ja nr 278 (maksetähtaeg 22.10.2014) ning rikkus muid lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles hageja raamlepingu 15.12.2014 üles. Lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine on kostja kaasabi andmise kohustuse rikkumine lepingu punkti 9.1 tähenduses ning andis hagejale õiguse leping olulise rikkumise tõttu erakorraliselt lõpetada (lepingu punkt 18.2). Kuivõrd kostja hagejale tekitatud kahju hüvitanud ei ole, on kostja oma kohustusi rikkunud. KTsK art 359 lõike 2 järgi eeldatakse, et majandus- ja kutsetegevuses kohustust rikkunud võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Rikkumine on vabandatav juhul, kui esines vääramatu jõud. Puuduvad asjaolud, mis
vabandaksid kohustuse täitmata jätmist vääramatu jõu tõttu ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest.
14.Pooled sõlmisid 12.06.2013 osatööde kokkuleppe hoone klaas-metallfassaadi projekteerimistööde teostamiseks, mille alusel hageja vastavad tööd teostas. Ehituslepingu punktis 1 on defineeritud lepingus kasutatavad mõisted. „Osatöö“ tähendab „Lepingu alusel sõlmitava Tellimuse alusel tellitav ja teostatav konkreetne töö etapp.“ Ehituslepingu punkti 5.2 järgi peab tellimus sisaldama: koosseisu, tehnilisi parameetreid, töövõtupiire, alustamise ja lõpetamise tähtaegu, maksumust ja tasumise korda. Pooled sõlmisid nende tingimuste alusel arvete nr 269 ja 278 aluseks olevad osatööde kokkulepped. Pooltevahelist koostööd reguleeris lepingu lisa 1, mis sõlmiti 02.10.2012 ja mille alusel osutas hageja kostjale teenust ja tegi töid, mis anti üle aktide nr 1 ja 2 alusel vastavalt 11.10.2012 ja 01.11.2012. Nende aktide alusel väljastas hageja arved nr 269 (summas 3 750 000 eurot) ja 278 (1 805 555 eurot). Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 alusel osutas hageja kostjale järgnevat teenust: projekti, klaasfassaadi ja kupli projekti ekspertiis 2 100 000 eurot, klaasfassaadi projekti ümbertegemine 725 000 eurot ja uute konstruktsioonilahenduste väljatöötamine 925 000 eurot. Nimetatud teenuste eest tasu saamise kokkulepe sisaldub ehituslepingu lisa 1 punktis 1.4(b). Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 järgi teostas hageja metalli- ja alumiiniumkonstruktsiooni tootmist ja tarnet vastavalt projektile nr 582 kuupäevaga 18.09.2012. Tulenevalt ehituslepingu lisa 1 punktist 1.4(c) on hagejal õigus tasule. Kostja on arved ja nende aluseks olnud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid enda allkirjaga heaks kiitnud. Allkirjaga heakskiidu andmine aktile ja tööde vastuvõtmine tähendab lisa 1 järgi seda, et kostjal tekkis kohustus hageja väljastatud arved tasuda. Seega on hagejale tekkinud kulud SCC-s ja Kasahstani erinevates kohtuinstantsides põhjuslikus seoses kostja tegevusega arvete maksmata jätmisel. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna asi allub Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtule.
16.Ka ei tingi väidetav tasaarvestus täiteasja lubamatust. Hagi on esitatud põhjendamatult, kuna hageja teostas tasaarvestuse alles peale täitedokumendiks oleva lahendi jõustumist, kuigi väidetav tasaarvestusolukord tekkis juba enne, kui kostja pöördus kohtusse täitedokumendi saamiseks.
17.Hagejal puudub kostja vastu nõue, mida ta saaks kasutada tasaarvestamiseks, kuna kostja ei ole lepingut rikkunud. Hageja esitas Astana linna esimese astme kohtule avalduse kostja pankroti väljakuulutamiseks seoses väidetava võlgnevusega, mis tulenes lepingu rikkumisest. Kohus selgitas 06.04.2015 lahendis, et hageja poolt lepingu alusel esitatud nõue on põhjendamatu. Astana linna kohtu tsiviil- ja haldusasjade apellatsioonikolleegium märkis 17.06.2015 lahendis, et asja läbivaatamisel on kohtu poolt õigesti tuvastatud vaidluse lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, antud kohane hinnang poolte esitatud tõenditele, õigesti rakendatud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Seega on Kasahstani Vabariigi jõustunud kohtuotsustega tuvastatud, et hageja väited kostja poolt lepingu rikkumise kohta on alusetud ja hagejal puudub alus nõuda kostjalt tasu vastavalt lepingu punktile 18.4 ning mistahes kulude, sh õigusabikulude, hüvitamist. Järelikult puudus hagejal nõue
kostja vastu, mida ta oleks saanud kasutada kostja nõude tasaarvestamiseks. Pooltevahelisele lepingule kohaldub Kasahstani õigus.
18.Hageja õigusabikulud ei seondu kostjaga. AB Baker&McKenzie 17.08.2015 arve nr 9440001671 seondub vahekohtumenetlusega Kasahstani äriühingu Diplomat Stroi Servis vastu, mitte kostja vastu. SCC 30.12.2015 lahendiga on nimetatud summa mõistetud välja äriühingult Dipolomat Stroi Servis. Järelikult ei saa nimetatud kulu näol olla tegemist hageja väidetava kahjuga, mida ta oleks saanud nõuda kostjalt. Pelgalt asjaolu, et hagejal ei ole väidetavalt võimalik nimetatud kahju sisse nõuda, ei anna alust selle nõude teistkordseks esitamiseks kostja vastu. Pealegi tõendab hageja esitatud Kasahstani ülemkohtu lahend, et nimetatud kulude näol ei ole tegemist kahjuga, mida hageja saaks nõuda kostjalt Kasahstani õiguse alusel.
19.AB Baker&McKenzie 17.08.2015 arve nr 9440001669 seondub kostja pankrotimenetlusega. Kuna Kasahstani kohtud tuvastasid, et hagejal puuduvad lepingust tulenevad nõuded kostja vastu, ning kostja pankrotti seetõttu välja ei kuulutatud, ei vastuta kostja nimetatud hageja õigusabikulude tasumise eest.
20.AB Baker&McKenzie 17.08.2015 arve nr 944001670 seondub hageja väitel „Kasahstanis pooleli olevate erinevate menetlustega“. Järelikult ei ole need kulud seotud väidetava lepingurikkumisega, vaid nende kulude eest vastutab hageja ise ja võib nõuda nende hüvitamist kolmandatelt isikutelt. Arvel märgitud kulud pidid olema tekkinud enne kohtulahendi jõustumist, kuna arve viimane rida on märgitud Fees ($15,000 cap Appeal DCC*), mis viitab kulule apellatsioonkaebuse esitamisel (ehk enne kohtulahendi jõustumist 15.06.2015). Pelgalt asjaolu, et hagejale esitati arve õigusabi eest 17.08.2015, ei tähenda, et väidetav hageja kahju tekkis arve esitamise ajal peale täidetava kohtuotsuse jõustumist. Seega väidetava kahju hüvitamise nõude osas oli hagejal tekkinud tasaarvestuse olukord enne kohtulahendi jõustumist ja tal oli võimalik oma väidetavat nõuet maksma panna, mistõttu hagi on põhjendamatu.
21.Hagejal puuduvad alused KTsK art 350 lõikele 1 või art-le 349 tuginemiseks, et põhjendada enda väidetavaid nõudeid kostja vastu. Raamleping oli KTsK § 381 mõttes segaleping, sisaldades endas projekteerimis- ja ehitustöö lepingu elemente (KTsK 32. peatüki § 4), töövõtulepingu elemente (KTsK 25. peatüki § 3) ja ehitustöövõtu elemente (KTsK 32 peatüki § 3), millele kohaldusid lepingu punkti 19.1 alusel Kasahstani õigusaktid. Lepingu kohaselt pidi töövõtja asuma teostama osatööd alles peale tellijalt vastava tellimuse saamist, kusjuures lepingu punkti 6.1 kohaselt jõustus tellimus selle poolte poolt allkirjastamisest. Hageja asus enne tellimuse saamist omal kulul ja riisikol tootma ja tarnima. Hageja seisukoht, et ta on teinud osatöid lepingu alusel ning et tal on tekkinud õigus saada nende eest tasu on vastuolus lepingu punktiga 5.2, milles oli kokku lepitud, et pooled sõlmivad igakordselt osatöö teostamise kohta eraldi kokkuleppe. Kasahstani õigusest tuleneb, et tellijal tekib kohustus tasuda töövõtjale alles peale projektdokumentatsiooni väljatöötamist. Samuti raamlepingu lisa 1 punkti 1.4(b) kohaselt eeldab töövõtjale tasu maksmine töö vastuvõtuakti allkirjastamist. Hageja ei saa tugineda punktile 18.4, kuna lepingu lõpetamine ei olnud tingitud kostjast, vaid hagejast, kes rikkus lepingut ega töötanud välja projektdokumentatsiooni ega kooskõlastanud seda tellija ega kompetentsete riigiorganitega. Lisaks on Kasahstani jõustunud kohtuotsustega tuvastatud, et poolte vahel puudus kirjalik kokkulepe olulistes tingimustes, sh summas ja osalise töö
tasustamise korras. Seega on Kasahstani jõustunud kohtuotsustega tuvastatud, et hageja väited kostja poolt lepingu rikkumise kohta on alusetud. Esimese astme kohtu otsus
22.02.03.2018 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja tühistas Harju Maakohtu 04.11.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega oli peatatud täiteasjas nr 194/2016/1781 menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 8989.85 eurot koos viivisega ning jättis kulud kindlaks määramata 4802.58 euro ulatuses.
23.Kohus viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lõigetele 1 ja 2. Pooled ei vaidle, et kohtutäitur Toomas Saarma menetluses on täiteasi nr 194/2016/1781. Sissenõudjana on kostja esitanud täitmisavalduse võlgnikust hageja suhtes võla 50 000 USD (46 203.53 euro) sissenõudmiseks, täitedokumendiks on Astana linna spetsialiseerunud rahvusvahelise majanduskohtu 12.03.2015 kohtuotsus nr 2-3026-15. Nimetatud kohtuotsus on Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahenditega tsiviilasjas nr 2-15-12354 tunnustatud ja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistatud (t I kd lk 18-22, 24-31, 32-38, 40-47). Vaidlust ei ole, et Astana linna spetsialiseerunud rahvusvahelise majanduskohtu otsus on jõustunud 15.06.2015 ning Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused jõustusid 13.09.2016. Vaidlust ei ole ka, et hageja on Harju Maakohtu 14.10.2015 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2016 määrustest tsiviilasjas nr 2-15-12354 tuleneva rahalise kohustuse 2256 eurot vabatahtlikult täitnud (t I kd lk 48).
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas Astana linna spetsialiseerunud rahvusvahelise majanduskohtu kohtuotsuse alusel toimuv täitemenetlus on õiguspärane, kas esinevad täitemenetlust välistavad asjaolud. Eelkõige, kas hageja on kostja nõude kohaselt tasaarvestanud, mistõttu kuuluks täitemenetlus lõpetamisele. Hageja leidis, et tal on nõue kostja vastu, mille ta on kostja nõudega tasaarvestanud, mistõttu on sundtäitmine lubamatu. Kostja leidis, et hageja nõue on alusetu. Kohus hindab, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ja seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
25.Kostja on palunud käesolev tsiviilasi jätta läbi vaatamata põhjusel, et asi ei allu Harju Maakohtule. Kostja leidis, et vaidlus allub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 717 lõike 1 kohaselt vahekohtule, kuna hageja ja kostja on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 1 punkti 6 alusel, tuleks see jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 2 punkti 1 alusel.
26.Maakohus jäi 13.12.2016 määruses (t II kd lk 224-225) väljendatud seisukoha juurde. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse peamiseks esemeks poolte vahel sõlmitud lepingulisest suhtest tulenev vaidlus. Praegune vaidlus puudutab poolte vahel sõlmitud lepingust tõusetunud vaidluse kohta tehtud kohtulahendi alusel Eestis toimuva täitemenetluse lubatavust. Seega on käesolev hagi esitatud õigesti Harju Maakohtule ja käesolevale vaidlusele ei kohaldu raamlepingu punktis 19.4 sõlmitud vahekohtu kokkulepe. Kohus nõustus kostjaga, et juhul, kui hageja oleks soovinud oma lepingust tuleneva nõude väljamõistmist, oleks tal tulnud pöörduda lepingujärgsesse vahekohtusse, kuid antud juhul ei ole hageja soovinud nõude väljamõistmist, vaid on oma nõude kostja nõudega tasaarvestanud. Kostja seisukohast lähtumine muudaks
antud juhul sisutuks tasaarvestuse kui võlaõigusliku instrumendi. Tasaarvestus on poolte subjektiivne kujundusõigus ning pooled ei ole vaidlusaluses lepingus välistanud tasaarvestuse võimalust. Lisaks on Riigikohus märkinud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (lahend nr 3-2-1-134-07). Seega pidas kohus vajalikuks lahendada vaidlus sisuliselt.
27.Hageja esitas kostjale tasaarvestusavalduse 04.12.2015 menetlusdokumendis tsiviilasja nr 2-15-12354 raames (t I kd lk 58). Hageja tasaarvestas kostja 11.04.2012 projekteerimislepingust tuleneva rahalise nõude 50 000 USD hageja 02.10.2012 ehituslepingu täitmata jätmisest tuleneva rahalise nõudega (täiendav kahju hüvitamise nõue, mis tekkis perioodil 01.04.2015– 26.10.2015) summas 1 897 594 eurot kattuvas ulatuses. Hageja selgitas, et kahju on talle tekkinud mh AB Baker&McKenzie 17.08.2015 õigusabikuludest arvete nr 9440001671, 9440001669 ja 944001670 näol (t III kd lk 20 pöördel, II kd lk 21-26).
28.Kohus viitas VÕS § 197 lõigetele 1 ja 2. Kostja leidis, et tasaarvestuse vastuväide sundtäitmisele on lubamatu, kuna tasaarvestuse nõude aluseks olevad asjaolud on tekkinud enne sundtäidetava kohtulahendi jõustumist. Samuti leidis kostja, et hagejal puudub kostja vastu nõue, mida hageja saaks kostjal tema vastu oleva nõudega tasaarvestada.
29.Riigikohus on osundanud, et TMS § 221 lõike 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lõike 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, ei anna TMS § 221 lõike 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-15).
30.Kohus viitas VÕS § 82 lõikele 7. Õigusabiarved, millele hageja kahju tekkimises tugineb, on temale esitatud 17.08.2015. Käesolevas täiteasjas täitedokumendiks olev kohtulahend jõustus 15.06.2015. Kuigi hageja ja talle õigusabi teenust osutanud AB Baker&McKenzie vaheline lepinguline suhe oli tekkinud varem, õigusteenust osutati ajaliselt enne arvete esitamist, tekkis teatud õigusteenuste eest tasumise kohustus hagejal arve saamisega. Seega on kohtu hinnangul tasaarvestusolukord tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist ning hageja ei ole minetanud 17.08.2015 õigusabikulude arvete nr 9440001671, 9440001669 ja 944001670 alusel väidetavalt tekkinud kahju tasaarvestamise õigust.
31.Kostja leidis, et hagejal puudub nõue tema vastu. Kostja tugines mh Astana linna spetsialiseerunud rahvusvahelise majanduskohtu 06.04.2015 lahendile nr 02-4349-15, milles Kasahstani kohus jättis hageja avalduse kostja pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ning Astana linna kohtu tsiviil- ja haldusasjade apellatsioonikolleegiumi 17.06.2015 määrusele tsiviilasjas nr 2a-2716, millega apellatsioonikohus jättis 06.04.2015 lahendi muutmata (t III kd lk 48-52). Viidatud lahenditest nähtuvalt pöördus hageja Kasahstani kohtu poole kostja pankroti väljakuulutamiseks ning
põhistas 5 555 555 euro (1 176 277 660 tenge) suurust nõuet kostja vastu sellega, et avalduse esitamise hetkel oli kostjal kustutamata võlgnevus tarnitud kauba ja täidetud tööde eest arvete nr 269 11.10.2012 ja nr 278 01.11.2012 alusel. Kasahstani kohtute jõustunud kohtulahenditega on tuvastatud, et hagejal puudus nimetatud arvetest tulenev nõue kostja vastu. Samas ei ole hageja tasaarvestanud täitedokumendis kajastatud nõuet arvetest nr 269 ja 278 tulenevate nõuetega, vaid tasaarvestuseks on kasutatud perioodil 01.04.2015–26.10.2015 tekkinud kahju hüvitamise nõuet suuruses 1 897 594 eurot. Seega on kostja viited Kasahstani kohtu lahenditele selles osas asjakohatud. Perioodil 01.04.2015–26.10.2015 tekkinud kahju hüvitamise nõudele 1 897 594 eurot ei ole Kasahstani kohus hinnangut andnud. Kasahstani kohus ei ole kostja viidatud lahendites ka selgesõnaliselt tuvastanud, et kostja ei ole lepingut rikkunud, seega peab kohus andma hinnangu hageja nõude olemasolule.
32.Asja materjalidest nähtub, et AB Baker&McKenzie 17.08.2015 arve nr 9440001669 seondub kostja pankrotimenetlusega (t II kd lk 23-24). Kostja leidis, et kuivõrd Kasahstani kohtud on tuvastanud, et hagejal puudusid nõuded kostja vastu, ning kostja pankrotti seetõttu välja ei kuulutatud, ei kuulu hageja õigusabikulud kostjal hageja vastu oleva nõudega tasaarvestamisele. Kohus nõustus kostjaga. Kuigi Kasahstani kohtute lahenditega menetluskulude jaotust ega suurust kindlaks ei määratud, ei ole kohtumenetluses kaotanud poole menetluskulude hüvitamine selle poole arvel, kelle kasuks kohtulahend tehti, kooskõlas kohtumenetluse põhimõttega, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks lahend tehti. Seega puudub hagejal 17.08.2015 arvest nr 9440001669 tulenev nõue kostja vastu.
33.AB Baker & McKenzie 17.08.2015 arve nr 944001670 (t II kd lk 25-26) seondub ehituslepinguga (construction contract) ega sisalda täpsustusi, millega seoses need kulud on tekkinud. Hageja on selgitanud, et tegemist on kuludega, mis kaasnesid seoses Kasahstanis pooleli olevate erinevate menetlustega, mis olid seotud kostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega ja kostja poolt võltsitud tõendite esitamisega projekteerimislepingu alusel ettemaksu tagasi nõudmise kohtumenetluses. Kostja hinnangul ei ole need kulud seotud väidetava lepingu rikkumisega, vaid nende kulude eest vastutab hageja ise ja võib nõuda nende hüvitamist kolmandatelt isikutelt. Kostja on esile toonud, et arve viimane rida on märgitud Fees ($15,000 cap Appeal DCC*), mis viitab kulule apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohus nõustus kostja järeldusega ning leidis, et arve nr 944001670 viitab erinevatele kohtumenetlustele või õigusvaidlustele kostjaga Kasahstani Vabariigis. Hageja on ise esile toonud, et tal on kostjaga olnud Kasahstani kohtutes erinevaid vaidlusi, ta on esitanud kohtusse ja õiguskaitseorganitele erinevaid proteste ja taotlusi, kuid Kasahstani õigusorganid ei ole hageja kasuks ühtegi lahendit teinud. Seega lähtudes taaskord põhimõttest, et menetluskulud kannab see pool, kelle kahjuks lahend tehti, ei saa olla hagejal kostja vastu ka arvest nr 944001670 tulenevat nõuet. Hageja viited Kasahstani kohtusüsteemi ebausaldusväärsusele ja protektsionismile on asjakohatud.
34.Asja materjalidest nähtub, et AB Baker & McKenzie 17.08.2015 arve nr 9440001671 seondub vahekohtumenetlusega Kasahstani äriühingu Diplomat Stroi Servis vastu (t II kd lk 21-22). Kõigepealt osundas kohus, et tasaarvestada saab vaid vastastikuseid nõudeid. Asja materjalidest nähtub, et Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi (SCC) tsiviilasjas nr 2015/025 esitati kõik nõuded kulude (vahekohtumenetluse kulud, vahekohtunike honorarid, lepinguliste esindajate kulud koos viivisega) hüvitamiseks OOO-le Diplomat Stroi Servis. Hageja on ise selgitanud, et SCC rahuldas hagi
30.12.2015 otsusega ja mõistis Diplomat Stroi Servicelt hagejale välja menetluskulud 200 000 USD ja 26 325.26 eurot õigusabi eest ning 8552.15 USD ja 6186.89 eurot väljamaksete ja kulude eest seoses vahekohtumenetlusega (t I kd lk 128-179, II kd lk 178-199). Seega on arve nr 9440001671 alusel tekkinud õigusabikulud tekkinud vahekohtumenetluses kolmanda isikuga ning need on hagejale välja mõistetud. Kuivõrd Kasahstani kohtud ei tunnustanud SCC lahendit ega tunnistanud seda Kasahstani territooriumil täidetavaks, ei ole selle arve alusel tekkinud õigusabikulusid olnud võimalik hagejal DSS-lt sisse nõuda.
35.Hageja leidis, et kuivõrd kostja rikkus poolte vahel 02.10.2012 sõlmitud lepingut, vabatahtlikult hageja nõuet ei täitnud, kostja suhtes esines pankrotiolukord ning tema suhtes ei olnud vahekohtusse pöördumine mõttekas ja hageja oli sunnitud pöörduma vahekohtu poole garantiiandja suhtes, on tal õigus nõuda kostjalt vahekohtumenetlusega seotud õigusabikulude kui talle kostja tegevusest tuleneva kahju hüvitamist. Hageja tugines raamlepingu punktile 18.7, mille kohaselt, kui lepingu rikkumisega tekib lepingu poolele kahju, on tal õigus teiselt poolelt sisse nõuda otsene varaline kahju. Kohus viitas REÕS § 32 lõikele 1. Raamlepingu punkti 19.1 kohaselt asjaolule, mida käesolev leping ei reguleeri, kohaldatakse Kasahstani Vabariigi õigust (t I kd lk 82, 116). Kohus leidis, et hageja kahju olemasolu tuvastamisel kuulub kohaldamisele Kasahstani õigus.
36.Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale 02.10.2012 raamlepingu 15.12.2014 erakorraliselt üles öelnud (t I kd lk 185-190). Leping on üles öeldud põhjusel, et tellija (kostja) on põhjendamatult keeldunud vastu võtmast fassaadielemente, tellija ei ole taganud töövõtjale vajalikku tööfronti, vajalik betoonkarkass on välja ehitamata ning tellija ei ole kindlustanud kokkulepitud töid kõigi riskide eest ega ole esitanud töövõtjale vajalikku kindlustuspoliisi (t I kd lk 188-189). Raamlepingu punkti 18.4 kohaselt maksab tellija lepingu erakordsel lõpetamisel töövõtja poolt tellijast tingitud asjaoludel töövõtjale viimase teostatud tööde eest tasu proportsionaalselt teostatud tööde mahule ja kompenseerib töövõtjale tema poolt lepingu täitmiseks ostetud materjalid ja muud kaasnenud tegevuste kulud (t I kd lk 81, 115).
37.KTsK art 381 järgi võivad pooled sõlmida lepingu, milles sisalduvad erinevate seadusandluses ettenähtud lepingute elemendid (segaleping). Poolte segalepingulistele suhetele kohaldatakse vastavates osades selliste lepingute seadusandlust, mille elemendid sisalduvad segalepingus, kui muu ei tulene poolte kokkuleppest või segalepingu olemusest. KTsK art 469 punkti 2 kohaselt, kui kaup tarnitakse osadena, mis moodustavad komplekti, toimub kauba eest tasumine peale viimase osa tarnimist. KTsK art 623 kohaselt, kui töövõtulepingus ei ole teostatud töö või selle eraldi etappide eeltasustamine ette nähtud, on tellija kohustatud töövõtjale kokkulepitud hinda tasuma peale töötulemuse lõplikku üleandmist tingimusel, et töö on täidetud nõuetekohaselt ning kooskõlastatud tähtajaks või tellija nõusolekul ennetähtaegselt. Vastavalt KTsK art 667 lõikele 1 oli projekteerimis- ja ehitustöövõtulepingu puhul töövõtja kohustatud tellija ülesandel töötama välja projektdokumentatsiooni ning tellija selle vastu võtma ja selle eest tasuma. KTsK art 669 lõikest 1 tuleneb, et tellija peab tasuma töövõtjale kokkulepitud tasu alles peale kõikide tööde teostamist. KTsK art 670 punkt 2 nõuab, et töövõtja kohustub tellijaga kooskõlastama valmis projekti ja disaini dokumentatsiooni ja vajadusel kooskõlastama selle ka kompetentsete riigiorganitega.
38.Kasahstani jõustunud kohtulahenditega on tuvastatud, et kostjal puudus vaidlusaluste arvete nr 269 (maksetähtaeg 01.10.2014) ja nr 278 (maksetähtaeg 22.10.2014) tasumise kohustus (t III kd lk 48-52). Kasahstani tsiviilprotsessikoodeksi art 76 järgi on jõustunud kohtuotsuse või -määrusega tuvastatud asjaolud eelnevalt läbivaadatud tsiviilasjas kohtule kohustuslikud. Selliseid asjaolusid ei tõendata uuesti teiste tsiviilasjade läbivaatamisel, milles osalevad samad isikud. Seega ei saa Kasahstani õiguse kohaselt samad pooled enam vaielda asjaolude üle, mis on nende vahel jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. Eesti Vabariigi TsMS-i kohaselt tuleb eelpool viidatud kohtulahendeid vaadata kui dokumentaalseid tõendeid. Samas hinnates eelpool viidatud tõendeid kogumis, leidis kohus, et hageja väited kostja poolt raamlepingu rikkumise kohta on põhjendamata. Kasahstani kohus on üksikasjalikult hinnanud arvetest nr 269 ja 278 kostjale tekkinud tasumise kohustust ning on asunud seisukohale, et kostjal puudus arvete tasumise kohustus. Kohtul puudub alus asuda praegu teistsugusele seisukohale, kui on tuvastanud Kasahstani kohtud.
39.Kostja on esile toonud, et töövõtja (hageja) pidi asuma teostama osatööd alles peale tellijalt (kostja) vastava tellimuse saamist, kusjuures lepingu punkti 6.1 kohaselt jõustus tellimus selle poolte poolt allkirjastamisest (t I kd lk 70, 103). Kostja hinnangul asus hageja enne tellimuse saamist omal kulul ja riisikol tootma, tarnima ja arveid esitama. Kohus nõustus kostjaga. Lepingu punkti 5.2 kohaselt oli kokku lepitud, et pooled sõlmivad igakordselt osatöö teostamise kohta eraldi tellimuse, milles lepitakse kokku kõik osatöö teostamise eritingimused, sh, kuid mitte ainult, osatöö koosseis, tehnilised parameetrid, töövõtupiirid, alustamise ja lõpetamise tähtaeg, maksumus ja tasumise kord. Lepingu punkti 5.3 järgi koos tellimusega sõlmitakse osatöö ajagraafik, osatöö finantseerimisgraafik ja osatöö frondi graafik, millega lepitakse kokku osatööga seonduvate tegevuste eeldatavad tähtajad ja muud olulised tingimused, mida pooled järgivad tellimuse täitmisel (t I kd lk 70, 102). Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejalt osatöid seoses 1 805 555 euro tasustamise nõudega tellinud. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja aktsepteeris hageja töid, oleks heaks kiitnud arved. Kostja ei ole lepingut rikkunud, mistõttu hagejal puudub alus nõuda kostjalt tasu vastavalt lepingu punktile 18.4 ning mistahes kulude, sh õigusabikulude, hüvitamist.
40.Lisaks puudub põhjuslik seos hageja õigusabiarve nr 9440001671 ja kostja tegevuse vahel. Kuigi hageja on seisukohal, et kui kostja oleks oma nõude tasunud, ei oleks hageja pidanud pöörduma SCC-sse garantii realiseerimiseks, ei ole see piisav põhjus oma õigusabikulude kostja vastu suunamiseks. Kuigi kostja ja vahekohtumenetluses osalenud Diplomat Stroi Service on hageja hinnangul sisuliselt üks ja sama isik, kuivõrd neil on sama juhatuse liige, ei ole kohtu hinnangul see väide asjakohane. Tegemist on erinevate juriidiliste isikutega, vahekohtumenetluses on hageja õigusabi kulud DSS-ilt välja mõistetud. See, et Kasahstani Vabariik ei tunnistanud vahekohtu otsust Kasahstani territooriumil täidetavaks ning hageja ei ole saanud tema kasuks välja mõistetud õigusabikulusid sisse nõuda, ei ole asjaolu, mille eest kostja peaks vastutama. Iseenesest ei pea riik iga vahekohtu lahendit tunnustama ja oma territooriumil täitmisele lubama. Ka Eesti Vabariigi TsMS näeb ette võimaluse vahekohtu otsuse mitte tunnustamiseks. Kohtul puudub alus eeldada, et Kasahstani Vabariigi kohtud on vahekohtu otsuse tunnustamata jätmisega teinud teadlikult õigusvastaseid lahendeid. See, et lahend ei ole menetlusosalisele soodne, ei tähenda, et tegemist oleks koheselt ebaseadusliku või õigusvastase lahendiga.
41.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1781 tuleb jätta rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
42.Menetluskulud jäid TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
43.Kostja 14.02.2018 menetluskulude nimekirja järgi seisnevad kostja menetluskulud 13 792.43 eurot tõlkekuludes 1581.43 eurot, kantseleikuludes 82 eurot ja lepingulise esindaja kuludes 12 129 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 93,3h ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: hagi analüüs, suhtlus kliendiga 07.11 – 1,1h; suhtlus kliendiga ja kohtuga 10.11 – 0,2h; avalduse koostamine kohtutäiturile 18.11 – 0,5h; materjalide analüüs, Riigikohtu lahendite analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine 21.11 – 3,1h; hagi analüüs, 21.11 – 0,3h; vastuse projekti koostamine 23.11 – 6,7h; vastuse koostamine 24.11 – 1,2h; vastuse täiendamine ja vormistamine, 24.11 – 1,6h; materjalide analüüs, e-kirja koostamine, 13.12 – 0,8h; vastuväite koostamine, 10.02 – 4,6h; vastuväite projekti täiendamine, 06.03 – 1,1h; materjalide analüüs, valmistumine kohtuistungiks, 13.03 – 2,8h; osalemine kohtuistungil, 14.03 – 2,1h; kohtuistungi protokolliga tutvumine, 16.03 – 0,2h; kohtumised kliendiga, 24.03 – 2,0h; materjalide analüüs, kohtumine kliendiga, 25.04 - 2,9h; suhtlus kliendiga 25.04 – 0,2h; materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, 10.05 – 0,8h; Kredexi kohtuotsuse analüüs seoses vaidlusega, ülevaate koostamine kliendile, 12.-17.05 – 1,1h; materjalide analüüs seoses investeerimislepinguga, 25.05 – 0,6h; BIT ja BD ja Windoor vahelise lepingu analüüs, arvamuse koostamine, 29.-31.05 – 4,6h; suhtlus kliendiga, 12.06 – 0,2h; e-kirja koostamine kliendile ja kohtule, 13.06 – 0,4h; taotluse koostamine, 14.06 – 0,8h; õigusliku positsiooni kujundamine, suhtlus kliendiga, 14.06 – 0,6h; õiguslik positsiooni kujundamine, 15.06 – 0,4h; vastuse projekti koostamine Windoor arvamusele, 15.-16.06 – 1,2h; materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, 21.06 – 1,7h; vastuse projekti koostamine, 28.06 – 2,9h; suhtlus kliendiga, 30.06 – 0,2h; vastuse täiendamine kohtule, 03.07 – 1h; vastuse täiendamine ja vormistamine 04.07 – 0,5h; e-kirja koostamine, 05.07 – 0,3h; kohtumine kliendiga, 13.07 – 0,2h; vastuse täiendamine, 18.09 – 7,4h; vastuse täiendamine ja vormistamine, 25.09 – 1,8h; nõupidamised, e-kirja koostamine, 27.09 – 0,8h ettevalmistumine kohtuistungiks 29.09 – 1,5h; nõupidamine kliendiga, 02.10 – 1,7h; ettevalmistumine kohtuistungiks (2 advokaati), 03.10 – 4h; osalemine kohtuistungil (2 advokaati), 03.10 – 3,8h; tõlgete korraldamine ja redigeerimine, 31.10 – 1,2h; vastuse analüüs, 29.11 – 1,6h; nõupidamine kliendiga, 12.12 – 0,2h; e-kirja koostamine, 15.12 – 0,1h; e-kirja koostamine kliendile, 18.12 – 0,8h; materjalide analüüs, vastuse projekti koostamine, 18.12 – 3,7h; vastuse täiendamine ja vormistamine, 19.12 – 1,4h; materjalide analüüs, e-kirja koostamine, 11.01 – 0,8h; kohtumine kliendiga, materjalide analüüs, teeside koostamine kohtulikeks vaidlusteks, 15.01 – 4,4h; ettevalmistumine kohtuistungiks, teeside täiendamine, 16.01 – 4,2h; osalemine kohtuistungil, 16.01 – 2,8h (1,4h x 2 advokaati); teeside täiendamine ja vormistamine, 14.02 – 4,8h. Kostja palus märkida kulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitas, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
44.Hageja esitas kuludele vastuväite, milles leidis, et 04.07.2017 vastuse koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 17h asemel 8h. 19.12.2017 vastuse koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 6,7h asemel 4h. Kostja esitatud arvetel nr 20170118, 20170437, 2018004 ja 20170438 kajastatud tööd ei pruugi täies ulatuses olla seotud käesoleva asja kohtumenetlusega. Kostja on põhjendamatult suurendanud töömahtu, esitades ebarelevantseid asjaolusid ning valeväiteid.
45.Esmalt analüüsis kohus kostja menetluskulusid tõlkekulude osas kokku 1581.43 eurot. Arvel nr 20170272 on kajastatud tõlkekulud kogusummas 777.63 eurot. Tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga, kuna 2017.a mais ei ole kohtule esitatud mistahes dokumentide tõlkeid. Ka kostja ise ei ole märkinud, millega seoses vastavad tõlkekulud tekkinud on. Arvel nr 20170328 kajastatud tõlkekulud 443.88 eurot luges kohus põhjendatuks, kuna 04.07.2017 seisukohale on kostja lisanud kohtuotsuse ja määruse tõlked (t III kd lk 48 – 52 pöördel). Arvel nr 20170438 kajastatud tõlkekulu 97.68 eurot on eelduslikult seotud 2017.a septembris teostatud õigusabitoimingutega. 25.09.2017 menetlusdokumendile ei ole lisatud dokumentide tõlkeid, on vaid esitatud paralleelselt vene- ja inglisekeelsed lepingud, mistõttu leidis kohus, et tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga. Arvel nr 20170494 kajastatud tõlkekulud 67.80 eurot luges kohus põhjendatuks, kuna 31.10.2017 on kostja esitanud kohtule tõendite tõlked (t III kd lk 90 – 96 pöördel). Arvel nr 2018004 on kajastatud tõlkekulud kogusummas 162.24 eurot. Kohus leidis, et tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga, kuna 2017 detsembris ei ole kohtule esitatud mistahes dokumentide tõlkeid. Kokku luges kohus kostja tõlkekulusid põhjendatuks 511.68 euro (443.88 + 67.80) ulatuses.
46.Järgnevalt analüüsis kohus kostja menetluskulusid kantseleikulude osas kokku 82 eurot. Kohus leidis, et kantseleikulud ei ole õigusabikulud TsMS § 175 lõike 1 mõistes, mistõttu vastaspool ei pea neid hüvitama. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1102-11 punktis 14 leidnud, et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka. Kõikvõimalikud kantselei- või bürookulud on juba arvestatud esindaja tunnihinna sisse ning puudub alus nende eraldi vastaspoolelt väljamõistmiseks. Seega jättis kohus bürookulud kogusummas 82 eurot hagejalt välja mõistmata.
47.Alljärgnevalt analüüsis kohus kostja lepingulise esindaja kulusid 12 129 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 93,3h ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kostja esindajal on 13.12.2016 materjalide analüüsiks ning e-kirja koostamiseks kulunud 0,8h. Nimetatud kuupäeval ei ole kostja kohtule ühtegi e-kirja saatnud. Kirjest ei ole võimalik tuvastada, kellele vastav e-kiri saadeti, mistõttu ei ole kohtul võimalik nimetatud kulu põhjendatuks ja vajalikuks lugeda. Kohus luges nimetatud toimingu ajakulu 0,8h ulatuses mittevajalikuks ja põhjendamatuks.
48.Kostja esindajal on 06.03.2017 kohtu tegevusele vastuväite koostamiseks kulunud kokku 5,7h, milline ajakulu on mõneti ülemäärane. Arvestades vastuväite sisu ja selle tegelikku mahtu (ca 3,5lk) ning asjaolu, et kohus jättis vastuväite 14.03.2017 istungil rahuldamata, leidis kohus, et vastuväite koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 3h. Kohus luges toimingu märgitud ajakulu põhjendamatuks ja mittevajalikuks 2,7h ulatuses.
49.Kostja esindajal on 14.03.2017 kohtuistungiks valmistumiseks kulunud 2,8h ja sellel osalemiseks 2,1h. Nimetatud toimingute ajakulu on ülemäärane. Kohus luges istungil osalemise ajakulu põhjendatuks protokollist nähtuva istungi tegeliku kestvuse, s.o 50min ulatuses. Kuivõrd tegemist oli eelistungiga, kus valdavalt arutati kohtualluvuse vastuväidet ning kohalduva õiguse temaatikat, leidis kohus, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu nimetatud istungiks valmistumiseks on 1h. Seega kokku luges kohus 14.03.2017 istungiga seotud toiminguid põhjendatuks 1h 50min ulatuses ning ülejäänud osas, s.o 3h 4min ulatuses, mittevajalikuks ja põhjendamatuks.
50.Kostja esindajal on perioodil 24.03.2017–25.04.2017 kliendikohtumisteks kulunud kokku 5,1h. Nimetatud toimingute ajakulu on ülemäärane. Kohus möönis, et kliendikohtumised on asjatundliku õigusteenuse osutamise oluline osa, kuid vastaspool ei pea nimetatud kulusid sedavõrd suures ulatuses hüvitama. Põhjendatud ja mõistlik ajakulu kliendikohtumisteks on kokku 2h. Kohus luges toimingute märgitud ajakulu ülejäänud osas, s.o 3,1h ulatuses, mittevajalikuks ja põhjendamatuks.
51.Kostja esindajal on 29.05.2017–31.05.2017 kulunud BIT ja BD ja Windoor vahelise lepingu analüüsimiseks ning arvamuse koostamiseks 4,6h. Nimetatud kuupäeval ega ka mõnel teisel nimetatud ajavahemiku naabrusesse jääval kuupäeval ei ole kostja kohtule ühtegi arvamust saatnud. Kirjest ei ole võimalik tuvastada, kellele vastav arvamus koostati ja saadeti, mistõttu ei ole kohtul võimalik nimetatud kulu põhjendatuks ja vajalikuks lugeda. Kohus luges nimetatud toimingu ajakulu 4,6h ulatuses mittevajalikuks ja põhjendamatuks.
52.Kostja esindajal on 14.06.2017 taotluse koostamiseks kulunud 0,8h, milline ajakulu on mõneti ülemäärane. Tegemist on menetlustähtaja pikendamise taotlusega, mille sisu on lihtne ja selle tegelik maht on ca 0,3lk. Kohus luges põhjendatud ajakuluks 0,3h, seega on märgitud ajakulu põhjendamatu ja mittevajalik 0,5h ulatuses.
53.Kostja esindajal on perioodil 14.06.2017–04.07.2017 vastuse koostamisega seotud toiminguteks (sh õigusliku positsiooni kujundamisele ja materjalide analüüsile ning kliendisuhtlusele) kulunud kokku 8,5h, milline ajakulu on mõneti ülemäärane. Tegemist on esialgse vastusega hageja seisukohale seoses Kasahstani õiguse kohaldamise ja tõendamise küsimusega. Samuti taotles kostja tähtaja pikendamist sisulise seisukoha esitamiseks. Menetlusdokument on keskpärane ja selle tegelik maht on ca 3,5lk. Kohus luges taotluse koostamise põhjendatud ajakuluks 5h. Kohus luges märgitud ajakulu põhjendamatuks ja mittevajalikuks 3,5h ulatuses.
54.Kostja esindajal on perioodil 18.09.2017–25.09.2017 vastuse koostamisega seotud toiminguteks kulunud kokku 9,2h, milline ajakulu on ülemäärane. Menetlusdokumendi sisu on keskpärane, tekstis esineb rohkesti Kasahstani õiguse ja erinevate lepingute sätete tsiteerimist. Dokumendi tegelik maht on ca 4,5lk. Kohus luges seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks 6h, mistõttu märgitud ajakulu on põhjendamatu ja mittevajalik 3,2h ulatuses.
55.Kostja kahel esindajal on 03.10.2017 kohtuistungiks valmistumiseks kulunud kokku 4h ja sellel osalemiseks 3,8h, milline ajakulu on ülemäärane. Kohus luges istungil osalemise ajakulu põhjendatuks protokollist nähtuva istungi tegeliku kestvuse, s.o 2h 50 min (1h 25min x 2) ulatuses. Põhjendatud ja mõistlik ajakulu nimetatud istungiks valmistumiseks kahe esindaja peale kokku on 3h, kuivõrd mõlemad esindajad olid
juba vaidluse asjaoludega varasemalt hästi kursis. Seega kokku luges kohus 03.10.2017 istungiga seotud toiminguid põhjendatuks 5h 50min ulatuses ning ülejäänud osas, s.o 1h 58min ulatuses, mittevajalikuks ja põhjendamatuks.
56.Kostja esindajal on perioodil 15.01.2018–16.01.2018 ja 14.02.2018 istungiga seotud toiminguteks (sh kliendikohtumiseks, istunguks valmistumiseks ja teeside koostamiseks) kulunud kokku 13,4h, milline ajakulu on ülemäärane. Arvestades 16.01.2018 istungi kestvust (1h 25min) ja kulgu leidis kohus, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu nimetatud istungiks valmistumiseks kahe esindaja peale kokku on 3h, kuna mõlemad esindajad olid juba vaidluse asjaoludega varasemalt hästi kursis. Kliendikohtumise põhjendatud ajakuluks luges kohus 0,75h. Teesidega seoses leidis kohus, et menetlusdokumendi sisu on keskpärane, tekstis esineb rohkesti varasemalt esitatud seisukohtade kordamist. Teadagi ongi teeside puhul tegemist varasemas menetluses esitatud seisukohtade kontsentreeritud kokkuvõttega. Dokumendi tegelik maht on ca 8,5lk. Kohus luges teeside koostamise põhjendatud ajakuluks 5h. Kokku on käesolevas lõigus käsitletavate toimingute põhjendatud ajakulu 8,75h, mistõttu luges kohus toimingute märgitud ajakulu põhjendamatuks ja mittevajalikuks 4,65h ulatuses.
57.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik ülejäänud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega ning käesoleva tsiviilasja keerukusega.
58.Kokku luges kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 65h 13min (93h 18min - 28h 5min), mis kostja lepingulise esindaja tunnihinda (130 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 8478.17 eurole. Kostja menetluskulud on kokku 8989.85 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 575) eurot (lepingulise esindaja kulu 8478.17 eurot + tõlkekulud 511.68 eurot). Kohus mõistis tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt välja menetluskulud 8989.85 eurot. Menetluskulud jäid kindlaks määramata 4802.58 euro ulatuses (taotletud summa 13 792.43 eurot - rahuldatud summa 8989.85 eurot).
59.Kostja on esitanud TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mistõttu märkis kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (8989.85 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
60.02.04.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja vaidlustab otsuse ulatuses, milles kohus kohaldas vaidluse lahendamisel Kasahstani õigust ja leidis, et hagejal puudub kostja vastu tasaarvestatav nõue. Lisaks vaidlustab hageja menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise.
61.Kohus leidis vääralt, et ehituslepingust tulenevale kahju hüvitamise nõudele tuleb kohaldada Kasahstani õigust. Kohus jättis rahuldamata hageja vastuväite, et
Kasahstani õigus saab puudutada ainult neid küsimusi, mida leping ei reguleeri. Nendele küsimustele, mida leping reguleerib, kohaldub Eesti õigus. Hageja jääb selles osas varasema seisukohtade juurde. Seega tulnuks küsimus, kas ja millises ulatuses on hagejal nõue kostja vastu seoses hagejale juulis 2015 osutatud õigusabiga, lahendada lepingu ja Eesti õiguse alusel. Olukorras, kus hagi on rahuldatud vale õiguse alusel, tuleb alustada asja lahendamisega algusest peale, mistõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule.
62.Kohus hindas Kasahstani 06.02.2015 kohtuotsust vastuoluliselt. Poolte vahel on erimeelsus, kas kostjal lasus enne ehituslepingu ülesütlemist kohustus tasuda hagejale arvete nr 269 ja 278 eest. Kohus, tuginedes Astana linna 06.02.2015 kohtuotsusele, leidis, et kostjal ei lasunud kõnealust kohustust. Kohtu arutluskäik Kasahstani kohtuotsuse kui tõendi hindamisel on vastuoluline, sest ühest küljest on kohus eitanud, et ehituslepingut puudutavaid vaidlusi võiks lahendada tavakohtus, kuid samas käsitles Kasahstani kohtuotsust ehituslepingu kohta Eesti kohut ja pooli siduva dokumendina.
63.Juhul, kui ringkonnakohus peab võimalikuks maakohtu otsuses esinev vastuolu kõrvaldada, palub hageja jätta Kasahstani kohtuotsus kui dokumentaalne tõend tähelepanuta usaldusväärsuse puudumise tõttu. Kasahstani kohus on lahendanud kostja pankroti väljakuulutamise avaldust, mitte hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Siduv õigusjõud saab olla ainult otsuse resolutsioonil. Seega puudub antud juhul res judicata olukord, mis kohustaks Eesti kohtuid andma arvetega nr 269 ja 278 seotud asjaoludele sama tähendus Kasahstani kohtuga. Kasahstani 06.02.2015 kohtuotsust ei ole Eestis tunnustatud. Seega ei saa selle otsuse põhjendavas osas analüüsitud asjaolud olla määrava tähtsusega praeguse hagi lahendamisel. Kasahstani kohtuotsus kostja pankroti väljakuulutamise küsimuses ei saa omada Eesti kohtute jaoks õiguslikku tähendust ka seetõttu, et tegemist on meelevaldse ja nõuetekohaselt põhjendamata kohtuotsusega.
64.Kohus jättis hindamata hageja vastutõendid väitele, et arved nr 269 ja 278 olid esitatud alusetult. Tõendite ühekülgse hindamise tõttu jõudis kohus ebaõigele järeldusele, et kostja ei tellinud hagejalt arvete nr 269 ja 278 aluseks olevaid osatöid. Vastavalt ehituslepingu punktile 1 tähendab „Osatöö“ lepingu alusel sõlmitava tellimuse alusel tellitavat ja teostatavat konkreetset töö etappi. Ehituslepingu punkti 5.2 järgi peab tellimus sisaldama: koosseisu, tehnilisi parameetreid, töövõtupiire, alustamise ja lõpetamise tähtaegu, maksumust ja tasumise korda. Osatööde tellimused olid sõlmitud ehituslepingu 02.10.2012 lisas 1 ja selle alusel tegi hageja töid, mis anti üle aktide nr 1 ja 2 alusel vastavalt 11.10.2012 ja 01.11.2012. Nende aktide alusel väljastas hageja arved nr 269 ja 278. Kohus ei ole neid asjaolusid ega tõendeid analüüsinud. Hageja tööde vastuvõtmine ja arvete heakskiitmine nähtub tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest nr 1 ja 2. Aktist nr 1 nähtuvalt osutas hageja kostjale järgmist teenust: projekti, klaasfassaadi ja kupli projekti ekspertiis 2 100 000 eurot, klaasfassaadi projekti ümbertegemine 725 000 eurot ja uute konstruktsioonilahenduste väljatöötamine 925 000 eurot. Nimetatud teenuste eest tasu saamise kokkulepe oli kirjas ehituslepingu lisa 1 punktis 1.4(b). Akti nr 2 järgi teostas hageja metalli- ja alumiiniumkonstruktsiooni tootmist ja tarnet vastavalt projektile nr 582 kuupäevaga 18.09.2012. Nimetatud teenuste eest tasu saamise kokkulepe oli kirjas ehituslepingu lisa 1 punktist 1.4(c). Kostja kiitis arvete aluseks olnud tööd üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisega heaks. Seega tekkis kostjal ka tööde eest tasumise kohustus. Kohus ei ole nimetatud asjaolusid ega tõendeid analüüsinud.
65.Otsus on põhjendamata osas, milles kohus leidis, et hagejale tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel puudub põhjuslik seos. Juhul, kui kohaldada kahju hüvitamise nõudele Kasahstani õigust, oleks tulnud kohtul analüüsida Kasahstani tsiviilkoodeksi art 350 lõike 1 rakendusala. Nimetatud artikli järgi tuleb võlgnikul, kes enda kohustust rikkus, hüvitada võlausaldajale igasugune rikkumise tagajärjel tekkinud kahju. Kasahstani õigus ei tunnista eraldi kahju ettenähtavuse printsiipi, mistõttu tuleb põhjusliku seose hindamisel kontrollida üksnes seda, kas hagejale tekkinud kahju oli tingitud kostja tegevusest või mitte. Kohus ei ole hageja väiteid põhjusliku seose esinemise kohta hinnanud. Hageja väide on läbivalt olnud, et vahekohtu kulusid ei oleks kaasnenud, kui kostja oleks enda ehituslepingust tulenevad kohustused täitnud. Kuna ta seda ei teinud, tuli hagejal pöörduda vahekohtusse kostja garandi vastu, sest kostja maksejõuetus oli ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud. Hageja kahju ja kostja tegevusetuse vahel on põhjuslik seos. Hagejal on osutunud võimatuks vahekohtus väljamõistetud menetluskulude täitmine garandi vastu. Seega on hagejal õigus nimetatud nõue tasaarvestada kostja nõudega.
66.Hageja vaidlustab ka menetluskulude jaotuse. Kohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 169 lõikeid 1 ja 3. Kohus jättis arvestamata, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks jäi rahuldamata. Samuti esitas kostja 06.03.2017 vastuväite maakohtu 13.12.2016 määrusele, mis jäi rahuldamata. Seega on nimetatud menetluskulu jäetud ebaõigesti hageja kanda. 04.07.2017 ja 14.07.2017 taotles kostja menetlustähtaegade pikendamist. Nimetatud taotluste koostamise kulu ei ole tingitud hageja tegevusest, mistõttu ei ole põhjendatud jätta kulu hageja kanda. 25.09.2017 esitas kostja hulgaliselt uusi tõendeid ja tõi kohtu ette asjaolusid, mida otsus ei käsitle. Seega on põhjendamatu jätta tekkinud kulu hageja kanda. Hageja palus 22.02.2018 vastuväidetes kostja menetluskuludele arvestada, et kostja on tekitanud menetluse viibimist ja esitanud asjakohatuid väiteid ja tõendeid. Kohus ei ole hageja vastavat seisukohta menetluskulude jaotamisel käsitlenud. Asja läbivaatamisel ringkonnakohtus palub hageja seega maakohtu otsuse muutmata jätmise korral jagada ümber menetluskulud selliselt, et arvestataks TsMS § 169 lõigetest 1 ja 3 tulenevate põhimõtetega. Hageja hinnangul tuleb menetluskulude jaotamisel jätta kostja kanda vähemalt 30% menetluses tekkinud kuludest, arvestades lahendamata jäänud taotluste, korduvate menetlust venitanud taotluste ja asjakohatute seisukohtade ja tõendite esitamist. Vastustaja seisukoht
67.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata või alternatiivselt, maakohtu otsuse tühistamise korral lõpetada menetlus TsMS § 654 lõike 5, § 643 lõike 1 ja § 423 lõike 1 punkti 6 alusel, kuna pooled olid sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
68.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks või muutmiseks alused puuduvad, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Muutmata osas ei tuvastanud ringkonnakohus apellatsioonkaebuses etteheidetud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse olulisi rikkumisi maakohtu poolt. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Muutmata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (TsMS § 654 lõige 6). Kolleegium
jaotab ja määrab kindlaks vastustajale hüvitamisele kuuluvate apellatsioonimenetluse kulude põhjendatud ja vajaliku suuruse.
69.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled tasaarvestuseks kasutatud kahju hüvitamise nõude olemasolu üle. Apellant on seisukohal, et maakohus kohaldas ebaõige riigi materiaalõigust ja hindas tõendeid ebaõigesti ning jättis osa esitatud tõenditest ebaõigesti hindamata, mille tulemusena jõudis ebaõigele seisukohale, et 04.12.2015 avalduses esiletoodud kahju hüvitamise nõue hagejal kostja vastu puudub.
70.Kolleegium on seisukohal, et tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda apellandiga, et 02.10.2012 lepingust tulenevale kahju hüvitamise nõudele tuleb kohaldada Eesti Vabariigi õigust. Kolleegium nõustub apellandiga, et tuvastamaks, kas lepingupoolel on tekkinud lepingu rikkumise tõttu kahju, mille hüvitamist ta saab teiselt poolelt nõuda, tuleb olukorras, kus õigussuhtel on eelduslikult kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega, võtta seisukoht, millise riigi materiaalõigus vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuulub. Käesolevas asjas on vaidluse all 02.10.2012 raamlepingust ja sellega seotud asjaoludest tulenevad õigussuhted. Puudub vaidlus, et sellest lepingust tulenevatel õigussuhetel on kokkupuude nii Eesti kui Kasahstani õigusega. Küll aga muudab kolleegium vaidlustatud otsuse punktist 28 nähtuvat kohtu põhjendust, jättes sellest välja viite REÕS-ile ning asendades selle viitega Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 593/2008, 17.juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I“). Tegemist on liikmesriigi kohtu jaoks kohaldamisele kuuluva õigusaktiga, kui esineb vajadus kohaldada liikmesriigi poolt rahvusvahelise eraõiguse norme lepingutele, millised on sõlmitud alates 17.12.2009 ning seda sõltumata sellest kas on tegemist liikmesriigi õigusega või mitte (art 2). Määruse art 3 punkti 1 kohaselt kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust. Sama punkti teise lause kohaselt tuleb valik teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest.
71.Kolleegium on seisukohal, et lepingu tõlgendamise tulemusena tuvastas maakohus asjakohaselt, et pooled olid leppinud kokku lepingust tulenevate vaidluste lahendamise Kasahstani õiguse alusel. Raamlepingu punktis 19.1 oli kokku lepitud, et „Asjaolule, mida käesolev Leping ei reguleeri, kohaldatakse Kasahstani Vabariigi õigust.“ Järgmises lepingupunktis 19.2 oli lepitud kokku, et „Vastuolu korral lepingu ja Kasahstani Vabariigi õiguse vahel kohaldatakse asjaolule Lepingus kokkulepitut.“ Lepingudokumendist nähtub, et pooled olid selles omavahelised õigussuhted sellise põhjalikkusega kokku leppinud, et lepingu täitmise käigus praktiliselt ilmselt oleks puudunud vajadus lisaks lepingudokumendile emma-kumma riigi seadusandluse kohaldamiseks. Lepingulised esindajad ei ole toonud esile elulisi asjaolusid, millest saaks järeldada lepingule kohalduva õiguse osas poolte seisukohti lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Seega lepingudokumenti tervikuna tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et poolte eesmärk oli olulises osas lepingu täitmisega, lõpetamisega jmt tugineda lepingus kokkulepitule, vastuolu korral lepingu ja Kasahstani seadusandlusega tugineda lepingule ja nende asjaolude osas, mida leping ei sisalda, lähtuda Kasahstani õigusest. Teistsugust tahet ei saa järeldada ka samade poolte vahel sama ehitusobjekti suhtes eelnevalt ja hilisemalt sõlmitud lepingutest, kuna neist on lepitud kokku nii ja teisiti, st nii Kasahstani kui Eesti õiguse kohaldamises (11.04.2012 projekteerimislepingu punkti 9.1 kohaselt oli kokku lepitud kohaldada lepingule Kasahstani õigust (t I kd lk 6-12, tõlge 13-20); 06.08.2012 sõlmitud finantseerimiskokkuleppe punktis 3.1 oli selle tehingu suhtes lepitud kokku kohaldada Eesti õigusakte (t III kd lk 216-220, tõlge lk 221-223); sama kuupäeva kandvas investeerimislepingus on osade punktide puhul viidatud Kasahstani seadusandlusele
(nt punktid 4.3, 5.3; t III kd lk 72-74; tõlge lk 95 pöördel-96); 02.10.2012 garantiikirja punktides 7 ja 8 oli kokku lepitud Eesti õiguse kohaldamine (t I kd lk 118-123, tõlge lk 124-125)). Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus tuvastada kohaldavat materiaalõigust ja maakohus lähtus hagejal kahju hüvitamise nõude olemasolu (selle eelduste) tuvastamisel asjakohaselt Kasahstani vastavast materiaalõigusest.
72.Kasahstani tsiviilkoodeksi (KTsK; väljavõte koos tõlkega t III kd lk 24, 25, 90) art 9 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise nõue üks lubatud tsiviilõiguste teostamise abinõuks. Sama sätte lõike 4 kohaselt, kui on rikutud isiku õigusi, võib ta nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist, kui seaduse või kokkuleppega ei ole sätestatud teisiti, ning kahju mõiste tähendab mh kulutusi, mis on kantud või mida tuleb kanda isiku poolt, kelle õigusi on rikutud, vara hävimine või kahjustamine (otsene varaline kahju) ja samuti saamata jäänud tulu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (saamata jäänud tulu). KTsK art 350 lõike 1 kohaselt on võlgnik, kes on rikkunud kohustust, kohustatud hüvitama võlausaldajale rikkumisega tekitatud kahju vastavalt KTsK art 9 lõikele 4. KTsK art 359 lõike 1 kohaselt, kui seaduse või poolte kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti, vastutab võlgnik kohustuse täitmata jätmise ja (või) ebakohase täitmise eest, kui ta on selles süüdi. KTsK art 9 lõike 6 kohaselt, kui rikkumise õiguslike tagajärgede ilmnemine on seotud rikkuja süüga, siis rikkuja süüd eeldatakse, v.a, kui seadusega on sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks esinema üheaegselt järgmised tingimused: kahju olemasolu kannatanul, põhjusliku seose olemasolu kannatanul tekkinud kahju ja kahjutekitaja teo vahel, kahjutekitaja teo õigusvastasus ja kahju tekitaja süü. Seega sarnaselt Eesti õigusega ühe tingimuse puudumisel kahju hüvitamise kohustust ei teki. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja väide, nagu tuleneks KTsK art 350 lõikest 1 võlgniku kohustus hüvitada igasugune kahju, kooskõlas kohtu ette toodud Kasahstani materiaalõigusega.
73.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega põhjusliku seose puudumise tuvastamisel kostja võimaliku 02.10.2012 lepingu rikkumise ja kahjuna esitatud õigusabikulude vahel. Kui eeldada, et kostja tellijana rikkus 02.10.2012 lepingut, oli hagejal õigus kasutada KTsK art 9 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid kostja suhtes. Hageja suunas aga oma nõude 02.10.2012 garantiikirja (koos tõlkega t I kd lk 118-123, 124-125) alusel garandi vastu, kes oli võtnud hageja ees kohustuse, milline ei sõltunud garantiiga tagatavast võlgniku kohustusest ega võlgniku kohustuse kehtivusest (VÕS § 155 lõige 2; vastavalt garantiikirjas kokkulepitule leppisid hageja ja garantii andja kokku, et garantiikirjale kohaldatakse Eesti õigusakte). Seega tekkisid õigusabikulud hagejale seoses kohtumenetlusega garantiikirja alusel garandi vastu ja nendel puudub põhjuslik seos kostja võimaliku lepingurikkumisega. Seonduvalt maakohtu põhjendustega pankrotimenetlusega ja muude menetlustega seonduvate õigusabikulude kohta kaebuses selged vastuväited, millele kolleegium vastama peaks, puuduvad. Kasahstani jõustunud kohtuotsusest nähtuvalt keeldus kohus rahuldamast hageja avaldust kostja pankroti väljakuulutamiseks. Seega esitas hageja põhjendamatu avalduse ja menetluses kasutatud õigusabikulud ei ole põhjuslikus seoses kostjale etteheidetud lepingurikkumisega. Muude erinevate menetluste alusel esitatud arve puhul ei ole hageja tõendanud, milliste menetlustega seoses kulu tekkis, mistõttu ei olnud maakohtul võimalik tuvastada nende osas vajalikku põhjuslikku seost kostja võimaliku lepingurikkumisega.
74.Kuna maakohus tuvastas õigesti põhjusliku seose puudumise hageja poolt kahjuna esiletoodud rahasummade ja kostja võimaliku lepingurikkumise vahel, siis ei oma asja õige lahendamise seisukohalt tähtsust, kas kostja ka tegelikkuses lepingut rikkus.
Ringkonnakohus jätab maakohtu vastava käsitluse vaidlustatud lahendi põhjendustest välja. Menetlusökonoomia põhimõtet järgides ei vasta kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele, millised olid esitatud seoses maakohtu poolt kostja lepingurikkumise puudumise tuvastamisega.
75.Vastuseks vastustaja alternatiivsele taotlusele jätta hagi läbi vaatamata selgitab kolleegium, et nõustub ka selles osas maakohtu põhjendustega. Maakohus tuvastas, et puuduvad alused jätta hagi TsMS § 423 lõike 1 punkti 6 või lõike 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata (maakohtu otsuse põhjenduste punktid 15-17).
76.Kolleegium ei näe alust maakohtu otsuse muutmiseks menetluskulude jaotamise osas. Maakohus rahuldas hagi ja jaotas kulud TsMS § 162 lõike 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 169 lõigetes 1 ja 3 antud võimaluse jätta rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega seotud kulud menetluse tulemusest sõltumata selle menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi esitas kohaldamine on kohtu õigus, mitte kohustus. Tegemist on erandiga kulude ühtse jaotamise põhimõttest, et kulud peaks kandma tervikuna see pool, kes vaidluse kaotab. Erandi kasutamise eesmärgiks peaks olema eelkõige vältida kulude reeglipärasest jaotamisest tulenevat ebaõiglust olukorras, kus asja võitnud pool esitas menetluses rida edutuid taotlusi, väiteid või tõendeid ning kandis seetõttu sisuliselt asjatuid kulutusi, mille hüvitamist vastaspoolelt nõuab. Menetluskulude jaotamisel erandi kohaldamine on kohtu kaalutlusõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid kaalutluspiiride rikkumise korral. Sellist rikkumist maakohtu poolt kolleegium käesolevas asjas ei tuvastanud. Maakohtus esitas hageja kostja poolt töömahu suurendamise ja asjasse puutumatute asjaolude ning valeväidete esitamise alusel menetluskulude vähendamise vastuväite (t III kd lk 164 pöördel). Seda vastuväidet maakohus hindas ja vähendas oluliselt hüvitamisele kuuluvaid kulusid võrreldes kostja poolt taotletuga. Kohtuotsusest järeldub, et maakohus ei näinud alust TsMS § 169 lõike 3 kohaldamiseks. Hageja huvi hüvitada ainult vastaspoole põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud tagas maakohus kulusummade olulise vähendamisega.
77.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
78.Vastustaja esitas taotluse määrata temale hüvitatavate menetluskulude suuruseks kokku 1877 eurot, millest 1807 eurot moodustab lepinguliste esindajate õigusabitasu 13,9 töötunni eest tunnitasuga 130 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kolleegium, tutvunud esindajate apellatsioonimenetluse toimingute ja neile kulunud aja kirjeldusega, on seisukohal, et esiletoodud kulu õigusabile on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lõike 1 mõttes. Arvestades, et kliendiks on välisriigi äriühing, oli esindajatel vajalik kvaliteetse õigusabi osutamiseks kulutada tavapärasest enam aega kliendiga suhtlemisele erinevatel viisidel. Kuigi apellatsioonimenetluses esindab vastustajat kaks vandeadvokaati, ei nähtu nimekirjast, et esindajad oleksid toiminguid dubleerinud ja sellest tulenevalt kliendi õigusabikulusid põhjendamatult suurendanud. Ka vastab õigusabi tunnitasu suurus 130 eurot tsiviilkohtumenetluse praktikas tunnustatud keskmisele sellise teenuse turuhinnale.
79.Vastustaja on 12.12.2018 taotluses toonud eraldi menetluskuluna välja advokaadibüroo kantseleikulu 70 eurot. Kolleegium nõustub viitega Riigikohtu
lahendile nr 3-2-1-102-11 (punkt 14) ka selles osas maakohtuga, et tegemist ei ole menetluskuluga, mida vastaspool peaks täiendavalt vandeadvokaadist lepingulise esindaja õigusabikulule menetlusosalisele hüvitama. Kõikvõimalikud kantselei- või bürookulud on juba arvestatud lepingulise esindaja tunnihinna sisse. Seega selles osas jääb vastustaja taotlus rahuldamata.
80.Vastustaja esitas ka taotluse menetluskulude tasumisega viivitamisel korral viivise väljamõistmiseks apellandilt. Nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 177 lõike 4 alusel.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.