1.Jätta rahuldamata XxxOÜ hagi XxxOÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses XxxOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 28.07.2015. a esitatud hagiavalduse kohaselt tegi XxxOÜ 20.01.2015. a hinnapakkumise XxxOÜ-le DN15-DN250 torustiku montaažiks. Hinnapakkumises sisaldusid aurusti montaaž ja paigaldamine (43 komplekti), kalorifeeride montaaž (12 komplekti).
Hinnapakkumine oli kostja poolt aktsepteeritud, mille tulemusena on 26.01.2015.a ehituse alltöövõtulepingu nr 2-132/1 allkirjastamine. Lepingu üldsummaks on 99 800 eurot (lepingu p 5.1), millele lisandub käibemaks. Vastavalt Lepingu punktile 5.1 tööde akteerimine toimub kord kuus
25.Kuupäeva seisuga. Hageja täitis endale võetud kohustusi korrektselt ning nõuetekohaselt, teostades hinnapakkumises ja Lepingus nimetatud kohustused DN15-DN250 torustiku montaažimisel, aurusti montaažimisel ja paigaldamisel, kalorifeeride montaažimisel. Kostja pole esitanud hageja nimele mingeid pretensioone, märkusi ega vastuväiteid ülalnimetatud lepingu täitmise kohta. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele (suulised ja telefoni teel) jättis kostja oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitmata. Hageja poolt olid koostatud alljärgnevad tööde üleandmise-vastuvõtuaktid: 06.04.2015 koostas hageja teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt; 21.04.2015 koostas hageja teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 5 summas 10 144,80 eurot; 25.05.2015 koostas hageja teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 6 summas 23 030,40 eurot. Kuivõrd hageja ei saanud eelnimetatud aktidele vastukaja, siis saatis hageja kostjale tasumiseks arved. Kuivõrd kostjalt pole esitatud seoses teostatud tööde aktis aktsepteeritavate tööde kohta ühtegi põhjendatud vastuväidet või pretensiooni, siis loetakse aktid aktsepteerituteks ja väljastatakse sellekohased teenusarved. Märkimisväärne, et tööd on 100 % ulatuses teostatud vastavalt esitatud hinnapakkumisele, Lepingule ja pooltevahelisele kokkuleppele. Hageja rõhutas, et kuivõrd kostjalt ei ole laekunud ühtegi põhjendatud pretensiooni teostatud tööde osas, siis võib lugeda tööd kogu mahus aktsepteerituks. 28.05.2015 esitas hageja kostjale arve nr 1615 üldsummale 27 636,48 eurot, arvet tähtaegselt ei tasutud. Hageja rõhutab, et arve nr 1615 tasumise tähtaeg oli 08.06.2015. 06.04.2015 esitas hageja kostjale arve nr 0515 üldsummale 1987,20 eurot, arvet tähtaegselt ei tasutud. Hageja rõhutab, et arve nr 0515 tasumise tähtaeg oli 10.04.2015. 21.04.2015 esitas hageja kostjale arve nr 0615 üldsummale 486,00 eurot, arvet tähtaegselt ei tasutud. Hageja rõhutab, et arve nr 0615 tasumise tähtaeg oli 21.04.2015. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda ka viivist. Viivis kokku hagiavalduse esitamise päeva seisuga moodustab 362,74 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude 30 109,68. eurot, 28.07.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 362,74 eurot ning viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras põhinõudelt (30 109,68 eurot) alates 28.07.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Ühtlasi palub hageja, et kohus kohustaks kostjat hüvitama võla sissenõudmise kulusid summas 40 eurot. Kostja vastus
2.Kohtule 18.09.2015. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja on seisukohal, et ta on tasunud hagejale tema poolt alltöövõtulepingus teostatud tööde eest rohkem, kui hageja poolt on tegelikult töid teostatud. Lepingu kohaselt pidi hageja teostama tööd vastavalt projektile tähtaegselt ja kvaliteetselt. Käeoleva aasta maikuus selgus, et hageja ei suuda töid teostada kvaliteetselt, mistõttu seadis ohtu ka lepingu täitmise tähtaja. Kostja teavitas 08.05.2015 ja 19.05.2015 hagejat nende poolt teostatud ebakvaliteetsete keevisühenduste olemasolust, millele hageja ei reageerinud, vaid jätkas ebakvaliteetsete tööde tegemist.
Eeltoodud põhjustel oli kostja sunnitud hagejale esitama 26.05.2015 alltöövõtulepingu nr 2-132/1 ülesütlemise teate, mille peale hageja lahkus objektilt. 29.05.2015 koostas kostja koos Xxx OÜ-ga hageja poolt teostud tööde mahu ja kvaliteedi ülevaatuse akti. Aktist nähtub, et torud asuvad erinevatel kõrgustel, torustiku keevituseks on vajalik torud demonteerida, torukandurid viia samale kõrgusmärgile ning torud uuesti monteerida. Vastavalt 02.06 2015 hinnapakkumisel on praaktööde parandamise maksumuseks 7350 EUR, millele lisandub käibemaks. Hageja jättis tasumata arved 04.05 kuni 24.05 2015 kasutatud tõstetööde eest summas 2734,50 EUR (millele lisandub käibemaks) ESTRIDER OÜ-le, seades nii ohtu edasiste tööde teostamise tähtajad peale alltöövõtulepingu ülesütlemist. Seetõttu oli kostja sunnitud tasuma hageja poolt tasumata tõstetööde eest summad, mida pidi tegelikult tasuma hageja. 29.05.2015 fikseeriti tööfrondi ülevaatuse aktiga hageja poolt Xxxkeskuse C-korpuse objektil teostatud tööde maht ja kvaliteet. Kostja arvutuste kohaselt oli hageja poolt teostatud töid seisuga 29.05.2015 kogu lepingu maksumusest 16,9% ulatuses s.o. summas 16 866,20 EUR, millele lisandub käibemaks. Kostja on tasunud hagejale käeolevaks ajaks kokku 18 404,40 EUR, millele lisandub käibemaks, milles pole poolte vahel vaidlust. Hageja praaktööde ümbertegemise vajadusest tingituna on kostja tasunud uuele alltöövõtjale 7350 EUR ja hageja poolt tasumata tõstetööde eest 2734,50 EUR. Summadele lisandub käibemaks. Seega on kostja tasunud 16,9 %-le vastava 16 866,20 EUR asemel juba käesolevaks ajaks kokku 28 488,90 EUR. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära hageja, kostja ja nende esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
4.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 26.01.2015. a ehituse alltöövõtulepingu nr 2132/1, mille alusel hageja teostas kostja ehitusobjektil torustiku montaaži ja paigalduse (tl 13). 06.04.2015 koostas hageja torude paigaldamise tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 26). 21.04.2015 koostas hageja torude paigaldamise ja montaažitööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 5 summas 10 144,80 eurot (tl 31). 25.05.2015 koostas hageja kinnistugede paigaldamise, montaaži ja keevitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 6 summas 23 030,40 eurot (tl 29). 5.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hagejale teostatud tööde osas ühtegi pretensiooni esitanud, mistõttu tuleb lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks (tl 6). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et töövõtja tasu on muutunud sissenõutavaks vastavalt VÕS § 637 lg 4 (tl 7). 6.Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et töövõtja on töövõtulepingut rikkunud, mille tulemusel on kostja pidanud praaktööde ümbertegemiseks tasunud uuele alltöövõtjale 7 350 eurot ning kostjale tekkis lisaks kahju seetõttu, et hageja jättis tasumata tõstetööde eest esitatud arve summas 2 734,50 eurot, mille kostja tasus ESTRIDER OÜ-le hageja eest (tl 52). Hageja poolt teostatud ebakvaliteetse töö tõttu esitas kostja 26.05.2015. a hagejale lepingu ülesütlemise avalduse (tl 64). Kostja hinnangul moodustab lepingu ülesütlemise hetkeks hageja poolt teostatud töö lepingu mahust 16,9 %, mis on 16 866,20 eurot. Kostja on hagejale tasunud lepingu täitmisena 28 488,90 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu põhjendamatu (tl 77).
7.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui
lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Hageja leiab, et tehtud tööde eest on tasu sissenõutavaks muutunud, kuna tööd teostatud, mis nähtub tööde üleandmise- vastuvõtmise aktidest. Hageja möönab, et praaktööd tuleb ümber teha, kuid ei pea ennast praaktöö eest vastutavaks, kuivõrd hagejani ei jõudnud info praaktöö kohta (tl 103).
8.Kohus hageja väidetega ei nõustu. TsMS § 328 lg 1 järgi menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul ei ole hageja kohtule tõeseid andmeid esitanud. Hagiavalduses on hageja kinnitanud, et kostja ei ole hagejale teostatud tööde ning koostatud üleandmise – vastuvõtmise aktide osas mingeid pretensioone esitanud, mistõttu peaks kohus lugema teostatud tööd kostja poolt aktsepteerituks (tl 6). Käesolevas menetluses on kohtule esitatud tõendid, millest nähtub, et kostja esitas 19.05.2015. a pretensiooni praaktöö kohta ning palus kogu töö ümber teha (tl 81). Töö lepingu tingimustele mittevastavuse tõttu ütles kostja 26.05.2015. a lepingu punkt 8.2. alusel alltöövõtulepingu üles (tl 64). Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendamatult väitnud kohtule, et kostja on hageja poolt teostatud tööd pretensioonideta aktsepteerinud.
9.VÕS § 655 lõike 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lõike 2 kohaselt ei kohaldata § 655 lõikes 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. 06.04.2015 esitas hageja kostjale arve nr 0515 summas 1987,20 eurot (tl 32). 21.04.2015 esitas hageja kostjale arve nr 0615 summas 486 eurot (tl 33). 28.05.2015. a esitas hageja kostjale arve nr 1615 summas 27 636,48 eurot (tl 34). Kohtu hinnangul puudub hagejal tasunõue kostja vastu. Hageja on esitanud arve 0515 pretensiooni nr 1 alusel. Hageja leiab, et tasunõude aluseks on lepingu lisa p 7, mille alusel on õigus nõuda leppetrahvi töömaakoosolekult puudumisel (tl 19). Kostja kinnitusel on ta arve nr 0515 juba tasunud summas 6 600 eurot. Kostja eitab sellise pretensiooni saamist ning hageja ei ole seda ka kohtule esitanud (tl 105). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Kohus nõustub kostjaga selles, et nimetatud säte puudutab objekti vastutavaid isikuid - objektijuhte ja projektijuhte, mitte aga objektil viibivaid keevitajaid. Hageja leiab, et tal on kostja vastu tekkinud nõue seoses 14.04.2015 objektil torude ühest kohast teise tõstmisega (tl 105). Pooltevahelise lepingu kohaselt (tl 24) alltöövõtja teostab omal kulul kõik seadmete ja materjalide tõsteoperatsioonid. Kohtu hinnangul puudub eeltoodust tulenevalt hagejal kostja vastu tasunõue seoses materjali objektil ümberpaigutamisega.
10.Hageja on esitanud 25.05.2015. a koostatud akti nr 6 alusel 28.05.2015. a arve nr 1615 ning leiab, et kostja võlgneb teostatud tööde eest hagejale 27 636,48 eurot (tl 34). Kohtu hinnangul ei vastanud hageja teostatud töö VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestatule, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kokkulepitud tasu. Käesolevas menetluses tuvastatud põhjal on vaidlusalune akt ja arve koostatud ajal, mil hageja oli juba teadlik puudustega teostatud töödest. Kohtule on esitatud Xxx OÜ poolt teostatud XxxC-korpuse tööfrondi ülevaatuse akt, millest nähtub, et 07.05.2015. a ja 28.05.2015. a läbiviidud keevisõmbuste kvaliteedi kontrolli käigus tuvastati praaktöö, mis tuleb uuesti teha (tl
55-56). 07.05.2015. a ja 25.05.2015. a teostatud röntgen defektoskoopia käigus tuvastati kokku 15 praak keevisümbrist (tl 62, 63). Hageja möönab, et 19.05.2015. a e-kirja (tl 81) saamisel parandas hageja ühe keevisümbrise (tl 103). Ülejäänud praaktööd parandas Xxx OÜ ning kostja tasus tööde parandamise eest 7 350 eurot (tl 82). Kostja pidas puudustega teostatud montaaži ja keevistööd oluliseks rikkumiseks, kuivõrd kokku tuli ümber teha 32 keevist (tl 82). Kohtu hinnangul on mõistetav kostja soov lasta puudustega teostatud tööd parandada ning teostamata tööd lõpetada kolmandal isikul (tl 82-83). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejale tasunud lepingu täitmisena 28 488,90 eurot (tl 52, 105). Kostja on esitanud kohtule kalkulatsiooni (tl 86-89), millest nähtub, et hageja on saanud kostjalt lepingu täitmisena rohkem kui ta õigustatud on. Lisaks on kostja tasunud 02.06.2015. a hageja eest ESTRIDER OÜle perioodil 04.05. kuni 24.05.2015. a teostatud tõstetööde eest 30.05.2015. a arve summas 2 734,50 eurot (tl 59-61). Seadmete ja materjalide tõstetööd pidi hageja teostama omal kulul (tl 24). Hageja põhjendusi selle kohta, et arve tasumata jätmine oli tingitud kostjast, kuna kostja ei tasunud hagejale teostatud tööde eest, kohus veenvaks ei pea, kuna hageja poolt kostjale esitatud arve nr 1615 maksetähtaeg oli alles 08.06.2015. a (tl 34). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud. Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.