Law Office Storm & Mets OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus ACCA vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtunikuabi 20.01.2016 määrus maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Law Office Storm & Mets OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Law Office Storm & Mets OÜ (registrikood 12029233, asukoht Rävala 8, 10143 Tallinn), prokurist Marjel Mõis Võlgnik: ACCA (sünniaeg XX.XX.XXXX, elukoht:
XXXXXXXX XX, XX-XXX XX XXXXXX,
XXXXXX XXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtunikuabi 20.01.2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
1.Law Office Storm & Mets OÜ (avaldaja) esitas 04.09.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ACCA (võlgnik) vastu 264 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks.
2.Avalduse ja täpsustavate e-kirjade kohaselt on võlgnik sõlminud Molde Internet Solutions OÜ-ga teenuse osutamise lepingu, mille alusel saatis äriühing võlgnikule auto hindamisakti võlgniku poolt eelevalt esitatud andmete alusel ning võlgnik kohustub maksma selle eest äriühingule tasu. Võlgnik osutatud teenuste eest ei maksnud. Teenuseid on võlgnikule osutatud interneti vahendusel sõlmitud kauglepingu alusel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/83/EL art 2 p 7 kohaselt on kaugleping kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud leping, mis sõlmitakse organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel ilma kaupleja ja tarbija üheaegse füüsilise kohalolekuta, kasutades eranditult kas üht või mitut kaugsidevahendit kuni ja kaasa arvatud ajani, millal leping sõlmitakse. Maksekäsu kiirmenetluses märgitud nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist Euroopa Parlamendi ja Nõudekogu määruse nr 1215/2012 (Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrus) art 17 p-s 1 c sätestatud lepinguga.
3.01.07.2014 nõude loovutamise lepinguga on Molde Internet Solutions OÜ loovutanud avaldajale võlgniku vastu oleva nõude. Esimese astme kohtu määrus
4.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtunikuabi 20.01.2016 määrusega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus läbi vaatamata.
5.Kohtunikuabi leidis määruses, et võlgniku elukoht on avaldaja andmetel XXXXXXXX XX, XX-XXX XX XXXXXX, XXXXXX XXXXXXXX. Eesti Rahvastikuregister päringule vastet ei anna.
6.Vastavalt Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 p-le 1 c ja art 18 p-le 2 võib küsimustes, mis on seotud lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse, algatada teine lepinguosaline menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
7.Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 19 kohaselt võib artiklite 17 ja 18 sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.
8.Kohtu poolt 12.11.2015 avaldajale saadetud järelpärimisele, kas avaldaja ja võlgniku vahel on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe, vastas avaldaja esindaja järgnevalt: „Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 p 1 sätestab, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks art 6 ja art 7 p-i 5 kohaldamist, kui tegemist on: c) lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ja nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Viidatud art 7 p 5 sätestab, et isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis võib esitada hagi teises liikmesriigis filiaali, esinduse või muu üksuse
tegevusest tuleneva vaidluse puhul selle paiga kohtutesse, kus filiaal, esindus või muu üksus asub.”
9.Käesolevas menetluses on avaldus esitatud tarbijast võlgniku vastu, kelle elukoht on Rootsi Kuningriigis ja kellel ei ole filiaali, esindust ega muud üksust Eesti Vabariigis. Tegemist on Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 p-s 1 c sätestatud lepinguga. Kohtualluvuse kokkulepet avaldaja kohtule ei esitanud. Asjas ei esine Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art-s 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda artiklites 17 ja 18 sätestatud regulatsioonist.
10.Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev antud asja menetlema ning seetõttu jättis kohtunikuabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel avalduse läbi vaatamata. Määruskaebus
11.Määruskaebuses palub avaldaja kohtunikuabi määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata tsiviilasja kohtualluvus Eesti kohtule.
12.Avaldaja hinnangul, et ei ole võlgnik tarbija Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrus art 17 p 1 mõttes. Nimelt on eelnimetatud määruse artiklis käsitletud tarbijat kui isikut, kes on sõlminud lepinguid oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil. Avaldaja selgitab kohtule, et võlgnik ostis auto hindamise teenust, et oma kutsetegevuse käigus auto maha müüa. Teenuse osutaja (Molde Internet Solutions OÜ), kes igapäevaselt seda teenust sadadele inimestele osutab, teab pikaajalise kogemuse põhjal, et 90 % klientidest, kes seda teenust kasutavad on füüsilised isikud, kes tegelevad igapäevaselt autode kauplemisega. Seega ei ole võlgniku puhul tegemist tarbijaga ja kohtualluvuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda määruse 2. jaos sätestatud valikulise kohtualluvuse sätetest ning avaldaja on kasutanud Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p-st 1 a tulenevat õigust esitada lepinguid puudutavates asjades hagi selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus.
13.Alternatiivselt leiab avaldaja, et tulenevalt Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 p-st 1 c on käesolevas asjas võimalik kohaldada art 7 p-i 5. Maakohus on tõlgendanud art 7 p-i 5 ebaõigesti. Eelmainitud sättes on antud vaidluse puhul isikuks ilmselgelt tarbija ehk füüsiline isik, sest filiaali, esindust või muud üksust saab omada üksnes juriidiline isik (antud juhul on selleks Molde Internet Solutions OÜ kui teenuse osutaja). Molde Internet Solutions OÜ asub Eesti Vabariigis, teenust on isikule osutatud Eesti Vabariigis ning tegemist on Molde Internet Solutions OÜ tegevusest tuleneva vaidlusega.
14.Lisaks ei piira ega koorma asja menetlemine Eesti kohtus üleliigselt võlgniku õigusi või võimalust kohtumenetluses osalemiseks. Menetluse edasine käik
15.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 04.03.2016 määrusega vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust kohtunikuabi määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 pga 1 jätab ringkonnakohus kohtunikuabi määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et võlgniku puhul ei ole tegemist tarbijaga. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud füüsilise isiku vastu ning toimiku
materjalidest ei ilmne, et võlgnik oleks sõlminud lepingu seoses oma kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega. Seega tuleb eeldada, et tegemist on tarbijaga. Avaldaja väited selle kohta, et leping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses on paljasõnalised ja tõendamata.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja tõlgendanud ebaõigesti Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p-i 5 ning samuti on avaldaja tõlgendus art 17 p-le 1 c koostoimes art 7 p-ga 5 meelevaldne. Avaldaja leiab, et kuna Molde Internet Solutions OÜ puhul on tegemist juriidilise isikuga, siis on art 7 p-i 5 järgi võimalik esitada võlgniku vastu hagi äriühingu asukohajärgsesse kohtusse.
19.Ringkonnakohus märgib esmalt, et äriregistri väljavõtte kohaselt ei ole Molde Internet Solutions OÜ puhul tegemist filiaali, esinduse või muud üksusega art 7 p 5 tähenduses. Ka Euroopa Kohus on öelnud, et „filiaali, esinduse või muu asutuse mõiste eeldab äritegevuse kohta, mis esineb emaettevõtja järjepideva laiendusena ning millel on juhatus ja varalised vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega (Euroopa Kohtu otsused C-33/78 (Somafer SA vs. Saar-Ferngas AG), p 12; C-139/80 (Blankaert & Willems vs. Trost), p 11).
20.Teiseks märgib ringkonnakohus, et isegi kui Molde Internet Solutions OÜ puhul oleks tegemist filiaali, esinduse või muud üksusega, siis ei saaks art 7 p-i 5 käesolevas vaidluses kohaldada. Art 7 p 5 eesmärgiks on tagada hagi esitamise võimalus äriühingu vastu selle paiga kohtusse, kus asub filiaal, esindus või muu üksus, kui tegemist on filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tuleneva vaidlusega. Määruskaebuse väidetest nähtuvalt on avaldajat eksitanud art 7 p-s 5 sisalduv mõiste „alaline elukoht“. Ringkonnakohus toob välja, et määruse inglise keelses versioonis on mõiste „alaline elukoht“ asemel mõiste „domicile“. Art 63 raames on mõistet „domicile“ tõlgitud eesti keeles juriidiliste isikute kohta mõistena „alaline asukoht“, mistõttu tuleb kohtu hinnangul viiteid alalisele elukohale lugeda juriidiliste isikute puhul viideteks alalisele asukohale.
21.Ka oleks avaldaja poolt määruskaebuses välja toodud tõlgendus art 17 p-le 1 c ja art 7 p-le 5 vastuolus Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse olemusega. Nimelt ütleb määruse preambula p 18, et kindlustus-, tarbija- ja töölepingute puhul tuleks nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad. Määruse preambula p 19 lisab, et kui tegemist ei ole kindlustus-, tarbija- või töölepinguga, mille puhul on pädeva kohtu kindlaksmääramise vabadus piiratud, tuleks austada poolte lepinguvabadust, kui käesolevas määruses sätestatud erandliku kohtualluvuse alustest ei tulene teisiti. Seega tuleb ka Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse preambula sätetest, et määruse eesmärk on kaitsta tarbijat kui nõrgemat lepingupoolt. Samuti ei saa art 17 lg p-i 1 c ja art 7 p-i 5 koos tõlgendades asuda seisukohale, et äriühingut puudutava vaidluse puhul on äriühingul õigus esitada hagi tarbija vastu enda asukohariigis.
22.Seega on kohtunikuabi õigesti keeldunud avaldaja avalduse menetlusse võtmisest, kuna tegemist on tarbijalepingiga ning art 17 p 1 c ja art 18 p 2 alusel tuleb sel juhul pöörduda hagiga võlgniku elukohariiki (Rootsi Kuningriik). Ka ei ole poolte vahel sõlmitud art-s 19 sätestatud kohtualluvuse kokkulepet.
23.Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.