Mati Antsi (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalausi hagi Elina Antsi ja OÜ Kobela Property vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks Elina Antsi hagi Mati Antsi (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalausi vastu ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kobela Property apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. jaanuar 2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OÜ Kobela Property (rk: 12983953), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja): Mati Antsi (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus, esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus Kostja: Elina Antsi (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2022 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Kobela Property kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt Kobela Property Mati Antsi (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause kasuks võlgniku pankrotivarasse menetluskulud 333,33 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Mati Antsi (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Tiia Kalaus (hageja) esitas 03.04.2020 maakohtule Elina Antsi (kostja 1) ja OÜ Kobela Property (kostja 2) vastu hagi, milles palus: - tunnistada kehtetuks võlgniku, kostja 1 ja kostja 2 vahel 19.01.2016 sõlmitud abieluvaraleping, kinnistute ja korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise leping ja asjaõiguslepingud; - tagastada võlgniku ja kostja 1 ühisvarasse Võru maakonnas asuvad kinnistud XXXX, X, XX ja XXX ning X linnas XXXXX asuv korteriomand; - kohustada kostjat 2 andma nõusolek enda omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatust ja kostjat 1 andma nõusolek kinnistusregistrisse sissekandmiseks ühisomanikuna koos võlgnikuga; - jagada võlgniku ja kostja 1 ühisvarasse tagasivõidetav vara. Jätta kõik kinnisasjad kostja 1 ainuomandisse võlgniku pankrotivarasse hüvitise 125 599,79 eurot tasumise vastu. Määrata, et hüvitis tuleb tasuda võlgniku pangakontole kohtulahendi tegemisest 30 kalendripäeva jooksul. Märkida, et omandi üleminek kostjale 1 on seotud hüvitise tasumisega. Hüvitise laekumisel kohustub võlgnik tasuma poolte ühised laenukohustused Swedbank AS ees, mis on pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ning tulenevad laenulepingutest nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXX; - hüvitise mittelaekumisel jätta kostja 1 ainuomandisse kinnisasjad XXXX ja XXX ning võlgniku pankrotivarasse kinnisasjad XXXXX, X ja XX ning pankrotimenetluses tunnustatud nõuded Swedbank AS ees; - asendada kostjate tahteavaldused vajalike kannete tegemiseks kinnistusraamatusse; - alternatiivselt jätta kostja 1 ainuomandisse kinnisasjad XXXX ja XXX ning võlgniku pankrotivarasse kinnisasjad XXXXX, X ja XX ning pankrotimenetluses tunnustatud nõuded Swedbank AS ees;
- alternatiivselt müüa kinnisasjad pankrotimenetluses ja tulem jagada poolte vahel võrdsetes osades, - kohtulahendis eraldi nimetamata vara ja varalised õigused ning kohustused jäävad selle abikaasa ainuomandisse, kelle nimel või valduses need parasjagu on. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid võlgnik, kostja 1 ja OÜ Kobela Property (asutamisel) 19.01.2016 abieluvaralepingu, kinnistute ja korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepinguga kehtestasid abikaasad uue varasuhtena varalahususe, hageja nimetatud kinnisvara suhtes lõpetati võlgniku ja kostja 1 ühisomand ning vara jäi kostja 1 lahusvaraks. Sama lepinguga andis kostja 1 vara üle kostjale 2, mille tulemusena omandas kostja 1 kostja 2 osa nimiväärtusega 2500 eurot. Tartu Maakohus kuulutas 07.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18424 välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks T. Kalause. 19.01.2016 leping tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 112 p 2 alusel kehtetuks tunnistada. Lepingu tulemusena muutus võlgnik varatuks ja maksejõuetuks. Lepingu sõlmimisega on suurel määral kahjustatud võlausaldajate huve.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, leides, et kuna lepinguga jäid kostja 1 lahuskohustusteks Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused (28 000 eurot) ning võlgniku ja Jaanus Pruuli vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused (105 000) eurot, siis on abieluvaraleping tasakaalustatud ega kahjusta võlausaldajate huve. Puuduvad õiguslikud põhjendused, kuidas on tagasivõitmine suunatud kostja 2 vastu.
3.Kostja 1 esitas juhuks, kui kohus peaks otsustama abieluvaralepingu tagasivõitmise, vastuhagi ühisvara jagamise viisi osas. Kostja 1 palus jagada ühisvara järgnevalt: - jätta kostja 1 ainuomandisse kinnisasjad XXXX, XXX ja XXXXX; - jätta võlgniku ainuomandisse kinnisasjad X ja XX; - jätta võlgniku ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust ning kostja 1 ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad rahalised kohustused kostja 1 kanda. Alternatiivselt määrata kinnisasjad ja kohustused võlgniku ja kostja 1 kaasomandisse võrdsetes 50% mõttelistes osades. Juhul kui kohus peaks otsustama hageja pakutud ühisvara jagamise viiside vahel, eelistasid kostjad viisi, mille kohaselt kostjale 1 määratakse kinnisasjade ainuomand koos hüvitise tasumise kohustusega. Kui kostja 1 hüvitist ei tasu, tuleks jätta kostja 1 ainuomandisse kinnisasjad XXXX, XXX ja XXXXX ning võlgniku ainuomandisse kinnisasjad X ja XX. Võlgniku ja Swedbank AS vahel ning kostja 1 ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad rahalised kohustused jätta kostja 1 kanda. Kostjal 1 tuleks sel juhul maksta hüvitist 105 816,22 eurot, millest on lahutatud laenukohustuste jääk. Hüvitise tasumiseks on mõistlik aeg 90 päeva arvates kohtulahendi jõustumisest.
4.Hageja oli nõus kinnisasjade kostja 1 ainuomandisse jätmisega juhul, kui hageja saab õiglase hüvitise. Laenulepingutest tulenevate kohustuste jätmine kostja 1 kanda oleks võimalik vaid siis, kui võlausaldaja Swedbank AS on nõus kohustuste kostja 1 poolt ülevõtmisega ja loobub nõudest pankrotimenetluses. Sellist võlausaldaja nõusolekut ei ole esitatud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus otsustas 17. jaanuari 2022 otsusega:
1.Tunnistada kehtetuks M. Antsi (pankrotis) ja E. Antsi vahel 19. jaanuaril 2016 sõlmitud abieluvaraleping.
2.Jätta rahuldamata M. Antsi (pankrotis) pankrotihalduri T. Kalause nõue tunnistada kehtetuks E. Antsi ja OÜ Kobela Property vahel 19. jaanuaril 2016 sõlmitud kinnistute ja korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise leping ja asjaõiguslepingud.
3.Jagada M. Antsi (pankrotis) ja E. Antsi ühisomand:
3.1.Jätta E. Antsi ainuomandisse kinnistud XXXX (registriosa nr XXXXXXX) ja XXX (registriosa nr XXXXXX) ning korteriomand X XXXXX (registriosa nr XXXXXXX).
3.2.Jätta M. Antsi (pankrotis) ainuomandisse kinnistud X (registriosa nr XXXXXXX) ja XX (registriosa nr XXXXXXX).
3.3.Jätta E. Antsi ainukohustuseks Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingutest nr XXXXXXXXXXXX ja XX-XXXXXXXXX tekkinud rahalised kohustused.
3.4.Mõista E. Antsilt M. Antsi (pankrotis) kasuks välja hüvitis 96 397,96 eurot.
4.Kohustada E. Antsit ja OÜ-d Kobela Property andma nõusolek kinnistusraamatu registriosadest nr XXXXXXX ja XXXXXXX OÜ Kobela Property kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisomandite ainuomanikuna kinnistusraamatusse M. Antsi (pankrotis).
5.E. Antsil ja OÜ-l Kobela Property on kohustus anda resolutsiooni p-s 4 nimetatud kannete tegemiseks nõusolek pärast seda, kui E. Antsi on tasunud resolutsiooni p-s 3.4 nimetatud hüvitise.
6.Kohtulahend asendab E. Antsi ja OÜ Kobela Property tahteavaldused registriosadesse nr XXXXXXX ja XXXXXXX tehtud omanikukande kustutamiseks ning M. Antsi (pankrotis) ainuomanikuna sisse kandmiseks eeldusel, et E. Antsi on tasunud resolutsiooni p-s 3.4 nimetatud hüvitise.
7.Kui E. Antsi ei maksa M. Antsile (pankrotis) resolutsiooni p-s 3.4 nimetatud hüvitist 90 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, jagada M. Antsi (pankrotis) ja E. Antsi ühisomand järgmisel viisil:
7.1.Jätta E. Antsi ainuomandisse kinnisasjad XXXX (registriosa nr XXXXXXX) ja XXX (registriosa nr XXXXXX).
7.2.Jätta M. Antsi (pankrotis) ainuomandisse kinnisasjad XXXXX (registriosa nr XXXXXXX), X (registriosa nr XXXXXXX) ja XX (registriosa nr XXXXXXX).
7.3.M. Antsi (pankrotis) ainukohustuseks jäävad Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingutest nr XXXXXXXXXXXX ja XX-XXXXXXXXX tekkinud rahalised kohustused.
7.4.Mõista M. Antsilt (pankrotis) E. Antsi kasuks välja hüvitis 2765,53 eurot.
8.Ühisvara jagamisel resolutsiooni p-s 7 nimetatud viisil kohustada E. Antsit ja OÜ-d Kobela Property andma nõusolek kinnistusraamatu registriosadest nr XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX OÜ Kobela Property kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisomandite ainuomanikuna kinnistusraamatusse M. Antsi (pankrotis).
9.Kohtulahend asendab E. Antsi ja OÜ Kobela Property resolutsiooni p-s 8 nimetatud tahteavaldused registriosadesse nr XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX tehtud omanikukande kustutamiseks ning M. Antsi (pankrotis) ainuomanikuna sisse kandmiseks. Maakohus jättis hageja menetluskulud 33% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 50% ulatuses kostja 1 kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus mõistis välja hageja kasuks võlgniku pankrotivarasse menetluskulud kostjalt 1 662,50 eurot ja kostjatelt solidaarselt 437,25 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostjalt 1 mõisteti välja riigi kasuks tasumata riigilõiv 300 eurot. Riigilõivu tähtajaks tasumata jätmisel tuleb kostjal 1 tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kõik PankrS § 112 p 2 tingimused täidetud ja kohus tunnistas 19.01.2016 sõlmitud abieluvaralepingu kehtetuks. Seega on kehtetu ka võlgniku ja kostja 1 vahel sõlmitud asjaõigusleping kinnisasjade omandiõiguste üleandmiseks. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool PankrS § 119 lg 1 järgi kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohus leidis Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-74-16 (p 18) alusel, et abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise üheks õiguslikuks tagajärjeks on mh tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda lause ning PankrS § 119 lg 1 alusel ka see, et ühisvara jagamist kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt abikaasade ühisvara hulgas. Kinnisasjade omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja 2. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt on kinnisomandi tekkimise eelduseks õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 järgi võivad abikaasad teha varaga tehinguid üksnes ühiselt. Kuna kohus tunnistab abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks, ei olnud kostjal 1 õigust kinnisomandite omandiõigust osaühingule üle anda. Seega ei ole kehtivat asjaõiguslepingut, mille alusel kostja 2 omandiõigus oleks võinud tekkida. Osaühing ei saa kinnisomandeid omandada ka AÕS § 65 lg 3 alusel kinnistusraamatu kandele tuginedes, kuna osaühing ei ole heauskne kolmas isik. Kostja 1 on osaühingu ainuke juhatuse liige. Kinnistud on järelikult jätkuvalt ühisvara hulgas, kolmanda isiku omandiõigust ei ole tekkinud. Kohus ei saa samas tunnistada kehtetuks 19.01.2016 sõlmitud kinnisomandite mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingut ja asjaõiguslepinguid. Kuivõrd osaühing ei ole kinnistuid omandanud, ei ole hagejal õiguslikku huvi nende lepingute kehtetuks tunnistamiseks. Tegemist on kostjate vahelise õigussuhtega. Kohus jättis selles osas hagi rahuldamata. Kuna hagejal ei ole sisulist huvi konkreetsete kinnistute pankrotivarasse jätmiseks, jagas kohus ühisvara vastuhagis taotletud viisil. Kostja 1 omandisse jääb kinnisvara väärtuses 231 416 eurot ja võlgniku omandisse väärtuses 19 783,57 eurot. Kohus jättis kostja 1 ainukohustuseks ka Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingutest tekkinud rahalised kohustused, mis hageja kinnitusel on 18 836,50 eurot. Kui Swedbank AS saab nõude osaliselt rahuldatud pankrotimenetluses, tekib kostjal 1 kohustus see summa hüvitada. Jagatava ühisvara väärtuseks koos kohustustega on 232 363,07 eurot, s.o 116 181,54 eurot kummalegi abikaasale. Kohus mõistis kostjalt 1 ühisvara jagamisel võlgniku kasuks välja hüvitise 96 397,96 eurot ning määras hüvitise maksmise tähtajaks kostja taotletud 90 päeva. Kuna pankrotimenetluses ei ole võimalik tekitada olukorda, kus kostja hüvitist ei maksa ja ühisvara jääb seetõttu jagamata, määras kohus ka alternatiivse ühisvara jagamise korra. Kuna hageja on taotlenud tahteavalduse asendamist, märkis kohus seda otsuse resolutsioonis. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (RKTKm 3-2-1-65-10, p 20). Kohtulahend asendab tahteavaldust, mida kostja peaks vabatahtlikult tegema selleks, et kaasomandis olnud ese teise kaasomaniku ainuomandisse üle anda. Kuivõrd kinnistusraamatusse on omanikuna kantud kostja 2, on hagejal õigus nõuda kande parandamist ja kostjalt 2 kande parandamise nõusoleku asendamist AÕS § 65 lg 1, TsÜS § 68 lg 5 alusel ning kostja 1 tahteavalduse asendamist TsÜS § 68 lg 5 alusel. Hageja õigust on ebaõige omanikukandega rikutud. Kuna haldur saab PankrS § 122 lg 1 esimese lause kohaselt nõuda ainult võlgniku osa ühisomandist, saab hageja saab nõuda kande parandamise nõusolekut nende kinnistute kohta, mis jäävad ühisvara jagamisel pankrotivara hulka. Kostja 1 lahusvara
hulka jäävate kinnistute puhul ei ole hageja õiguseid rikutud ja selles osas hagejal nõudeõigus puudub. Kostja 1 ei ole kostja 2 vastu kande parandamise nõuet esitanud. Kohus sidus kande parandamise nõuded hüvitise maksmisega. Kohus on rahuldanud hageja kolmest nõudest kaks (vara tagasivõitmine ja kannete tegemine) ning selles osas jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel kostjate kanda. Ühisvara jagamise nõude rahuldas kohus osaliselt (ühisvara jagati kostja 1 soovitud viisil) ja need kulud tuleb jätta poolte endi kanda. Seega 83% (5/6) hageja menetluskuludest tuleb jätta kostja 1 kanda. Kostja 2 vastu on suunatud ainult kinnistusraamatu kannete parandamise nõue, seega vastutab kostja 2 hageja menetluskulude eest kostjaga 1 solidaarselt 33% ulatuses. Kostjal 1 tuleb üksi hagejale hüvitada 50% hageja menetluskuludest. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis vastavalt määratud jaotusele kostjatelt hageja ja riigi kasuks välja.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.OÜ Kobela Property esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
17.jaanuari 2022 otsuse tühistamist osas, millega on kohustatud OÜ-d Kobela Property nõusolekute andmiseks ja/või milles on kohtulahend määratud asendama OÜ Kobela Property tahteavaldusi (resolutsiooni p-d 4, 5, 6, 8 ja 9). Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on apellandil olukorras, kus 19.01.2016 sõlmitud kinnisomandite mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingud ja asjaõiguslepingud kostjate vahel jäävad kehtima, jätkuvalt õiguslik alus kinnistute omandi osas ning kinnistusraamatu kanded on õiged. Seetõttu ei olnud kohus õigustatud kohustama apellanti andma nõusolekud enda omanikukande kinnistusraamatust kustutamiseks. Seda saaks teha vaid olukorras, kus kohus tunnistaks kehtetuks ka kinnisomandite mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingud ja asjaõiguslepingud. Ühelt poolt ütleb kohus, et apellandi omandil on õiguslik alus, samas on kohtuotsuse resolutsiooniga kohustatud apellanti andma omand ära ning asendatud tema nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks. See on vastuoluline, sest hagi on jäetud apellandi vastu rahuldamata, aga sisuliselt justkui rahuldatud. Olukorras, kus hagi jäeti rahuldamata, pidanuks ka menetluskulud jätma hageja kanda.
7.M. Antsi (pankrotis) pankrotihaldur T. Kalaus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kohus öelnud, et apellandil oleks õiguslik alus kinnistute omandile. Vastustaja nõustub kohtu põhjendustega, et abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise õiguslikuks tagajärjeks on mh see, et ühisvara jagamist kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud, kostjal 1 ei olnud võimalik ühisvara käsutada ja seega ei ole kostja 1 ka kehtiva asjaõiguslepingu alusel apellandile esemeid üle andnud. Võlaõiguslik leping kostjate vahel jäi kehtima, kuid nende vahel sõlmitud asjaõigusleping on tühine. Kinnistud on kinnistusraamatus apellandi nimel. Seega kinnistusraamatu kanded on ebaõiged. Vastustaja on taotlenud kinnistusraamatu kannete tarbeks tahteavalduste asendamist, mistõttu on kohus õigesti kohustanud apellanti tahteavaldused andma. Menetluskulud oleks tulnud jätta tervikuna kostjate kanda. Samas kohus ei ole ületanud menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire ja on põhjendanud kulude jaotust piisavalt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on apellatsioonkaebuse esitanud OÜ Kobela Property ning ta on vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4, 5, 6, 8 ja 9, s.o osas, millega on kohustatud OÜ-t Kobela Property nõusolekute andmiseks ja milles on kohtuotsus määratud asendama OÜ Kobela Property tahteavaldusi. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
10.Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsustust tunnistada kehtetuks M. Antsi ja E. Antsi vahel 19.01.2016 sõlmitud abieluvaraleping (kohtuotsuse resolutsiooni p 1). Maakohus on kohtuotsuse põhjendustes tuvastanud, et abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise üheks õiguslikuks tagajärjeks on TsÜS § 84 lg 1 esimese lause, TsÜS § 90 lg 1 kolmanda lause ning PankrS § 119 lg 1 alusel ka see, et ühisvara jagamist kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt abikaasade ühisvara hulgas. Maakohus tuvastanud mh ka selle, et kehtetu on ka M. Antsi ja E. Antsi vahel sõlmitud asjaõiguslepingud kinnisasjade omandiõiguste üleminekuks. Ka nende maakohtu tuvastatud asjaoludega on OÜ Kobela Property nõustunud.
11.PKS § 29 lg 1 järgi võivad abikaasad teha varaga tehinguid üksnes ühiselt. TsÜS § 114 lg 1 kohaselt kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek. Antud juhul M. Antsi nõusolek kinnisasjade OÜ-le Kobela Property üleandmiseks puudus ning nõusoleku olemasolule ei ole tuginenud OÜ Kobela Property ka apellatsioonkaebuses. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et M. Antsi oleks E. Antsi käsutuse hiljem heaks kiitnud (TsÜS § 114 lg 2). Kuna maakohus tunnistas abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks ning abieluvaralepinguga jagatud vara oli endiselt M. Antsi ja E. Antsi ühisvara hulgas, siis ei olnud E. Antsil õigust vaidlusaluste kinnisasjade omandiõigust OÜ-le Kobela Property üle anda. Seega oli E. Antsi poolt ühisvara käsutus TsÜS § 114 alusel kehtetu. Eelnevast järelduvalt on maakohus õigesti leidnud, et OÜ Kobela Property ei saanud vaidlusaluste kinnisasjade omanikuks, kuna puudusid kehtivad asjaõiguslepingud ning välistatud on heauskne omandamine. Ülalmärgitust tulenevalt on ekslik apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt OÜ Kobela Property omandas kinnisasjad kehtivate asjaõiguslepingute alusel. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi tekkimise eelduseks kehtiv asjaõigusleping ja kande tegemine kinnistusraamatusse. Kuivõrd praegusel juhul kehtivad asjaõiguslepingud puuduvad, on kinnistusraamatu kanded ebaõiged ning puudub aluse maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 4, 5, 6, 8 ja 9 tühistamiseks. Ringkonnakohus märgib lisaks eelnevale, et kuigi maakohus jättis kohtuotsuse resolutsiooni pga 2 rahuldamata hageja nõude E. Antsi ja OÜ Kobela Property vahel 19.01.2016 sõlmitud kinnistute ja korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks, on maakohus kohtuotsuse põhjendustes õigesti tuvastanud, et OÜ Kobela Property ei ole saanud kehtivate asjaõiguslepingute puudumise tõttu vaidlusaluste kinnistute omanikuks.
12.Maakohus on menetluskulude jaotusele kohaldanud TsMS § 163 lg-t 1 ja jätnud menetluskulud osaliselt hageja kanda ning seda ka igakülgselt otsuse p-s 10 põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega. Apellatsioonkaebuse põhjendustes esitatud väide, et seoses hagi rahuldamata jätmisega tulnuks menetluskulud jätta hageja kanda, on põhjendamata.
13.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel OÜ Kobela Property kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on M. Antsi (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause menetluskulude (õigusabikulud) suuruseks ringkonnakohtus kokku 333,33 eurot (sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine, kohtuistungil osalemine). Ringkonnakohus leiab, et pankrotihalduri lepingulise esindaja kulude suurus on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning see kuulub OÜ-lt Kobela Property väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Riigikohtu 06.12.2023 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada nii Tartu Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2023. a kui ka Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5103 osaliselt. Tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2–9, millega maakohus jättis rahuldamata hagi kinnisasjade ja korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks, jagas ühisvara, kohustades seejuures OÜ-d Kobela Property andma ühisvara jagamiseks vajalikke tahteavaldusi, ning määras kindlaks otsuse täitmise korra ja jaotas menetluskulud. Tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles ta jättis maakohtu otsuse eeltoodud osas muutmata. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Rahuldada OÜ Kobela Property kassatsioonkaebus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.