Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu
Kohtuasi
Hedosten OÜ avaldus Osaühingu Image Company juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.09.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Osaühing Image Company määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Hedosten OÜ (registrikood 11011596); lepinguline esindaja advokaat Martin Tälli esindajad Puudutatud isik: Osaühing Image Company (registrikood 11026729); lepinguline esindaja advokaat Sille Lehtsaar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 28.09.2015 määrus jätta muutmata.
2.Osaühing Image Company määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Keelduda Osaühingu Image Company 11.12.2015 menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmisest.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Osaühing Image Company kanda. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Osaühingult Image Company Hedosten OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 260 eurot.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-1951 seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.Hedosten OÜ (avaldaja) pöördus maakohtu poole 06.02.2015 avaldusega, milles palus kohustada OÜ-d Image Company (puudutatud isik) juhatust esitama avaldajale avalduses taotletud teave ning võimaldama avaldajal tutvuda avalduses taotletud korras puudutatud isiku dokumentidega.
2.Avaldaja on puudutatud isiku osanikuks, kellele kuulub puudutatud isiku osa nimiväärtusega 396 eurot. Puudutatud isiku suurosanikuks ning ainukeseks juhatuse liikmeks on ASW, kelle elukoht on Soomes. Avalduse kohaselt väldib puudutatud isiku juhatus igasugusel määral suhtlemist väikeosanikust avaldajaga. Avaldaja on saatnud puudutatud isikule mitmeid päringuid, kuid ei ole saanud vastuseid. Puudutatud isiku 2013/2014. a majandusaasta aruandest nähtus, et ühingu bilansis on kajastatud „muud nõuded ja ettemaksed“ summas 554 083 eurot. 13.01.2015 saatis avaldaja puudutatud isiku juhatusele teabenõude ja palus selgitada, millest viidatud nõue koosneb ning esitada avaldajale tutvumiseks viidatud nõude aluseks olevad dokumendid; selgitada, mida on osaühingu juhatus teinud viidatud nõude sissenõudmiseks, millega on viidatud nõue tagatud ning esitada avaldajale tutvumiseks juhatuse tegevust kinnitavad dokumendid; selgitada, kas ja millised meetmed on puudutatud isiku juhatus võtnud kasutusele välistamaks sedavõrd suurest nõudest tingitud olulise maksuriski realiseerumist. Puudutatud isiku juhatus on sellele, nagu ka varasemalt esitatud päringule, jätnud reageerimata. Puudutatud isiku vastuväited
3.Puudutatud isik palus jätta avaldus rahuldamata. Avaldaja esitab puudutatud isiku hinnangul pahatahtlikke teabenõudeid eesmärgiga saavutada enda osaluse väljaostmist. Kuna avaldaja nõudis oma osa eest ebamõistlikku hinda, siis ei olnud teine osanik ASW väljaostmisega nõus. ASW pakkus oma osalust avaldajale, kes vastavast ettepanekust keeldus. Pärast seda on avaldaja alustanud ettevõtte vastu kampaaniat, et saavutada ebameeldiva ning ettevõtte igapäevast tööd segava tegevusega enda väljaostmine turuhinnast tunduvalt kõrgema hinnaga.
4.Avaldaja taotleb sellise teabe avaldamist, mis on käsitletav ärisaladusena – puudutatud isiku 2013/2014. a majandusaasta aruandes moodustavad kirje „muud nõuded ja ettemaksed“ suures osas laekumata arved ehk nõuded ostjate vastu. Avaldaja tegutseb äriregistrist nähtuvalt samal tegevusalal (hulgikaubandus, tl 26) nagu puudutatud isik, mistõttu on avaldaja puudutatud isiku konkurendiks. Puudutatud isikul pole avaldaja konkurendina võimalik avaldada nõutud kirje osas detailsemat infot ega väljastada avaldajale nõudeid puudutavaid dokumente. See võimaldaks tuvastada ettevõtte klientide nimekirjas olevaid isikuid. Nimetatud teave on käsitletav ettevõtte
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-1951 ärisaladusena. Ettevõtte juhatus rikuks teabe avalikustamisel äriseadustiku (ÄS) § 186 lg 1 tulenevat ärisaladuse hoidmise kohustust, kuna avaldajal osanikuna ärisaladuse hoidmise kohustust pole.
5.Osanikul puudub õigus nõuda täiendavate aruannete koostamist, mis nõuab juhatuselt täiendavat ressurssi. Maakohtu määrus
6.28.09.2015 kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ning määras: a. kohustada Osaühingu Image Company juhatust andma avaldajale teavet, millest koosnevad Osaühingu Image Company 2013/2014. a majandusaasta aruande bilansis kajastatud „muud nõuded ja ettemaksed“ summas 554 083 eurot ning kohustada Osaühingu Image Company juhatust esitama OÜ-le Hedosten tutvumiseks viidatud nõuete ja etteamaksete aluseks olevad dokumendid b. kohustada Osaühingu Image Company juhatust andma avaldajale teavet, mida on osaühingu juhatus teinud avalduse resolutiivosa punktis 1 viidatud nõude sissenõudmiseks, millega on viidatud nõue tagatud ning esitada OÜ-le Hedosten tutvumiseks juhatuse tegevust kinnitavad dokumendid c. kohustada Osaühingu Image Company juhatust andma avaldajale teavet kas ning millised meetmed on osaühingu Image Company juhatus võtnud kasutusele välistamaks avalduse resolutiivosa punktis 1 viidatud nõudest tingitud olulise maksuriski realiseerumist d. kohustada Osaühingu Image Company OÜ juhatust andma avaldajale ülaltoodud teavet ning võimaldama avaldajal ülalviidatud dokumentidega tutvumist osaühingu asukohas tööpäevadel ajavahemikus 10.00 kuni 17.00 kuuekuulise perioodi vältel alates asjas tehtava kohtumääruse jõustumisest
7.Maakohtu hinnangul on avaldaja 13.01.2015 teabenõudega tõendatud, et ta saatis puudutatud isiku juhatusele päringu, mille sisu vastab maakohtule esitatud avaldusele. ÄS § 166 lg 3 formaalsed eeldused on täidetud. Avaldaja nõue on ka sisuliselt põhjendatud, kuna avaldus on esitatud osanikuõiguste kaitseks. Taotletav teave seondub avaldaja osalushuviga puudutatud isiku tegevuses. Avaldaja on põhjendanud, et avalduses märgitud nõuete sissenõudmata jätmine või mahakandmine halvendaks oluliselt ühingu majanduslikku olukorda ja muudaks avaldajale kuuluva osaluse sisuliselt väärtusetuks. Avaldus on esitatud muuhulgas põhjusel, et avaldajal on kartus, et võlgu olevate klientide näol on tegemist suurosaniku enesega seotud ettevõtetega ning selliselt viiakse ühingust välja kasumit.
8.Maakohtu hinnangul pole puudutatud isik põhistanud, miks ja milles konkreetselt seisneks andmete avaldamisest äriühingule väidetavalt tekkiv oluline kahju, mis kaaluks puudutatud isiku hinnangul üles osaniku teabeõiguse. Ka ei ole kohtu arvates põhjendatud ega tõendatud puudutatud isiku käsitlus avaldajast kui puudutatud isiku konkurendist. Avaldaja tegevusala on äriregistri andmeil muuhulgas hulgikaubandus,
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-1951 kuid avaldaja 2014. a majandusaasta aruandes sisalduvast tegevusaruandest nähtub, et avaldaja soetati uue äriprojekti alustamiseks. Kuna projekt pole käivitunud, ei ole majandustegevust siiani alustatud. Tegevusaruandes märgitut kinnitab ühingul käibe puudumine.
9.Tõendamata on puudutatud isiku väited, nagu oleks avaldaja teabenõuete eesmärgiks puudutatud isiku teise osaniku survestamine avaldaja osaluse omandamiseks. Kohtule esitatud avaldusest nähtuvalt pole avaldaja ka nõudnud puudutatud isikult täiendavate aruannete koostamist. Ühingu juhatus võib taotletud teavet anda osanikule ka suuliselt ning avaldaja ei ole palunud kohtult juhatuse kohustamist mistahes aruannete koostamiseks. Määruskaebus
10.Maakohtu määrusele esitas puudutatud isik 15.10.2015 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.
11.Puudutatud isiku hinnangul sisaldab avaldaja poolt taotletud teave mh teavet klientide ning hinnastamise kohta, mis on käsitletav ärisaladusena, mille osas on kaebuse esitaja juhatusel saladuse hoidmise kohustus vastavalt ÄS § 186 lg-s 1 sätestatule. Teavet ei saa avaldada ka ÄS §-s 166 lg 2 sätestatule tuginedes, sest avaldaja on kaebuse esitaja konkurendiks kaubaturul. Teabe avaldamisel saab avaldaja enda käsutusse andmed puudutatud isiku klientide kohta. Ehkki seadus on andnud osanikele laiaulatusliku õiguse ühingu käekäigu kohta juhatuselt teavet saada ning dokumentidega tutvuda, ei saa vastava õiguse rakendamine olla ilma igasuguste kitsendusteta lubatud olukorras, kus vastava teabe saajaks on ühingu konkurent, kes võib vastava teabe saamisel tekitada enda majandustegevuse huvides puudutatud isikule märkimisväärset kahju, eriti olukorras, kus avaldajale kuulub ca 4% puudutatud isiku osakapitalist.
12.16.09.2015 toimunud ärakuulamisel põhjendas puudutatud isik kohtule, miks on avaldaja käsitletav puudutatud isiku konkurendina ning esitas asja lahendamisel võtmetähendust omavad uued vastuväited. Need jäeti kohtu poolt 17.09.2015 allkirjastatud protokollis kajastamata, mistõttu esitab puudutatud isik protokolli sisu osas määruskaebuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 8 alusel vastuväited. Maakohtu poolt on jäetud tähelepanuta ja menetlustoimingu protokollis kajastamata, et avaldaja ainuosanik ja ainuke juhatuse liige on TR, kes on eri rollides tegutsenud puudutatud isikuga samal tegevusalal (reklaamtrükiste müük). Ta on olnud juhatuse liige Pixmill Estonia OÜ-s ning Macroprint OÜ-s, mis mõlemad tegelesid reklaamtrükiga. Rolli ei mängi asjaolu, et avaldaja pole majandustegevust veel alustanud. Kuna äriühing juriidilise isikuna tegutseb oma organite kaudu, ei saa teadmist omistada ühingule, vaid isikule. Seega saab puudutatud isiku ärisaladus avaldaja taotluse rahuldamisel tegelikkuses teatavaks TR-le, kes saab kasutada saadud teavet puudutatud isiku klientide ning hindade kohta avaldaja huvides.
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-1951
13.Puudutatud isik rõhutas 16.09.2015 ärakuulamisel, et eeldab, et pooltel puudub vaidlus selles, et avaldaja ainuosanik ning juhatuse liige TR on kaebaja konkurendina tegutsenud mitme äriühingu kaudu. Samuti märkis puudutatud isik, et juhul, kui avaldaja peaks sellele vastu vaidlema, siis soovib puudutatud isik esitada viidatud asjaolude tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Kohus ei pidanud võimalikuks kõnealust küsimust rohkem arutada ning määras kindlaks määruse teatavaks tegemise aja. Maakohus on seega oluliselt rikkunud seadust, jättes ühes osas täitmata kohtumääruse põhjendamiskohustuse. Kaebuse esitaja poolt ärakuulamisel esitatud põhiväited on kohus kaevatavas määruses jätnud käsitlemata.
14.Kohus on rikkunud hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet, mistõttu pole kaebuse esitajal olnud võimalik esitada esimese astme kohtumenetluses täiendavaid tõendeid. Puudutatud isiku müügitulu moodustavad 100% reklaamtrükised. Avaldaja ainuosanik ja ainuke juhatuse liige TR on eri rollides tegutsenud läbi OÜ Image Company täpselt samal tegevusalal. TR on olnud 2010. aastal juhatuse liige Macroprint OÜ-s ja 2012. aastal Pixmill Estonia OÜ-s, mille põhitegevusalaks oli reklaamtrükk. Käesoleval hetkel tegutseb TR OÜ Proplastik juhatuse liikmena ning selle äriühingu kodulehe andmetel tegeleb see samuti reklaamtrükiga.
15.Puudutatud isiku ärisaladuse teatavaks saamine avaldajale loob viimasele ebaausa konkurentsieelise. Vastustaja saab küsitud teavet kasutada selleks, et konkureerida määruskaebuse esitajaga kaubaturul, tehes puudutatud isiku klientidele suunatud pakkumisi, kasutades seejuures määruskaebuse esitaja hinnakujundamise metoodikat hinnalt soodsamate pakkumiste tegemiseks. See tekitaks puudutatud isikule olulise ärilise kahju.
16.Isegi juhul, kui nõutud teabe avaldamine pole välistatud ÄS § 166 lg 2 kohaselt, ei kuulu kõikehõlmav klientidega seotud teave osaniku huvisfääri. Avaldaja peamine kartus on avalduse kohaselt ühingust kasumi väljaviimine seotud isikute kaudu. Avaldaja pole õigustatud osaniku õiguste teostamiseks saama kõikvõimalikku klientidega seonduvat teavet ning teabenõue väljub ÄS § 166 lg 1 piiridest. Määruse põhjendused
17.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
18.Määruskaebuses on puudutatud isik seisukohal, et maakohus jättis 16.09.2015 ärakuulamise protokollis kajastamata puudutatud isiku olulised väited ning rikkus lahendi tegemisel põhjendamiskohustust, jättes vastamata puudutatud isiku 16.09.2015 ärakuulamisel esitatud väidetele. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab,
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-1951 et puudutatud isiku selline seisukoht ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks.
19.TsMS § 477 lg 8 kohaselt protokollib kohus hagita menetluses menetlustoimingu üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. TsMS § 477 lg 8 on erisäte § 50 osas, mis reguleerib hagimenetluses koostatud protokolli sisunõudeid, mistõttu pole hagita menetluses protokolli koostamine seaduse järgi tingimata vajalik (TsMS § 477 lg 4 kohaselt piisab ka ärakuulamise ja sellega seonduvate oluliste asjaolude märkimisest kohtu menetlust lõpetavas lahendis). Protokollimise ulatus on seega jäetud kohtu diskretsioonipädevusse. Tegemist on menetlusliku lihtsustusega hagita menetluse tõhusama korraldamise huvides. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks protokollimisel diskretsioonipiire selgelt rikkunud, mistõttu pole põhjendatud puudutatud isiku etteheide protokollimisnõuete rikkumise kohta. Ka ei pea kolleegium usutavaks puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väidet, mille kohaselt eeldas puudutatud isik 16.09.2015 ärakuulamisel, et vaidlus puudub selles, et avaldaja on puudutatud isiku konkurendiks. Puudutatud isiku sellisele väitele on avaldaja vaielnud vastu juba 03.09.2015 menetlusdokumendis (tl 36), mis on alates samast kuupäevast olnud puudutatud isiku esindajale nähtav Etoimikus.
20.Kolleegiumi hinnangul ei toeta tsiviilasja materjalid puudutatud isiku etteheiteid, et maakohus on rikkunud hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet ning lahendi põhjendamise kohustust. Maakohus on vaidlustatud lahendis puudutatud isiku vastuväiteid analüüsinud ja nendele vastanud. Arvestades, et puudutatud isik pidi juba 03.09.2015 olema teadlik, et avaldaja vaidleb vastu enda käsitlemisele puudutatud isiku konkurendina, oli puudutatud isikul võimalik hiljemalt 16.09.2015 istungil taotleda soovitud täiendavate tõendite vastuvõtmist.
21.Isegi kui eeldada, et maakohus jättis 16.09.2015 protokollis kajastamata istungil esitatud väited, mis puudutatud isiku hinnangul omasid määravat tähtsust, pole see praegusel juhul iseenesest aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 477 lg 8 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväited protokollile asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates ning TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seetõttu on menetlusosalisele tagatud õigus tõhusale õiguskaitsele ka olukorras, kus väidetav protokollimisnõuete või sellest tulenev lahendi põhjendamiskohustuse rikkumine on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Käesoleval juhul on puudutatud isik määruskaebuses esitanud faktiväiteid ja dokumente, millega soovib tõendada, et avaldaja on puudutatud isiku konkurendiks, kellele pole taotletud teabe avaldamine lubatud. TsMS § 662 lg 3 alusel peab kolleegium uute väidete ja tõendite esitamist lubatavaks, kuid on seisukohal, et ka määruskaebuses esitatud väited ja lisatud dokumendid ei anna alust maakohtu määruses märgitust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-1951
22.Samas ei saa kolleegiumi hinnangul arvestada puudutatud isiku poolt 11.12.2015 menetlusdokumendis esile toodud täiendavaid uusi asjaolusid, kuna need on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja lõppu. TsMS § 634 lg 1 ja § 659 järgi ei ole määruskaebuse muutmine ja täiendamine pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppu lubatav. Tegu ei ole ka asjaoludega, mis võisid tekkida või kaebuse esitajale teatavaks saada pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Eelmärgitud põhjustel tuleb keelduda ka 11.12.2015 menetlusdokumendile lisatud uute tõendite vastuvõtmisest. Kuivõrd tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.
23.ÄS § 166 lg 1 kohaselt on osanikul õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg-s 1 sätestatud õiguse võib osanik sama paragrahvi lg 3 järgi maksma panna kohtus, kui juhatus teabe andmisest keeldub. Teabe andmisest võib osaühingu juhatus keelduda erandjuhtudel, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele (ÄS § 166 lg 2). Seda, kas osaühingu huvi võib olla kahjustatud, ei saa hinnata mitte juhatuse subjektiivse arvamuse alusel, vaid tuleb kaaluda kõigi asjaolude ja mõistliku äritava seisukohalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-29-08 tehtud määruse p-s 11 märkinud, et juhatuse paljasõnaline viide konkurentsiga seotud asjaoludele pole piisavaks aluseks teabe andmisest keeldumisele. Keeldumine ÄS § 166 lg 2 alusel pole õigustatud ka ainuüksi põhjendusel, et osanik tegutseb samal tegevusalal või on samal tegevusalal tegutseva äriühingu liige. Nimetatud asjaolud ei võta osanikult tema seadusest tulenevat õigust informatsiooni saamiseks. Keeldumiseks on piisav põhjus, kui on olemas reaalne oht kahju tekkimiseks. Vastava ohu esinemist tuleb põhistada menetlusosalisel, kes vaidleb teabe andmisele vastu.
24.Kolleegiumi hinnangul pole puudutatud isik ka määruskaebuses piisavalt põhistanud reaalse kahju tekkimise ohtu olukorras, kus avalduses märgitud andmed peaksid saama teatavaks avaldajale. Ainuüksi see, et avaldaja juhatuse liige TR on 2010. aastal tegutsenud juhatuse liikmena Macroprint OÜ-s ja 2012. aastal Pixmill Estonia OÜ-s, mille põhitegevusalaks oli reklaamtrükk, pole kolleegiumi hinnangul piisav, et järeldada kahju tekkimise ohtu puudutatud isikule. Tegemist on hüpoteetiliste väidetega, mille alusel pole informatsiooni väljastamisest keeldumine ÄS § 166 lg 2 alusel õigustatud. Äriregistri andmetel pole TR Pixmill Estonia OÜ-ga ning Macroprint OÜ-ga alates vastavalt 09.02.2012 ja 25.11.2010 seotud. See, et TR on 2010. aastal tegutsenud juhatuse liikmena Macroprint OÜ-s ja 2012. aastal Pixmill Estonia OÜ-s ning et ta on käesoleval ajal juhatuse liige OÜ-s Proplastik, ei tõenda, et TR tegutseb käesoleval ajal puudutatud isikuga samal turul, konkureerides vahetult puudutatud isikuga. OÜ Proplastik majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte põhitegevusalaks plast-, reklaam- ja alumiiniumtoodete hulgimüük. OÜ Proplastik internetileheküljel avaldatud info kohaselt tegeleb OÜ Proplastik muuhulgas tekstiilikanga müügiga, mitte trükiteenuse pakkumisega.
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-1951
25.Ka puudutatud isiku poolt ringkonnakohtule 11.12.2015 esitatud menetlusdokumendis välja toodud asjaolust, et TR on juhatuse liikmeks Solarbalt OÜ-s, mis omab osalust Soome turul tegutsevas Pixmill Yhtiöt OY-s, ei saa järeldada osaühingu huvide olulise kahjustamise ohtu. Pixmill Yhtiöt OY on puudutatud isiku poolt esitatud info kohaselt Soome suurim suureformaadilise digitaaltrüki ja sellega seotud teenuste pakkuja. Äriregistri kohaselt on puudutatud isiku põhitegevusalaks muude kindlate kaupade vahendamine. 2014. aasta majandusaasta aruande kohaselt on puudutatud isiku põhitegevusalaks visuaalmeedia lahendused sise- ja välistingimustes ning 2014. aasta müügitulu allikas on reklaamtrükiste müük Soomes. See, et puudutatud isiku müügitulu koosnes 2014. aastal reklaamtrükiste müügist Soome Vabariigis, ei võimalda kolleegiumi hinnangul järeldada, et Pixmill Yhtiöt OY ja puudutatud isiku ärihuvid on kitsamas mõttes seotud ühtede ja samade äriprojektidega, seda nii klientuuri, tootespetsiifika kui ka mahtude tasandil.
26.Lisaks pole puudutatud isik määruskaebuses tõendanud oma väiteid avaldaja juhatuse liikme TR pahatahtliku tegutsemise kohta puudutatud isiku suhtes ega põhistanud TR soovi või eesmärki edastada konkurentsitundlik info Pixmill Yhtiöt OY-le. See, et avaldaja on teinud puudutatud isikule ettepaneku tema osa väljaostmiseks, ei tõenda iseenesest avaldaja pahatahtlikkust või tegutsemist eesmärgiga tekitada puudutatud isikule kahju. Tuleb samuti arvestada, et käesolevas kohtuvaidluses on jäänud paljasõnaliseks puudutatud isiku väited, mille kohaselt sisaldavad avaldaja poolt taotletud dokumendid ärisaladusena (konkurentsiseaduse § 63 lg 1 või intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu art 39 p 2 mõttes) käsitletavaid andmeid, pidades muuhulgas silmas, et andmed pärinevad perioodist 01.03.201330.04.2014. Ärisaladuseks, mille teadasaamine võiks põhjustada osaühingu huvide olulise kahjustumise, ei saa üldjuhul pidada selliseid andmeid, mis seonduvad osaühingu tavapärase majandustegevusega.
27.Kolleegium märgib, et kuigi TsMS § 477 lg 7 järgi kehtib hagita menetluses uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosaliselt täielikult lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, üksnes kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses (vt nt Riigikohtu 02.03.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1186-15, p 13). ÄS § 166 lg 2 kohaseid asjaolusid, mis osaühingu juhatuse hinnangul õigustaksid teabe andmisest ja/või dokumentide esitamisest keeldumist, peab kolleegiumi arvates eelkõige tõendama ühing, kellelt dokumente ja teavet nõutakse.
28.Ühingult teavet saanud osanik on kohustatud kasutama infot heauskselt. Kui osanik seda kohustust rikub ja ühingule sellega kahju tekitab, võib osaühing nõuda osanikult kahju hüvitamist.
29.Kolleegium nõustub maakohtuga, et avalduses taotletud teave on osaniku õiguste teostamiseks relevantne ja jääb seetõttu osaniku huvisfääri. Kolleegium järgib selles küsimuses maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-1951 neid ei korda. Kolleegiumi hinnangul pole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et avaldaja on esitanud kõikehõlmava klientidega seotud päringu, mis väljub ÄS § 166 lg 1 kohaldamisalast. Viidatud sätte kohaselt on osanikul õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Käesoleval juhul on avaldaja taotlenud nende dokumentidega tutvumist, mis on aluseks puudutatud isiku bilansikirjele „muud nõuded ja ettemaksed“ summas 554 083 eurot. Taotlus on seega piiritletud ning suunatud konkreetse kirje aluseks olevatele dokumentidele. Selgituste saamine seoses viidatud nõuete sissenõudmise ja tagamisega ei välju samuti ÄS § 166 lg 1 kohaldamisalast.
30.Tulenevalt eespool märgitust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
31.Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka puudutatud isiku taotluse maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks ja menetluskulude avaldaja kanda jätmiseks. TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatu kohaldamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest diskretsiooniõiguse rikkumist maakohtu poolt, mistõttu puudub kolleegiumil alus maakohtu diskretsiooniotsustusesse sekkumiseks. Menetluskulud
32.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
33.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
34.Maakohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud puudutatud isiku kanda.
35.Ringkonnakohtus on avaldaja kandnud menetluskulusid kokku 260 eurot (käibemaksuta). Summa koosneb TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 mõttes kuludest vandeadvokaadi poolt osutatud õigusabile (Harju Maakohtu kohtumääruse ja esitatud määruskaebuse ning lisade analüüs, nõupidamine, vastuse koostamine, vastuse täiendamine, komplekteerimine ning selle kohtule edastamine 2 h *130 eurot). TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-1951 Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on ringkonnakohtu menetluses esindanud lepinguline esindaja, kelle teenuse tunnitasu ei ole ringkonnakohtu hinnangul ebamõistlikult suur (130 eurot ilma käibemaksuta). Avaldaja esindamiseks vandeadvokaadil kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik (kokku 2 tundi). Seega tuleb puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja 260 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.