Otsuse avalikult teatavaks- 16. märts 2016. a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-6322
Tsiviilasi
A.M. hagi K.M., S.M., M.S. ja A.M. vastu pärandvara jagamise nõudes K.M. vastuhagi pärandvara arvel hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastuhagis kostja) A.M. (isikukood XXXX, elukoht
XXXX)
esindajad Kostja I (vastuhagis hageja) K.M. (isikukood XXXX, elukoht XXXX), lepinguline esindaja jurist Helen Pahk (Helen Pahk Õigusbüroo, e-post [email protected]) Kostja II S.M. (isikukood XXXX, elukoht: XXXX) Kostja III M.S. (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kostja IV A.M. (isikukood XXXX, e-post XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada vastuhagi osaliselt.
2.Tunnustada K.M. õigust saada V.M. (isikukood XXXX) pärandvara arvel hüvitist summas 538 eurot, mis tuleb K.M. hüvitada V.M. arvelduskontol nr XXXX SEB Pangas olevate rahaliste vahendite arvel.
4.Jagada ülejäänud V.M. arvelduskontol nr XXXX SEB Pangas olevad rahalised vahendid summas 6295,35 eurot (6833,35 eurot – 538 eurot) pärijate vahel vastavalt nende pärandiosade suurustele (hageja A.M. 2/8, kostja I K.M. 2/8, kostja II S.M. 2/8, kostja III M.S. 1/8, kostja IV A.M. 1/8) ning arvestades hageja ning kostjate I ja II tehtud kulutusi järgmiselt: 4.1 hageja A.M. 1627,6975 eurot (1573,8375 eurot + 53,86 eurot); 4.2 kostja I K.M. 1572,4175 eurot (1573,8375 eurot – 1,42 eurot); 4.3 kostja II S.M. 1600,1775 eurot (1573,8375 eurot + 26,34 eurot); 4.4 kostja III M.S. 747,52875 eurot (786,91875 eurot – 39,39 eurot);
5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused A.M. esitas 27.04.2015.a Tartu Maakohtule hagi K.M. vastu 21.10.2014. a surnud V.M. pärandvara jagamiseks, milles palus jagada V.M. pärandvara (tema arvelduskontol XXXX SEB Pangas olevad rahalised vahendid) ning tunnistada hageja omandiõigust 1 708,34 eurole. Pärast asja arutamise uuendamist on hageja oma nõuet täpsustanud, paludes pärandvara pärijate vahel jagada vastavalt nende pärandiosade suurustele, arvestades osapoolte tehtud õigustatud kulusid: K.M. tasutud pärimismenetluse alustamise tasu 77,36 eurot, S.M. tasutud maamaks 105,15 eurot, A.M. tasutud notaritasu pärimistunnistuse väljastamisel 132,61 eurot, A.M. kulu hagiavalduse koostamisel 150 eurot, A.M. tasutud riigilõiv 300 eurot. Hageja leiab, et pärimismenetluse kulud tuleb jaotada kõigi pärijate vahel vastavalt nende osade suurusele, hagimenetlusega seotud kulu 450 eurot palub hageja jätta kostja K.M. kanda. Hageja ei ole nõus kostja nõudega pärandvara arvel hüvitise 936,45 euro saamiseks. V.M. paigutati hooldekodusse, lastele pärandaja esimesest abielust teatamata. Tekkis probleem eestkostega ning kohus määras eestkostjaks Alatskivi Vallavalitsuse. Lapsed pärandaja esimesest abielust tegid igati koostööd kohtuga. Kuna nad on pensionärid, siis ei saanud nad eestkostja ülesannet enda peale võtta. K.M. kohus ühendust ei saanud. Kostja nõudmised ei ole põhjendatud, kuna pärandaja V.M. päris oma ões surma järel vara, mille müügist 120 000 krooni läks kostja perekonna käsutusse. Pärandaja lapsed esimesest abielust sellesse protsessi ei sekkunud, kuna kostja pere lubas selle raha eest pärandajat hooldada kuni surmani, seega võttis kostja pere kohustuse pärandaja eest hoolt kanda. Oma kohustuse sissenõudmine teistelt pärandisaajatelt on ebaõiglane. V.M. oli dementne, kuid mitte voodihaige, talle oli Alatskivi valla poolt määratud hooldaja ja ta sai pensionit, millest piisas täielikult hoolduskuludeks ja tema hooldekodusse paigutamine ei olnud vajalik. Kostja I K.M. seisukohad ja vastuhagi Kostja I K.M. on nõus, et pärandvara tuleb jagada. Kostja I soovib, et pärandvara jagamisel võetaks arvesse asjaolu, et pärandaja oli 10 aastat enne surma voodihaige ning pärandaja elukaaslane (kostja I ema T.P.) hooldas pärandajat kuni tema enda tervislik seisund lubas. 2013. a aastal paigutati V.M. Peipsiveere Hooldusravi keskusesse. Kostja I soovib saada pärandvara arvel PärS § 158 alusel hüvitist summas 936,45 eurot. Kostja I tasus hooldusravi arveid ise (538 eurot) ja oma ema kaudu (398,45 eurot) eesmärgiga pärandaja vara säilitada. Kui kostja I ei oleks tasunud hooldusravikulusid, oleks käesoleval ajal pärandvara, mis koosneb 6 833,35 eurost, 936,45 euro võrra vähem. Kostja leiab, et lisaks tuleb pärandvara jagamisel arvesse võtta kostja tasutud pärimismenetluse algatamise tasu 77,36 eurot, hageja A.M. pärimistunnistuse eest tasutud 122,70 eurot, S.M. tasutud maamaksu summas 105,15 eurot.
1.12.2015. a esitas kostja vastuhagi, milles palub pärandvara jagamisel määrata talle pärandvara arvel hüvitis 936,45 eurot ning jagada ülejäänud pärandvara (6833,35 eurot – 936,45 eurot = 5896,30 eurot) pärijate vahel alljärgnevalt: - A.M. (2/8) 1520,64 eurot (1474,22 eurot – 26,28 eurot maamaks + 92,04 eurot teistelt pärimistunnistus – 19,34 eurot pärimismenetluse algatamine); - S.M. (2/8) 1503,03 eurot (1474,22 eurot – 30,66 eurot pärimistunnistuse tasu + 78,87 eurot maamaks – 19,34 eurot pärimismenetluse algatamine); - K.M. (2/8) 2411,75 eurot (1474,22 eurot – 26,28 eurot maamaks – 30,66 eurot pärimistunnistus + 58,02 eurot pärimismenetluse algatamine + 936,45 eurot); - A.M. (1/8) 698,97 eurot (737,11 eurot – 15,33 eurot pärimistunnistuse tasu – 13,14 eurot maamaks – 9,67 eurot pärimismenetluse algatamine); M.S. (1/8) 698,97 eurot (737,11 eurot – 15,33 eurot pärimistunnistuse tasu – 13,14 eurot maamaks – 9,67 eurot pärimismenetluse algatamine). Kostja II S.M. seisukoht Kostja II S.M. hinnangul ei ole kostja I nõudmised põhjendatud, kuna 2005. a müüs tema ema T.P. maha V.M. pärandvara, saades selle eest 120 000 krooni, mille kandis oma pangaarvele ja võttis sellega kohustuse V.M. surmani hooldada. Hooldekodusse paigutati V.M. ilma teistega arutamata. S. ja E.M. on mõlemad pensionärid ja seega maksejõuetud. K.M. oli siis välismaal. Tema pidanukski isa eest oma osa maksma, olles Soomes ettevõtja. Kuludest on S.M. ära maksnud maamaksu, mis oli V.M. võlgu. Kostja II on hagiga täies ulatuses nõus. Kostja III M.S. seisukoht Pärandvara kohtuväline jagamine ei õnnestunud, kuna kostja I lahkus panga juurest pärast seda kui S.M. tuletas talle meelde kauaaegset laenu. Käesolevas kohtuasjas toetab kostja III hagejat A.M.. Kostja IV A.M. seisukoht A.M. on nõus, et pärandvara arvel tuleks hüvitada kostjale 936,45 eurot, sest kui kostja ei oleks tasunud enne pärandaja surma pärandaja hooldusravikulusid, oleks pärandvara vastava summa võrra vähem. Pärandvara jagamisel tuleks arvestada ka teisi kantud kulusid (notar, maamaks), jagades need kõigi pärijate vahel.
KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu notar Kairi Aarik 20.02.2015. a koostatud ja välja antud pärimistunnistuse (tl 4) kohaselt on 21.10.2014.a surnud V.M. pärijateks 2/8 suuruses mõttelises osas K.M., 2/8 suuruses mõttelises osas S.M., 2/8 suuruses mõttelises osas A.M., 1/8 suuruses mõttelises osas M.S. ja 1/8 suuruses mõttelises osas A.M.. V.M. kuulus arvelduskonto nr XXXX AS SEB Pangas 21.10.2014.a seisuga oli kontol rahalisi vahendeid summas 8 841,18 eurot ning 09.02.2015.a seisuga 6 833,35 eurot (tl 5). Hageja soovib jagada pärandaja kontol olevad rahalised vahendid summas 6 833,35 eurot.
2.Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 2 I lause kohaselt pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. PärS § 152 lg 4 kohaselt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel, vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.
3.Pooled on nõus, et pärandvara tuleb kaaspärijate vahel jagada. Vaidlus seisneb eelkõige selles, kas kostjal on õigus saada PärS § 158 alusel pärandvara arvel hüvitist.
4.PärS § 158 kohaselt pärandaja alaneja sugulane, kes on kaaspärijaks ja on pärandajat ühises majapidamises või majandus- või kutsetegevuses oma vara või tööga oluliselt abistanud ja pärandvara on selle tulemusena säilinud või suurenenud, võib pärandvara jagamisel nõuda selle eest pärandvara arvel õiglast hüvitist.
5.Kostja soovib PärS § 158 alusel saada pärandvara arvel hüvitist summas 936,45 eurot. Kostja põhjenduste kohaselt on kostja ise ning oma ema kaudu tasunud pärandaja hooldusravikulusid ning selle tegevuse tulemusel on pärandvara vastavas ulatuses säilinud. Kostja on esitanud kohtule oma ema T.P. pangakonto väljavõtte (tl 63) ning sularahakviitungi (tl 64), mille kohaselt kostja ema on kandnud pärandaja hooldusravikulusid summas 398,45 eurot. Kohus leiab, et pärandaja elukaaslane ei saa esitada nõuet PärS § 158 alusel, seega ei ole alust kostjale hüvitada tema ema poolt kantud kulusid, olenemata sellest, et kostja on märkinud, et on need kulud ise oma ema kaudu kandnud. Kostja ise on kandnud pärandaja hooldusravikulusid summas 538 eurot, kostja on esitanud kohtule SA Peipsiveere Hooldusravikeskuse vastavasisulise kinnituse (tl 34). Kohus leiab, et vaidlus puudub selles, et kostja on need kulud kandnud. Hageja ning kostja II S.M. on vastu nende kulude hüvitamisele pärandvara arvel, põhjusel et pärandaja eluajal on müüdud pärandajale kuuluv kinnistu, mille müügist saadud 120 000 krooni (7 669,40 eurot) läks kostja perekonna käsutusse ning kostja pere võttis sellega kohustuse pärandajat surmani hooldada. Kostja I on samas välja toonud, et pärandaja pangaarvel olev raha on tekkinud pärandaja kinnisvara müümisega, et katta pärandaja hooldusravikulusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kostja I sai pärandaja elu ajal talle kuuluva kinnistu müügist mingit raha. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on tasunud pärandaja hooldusravikulusid, on pärandvara selle tulemusena säilinud ning põhjendatud on kostja nõue saada pärandvara arvel hüvitist summas 538 eurot. Seega kohus leiab, et kostja I vastuhagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
6.Menetlusosalised leiavad, et pärandvara jagamisel tuleks arvestada ka kostja I K.M. tasutud pärimismenetluse alustamise tasu 77,36 eurot, hageja tasutud 122,70 pärimistunnistuse väljastamise eest ning kostja II S.M. tasutud pärandaja maamaksukohustust 105,15 eurot. Hageja toob välja, et ta on pärimistunnistuse väljastamise eest tasunud koos postikuluga kokku 132,61 eurot. Kostja II S.M. kinnitab, et on maamaksukohustuse summas 105,15 eurot tasunud. Kostja IV A.M. on nõustunud, et menetlusosaliste kantud kohustused tuleks jagada kõigi pärijate vahel.
7.PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 151 lg 1 kohaselt pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. PärS § 151 lg 2 kohaselt pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt.
8.Kohus leiab, ülejäänud pärandaja arvelduskontol olnud rahalised vahendid summas 6295,35 eurot (6833,35 eurot – 538 eurot) tuleb pärijate vahel jagada vastavalt nende pärandiosade suurusele (hageja A.M. 2/8, kostja I K.M. 2/8, kostja II S.M. 2/8, kostja III M.S. 1/8, kostja IV A.M. 1/8), võttes ühtlasi arvesse hageja ning kostja I K.M. pärimismenetlusega seotud kulutusi ning pärandaja kohustuse täitmist kostja II S.M. poolt. Kohus leiab, et kostja III M.S. ja kostja IV A.M. pärandiosast maha arvata 39,39 eurot (9,67 eurot pärimismenetluse alustamine + 16,58 eurot pärimistunnistus + 13,14 eurot maamaks), kostja I K.M. pärandiosast tuleb maha arvata 1,42 eurot (teistelt pärimismenetluse alustamine 58,02 eurot – 33,16 eurot pärimistunnistus – 26,28 eurot maamaks), kostja II S.M. pärandiosale tuleb juurde arvestada 26,34 eurot (teistelt maamaks 78,84 eurot – 19,34 eurot pärimismenetluse alustamine – 33,16 eurot pärimistunnistus) ning hageja A.M. pärandiosale tuleb juurde arvestada
53,86 eurot (teistelt pärimistunnistus 99,48 eurot – 19,34 eurot pärimismenetluse alustamine – 26,28 eurot maamaks). Eeltoodut arvestades kuulub pärandvara jagamisele järgmiselt: hageja A.M. 1627,6975 eurot (1573,8375 eurot + 53,86 eurot); kostja I K.M. 1572,4175 eurot (1573,8375 eurot – 1,42 eurot); kostja II S.M. 1600,1775 eurot (1573,8375 eurot + 26,34 eurot); kostja III M.S. 747,52875 eurot (786,91875 eurot – 39,39 eurot); kostja IV A.M. 747,52875 eurot (786,91875 eurot – 39,39 eurot).
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades nii hagi ja vastuhagi osalist rahuldamist peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.