2-14-62236
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Sirje Õunpuu
Määruse tegemise aeg ja koht
14. märts 2016.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-62236 XXX avaldus tema taotluse, notari ametitoimingu tegemiseks, uueti läbivaatamiseks ja notarile sellekohase ettekirjutuse tegemiseks Avalduse lahendamine
Tsiviilasi
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Avaldaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov (e-post [email protected]) Puudutatud isikud Tallinna notar Evi Paberit (büroo asukoht Kreutzwaldi 24, 10147 Tallinn; e-post [email protected]). XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX). XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX). XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX ). Kirjalik menetlus
Lõpetada menetlus XXXtaotluse lahendamise menetluses.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.
Avaldaja nõue ja põhjendused XXXesitas 09.12.2014.a Harju Maakohtule avalduse, milles taotleb tunnistada Tallinna notar Evi Paberiti 17.11.2014.a pärimistoimikus sisalduvate andmete avaldamisest keeldumine
2-14-62236 õigusvastaseks ning teha Tallinna notar Evi Paberitile ettekirjutus notari ametitoimingu tegemiseks so XXX pärimistoimikus sisalduvate andmete avaldamiseks. 11.07.2008.a suri avaldaja abikaasa XXX. Pärimismenetlus algatati Tallinna notar Evi Paberiti poolt XXXja XXX kolme lapse algatusel. 2014.a sügisel selgus, et notar Evi Paberit väljastas pärimistunnistuse tegelikult juba 04.03.2010.a. Tunnistuse kohaselt on XXX pärijateks võrdsetes osades lapsed XXX, XXXja XXX. Avaldajat üleelanud abikaasana pärijate ringis ei nimetata. XXX ja XXXabieluvara režiim on pärimistunnistusel fikseeritud järgmiselt: „pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele perekonnaseadusest tulenevalt ühisvararežiimi.“ Avaldaja pöördus 12.12.2009.a oma esindaja vahendusel notari poole selgitades, et Tallinna Linnakohtu 14.09.1993.a kohtuotsusega tuvastati XXX ja XXXabieluliste suhete ja ühise majapidamise lõppemine 1993.a. Pärijad nõuavad nüüd osa ka pärast abielusuhete lõppemist omandatud varast. 30.09.2014.a esitasid pärijad kinnistamisavaldused Harju Maakohtu Kinnistusosakonnale pärijate kandmiseks kinnistusraamatusse XXXkuuluvate kinnisasjade kaasomanikena. Et hinnata tekkinud olukorda, sh küsimust sellest, miks abikaasat pärijate ringi ei arvatud ja pärimismenetluse jätkamisest ei teavitatud, samuti sellest, mille alusel on määratud abikaasade vararežiim, esitas avaldaja 15.10.2014.a notarile avalduse talle pärimistoimiku materjalide avaldamiseks. 17.11.2014.a keeldus notar toimiku avaldamisest väites, et XXX ei kuulu materjalidega tutvumise õigust omavate isikute ringi. Avaldaja leiab, et potentsiaalne pärija, aga eriti pärandaja abikaasa, on alati samal ajal ka isikuks, kelle suhtes pärimismenetlus läbi viiakse, mistõttu notariaaltoimingu saladus tema suhtes ei kehti. Pärimistoimikus sisalduvate andmete avaldamisest keeldumisel ei ole pärijal võimalik adekvaatselt otsustada pärandi vastuvõtmise üle. Kui huvitatud isikul ei oleks õigust kontrollida, kas pärimistunnistus on välja antud õigesti, muutuks ainetuks ka talle antud vaidlustamisõigus. Konkreetsel juhul XXX pärimismenetluses on ilmselgelt tehtud toiminguid XXX suhtes. Pärimistunnistusel märgitud abieluvara režiim mõjutab otseselt abikaasa varalisi õigusi. Seda näitab selgelt ka asjaolu, et pärijad on esitanud avaldused XXX lahusvaraks oleva kinnisvara kohta kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Samuti mõjutab igal juhul XXXõigusi see, et pärimistunnistuselt on tema üleelanud abikaasana välja jäänud, kuigi ta on seadusjärgne pärija. Puudutatud isikute seisukohad. Puudutatud isik, Tallinna notar Evi Paberit, ei tunnista XXXavalduses toodud asjaolusid ja leiab, et XXXavaldus ei kuulu rahuldamisele. Nõustub, et pärima õigustatud isikule tuleb anda teavet pärimismenetluse läbiviimisel. See aga ei tähenda, et potentsiaalsel pärijal oleks õigus tutvuda pärimistoimikuga tervikuna. Pärimisseaduse (PärS) §-des 121,170 ja 179 on välja toodud, kellel, millal ja mis andmetega on võimalik tutvuda. Avaldaja ei ole soovinud tutvuda seaduses nimetatud andmetega, vaid ka muude andmetega. Notar ei saa avaldada rohkem andmeid, kui see on seadusega notarile lubatud. Avaldaja soovib saada ülevaadet pärandvara koosseisu kohta, kontrollida pärimistunnistuse õigsust ja vaidlustada võimalikke testamente. XXX on õigus tutvuda notari tehtud PärS §-s 167 sätestatud päringute ja järelpärimiste tulemustega. Pärimistunnistuse ärakiri on avaldajal olemas ja ta on selle sisust teadlik, seejuures on tal olnud ka võimalus tutvuda pärimisregistri andmetega (www.eesti.ee). Avaldaja on teadlik, et puuduvad andmed testamentide või pärimislepingute kohta. Avaldaja leiab, et tal on õigus toimikuga tutvumiseks, sest pärimismenetluses on tehtud tema suhtes toiminguid ja PärS § 16 kohaselt on ta seadusjärgne pärija. Avaldaja ei ole vaidlustanud abikaasade vahel valitsenud varasuhet. Notar ei selgita välja konkreetse eseme kuuluvust abikaasade ühisvara või ühe abikaasa lahusvara hulka. Omandiõiguse tunnistuse tõestamist ei ole avaldaja taotlenud. Seni on avaldaja olnud seisukohal, et soovib pärida XXX vara vaid juhul, kui pärandvara hulka kuuluvad abielu kestel avaldaja poolt omandatud esemed. Pärandi tingimuslik vastuvõtmine või sellest tingimuslik loobumine ei ole lubatud. Abikaasade abieluliste suhete ja ühismajapidamise lõppemine leidis tõendamist Tallinna Linnakohtu 14.09.1993.a. otsusega, millega XXX ja XXX
2-14-62236 abielu lahutati. Vastavalt sel ajal kehtinud seaduse nõudele, ei registreerinud aga kumbki abielu pooltest lahutust perekonnaseisuosakonnas. Seepärast abielulahutus ei jõustunud. On põhjust eeldada, et abielulised suhted võisid taastuda. Kas konkreetne ese kuulus abikaasade ühisvara hulka, saavad otsustada vaid üleelanud abikaasa ja pärijad, vaidluse korral hindab seda kohus. Puudutatud isikud, XXX pärijad, avaldaja ja pärandaja ühised lapsed, on 08.03.2016.a. kohtule teatanud, et Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-7117 on hageja XXXning kostjad XXX, XXXja XXX (hageja lapsed) saavutanud kompromissi, milles osapooled kinnitavad, et XXXja XXX abielulised suhted lõppesid 1993.a. ja pärast seda XXXpoolt omandatud vara on tema lahusvara. Pärijad ei ole pärimistoimiku avaldamisega nõus ja leiavad, et XXXei ole XXX lesk. Kohtumääruse põhjendused 11.07.2008.a suri avaldaja abikaasa XXX. Pärimismenetlus algatati Tallinna notar Evi Paberiti poolt XXXja XXXkolme lapse algatusel, kellele väljastati pärimistunnistus 04.03.2010.a. Pärimistunnistuse kohaselt on XXX pärijateks võrdsetes osades lapsed XXX, XXXja XXX. Tunnistuses on märgitud avaldajat, kui pärandaja üleelanud abikaasat ja märgitud, et abikaasade varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Pärandaja üleelanud abikaasale ei ole väljastatud omandiõiguse tunnistust 1⁄2 mõttelisele osale abikaasade ühisvarast. Tallinna Linnakohus 14.03.1993.a. otsusega lahutas XXXja XXX abielu. Kuna sel ajal abielu lõppemiseks nõudis seadus täiendavat lahutuse vormistamist perekonnaseisuosakonnas ja pooltest kumbki seda ei teinud, siis abielulahutus ei jõustunud. Toodud asjaoludes vaidlust ei ole. Avaldaja on seisukohal, et kohtus abielu lahutamise ajaks olid abikaasade abielulised suhted lõppenud ja need kunagi ei taastunud. Tallinna Linnakohtu otsusest (tl 8) nähtub, et abikaasadel ei olnud vaidlust selle üle, et abikaasad on teineteisest võõrdunud, abielulised suhted ja ühismajapidamine on lõppenud. Pooled leppida ei soovi ja varalisi vaidlusi ei ole. Seega olid tema ja XXX abielulised suhted lõppenud juba enne 1993.a. ja abielu oli formaalne. Abikaasade poolt pärast abieluliste suhete lõppemist ostetud vara on kummagi abikaasa lahusvara. Seoses XXX surmaga ja pärandi avanemisega on avaldajal põhjust arvata, et ka tema lahusvara on arvatud XXX pärandvara hulka. 12.detsembril 2009.a. on avaldaja esitanud notar Evi Paberitile taotluse pärimistoimikuga tutvumiseks. Avaldaja formaalse abikaasana ei ole huvitatud XXX vara pärimisest. Kui aga tema lahusvara on arvatud pärandvara hulka, siis oma vara tagasisaamiseks tuleks tal asuda pärima. Eeltoodust tulenebki vajadus pärimistoimikuga tutvumiseks, et tuvastada, kas XXXpoolt pärast 1993.a. omandatud varale leitakse olevat õigus ka XXXl. Notariaadiseaduse (NotS) § 41 lõike 5 järgi võib isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses.
PärS § 170 lõike 1 kohaselt pärimismenetluse algatamiseks õigustatud isikul on pärimismenetluse läbiviimise ajal õigus saada notarilt infot selle kohta, kes on pärandi vastu võtnud ja kes on pärandist loobunud. Lõike 2 kohaselt on nimetatud isikutel õigus tutvuda ka käesoleva seaduse §-s 167 sätestatud päringute ja järelepärimiste tulemustega. Läbi puudutatud isikute on kohtule saanud teatavaks, et XXXesitas hagi puudutatud isikute (pärijad) vastu tema ja XXX abieluliste suhete lõppemise tuvastamiseks. Tsiviilasjas nr 2-15-7117 on pooled saavutanud kompromissi, milles osapooled kinnitavad, et XXX ja XXX abielulised suhted lõppesid 1993.a. ja pärast seda XXXpoolt omandatud vara on tema lahusvara. Harju Maakohus on kompromissi 19.06.2015.a. määrusega kinnitanud.
2-14-62236 Seega on olemas kohtulahend, mis kinnitab, et pärast 1993.a. XXXpoolt soetatud vara on tema lahusvara, mis ei ole arvatud XXX pärandvara hulka. Seega XXXõigustatud huvi ja vajadus XXX pärimistoimikuga tutvumiseks on ära langenud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lõike 1 ja § 428 lõike 1 p 2 kohaselt antud taotluse lahendamise vajadus on ära langenud, oma õiguste kaitse saavutas avaldaja hagimenetluses samal alusel ja samade menetlusosaliste osalusel jõustunud kohtulahendiga ning kohus lõpetab menetluse. See välistab samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.