lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-5551/183

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-5551/183
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2160
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Husky10854950(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-11-5551

Tsiviilasi

OÜ Husky hagi Pavel Tarahtini vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

639,12 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. mai 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pavel Tarahtini apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

23. veebruar 2016. a

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Pavel Tarahtin (isikukood: XXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Vastustaja (hageja): Husky OÜ (registrikood: 10854950; asukoht: Narva Raudtee 8), esindaja Jana Kaup

1.Jätta Viru Maakohtu 18. mai 2015. a otsus muutmata.

esindajad

RESOLUTSIOON

2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ Husky esitas 10.02.2011. a hagi Pavel Tarahtini vastu põhivõla 977,02 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 96,51 euro ja viivise 0,022% päevas 977,02 euro suuruselt summalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2009. a augustis hageja poole sooviga teostada neljarattalise mootorratta remont. Tagavaraosade maksumus kooskõlastati kostjaga ja poolte kokkuleppe kohaselt teostas kostja ettemakse tagavaraosade eest summas 319,56 eurot. Hageja lõpetas remonttööd 07.10.2010. a. Remonttööde tasu moodustas 1296,58 eurot. Kostja pidi tasuma hagejale 977,02 eurot, kuid nimetatud summa on tasumata. Kostja keeldus teostatud töid vastu võtmast.
2.Pavel Tarahtin hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt toimus 2008. a septembris liiklusõnnetus ja kostja pöördus hageja poole remondi teostamiseks. Kostja võttis 2008. a detsembris remontimata ATV hageja käest tagasi. Hageja seadusliku esindaja palvel andis kostja allkirja selle kohta, et remondi suhtes kostjal pretensioone ei ole. Tegelikult remonti ei teostatud. Kostja pöördus 2009. a kevadel uuesti hageja poole remondi teostamiseks. Kostja tasus 2009. a augustis hagejale 319,56 eurot. Kostja keeldus juurde maksmisest, kuna remondikulud pidi katma kindlustus. Hageja sai kostjalt 319,56 eurot alusetult. Alates 2009. a kevadest on ATV hageja valduses. Hageja sai kostja ATV remontimiseks raha kindlustusseltsilt.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 18.05.2015. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis Pavel Tarahtinilt OÜ Husky kasuks välja põhivõla 639,12 eurot ning seisuga 18.05.2015 sissenõutavaks muutunud viivise summas 214,08 eurot, kokku 853,20 eurot. Kohus mõistis Pavel Tarahtinilt OÜ Husky kasuks välja viivise alates 19.05.2015 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus määras, et viivise summa kokku ei saa ületada põhinõude summat. Kohus tunnistas kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus jättis OÜ Husky menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses tema enda

kanda. Kohus jättis Pavel Tarahtini menetluskulud 35% ulatuses hageja kanda ja 65% ulatuses tema enda kanda. Kohus leidis, et pooled sõlmisid 2008. a suulise tarbijatöövõtulepingu. Kohus leidis, et poolte vahel on tõendatud eelarve (pakkumine) kooskõlastatus. Hageja pakkumise alusel tasus kindlustusfirma remondi ja varuosade eest. Hageja kuupäevata pakkumises summas 43 737 krooni ja 19.11.2008 arves nr 1520 nimetatud tööde maht ja varuosad ning nende maksumus kokku summas 44 610 krooni olid vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud. Pavel Tarahtini 08.12.2008 allkirja kohaselt (I kd, tl 31, 138, tõlge tl 104) võttis ta 05.12.2008 ATV remondist vastu ning tööde kohta tal pretensioone ei olnud. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja. Pärast tööde vastuvõtmist lasub kostjal kohustus tõendada, et tema väidetavad puudused esinesid tööl juba selle vastuvõtmise hetkel. Kostja seletused jäid 08.12.2008 allkirja andmise asjaolude ja ATV remontimata vastuvõtmise kohta paljasõnalisteks. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et peale töö vastuvõtmist 05.12.2008 teatas ta hagejale 2 kuu jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest. Kohus leidis, et töö vastuvõtmisega 05.12.2008 lõppes poolte tarbijatöövõtuleping seoses ATV remontimisega peale 2008. a liiklusõnnetust ning et vastu võetud töö vastas lepingutingimustele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 2009. a augustis tõi kostja ATV hagejale remontimiseks ja hageja võttis selle vastu. Kostja tasus hagejale 2009. a ettemaksu summas 5 000 krooni. Seega sõlmiti ka 2009. a augustis poolte vahel tarbijatöövõtuleping. 20.08.2009 tellimusega ning tunnistajate S.Š. ja I.S. ütlustega on tõendatud, et ATV vaadati 2009. a hageja poolt üle, tuvastati ATV rikked ning pooled leppisid kokku varuosade maksumuses umbes 15 000 krooni. Varuosad, mis on märgitud 20.08.2009 tellimuses ja 07.10.2009 saatelehel nr 3613, langevad kokku. 20.08.2009 tellimusega on tõendatud poolte kooskõlastatud summa 15 000 krooni. 07.10.2009 saatelehel nr 3613 märgitud summa 15 287 krooni ületab 20.08.2009 tellimusega kokkulepitud summat 5 287 krooni võrra. Kohus leidis, et poolte 20.08.2009 tellimuse (I kd, tl 5, 100, paremini loetav koopia III kd, tl 44, tõlge tl 43) saab lugeda eelarveks VÕS § 639 lg-s 1 sätestatud mõttes ning kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid poolte kokkulepe kohta, kas eelarve on hagejale siduv või mitte, leidis kohus, et eelarve on siduv lähtudes VÕS § 639 lg 1 teisest lausest ja § 657 lg-s 1 sätestatust. Kohus leidis, et hageja ei saa nõuda kostjalt rohkem kui 10 000 krooni ehk 639,12 eurot. Hageja väidab, et ta edastas kostjale teate tööde lõpetamise kohta 30.10.2009. a tähitud kirjaga (I kd, tl 39). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei saanud hageja teadet töö valmimise, vastuvõtmise ja tasu maksmise kohta enne hagiavalduse ja lisade kättesaamist. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 17.02.2011. Kostja esitas kohtule vastuse hagile 22.03.2011 (I kd, tl 20-23). Kohus leidis, et kostja sai teate kätte 22.03.2011. Hageja nõue muutus sissenõutavaks järgnevast päevast ehk 23.03.2011. Kostja ei ole tõendanud, et kohustuse täitmine ei olnud täielik. Hagejal oli seaduslik alus hoida ATV-d enda juures pandina kuni raha maksmiseni vastavalt VÕS § 654 lg-le 1. Hageja õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on põhjendatud ja tuleneb VÕS §-st 100, § 101 lg p-st 6 ja lg-st 2. Viivist tuleb arvestada alates 23.03.2011 summalt 639,12 eurot. 18.05.2015 seisuga (kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev) on viivise võlgnevus 214,08 eurot.

Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäid 65% ulatuses tema enda kanda ja 35% ulatuses hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Pavel Tarahtin esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub peatada tagatiseta tsiviilasja menetluse ajaks maakohtu otsuse viivitamata täitmine. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) oli kostja ja hageja vahel sõlmitud ATV remondiks üks leping (s.o 2008. septembris), millise hageja täitis täies mahus alles 2009. a. Maakohus on 2009. a remondi osas kohaldanud vääralt VÕS § 635 lg-t 1. Hageja ja kostja vahel puudub kirjalik kooskõlastus tagavaraosade/tööde mahu ja maksumuse kohta; 2) on maakohus ebaõigesti leidnud, et 2009. a sõlmitud töövõtulepingu järgne töö tuleb lugeda vastu võetuks 22.03.2011. a. Kostja ei ole kohustatud vastu võtma töid, mida ta ei ole tellinud; 3) on maakohus vääralt kohaldanud VÕS § 654 lg-t 1; 4) on maakohus vääralt asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel kooskõlastati ATV 2008. a remondi eelarve; 5) ei saanud hageja enne 31.10.2008. a teada, milliseid varuosi on ATV remondiks vaja; 6) on pakkumised ja Salva Kindlustus AS-ile esitatud arve varuosade loetelu ja teostatavate tööde seisukohast erinevad dokumendid; 7) võttis kostja 05.12.2008 ATV hageja juurest remondist ja pretensioone tööde suhtes ei omanud. Dokumendis puudub kinnitus, et kõik asjakohased tööd on teostatud; 8) on kohus hinnanud ebaõigesti tunnistaja S.Š. ütluseid, tunnistaja I.S. ütluseid ja 20.08.2009. a tellimust. Tellimusest ega ühestki teisest dokumendist ei nähtu, milliste tagavaraosade eest tehti ettemaks.
5.OÜ Husky vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tõendavad dokumentaalsed tõendid, et 2008. a oli töö vastustaja poolt tehtud ja apellant sai 05.12.2008 kätte remonditud ATV, ning 2009 augustis oli apellant sõlminud suulise tarbija töövõtulepingu ning teinud vastutajale ettemaksu. Apellandi muud väited on paljasõnalised; 2) ei ole kostja kohtumenetluse jooksul öelnud, et ATV oli seadusliku aluseta hageja valduses; 3) ei ole maakohus tõlgendanud ebaõigesti VÕS § 635 lg-t 1. 19.11.2008 arvel ei ole kajastatud varuosade nimetusi, kuna Salva Kindlustus oli nendest juba teadlik;

4) tegi apellant 20.08.2009 ettemaksu summas 5000 krooni tagavaraosade komplekti eest summas umbes 15 000 krooni. Apellant nõustus teenuse maksumusega ning ühestki seadusest ei tulene teenuse osutaja kohustust näidata või kooskõlastada tarbijast tellijaga vajaminevate tagavaraosade nimetust, koode vms; 5) ei saa tunnistaja I.S. ütlusi arvestada juba seetõttu, et ta tunnistas narkootikumide kasutamist kuni 2009. a (15.04.2015 kohtuistungi protokoll); 6) ei ole kostja tõendanud, et ta viis ATV remondist ära transpordiga, sest ATV oli remontimata. Tartu Ringkonnakohus jättis 26.08.2015. a määrusega rahuldamata Pavel Tarahtini taotluse peatada tsiviilasja menetluse ajaks Viru Maakohtu 18.05.2015. a otsuse viivitamata täitmine tsiviilasjas nr 2-11-5551.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 18. mai 2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu otsuse muutmisele.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et poolte vahel sõlmiti kaks töövõtulepingut, üks 2008. a ja selles osas hageja nõuet esitanud ei ole, ning teine 2009. a, mille osas on kostjal tekkinud sissenõutavaks muutunud võlgnevus. Hageja esitas hagiavalduses nõude 2009. a sõlmitud töövõtulepingu alusel. Järelikult ei oma 2008. a sõlmitud töövõtulepingu sõlmimise asjaolud puutumust käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudega. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
8.Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel sõlmiti 2009. a augustis uus töövõtuleping ATV remontimiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostja tasus hagejale 2009. a ettemaksu summas 5000 krooni (s.o 319,56 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on ettemaksu tasumine üks tõend, mida maakohus õigesti hindas 2009 aasta töövõtusuhte tuvastamisel. Apellandi väide, et maakohus on hinnanud ebaõigesti tunnistajate S.Š. ja I.S. ütluseid ning 20.08.2009. a tellimust, ei ole õige. Käesolevas asjas ei oma tähendust see, milliste tagavaraosade eest ettemaks tehti. Kostja viis 2009. a ATV hageja juurde remonti ning 20.08.2009. a tellimusest (III kd, tl 43) nähtub, et pooled kooskõlastasid ATV remondi tagavaraosade summa, s.o 15 000 krooni kokku (958,67 eurot). Apellandi väide, et ettemaks summas 5000 krooni tehti 2008. a remondi tagavaraosade eest, ei ole usutav. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et 2008. a leping lõppes poolte vahel tööde vastuvõtmisega ning 2008. a tehtud remondi eest tasus kindlustusfirma otse hagejale. Tõendatud ei ole see, et kostja oleks pidanud 2008. a remondi eest ise lisaks kindlustusfirma poolt tasutule midagi juurde maksma. Tunnistaja S.Š. on avaldanud 15.04.2015. a kohtuistungil, et kostja ATV-d remonditi kaks korda, s.o 2008. a ja 2009. a.
9.Apellandi väitel on maakohus ebaõigesti leidnud, et 2009. a sõlmitud töövõtulepingu järgne töö tuleb lugeda vastu võetuks 22.03.2011. Ringkonnakohus märgib seoses 2009. a teostatud töö vastuvõtmisega järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et 2009. a

sõlmitud töövõtulepingu järgne töö lõpetati. Hageja väitel edastas ta kostjale teate tööde lõpetamise kohta 30.10.2009. a tähitud kirjaga (I kd, tl 39; tl 102). Tsiviilasja materjalidest tuleneb, et kostja ei saanud hageja teadet kätte. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei võtnud ATV-d vastu 2009. a pärast tööde teostamist. Kostja on ise korduvalt avaldanud, et pärast 2009. a remonti jäi ATV hageja valdusesse. Kostja ei ole samas vaielnud vastu sellele, et 2009. a lõpetati ATV remonditööd. Seega ei ole kostja 2009. a teostatud töid VÕS § 637 lg 4 järgi vastu võtnud. Küll on võimalik, et kostja saab lugeda tööd vastu võtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt. Selleks tuleb tuvastada, et hageja on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud kostjale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Hageja määras 30.10.2009. a teates kostjale tähtaja tööde vastuvõtmiseks ja arve tasumiseks. Käesolevaks ajaks on mõistlik tähtaeg ammu möödunud, st et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja väide, et ta ei ole kohustatud võtma vastu töid, mida ta ei ole tellinud, ei ole praegusel juhul õige. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja viis 2009. a ATV remonti hageja juurde ning hageja teostas ATV remondi. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tõendanud, et töö on üldse tegemata või et töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, mis annaks kostjale õiguse keelduda tööde vastuvõtmisest VÕS § 110 lg 1 alusel.

10.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja. Nii hageja kui ka kostja on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuna maakohus jättis menetluskulud rahaliseks kindlaks määramata, siis TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra ka ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja