lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-18775/5

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-18775/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1139
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-18775

Tsiviilasi

M.U. hagi A.S. vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. detsembri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): A.S. (isikukood XXXXXX), esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

esindajad

Vastustaja (hageja): M.U. (isikukood XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. detsembri 2015 määrus.
2.Teha asjas uus määrus, millega jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.M.U. (hageja) esitas 14. detsembril 2015 Tartu Maakohtule hagi A.S. (kostja) vastu, milles palus mõista kostja valdusest välja hagejale pärimistunnistuse alusel kuuluv osa 1/12 J.U. pärandvarast või alternatiivselt mõista kostjalt hagejale välja 1/12 pärandvarasse kuulunud maalide müügist saadud tulust. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus keelata hagi tagamiseks J.U. pärandvarasse kuuluvate maalide käsutamine. Avalduse kohaselt on kostja juba pikema aja jooksul müünud internetikeskkonnas e-kunstisalong J.U. maale. Maalide väärtus on ajas muutuv ning kostja võib hageja nõudest teada saades otsustada maalid müüa tavapärasest hinnast märkimisväärselt odavamalt. Hageja peamine nõue on siiski J.U. pärandvarast 1/12 saamine ning pärandvara koosnes peamiselt maalidest.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus rahuldas 16. detsembri 2015 määrusega hagi tagamise avalduse ning keelas A.S.l J.U. pärandvarasse kuuluvate maalide käsutamine kuni tsiviilasjas nr 2-15-18775 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja toodud põhjendustel hagi tagamise taotlus põhjendatud ning see tuleb rahuldada, kuna hagi tagamata jätmise ning hagiavalduse rahuldamise korral võib tekkida olukord, kus maalid on müüdud ning tulevase kohtuotsuse täitmine muutub võimatuks. Arvestades asjaolusid ning seda, et kostja on asunud maale võõrandama, on põhjendatud keelata kostjal J.U. pärandvarasse kuuluvate maalide käsutamine kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohaldatav hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat liialt, arvestades hageja õigustatud huvisid.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.A.S. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. detsembri 2015 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on vaidlustatud määrusega piiratud kostja põhiõigusi ning –vabadusi rohkem, kui seda võiks pidada põhjendatuks, arvestades hageja õigustatud huvisid ja faktilisi asjaolusid. Hagi on esitatud 1/12 J.U. pärandvarasse kuulunud maalide valduse väljamõistmiseks, kuid hagi tagamisel on keelatud kõikide maalide käsutamine; 2) pidi maakohus hagi tagamise taotluse lahendamisel hindama hagi lubatavust ja õiguslikku perspektiivi. Õiguslikku perspektiivikust võib hinnata ka ringkonnakohus. Määruskaebuse esitaja viitab AÕS § 110 lg-le. Hagi õiguslik perspektiiv ei ole hea; 3) ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, et esineb alus hagi tagamiseks. Hagi tagamise abinõu on kohaldatud üksnes hageja paljasõnaliste väidete ja oletuste alusel.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

4.M.U. vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt: 1) ei riku hagi tagamise abinõu kohaldamine kostja põhiõigusi ja –vabadusi ning ei ole ebaproportsionaalne ja põhjendamatu, arvestades hageja nõudeid. Kui kostjal säiliks õigus käsutada kõiki J.U. pärandvarasse kuuluvaid maale, ei oleks hagejal mingisugust tagatist selles osas, et tulenevast kohtuotsust on võimalik täita. Hageja peamine nõue on J.U. pärandvarast 1/12 osas maalide saamine, mitte maalide müügist saadud kasu väljaandmine. Hagi tagamata jätmisel oleks kostjal selgelt väga suur ja põhjapanev mõju J.U. pärandvara sisule ja väärtusele; 2) ei ole antud juhul AÕS § 111 lg 1 kohaldatav, sest E.U. oli pahauskne valdaja. Eeltoodu puudutab aga sisuliselt vaidlust, mitte hagi tagamise taotluse lahendamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 16. detsembri 2015 määrus tuleb tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.Vaidlustatud määrusega on maakohus rahuldanud hagi tagamise avalduse ning keelanud kostjal J.U. pärandvarasse kuuluvate maalide käsutamine kuni tsiviilasjas nr 2-1518775 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Hagi tagamise menetluses on üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (Riigikohtu 20. märtsi 2013 määrus nr 3-2-1-135-12, p 12). Hagi õiguslikku perspektiivikust võib hagi tagamise määruse määruskaebe korras vaidlustamise korral hinnata ka ringkonnakohus ning tühistada maakohtu määruse juhul, kui ta leiab, et hagi tuleb selle õigusliku perspektiivituse tõttu jätta rahuldamata (Riigikohtu 4. novembri 2015 määrus nr 3-2-1-121-15, p 11).
7.Hagiavaldusest (tl 2-6) nähtuvalt palub hageja mõista kostja valdusest välja hagejale pärimistunnistuse alusel kuuluv osa 1/12 J.U. pärandvarast või alternatiivselt mõista kostjalt hagejale välja 1/12 pärandvarasse kuulunud maalide müügist saadud tulust. Pärimisseaduse (PärS) § 180 järgi kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui pärimisseaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. PärS § 3 lg 2 kohaselt on pärandi avanemise ajaks pärandaja surmapäev. Pärimistunnistusest (tl 8-9) nähtuvalt suri J.U. 23. oktoobril 1998, seega iseenesest kuulub käesolevas asjas kohaldamisele enne 1. jaanuari 2009 kehtinud pärimisseadus, kui kehtiva pärimisseaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. PärS § 184 kohaselt kui pärand on avanenud enne 2009. aasta 1. jaanuari ja kaaspärijate õigusi teostatakse, kohustusi täidetakse või pärandvara jagatakse pärast 2009. aasta jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse §-de 147-157 ja 159-161 sätteid.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et hagis toodud nõudeid ei ole võimalik esitatud kujul rahuldada, s.o esitatud kujul tuleks hagi õigusliku perspektiivituse tõttu jätta rahuldamata ning seetõttu ei ole õigustatud hagi tagamise abinõu kohaldamine. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu nõude, mis saaks tuleneda J.U. pärandvara jagamisest. Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud PärS § 141 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara nende kaasomandis. Kaaspärijad valdavad, kasutavad või käsutavad pärandvara kaasomandi kohta käivate sätete kohaselt või nõuavad pärandvara jagamist. Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud sellele, et J.U. pärandvara oleks kaaspärijate vahel enne 1. jaanuari 2009 kehtinud PärS sätete kohaselt jagatud. Seega kui suri I.U., sai hageja pärida I.U.le kui J.U. pärijale kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest, kuid kuna pärandvara oli arvatavasti jagamata, siis ei saanud ta pärida pärandvara hulka kuuluvaid konkreetseid esemeid.
9.PärS § 148 lg 1 järgi kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest; kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt osa omandajale lähevad üle üksnes kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija. Pärandvara jagamise mõiste ja viis on sätestatud PärS §-s 152.
10.Lähtudes kõigest eeltoodust ei saa kaaspärija (või kaaspärija osa omandaja pärimise teel) nõuda omandiõiguse tunnustamist ja asja välja teiselt kaaspärijalt (või kaaspärija pärijalt) ilma, et ta oleks nõudnud pärandvara jagamist. Hageja nõuab antud juhul ühelt kaaspärija pärijalt 1/12 osa pärandvarast, kusjuures on selgusetu üldse J.U. pärandvara koosseis (sh ei ole selge, millised maalid kuuluvad J.U. pärandvara hulka). Ringkonnakohus märgib, et maakohus on vaidlustatud määrusega keelanud kostjal J.U. pärandvarasse kuuluvate maalide käsutamise, kuid kuna ei ole selge, millised maalid pärandvarasse kuuluvad, siis ei ole maakohtu määrus täidetav.
11.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium