2-22-4541/8 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist hagi osalise menetlusse võtmata jätmise osas ja uue määruse tegemist, millega võtta hagi täies ulatuses menetlusse. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja jaoks on maakohtu seisukoht hagi osalise menetlusse võtmata jätmise kohta üllatuslik. Hageja kui võlausaldaja saab ühisvara jagamise nõudeid esitada vaid täitemenetluste raames. Ühisvara jagamise nõue võimaldab sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri käsutusse saada tehinguga üleantav vara, kuid olukorras, kus maakohus ei ole sissenõudja nõuet (tulemi arvelt rahuldada sissenõudja nõue) kohtuotsuses kindlaks määranud, ei saa täitur neid sissenõudja nõude katteks kanda. Sissenõudja ainus õigustatud huvi ühisvarasse kuuluva eseme jagamise nõude esitamisel ongi asjaolu, et saaks sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist. Samuti tekib olukord, kus näiteks müügi tulemi arvelt kaetakse hoopis kolmanda sissenõudja nõuded, kui täitemenetluses on teise sissenõudja nõuded järjekohas eespool. Selliselt tekib olukord, kus hageja on teinud kulutusi ühisvara jagamise hagi esitamisel, kuid tema nõue võib jääda rahuldamata, mis on ebaõiglane ja väär. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus mh otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Iseenesest saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega leiab hageja, et väär on maakohtu seisukoht, et maakohus ei saa täitmise korda kindlaks määrata. Kohtutäiturid täidavad ühisvara jagamise lahendit vastavalt kohtu poolt kohtulahendis kindlaks määratud viisile.

Maakohus on õigesti leidnud, et TMS § 14 lg 2 järgi saab hageja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele, sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades. Hageja saab nõuda, et kohtutäitur, kes menetleb täiteasja, kus täidetakse hageja nõuet kostja II vastu, pööraks pärast ühisvara jagamist kostja II osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selleks on kohtutäituril võimalik TMS § 111 järgi arestida kostja II nõue ühisvara jagamise tulemusel talle kuuluva osa väljamaksmiseks. Pärast ühisvara jagamist on tegemist kostja II lahusvaraga, millele kohtutäitur saab sissenõude pöörata. TMS § 14 lg 2 ei reguleeri võlgniku vastu erinevate täitmisnõuete rahuldamise järjekorda. Seega sellest ei tulene, et kohus saaks otsustada, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja II lahusvara hageja nõude täitmiseks kasutada. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõude puhul ei ole tegemist PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Samuti ei ole hageja vastava nõude puhul tegemist TsMS 445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Samuti ei ole kohtul võimalik TsMS § 445 lg 1 järgi otsuse täitmise korda määrates kalduda kõrvale seaduses sätestatust. Olukorras, kus nõuete täitmise järjekord täitemenetluses on reguleeritud TMS-s (hageja soovitud ühisvara jagamise viisi puhul võib eelkõige kõne alla tulla TMS § 119), ei saa kohus otsustada seaduses sätestatust erinevate nõuete täitmise järjekorda. Seega jättis maakohus õigesti hagi osaliselt TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.