Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.02.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-61963
Tsiviilasi
AS hagi E OÜ vastu töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4103.63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja AS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja/apellant E OÜ (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Valery Gimaev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.04.2015 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Määrata AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 400 eurot ja mõista nimetatud summa E OÜ-lt välja AS kasuks.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Menetluse käik, asjaolud ja hageja nõue
1.Töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 05.11.2014 otsusega hageja avalduse töötasu ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni väljamõistmiseks osaliselt. TVK mõistis kostjalt hagejale välja töötasu 2014.a maikuu eest 1466.73 eurot, juunikuu eest 1325 eurot ja juulikuu eest 720 eurot ning kasutamata põhipuhkuse hüvitise 591.90 eurot. Kostja esitas taotluse vaidluse läbi vaatamiseks kohtus.
2.13.02.2015 hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista töölepingu seaduse (TLS) § 4 lõike 2, § 5 lg 1 punkti 5 ja § 28 lõike 2 punkti 2 alusel saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsioon kokku 4102.63 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Hageja asus kostja juures tööle 02.03.2014 elektrikuna. Töö tegemise kohaks lepiti kokku Belgia Kuningriik ja Luksemburg ning töötasuks 10 eurot tunnis, tööajaks 40 tundi nädalas. Kirjalikus töölepingus märkis kostja töötasuks miinimumpalga, mille kohustus kandma pangaarvele, ülejäänud töötasu lubas tööandja maksta sularahas. Hagejale töölepingut ei antud.
4.09.06.–11.07.2014 maksis kostja hageja pangaarvele 763.80 eurot, ülejäänud töötasu lubas maksta sularahas pärast objekti lõppu. Kostja jättis hagejale maksmata 2014.a maikuu eest 1680 eurot, juunikuu eest 1856.57 eurot ja juulikuu eest 1682.44 eurot. Hageja ütles töölepingu üles ja naasis Eestisse. Viimane tööpäev oli 11.07.2014, mida tõendab lennupilet. Kasutamata puhkusehüvitisena jättis kostja maksmata 804.01 eurot.
5.Kogu töötamise perioodi (02.03.–11.07.2014) täitis hageja tööülesanded õigeaegselt ja täpselt ning juhindus tööandja seaduslikest korraldustest. Ühtegi pretensiooni ega märkust kostja ei esitanud. Lähtudes kokkulepitud töötasust 10 eurot tunnis, mis on mõistlik töötasu Belgias ja Luksemburgis, ning 40-tunnisest töönädalast, võlgneb kostja hagejale 2014.a maikuu eest 1680 (168hx10) eurot. Kuna hageja arvele kandis kostja 213.27 eurot, on nõue maikuu eest 1466.73 eurot. Juunikuu eest oli hagejal õigus saada 1680 eurot (168hx10), kostja tasus 299.47 eurot, hagejal on õigus saada täiendavalt 1325 eurot. Juulikuus töötas hageja kuni 11.07.2014, kostja pidi maksma 9 tööpäeva eest 720 eurot (9x8hx10). Palgastatistika kohaselt oli 2011.a miinimumtöötasu Belgias 1444 eurot. Tööandja pidi lähtuma töötamise koha miinimumtöötasust.
6.TLS § 71 alusel peab kostja seoses töölepingu lõppemisega hüvitama kasutamata puhkuse rahas. 10,13 kalendripäeva eest on hüvitis 591.90 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Hageja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu töötasu suuruse kohta 10 eurot tunnis. Hageja vaid väidab, et selline on mõistlik töötasu suurus Belgias ja Luksemburgis. 03.03.2014 poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt asus hageja kostja juures tööle 03.03.2014, mitte 02.03.2014 nagu väidab hageja, ja elektriku abimehena, mitte elektrikuna. Kostja viitas TLS § 29 lõikele 2. Töölepingu punktis 3.1 leppisid pooled kokku töötasu suuruses 355 eurot kuus (bruto) ehk 2.13 eurot tunnis (bruto). Kuna töötasu on lepingus kokku lepitud, tuleb sellest lähtuda. Hageja võeti tööle abitöölisena, mitte spetsialistina, kokkulepitu on abitöölise jaoks mõistlik töötasu. Töölepingu punkti 10.2 järgi sõlmiti see kahes eksemplaris. Kostjale on arusaamatu, miks hageja töölepingut ei esitanud.
8.Hageja esitas töö tegemise ajatabelid. Juulikuus töötamist ei ole hageja tõendanud. Hagejale maikuus makstud 299.47 eurot (bruto 355) vastab lepingus kokkulepitule, sama juunikuus. Kuna hageja katseaega ei läbinud, ütles kostja lepingu üles 30.06.2014. Juulikuu eest ei ole hagejal õigus töötasu nõuda. Et kostja lubas ülejäänud tasu maksta sularahas ja objekti lõppedes, on hageja paljasõnaline tõendamata väide. Pooled leppisid kokku kogu hageja töötasu kandmises pangakontole. Teisi kokkuleppeid ei ole kostja hagejaga sõlminud.
9.Kostja tunnistas kasutamata puhkuse hüvitise osaliselt tasumata jätmist. Kostja palus hagi rahuldada kasutamata puhkuse hüvitise osas 86 euro suuruses 9,21 päeva eest (t lk 53). Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas 29.04.2015 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja töötasu 2014.a mai-, juuni- ja juulikuu eest ning kasutamata puhkuse hüvitise kokku 4103.63 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Menetluskulude suuruse jättis kohus kindlaks määramata, kuna hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitanud ning ka riigilõiv ei kuulu riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punktist 2 tulenevalt kostjalt väljamõistmisele.
11.Kohus määras asja lahendamiseks kirjaliku menetluse ja kuulas hageja ära 21.04.2015: Kostja ärakuulamisele ei tulnud ja kohus luges kostja ärakuulamiseks viimase poolt 27.04.2015 tekstita e-kirja lisana esitatud selgituse.
12.Vastavalt TLS § 4 lõikele 2 sõlmitakse tööleping kirjalikult. Poolte vahel oli tööleping kirjalikult sõlmitud, kuid hageja väitel oli töötasu osas täiendavalt suuline kokkulepe. Hageja on hagis märkinud, et kirjalik tööleping sõlmiti, kuid talle seda ei antud. Ärakuulamisel hageja kahtles, kas kohtutoimikus (t lk 48-52) oleval töölepingul ikka on tema allkiri, kuid samas kinnitas, et ekspertiisi tegemist oma allkirja ehtsuse kohta ta ei soovi. Hageja poolt esile toodu, et lepingu kõikidel lehtedel tema allkirja ei ole, ei muuda lepingut kehtetuks. Ükski seadus ei nõua, et lepingu kõik leheküljed peaksid olema lepingupoolte poolt alla kirjutatud. Lepingu allkirjastamine selliselt (kõikide lehtede allkirjastamine) ei toimu ka tava kohaselt. Seega vaidluse lahendamisel arvestas kohus tõendina mh ka kohtule esitatud kirjalikku töölepingut.
13.Töölepingu (t lk 48-52) kohaselt võttis kostja hageja tööle 4-kuulise katseajaga alates 03.03.2014 tähtajatult (punkt 1) elektriku abimehe ametikohale (punkt 2.1). Töötasu suuruseks on lepingu kohaselt 355 eurot kuus (bruto) või 2.13 eurot tunnis (bruto). Lepingus märgitu kohaselt tuli hageja töötasu kanda Irina Saltokova (hageja ema) pangakontole üks kord kuus (punkt 3.3). TLS §-ga 5, millele hageja hagiavalduses on viidanud, seonduvalt märkis kohus, et poolte vahel sõlmitud tööleping sisaldab kõiki § 5 lõikes 1 nõutud andmeid, sh andmeid töö eest makstava tasu kohta (punkt 5).
14.TLS § 28 lõike 2 punkti 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Swedbank AS-i maksekorraldustega (t lk 31, 32) on tõendatud, et kostja kandis hageja ema IS pangakontole 20.06.2014 hageja maikuu töötasu 299.47 eurot ja 11.07.2014 juunikuu töötasu 299.47 eurot.
15.Asjaolu, et hageja töötas Belgias, ei ole kostja vaidlustanud. Seda tõendavad kaudselt hageja esitatud töögraafikud (t lk 33-35) ja lennupiletid (t lk 26-28). Hageja on väitnud, et tööandja lubas talle töötasu, mida kirjalik tööleping ei kajasta, maksta sularahas. Kostja on hagivastuses märkinud, et hageja ei ole sellist kokkulepet, et töötasuks oli kokku lepitud 10 eurot tunnis, tõendanud. Hageja selgitus ja põhjendus on eluliselt usutav ja hageja on esitanud ka sellekohased tõendid. Hageja esitatud poolte kirjavahetus (t lk 70-73) tõendab, et kostja otsis tööle elektrikut, töötasuks pakuti alates 10 eurot tund. Lähetatud töötajate küsimustikust (originaal ja tõlge – t lk 74-77) nähtuvalt on hageja, kes küsimustiku täitis, tegevuseks märkinud „elektrik“, riigiks „Belgia“ (küsimustiku 2. lehekülje esimesest lahtrist nähtuvalt oli töötamise koha riigiks Belgia), esimeseks tööpäevaks küsimustiku täitmise kuupäev 11.03.2014, kuutasuks 1500 eurot, päeva töötundide arv 8, nädala töötundide arv 40. Hageja esitatud palgastatistika veebileht http://www.tarkjapalk.ee/palgastatistika/euroopariikide-palk (t lk 78-81) tõendab Belgia töötasu alammäära 2011.a juulis 1444 eurot.
16.Kostja ei ole oma väidet, et tööleping hagejaga lõppes 30.06.2014 lepingu ülesütlemisega katseajal, tõendanud. TLS § 86 lõige 1 sätestab tööandjale töölepingu ülesütlemise õiguse katseajal. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lõike 1 järgi töölepingu ülesütlemisavalduse hagejale teinud. Kostja poolt vastuse lisana 3 esitatud väljavõte e-maksuametist (t lk 55) hagejale lepingu ülesütlemisavalduse esitamist ei tõenda. Tegemist on tõenäoliselt kostja poolt e-maksuametile esitatuga.
17.Poolte vastandlikud seisukohad selle kohta, kas hageja töötas elektrikuna või elektriku abilisena, hageja rahaliste nõuete lahendamist ei mõjuta, kuna need ei väära kohtu põhjendusi hagejal saada oleva töötasu suuruse kohta. Siiski märkis kohus, et hageja oli Tallinna Transpordikooli lõputunnistusest (t lk 69) nähtuvalt täitnud täies mahus elektriku õppekava ning ülalviidatud küsimustikku (mida ta oma väitel täitis kostjaga konsulteerides) märkinud tegevuseks „elektrik“.
18.Lennupilet tõendab hageja saabumist Tallinna 12.07.2014. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust poolte erimeelsus selles, kas hageja töötas kostja juures 2. või 3. märtsist 2014, sest esimene kuu, mille eest hageja töötasu nõuab, on maikuu 2014. Hageja nõue ei puuduta 2014.a märtsikuud.
19.Ülalmärgitud tõendite alusel luges kohus tõendatuks hageja nõuded täiendava töötasu saamiseks 2014.a mai-, juuni- ja juulikuu eest hageja nõutud suuruses ehk kokku
kolme kuu eest 4103.63 eurot (sh maikuu eest 1466.73 eurot, juunikuu eest 1325 eurot ja juulikuu eest 720 eurot).
20.TLS § 71 kohaselt on tööandjal kohustus hüvitada töölepingu lõppemisel töötajale töötaja poolt kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus. Puhkuse hüvitise suuruseks, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistis, on 591.90 eurot.
21.Kohus ei hinnanud tõenditena maksekorraldusi, mis ei puuduta hagetava perioodi töötasu (t lk 29, 30) ja kostja poolt 21.04.2015 esitatud tekstita e-kirja lisa (t lk 86) kui käesolevasse vaidlusesse mittepuutuvat ning 27.04.2015 tekstita e-kirja lisasid (t lk 93-107) kui korduvalt esitatuid või vaidlusesse mittepuutuvaid. Apellatsioonkaebus
22.29.05.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on rikkunud otsuse tegemisel materiaal- ja menetlusõiguse norme ning hinnanud ebaõigesti tõendeid.
23.Puudub vaidlus, et poolte vahel on tööleping kirjalikult sõlmitud, mh sisaldub selles kokkulepe töötasu kohta. TLS § 29 lõige 2 on kohaldatav ainult juhul, kui poolte vahel TLS § 5 lõike 1 punkti 5 kohane kirjalik dokument töötasu suuruse kohta puudub. Antud juhul oli kirjalik kokkulepe olemas, seega on kohus vääralt tuvastanud töötasu suuruse TLS § 29 lõike 2 alusel, tuginedes palgastatistikale. Töötasu teistsugust suurust kui lepingus kokkulepitu oli hagejal võimalik tõendada ainult kirjaliku tõendiga ehk töölepinguga. Veelgi enam, veebilehe palgastatistika kajatab ainult töötasu alammäära, mitte tasu suurust, mida makstakse tavaliselt elektriku abilistele sarnastel asjaoludel.
24.Kohus on töötasu tuvastamisel tuginenud hageja esitatud kirjavahetusele, millel ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lõike 1 punkti 1 esimese lause järgi asjas tähtsust, kuna kohtu poolt tuvastatu kohaselt on hageja asunud kostja juurde tööle 2014.a 2. või 3. märtsil. Portaali www.okidoki.ee kuulutused pärinevad aga 2014.a oktoobrist. Ei ole eluliselt usutav, et pooled leppisid töötasus kokku mitu kuud peale töösuhete algust. Lisaks on kostjal tõsised kahtlused nimetatud kuulutuse kostjale omistamise osas. Väljavõttest nähtuvalt on kirjavahetus peetud XXX kasutajatunnusega isikuga. Internetis kujunenud tava kohaselt pannakse kasutajatunnuseks enda või ettevõtte nimega sarnane tunnus. Viidatud kasutajatunnust ei saa kuidagi seostada kostjaga. Nimetatud kuulutuste tähtsuse puudumisele viitab ka see, et tööd on pakutud XXX kasutajatunnusega isikule. Hageja nimeks ei ole A. Eeltoodud kahtlused viitavad sellele, et kostjal ei ole mingit seost kõnealuse kuulutuse ja kirjavahetusega. Seega ei ole pooled leppinud kokku töötasus 10 eurot tunnis. Sama väljavõte on esitatud ka tsiviilasjas nr 2-14-61961, kus hagejaks oli AŽ, kes on nimetatud väljavõtte omistanud endale. Seega portaalis okidoki.ee peetud kirjavahetus ei ole töötasu suuruse kokkuleppe poolte vahel.
25.Töötasu suuruse tuvastamisel on kohus tuginenud ka lähetatud töötaja küsimustikule, mis ei kajasta töösuhet ega töötasu suurust poolte vahel, seega ei tõenda see samuti töötasu suuruse kokkulepet.
26.Eeltoodust tulenevalt on kohus töötasu suuruse kohta teinud otsuse tuginedes lubamatutele tõenditele.
27.Kostja esitas kaebuses ka taotluse tõendi vastuvõtmiseks. Kui kostja sai käesolevas asjas tehtud maakohtu otsusest teada, pöördus ta oma lepingulise esindaja poole võlatunnistusega, mille alusel soovis esitada hageja vastu nõude rahalise kohustuse täitmiseks. Nimetatud võlatunnistuse uurimisel avastati, et hageja oli tunnistanud oma kohustust kostja ees summas, mille pidi tagasi maksma hiljemalt 31.12.2014. Käesoleva menetluse seisukohalt on oluline, et võlatunnistuses oli hageja kinnitanud, et töötasu oli talle kuni 30.06.2014 makstud täies mahus. Kostja ei ole nimetatud tõendit maakohtule esitanud, kuna oli veendumusel, et dokument puudutab ainult kostja kohustust hageja ees. Samas omab nimetatud dokument olulist tähendust käesolevas menetluses, kuna selles on hageja kinnitanud, et kokkulepitud töötasu on temale makstud ning tal ei ole selles osas pretensioone. Nimetatud asjaolu kinnitab veelkord, et poolte vahel oli töötasu suuruses kokku lepitud. Vastustaja seisukoht
28.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaebuses on apellant jäänud maakohtus esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Kuna maakohus on neile asjakohaselt ja piisavas ulatuses vastanud, siis ringkonnakohus samu põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel ei korda. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
30.Esmalt juhib kolleegium apellandi tähelepanu TsMS § 440 lõikele 1 ja § 652 lõikele 7, millest tulenevalt kui kostja võtab maakohtus hagi õigeks (sh osaliselt), siis hagi selles osas rahuldatakse ja kostja on õigeksvõtuga seotud ka apellatsioonimenetluses. Käesolevas asjas nähtub kaebusest, et kostja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses, kuigi 18.03.2015 vastuses hagile võttis ta saamata puhkusetasu nõude osaliselt (summas 86 eurot) õigeks (t lk 44-46). Kaebus ei sisalda ka põhjendust, millised elulised ja/või õiguslikud asjaolud annavad kaebaja arusaama järgi kohtule aluse olla mitteseotud maakohtus menetlusosalise poolt selgelt väljendatud osalise õigeksvõtuga. Ringkonnakohtule sellised asjaolud teada ei ole, mistõttu 86 euro suuruse saamata puhkusetasu väljamõistmise osas puudub alus maakohtu otsust tühistada muid kaebuse väiteid analüüsimata.
31.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohtadega, nagu oleks maakohus tuginenud otsust tehes lubamatutele tõenditele ja et tulenevalt TLS § 5 lõike 1 punktist 5 on töö eest makstava tasu kokkuleppe tõendamine välistatud muude tõenditega kui kirjaliku dokumendiga juhul, kui töötasu kokkulepe sisaldus kirjalikus dokumendis. Vastavalt TsMS § 229 lõikele 2 võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus. Maakohus tugines otsuse tegemisel lisaks kirjalikus vormis töölepingule ka hageja poolt töötegemise kohas Belgias sealse sotsiaalinspektori nõudel 11.03.2014 täidetud lähetatud töötajate küsimustikule, interneti portaalis www.okidoki.ee sama tööandjaga
toimunud kirjavahetusele ja andmetele miinimumtöötasu kohta Belgia Kuningriigis juulikuus 2011. Tegemist on dokumentaalsete tõenditega TsMS § 272 lõike 1 mõttes, millised kogumis igakülgselt täielikult ja objektiivselt hinnates andsid kolleegiumi arvates maakohtule piisava siseveendumuse, et hageja väide selle kohta, et lisaks töölepingus kokkulepitud Eestis kehtiva alampalga suuruses töötasu kohta oli poolte vahel täiendav suuline kokkulepe sularahas makstava töötasu osas, vastab tegelikkusele. Hageja väite elulisele usutavusele annab kolleegiumi arvates olulist tugevust töötegemise kohas objekti kontrollima tulnud sotsiaalinspektorile 11.03.2014 töötaja poolt antud andmed mh oma töötasu (1500 eurot), tegevusala (elektrik) ja tööandja (RE) kohta. Apellant kinnitab, et RE on tema juhatuse liige (t lk 113). Samas ei ole apellant toonud kohtu ette asjaolusid, millised teeksid eluliselt usutavaks põhjused, miks töötaja pidi oma teisel töönädalal kohaliku võimu esindajale valetama oma tegeliku töötasu ja tegevusala kohta, kui tal tööandjaga tegelikkuses selliseid kokkuleppeid ei olnud. Küll aga on selline töötasu kokkulepe kooskõlas mh direktiivi 96/71/EÜ art 3 lõikega 1, milline kohustab liikmesriike tagama, et art 1 lõikes 3 sätestatud tööandjad, kes lähetavad oma töötajaid liikmesriigi territooriumile, kindlustavad lähetatud töötajatele töötingimused (sh töötasu alammäära), mille on kehtestanud liikmesriik, kus tööd tehakse. Hageja tõendas, et juba 3 aastat enne hageja töötamist oli Belgia kuningriigis kehtivaks alampalgaks täistööajaga 1444 eurot.
32.Iseenesest õige on apellandi seisukoht, et 2014.a oktoobrikuus toimunud kirjavahetus portaalis www.okidoki.ee ei tõenda otseselt pooltevahelist töötasu kokkulepet sama aasta märtsis. Samas annab see kirjavahetus kogumis muude tõenditega veenvust hageja väidetele, näidates, et ka peale pooltevahelise töösuhte lõppemist otsis kostja tööle elektrikuid välismaale, pakkudes töötasuks alates 10 eurot tunnis. Kostja on kaebuses seadnud kahtluse alla, kas nimetatud kuulutusi saab omistada temale, kuid samas ei ole ta lükanud ümber kirjavahetuses otseselt temale viitavaid faktilisi asjaolusid ega toonud kohtu ette selliseid faktilisi asjaolusid, mis välistaksid kirjavahetuses otseselt kostjale viitavate asjaolude (firma nimetus E, telefon Belgias XXXXXXXXXXXX, allakirjutaja „J“) elulise usutavuse. Nt oli pooltevahelises töölepingus tööandja esindajaks märgitud EB. Asjaolu, et tõendist ei nähtu, kes võimaliku tööotsijana konkreetselt tööpakkujaga suhtles, ei vähenda kirjavahetuse kui kaudse tõendi usaldatavust kogumis muude eelpool käsitletud tõenditega.
33.Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
34.TsMS § 174 lõike 1 alusel määrab kolleegium järgnevalt kindlaks apellandi poolt vastustajale hüvitamisele kuuluva vajaliku ja põhjendatud vastustaja menetluskulude suuruse. Vastavalt taotlusele (t lk 128) koosnevad vastutaja menetluskulud lepingulise esindaja tasust 5 tunni eest kokku 400 eurot, so 1h=80 eurot. Esindaja toimingutena on taotluses esile toodud kaebusega tutvumine, arutamine ja kaebusele vastuse koostamine. Lisaks nähtub taotlusest, et S OÜ, mille kaudu esindaja teenust osutas, ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu oli arve kliendile väljastatud käibemaksuta.
35.Kolleegium on seisukohal, et arvestades apellatsioonimenetluse sisu ja mahtu, on taotletav vastustaja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik. Eesti Advokatuuri liikmeks mitteoleva lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (käibemaksuta) vastab Eestis tavapärasele ja kohtupraktikas aktsepteeritud sarnase kvalifikatsiooniga esindaja tasu suurusele sarnase mahu ja keerukusega kohtuasjades.
36.Taotlust TsMS § 177 lõike 4 alusel menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras vastustaja ei esitanud.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.