Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja asus kostja juures tööle 02.03.2014 elektrikuna. Töö tegemise kohaks lepiti kokku Belgia Kuningriik ja Luksemburg ning töötasuks 10 eurot tunnis, tööajaks 40 tundi nädalas. Kirjalikus töölepingus märkis kostja töötasuks miinimumpalga, mille kohustus kandma pangaarvele, ülejäänud töötasu lubas tööandja maksta sularahas. Hagejale töölepingut ei antud. 09.06.-11.07.2014 maksis kostja hageja pangaarvele 763,80 eurot, ülejäänud töötasu lubas kostja maksta sularahas pärast objekti lõppu. Kostja jättis hagejale maksmata 2014 maikuu eest 1680 eurot, juunikuu eest 1856,57 eurot ja juulikuu eest 1682,44 eurot. Hageja ütles töölepingu üles ja naasis Eestisse. Viimane tööpäev oli 11.07.2014, mida tõendab lennupilet. Kasutamata puhkusehüvitisena jättis kostja maksmata 804,01 eurot. Kogu töötamise perioodi (02.03.-11.07.2014) täitis hageja tööd õigeaegselt ja täpselt ning juhindus tööandja seaduslikest korraldustest. Ühtegi pretensiooni ega märkust kostja ei esitanud. Lähtudes kokkulepitud töötasust 10 eurot tunnis, mis on mõistlik töötasu Belgias ja Luksemburgis töötamisel ning 40 tunnisest töönädalast võlgneb kostja hagejale 2014 maikuu eest 1680 (168hx10) eurot, kuna hageja arvele kandis kostja maikuu eest 213,27 eurot, on nõue maikuu eest 1466,73 eurot. Juunikuu eest oli hagejal õigus saada 1680 eurot (168x10), kostja tasus 299,47 eurot, hagejal on õigus saada täiendavalt 1325 eurot. Juulikuus töötas hageja 11.juulini 2014, kostja pidi maksma 9 tööpäeva eest 720 eurot (9x8hx10). Palgastatistika kohaselt oli 2011 miinimumtöötasu Belgias 1444 eurot. Tööandja pidi lähtuma töötamise koha miinimumtöötasust. TLS § 71 alusel peab kostja seoses töölepingu lõppemisega hüvitama kasutamata puhkuse rahas. 10,13 kalendripäeva eest on hüvitis 591,90 eurot. Nõude 4103,63 euro suuruses esitas hageja TLS § 4 lg 2, § 5 lg 1 p 5, § 28 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Hageja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu töötasu suuruse kohta 10 eurot tunnis. Hageja vaid väidab, et selline on mõistlik töötasu suurus Belgias ja Luksemburgis (TsMS § 230 lg 1). 03.03.2014 poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt asus hageja kostja juures tööle 03.03.2014, mitte 02.02.2014 nagu väidab hageja ja elektriku abimehena mitte elektrikuna. TLS § 29 lg 2 kohaselt, kui töötasu suuruse kokkulepet ei ole või seda ei suudeta tõendada, tuleb lähtuda kollektiivlepingus ettenähtust, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust. Töölepingu p-s 3.1 leppisid pooled kokku töötasu suuruses 355 eurot kuus (bruto) e 2,13 eurot tunnis (bruto). Kuna töötasu on lepingus kokku lepitud, tuleb sellest lähtuda. Hageja võeti tööle abitöölisena mitte spetsialistina, kokkulepitu on abitöölise jaoks mõistlik töötasu. Töölepingu p 10.2 järgi sõlmiti see 2-s eksemplaris. Kostjale on arusaamatu, miks hageja töölepingut ei esitanud. Hageja esitas töö tegemise ajatabelid. Juulikuus töötamist ei ole hageja tõendanud. Hagejale maikuus makstud 299,47 eurot (bruto 355) vastab lepingus kokkulepitule, sama juunikuus. Kuna hageja katseaega ei läbinud, ütles kostja lepingu üles 30.06.2015. Juulikuu eest ei ole hagejal õigus töötasu nõuda. Et kostja lubas ülejäänud tasu maksta sularahas ja objekti lõppedes, on hageja paljasõnaline tõendamata väide. Pooled leppisid kokku kogu hageja töötasu kandmises pangakontole. Teisi kokkuleppeid ei ole kostja hagejaga sõlminud. Kostja tunnistab osaliselt kasutamata puhkuse hüvitise osaliselt tasumata jätmist. Kostja palub hagi rahuldada kasutamata puhkuse hüvitise osas 86 euro suuruses 9,21 päeva eest (t lk 53).

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus määras asja lahendamiseks kirjaliku menetluse ja kuulas hageja ära 21.04.2015, kostja ärakuulamisele ei tulnud, kohus loeb kostja ärakuulamiseks kostja poolt 27.04.2015 tekstita ekirja lisana esitatud selgituse. Vastavalt töölepinguseaduse (TLS) § 4 lg-le 2 sõlmitakse tööleping kirjalikult. Poolte vahel oli tööleping kirjalikult sõlmitud, kuid hageja väitel oli töötasu osas täiendavalt suuline kokkulepe. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kirjalik tööleping sõlmiti, kuid talle seda ei antud. Ärakuulamisel hageja kahtles, kas kohtutoimikus (lk 48-52) oleval töölepingul ikka on tema allkiri, kuid samas hageja kinnitas, et ekspertiisi tegemist oma allkirja ehtsuse kohta ta teha ei soovi. Hageja poolt esiletoodu, et lepingu kõikidel lehtedel tema allkirja ei ole, ei muuda lepingut kehtetuks. Ükski seadus ei nõua, et lepingu kõik leheküljed peaksid olema lepingupoolte poolt allakirjutatud. Lepingu allkirjastamine selliselt (kõikide lehtede allkirjastamine) ei toimu ka tava kohaselt. Seega vaidluse lahendamisel arvestab kohus tõendina muuhulgas ka kohtule esitatud kirjalikku töölepingut. Töölepingu (lk 48-52) kohaselt võttis kostja hageja tööle 4-kuulise katseajaga alates 03.03.2014 tähtajatult (p 1) elektriku abimehe ametikohale (p 2.1). Töötasu suuruseks on lepingu kohaselt 355 eurot kuus (bruto) või 2,13 eurot tunnis (bruto). Lepingus märgitu kohaselt tuli hageja töötasu kanda XXX(hageja ema) pangakontole üks kord kuus (p 3.3). TLS §-ga 5, millele hageja hagiavalduses on viidanud, seonduvalt märgib kohus, et poolte vahel sõlmitud tööleping sisaldab kõiki § 5 lõikes 1 nõutud andmeid, sh andmeid töö eest makstava tasu kohta (p 5). TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Hageja poolt esitatud Swedbank ASi maksekorraldustega (lk 31, 32) on tõendatud, et kostja kandis hageja ema XXXpangakontole 20.06.2014 hageja maikuu töötasu 299,47 eurot, 11.07.2014 hageja juunikuu töötasu 299,47 eurot. Asjaolu, et hageja töötas Belgias ei ole kostja vaidlustanud. Seda tõendavad kaudselt hageja poolt esitatud töögraafikud (lk 33-35), lennupiletid (lk 26-28). Hageja on hagiavalduses väitnud, et tööandja lubas talle töötasu, mida kirjalik tööleping ei kajasta, maksta sularahas. Kostja on hagile esitatud vastuses märkinud, et hageja ei ole sellist kokkulepet, et töötasuks oli kokku lepitud 10 eurot tunnis, tõendanud. Hageja selgitus ja põhjendus on eluliselt usutav ja hageja on esitanud ka sellekohased tõendid. Hageja poolt esitatud poolte kirjavahetus (t lk 70-73) tõendab, et kostja otsis tööle elektrikut, töötasuks pakuti alates 10 eurot tund. Lähetatud töötajate küsimustikust (originaal ja tõlge - t lk 74-77) nähtuvalt on hageja, kes küsimustiku täitis tegevuseks märgitud „elektrik“, riigiks „Belgia“ (küsimustiku 2.lehekülje esimesest lahtrist nähtuvalt oli töötamise koha riigiks Belgia), esimeseks tööpäevaks küsimustiku täitmise kuupäev 11.03.2014, kuutasuks 1500 eurot, päeva töötundide arv 8, nädala töötundide arv 40. Hageja poolt esitatud palgastatistika veebileht http://www.tarkjapalk.ee/palgastatistiks/euroopa-riikidepalk (t lk 78-81) tõendab Belgia töötasu alammäära 2011 juulis 1444 eurot.

Kostja ei ole oma väidet, et tööleping hagejaga lõppes 30.06.2014 lepingu ülesütlemisega katseajal, tõendanud. TLS § 86 lg 1 sätestab tööandjale töölepingu ülesütlemise õiguse katseajal. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 1 kohaselt toimub lepingu üles ütlemine ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et ta oleks töölepingu ülesütlemisavalduse hagejale teinud. Kostja poolt vastuse lisana 3 esitatud väljavõte e3

maksuametist (lk 55) hagejale lepingu ülesütlemisavalduse esitamist ei tõenda. Tegemist on tõenäoliselt kostja poolt e-maksuametile esitatuga. Poolte vastandlikud seisukohad selle kohta, kas hageja töötas elektrikuna või elektriku abilisena, hageja rahaliste nõuete lahendamist ei mõjuta, kuna need ei väära kohtu põhjendusi hagejal saada oleva töötasu suuruse kohta. Siiski märgib kohus, et hageja oli Tallinna Transpordikooli lõputunnistusest ( t lk 69) nähtuvalt täitnud täies mahus elektriku õppekava ning ülalviidatud küsimustikku (mida ta oma väitel täitis kostjaga konsulteerides) märkinud tegevuseks „elektrik“. Lennupilet tõendab hageja saabumist Tallinna 12.07.2014. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust poolte erimeelsus selles, kas hageja töötas kostja juures 2.märtsist 2014 või 3.märtsist 2014, sest esimene kuu, mille eest hageja töötasu nõuab on maikuu 2014. Hageja nõue ei puuduta 2014 märtsikuud. Ülalmärgitud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks hageja nõuded täiendava töötasu saamiseks 2011 mai, juuni ja juulikuu eest hageja nõutud suuruses e kokku kolme kuu eest 4103,63 eurot (sh maikuu eest 1466,73 eurot, juunikuu eest 1325 eurot ja juulikuu eest 720 eurot). TLS § 71 kohaselt on tööandjal kohustus hüvitada töölepingu lõppemisel töötajale töötaja poolt kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus. Puhkuse hüvitise suuruseks, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab, on 591,90 eurot. Kohus ei hinda tõenditena maksekorraldusi, mis ei puuduta hagetava perioodi töötasu (lk 29, 30) ja kostja poolt 21.04.2015 esitatud tekstita e-kirja lisa (t lk 86) kui käesolevasse vaidlusesse mittepuutuvat ning 27-04-2015 tekstita e-kirja lisasid (lk 93-107) kui korduvalt esitatuid või vaidlusesse mittepuutuvaid. TsMS § 133 lg 1 alusel on hagihind 4103,63 eurot. Hagilt RLS § 22 lg 1 p 1 tulenevalt riigilõivu hageja ei tasunud. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda seoses hagi rahuldamisega. 25.03.2015 määrusega määras kohus muuhulgas pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja pole menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud. Seega ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulude suurust. RLS § 22 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei kuulu kostjalt väljamõistmisele ka riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.