Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma (Advokaadibüroo Kaarma & Partnerid, telefon 6717116, epost: [email protected]) Kostja XXXX(isikukood XXXX, aadress XXXX, e-post
XXXX)
Endine kostja XXXX OÜ (registrikood XXXX, aadress XXXX, e-post XXXX) Kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur (Advokaadibüroo Borenius OÜ, telefon 665188, epost [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
20.01.2016
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXX XXXX kasuks võlgnevus 19 790,13 (üheksateist tuhat seitsesada üheksakümmend eurot ja 13 senti) eurot.
3.Välja mõista XXXX XXXX kasuks viivis 3473,07 (kolm tuhat nelisada seitsekümmend kolm eurot ja 07 senti) eurot ning alates 01.03.2016 võlgnevuse 19 790,13 eurot tasumata osalt VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. 1 (8)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskuludest 56 % kostja kanda ja 44 % hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXXja XXXX01.10.2010 autoriõiguste ja partnerluse lepingu tarkvara ärinimega „XXXX“ arendamiseks ja müügiks. Seltsingulepingu punktis viis leppisid pooled kokku, et kõik tarkvara arendamiseks, muutmiseks ja müügiks tehtud kulud jaotatakse poolte vahel võrdselt. Lepingu punktis kuus lepiti kokku, et ka tarkavara müügist, rendist ja kasutusest saadud tulud kuuluvad jagamisele poolte vahel võrdselt. Lisaks lepiti punktis seitse kokku, et mõlemal lepingupoolel on õigus küsida teiselt poolelt kulude ja tulude ning tegevuste ülevaadet, millel on siis poolel kohustus vastata kolme tööpäeva jooksul.
2.Enne seltsingulepingu sõlmimist sõlmisid hageja ja kostja 30.09.2010 ettevõtte asutamise lepingu, milles lepiti kokku XXXX OÜ asutamises. Lepingu kohaselt kohustus kostja võõrandama hagejale viimase esimesel nõudmisel XXXX OÜ osa, mis moodustab 50% äriühingu osakapitalist (lepingutingimus kuus) ja kohustus samas mitte võõrandama nimetatud osalust kolmandatele isikutele (lepingutingimus viis).
3.Tarkvara eest maksti tarkvara arendajale kokku 21 062,28 eurot. Sellest XXXXmaksis 6 645,42 eurot kostja isiklikule arvelduskontole. Lisaks on hageja teinud isiklikult kulutusi summas 4 692,74 eurot ja isiklikult katnud tarkavara turundusega seotud Dubai komandeeringu kulud summas 2000 eurot. Seega on teinud hageja isiklikult tarkavara arendamiseks kulutusi summas 13 338,16 eurot.
4.Tarkvara renditi XXXX OÜ poolt perioodil 01.11.2010 kuni 30.06.2013 välja XXXX Aktsiaseltsile, millest XXXX OÜ teenis tulu ilma käibemaksuta 116 470,78 eurot. Nimetatud summast on XXXXtasutud 29 596,60 eurot. Maksed teostati kolmes osas. Maksete aluseks oli kostja koostatud ja saadetud tulude arvutuse fail. Hageja selgituse kohasel tegi XXXX OÜ väljamaksed XXXXOÜ-le.
5.12.08.2013 kustutas kostja ära hageja kasutajakonto, mida hageja kasutas tarkvarale juurde pääsemiseks ja kostja ei ole käesoleva hetkeni juurdepääsu taastanud.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista seltsinglastele välja maksmisele kuuluv kasumi 19 790,13 eurot. XXXX OÜ teenis tulu 116 470,78 eurot, millest XXXX OÜ kaudu Tarkvarale tehtud kulutusi maha arvestades saadakse summa 107 085,31 eurot, mis kuulub hageja ja kostja vahel võrdselt välja jaotamisele ehk 53 542,65 eurot kummalegi. Hagejale on tasutud vaid 29 596,60 eurot, seega on hagejal õigus nõuda täiendavalt 19 790,13 euro tasumist (arvestades maha XXXX OÜ poolt tasumisele kuuluva tulumaksu).
7.Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise arvates kuupäevast 01.08.2013, mil hageja nõudis esmakordselt temale kuuluva tasu välja maksmist. 2 (8)
8.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja poolt tarkvara loomiseks tehtud panus 13 338,16 eurot. Hageja on esitanud nõude seetõttu, et alates 12.08.2013 ei saanud hageja tarkavara kasutada ega sellelt tulu teenida, kuivõrd kostja kustutas ära hageja kasutajakonto, mida hageja kasutas tarkvarale juurde pääsemiseks ja kostja ei ole käesoleva hetkeni juurdepääsu taastanud.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtuväline õigusabikulu 2460 eurot. Kostja seisukohad
10.Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et hageja ja kostja teostasid äritegevust läbi XXXX OÜ. Poolte vahel ei olnud tegemist seltsinguga, vaid kõik äritegevuseks vajalikud õigused ja kohustused anti üle XXXX OÜ-le. Lepingud tarkvara müügiks ja programmeerimiseks sõlmis XXXX OÜ. Kõik tehingud ja toimingud, mida tegi kostja, tegi ta XXXX OÜ juhatuse liikmena.
11.Hageja ja XXXX OÜ vahel oli vaikiva seltsingu õigussuhe ning VÕS § 610 lg 2 järgi läksid hageja tehtud panused XXXX OÜ vara hulka. Hageja soovis enda osa XXXX OÜ-s varjata, sest ta töötas XXXXAS-s, omas ettevõtte siseinfot ja XXXXAS või tema tütarettevõtete poolt XXXX OÜ teenuste kasutamine oleks põhjustanud hagejale probleeme.
12.Hageja ei ole põhjendanud, kas ta loeb seltsingu lõppenuks, millisel alusel ning millisest ajast või on hageja esitanud avalduse seltsingu lõpetamiseks.
13.Hageja nõue tarkvara omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist summas 13 338,16 eurot on põhjendamatu ja tõendamata. Väidetavalt isiklikult tehtud kulutuste kohta summas 4 692,74 eurot tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit ning summat ei ole ka lahti kirjeldatud.
14.Kostja leiab, et hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendamatu. XXXX esitas kohtueelselt olulisemalt suuremas mahus nõudeid, seejuures õigusliku aluseta ning vastuolulistena, sh nõudis ka autoriõiguse rikkumise lõpetamist ning esitas füüsilisele isikule pankrotihoiatuse. Kostjale 2 XXXX nõudeid ei esitanud. Tänaseks on hageja loobunud niisugustest nõuetest nagu autoriõiguse rikkumise lõpetamise nõue, osaluse võõrandamise nõue, samuti nõudest anda XXXX tarkvaraõigused ja sellega seotud õigused üle XXXX OÜ-le jm. Hageja on loobunud väitest, et XXXX kuuluvad XXXX tarkvarale nii varalised õigused kui isiklikud õigused. Lisaks olid hageja poolt kohtueelselt kantud õigusabikulud seotud ka põhjendamatu ja alusetu pankrotihoiatuse tegemisega Peeter Vaaksile.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus on ära kuulanud pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid ning leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle. Hageja ja kostja sõlmisid 01.10.2010 autoriõiguste ja partnerluse lepingu tarkvara ärinimega „XXXX“ arendamiseks ja müügiks. Seltsingulepingu punktis viis leppisid pooled kokku, et kõik tarkvara arendamiseks, muutmiseks ja müügiks tehtud kulud jaotatakse poolte vahel võrdselt. Lepingu punktis kuus lepiti kokku, et ka tarkavara müügist, rendist ja kasutusest saadud tulud kuuluvad jagamisele poolte vahel võrdselt. Enne seltsingulepingu sõlmimist sõlmisid hageja ja kostja 30.09.2010 ettevõtte asutamise lepingu, milles lepiti kokku XXXX OÜ asutamises. Lepingu kohaselt kohustus kostja võõrandama hagejale viimase esimesel nõudmisel XXXX OÜ osa, mis moodustab 50% äriühingu osakapitalist (lepingutingimus kuus) ja kohustus samas mitte võõrandama nimetatud osalust kolmandatele isikutele (lepingutingimus 3 (8)
viis). Hageja, kostja ja XXXX OÜ tegevuse tulemusel loodi tarkvara XXXX. Tarkvara renditi XXXX OÜ poolt perioodil 01.11.2010 kuni 30.06.2013 välja XXXX Aktsiaseltsile, millest XXXX OÜ teenis tulu ilma käibemaksuta 116 470,78 eurot. Nimetatud summast on XXXX tasutud 29 596,60 eurot. Maksed teostati kolmes osas. Pooltevaheline õigussuhe
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli seltsinguleping või oli hageja ja XXXX OÜ vahel vaikiva seltsingu leping.
17.VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 610 lg 1 sätestab, et vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas seltsingu ja vaikiva seltsingu eristamise kohta oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14 p-s 20 järgmist: Kas poolte vahel oli seltsing või vaikiv seltsing sõltub ka sellest, kuidas pooled olid kokku leppinud sõiduki kasutamise ja majandamise korras. Kui pooled pidid sõidukit kasutama ning kasumit teenima ja jaotama ühiselt, võisid nad olla sõlminud seltsingulepingu (VÕS § 580 lg 1). Kui aga hageja pidi raha üle andma enda panusena ja seejärel pidi kostja korraldama nii sõiduki kasutamist ja majandamist kui ka kasumi jaotamist ning esinema väljaspool pooltevahelist suhet sõiduki omanikuna, viitab see pigem vaikivale seltsingule (VÕS § 610 lg 1), kus hageja on vaikiv seltsinglane ja kostja ettevõtja, kes korraldas teenuste osutamist sõidukiga.
18.Pooltevahelise suhte kvalifitseerimisel arvestab kohus poolte vahel sõlmitud lepinguid (partnerluse leping ja ettevõtte asutamise leping), lepingu sõlmimise asjaolusid ja poolte käitumist lepingulises suhtes. Eelkõige tuleb kohtule hinnata, kas lepingupoolte kokkuleppe järgi pidi hageja roll piirduma eelduslikult ühekordse panuse üleandmisega XXXX OÜ-le või nägid lepingupooled ette, et hageja säilitab kontrolli tarkvara kasutamise üle ja osaleb jätkuvalt tarkvara arendamises.
19.Autoriõiguste ja partnerluse lepingu (tl 8) sõlmisid 01.10.2010 hageja ja kostja. Lepingu p 2.1 järgi asutavad pooled toote arendamiseks ja müügiks äriühingu XXXX OÜ. Vaatamata kokkuleppele äriühingu asutamise kohta sisaldab leping kokkuleppeid, et toote kasutusest saadavad tulud jagatakse poolte vahel võrdselt (p 2.6), samuti sätestatakse vastastikune aruandluse kohustus (p 2.7). Seega leppisid pooled lepingus kokku nii äriühingu asutamises kui poolte jätkuvas koostöös toote arendamiseks ja müügiks. Kohus leiab, et kui pooled oleksid soovinud kogu kontrolli toote arendamise ja turustamise üle anda XXXX OÜ-le, oleksid nad sõnastanud lepingu oluliselt teistsugusena.
20.Koos partnerluse lepinguga sõlmiti Ettevõtte asutamise leping (tl 11) ja Lisa 1 Toote tutvustus (tl 10). Partnerluse leping ja ettevõtte asutamise leping on sõlmitud üksteisele järgnevatel päevadel ning neid tuleb kohtu arvates käsitada ühtse lepingulise suhtena. Ebaloogiline oleks käsitlus, et ühelt poolt sõlmivad hageja ja kostja küll partnerluselepingu, kuid samal ajal (või tegelikult päev enne seda) lepivad kokku, et hagejast saab nö vaikiv partner XXXX OÜ-s. Mõlemad lepingud koos võetuna viitavad pigem, et pooled soovisid tegutseda võrdsete partneritena, kuid nägid ette, et osa ühisest äritegevusest teostatakse XXXX OÜ kaudu.
21.Asjaolu, et hageja töötas XXXXAS-s, omas ettevõtte siseinfot ja XXXXAS või tema tütarettevõtete poolt XXXX OÜ teenuste kasutamine oleks põhjustanud hagejale probleeme, ei viita, et hageja ja XXXX OÜ vahel oleks olnud vaikiv seltsing. Hageja sai oma seotust tarkvaraga varjata ka selliselt, et seltsingulepinguga anti XXXX OÜ-le üle üksnes õigus tarkvara 4 (8)
rentimiseks XXXXAS-le või tema tütarettevõtetele, tarkvara arendus ja kontroll jäi aga seltsingulepingu pooltele.
22.Kostja on 27.11.2015 seisukohale lisanud tõendid (lisad 1-6), mis kostja väitel tõendavad, et hageja ja XXXX OÜ vahel oli vaikiva seltsingu leping. Esitatud tõendid viitavad valdavas osas sellele, et teatud kulutusi, mis võisid olla vajalikud tarkvara arenduseks, tegi XXXX OÜ. Kostja 27.11.2015 seisukoha lisast 2 nähtub, et XXXX OÜ on tasunud OÜ-le XXXX3221,15 eurot selgitusega XXXX 3 etapp. Kostja 27.11.2015 seisukoha lisast 3 nähtub, et XXXX OÜ on tasunud 1a.ee arvutikauplusele riistvara eest 94 eurot. Kostja 27.11.2015 seisukoha lisast 6 (Hageja 07.03.2013 e-kiri) nähtub, et hageja on XXXXAS esindajatele esitanud erinevaid küsimusi XXXX OÜ arvega seoses. Kohus leiab, et lisad 1-6 ei tõenda, et hageja ja XXXX OÜ vahel oli vaikiva seltsingu leping. Asjaolust, et teatud kulutusi, mis võisid olla vajalikud tarkvara arenduseks, tegi XXXX OÜ, ei saa tõsikindlalt järeldada, et hageja ja XXXX OÜ vahel oli vaikiva seltsingu leping. Hageja ei ole väitnud, et XXXX OÜ ei ole ühtegi kulutust tarkvara arenduseks või turunduseks teinud. Pooltevahelise suhte kindlaks tegemiseks on olulisem tuvastada, kas pooled soovisid ette näha tarkvara arenduse ja müügi üle ühist kontrolli. Asjaolu, et teatud kulutusi, mis võisid olla vajalikud tarkvara arenduseks, tegi XXXX OÜ, ei välista, et pooltel oli tarkvara arenduse ja müügi üle ühine kontroll. Seejuures ei ole kõik lisades 1-6 viidatud kulutused tehtud tarkvara arenduseks, vaid osa neist on tegelikult varjatud kasumi väljavõtmine. Exceli tabeli töölehelt Kulude kirjad I makse tabeliks nähtub, et hageja saadud hüveks arvestati muuhulgas kulutus, mille XXXX OÜ tegi välise kõvaketta ostuks.
23.Hageja ja kostja tegevus nii teenitud kasumi välja võtmisel kui äritegevuse kooskõlastamisel viitab, et hageja ja kostja tegutsesid seltsinglastena.
24.Hageja seletuse kohaselt võtsid pooled teenitud kasumi välja ettevõtte XXXXOÜ kaudu. Hageja 06.01.2015 seisukohale lisatud konto väljavõttest nähtub, et: • 18.11.2011 on XXXX OÜ tasunud 24 300 eurot XXXXOÜ kontole nr XXXX selgitusega „Arve nr 211030“. • 09.03.2012 on XXXX OÜ tasunud 13 670 eurot XXXXOÜ kontole nr XXXX selgitusega „Arve nr 212007“. • 16.04.2012 on XXXX OÜ tasunud 14 500 eurot XXXXOÜ kontole nr XXXX selgitusega „Arve nr 212010“. • 14.06.2012 on XXXX OÜ tasunud 16 500 eurot XXXXOÜ kontole nr XXXX selgitusega „Arve nr 210013“.
25.Kohtuistungil vaatles kohus kostja saadetud e-kirju hageja arvutis ning tuvastas, et veebruaris ja juunis 2012 kostja saadetud e-kirjade juures oli Exceli tabel tl 190-192. Tegemist on hageja on 27.11.2015 seisukohale lisatud Exceli tabeliga ja see mis sisaldab 4 töölehte. See tabel oli veebruaris ja juunis 2012 kostja saadetud e-kirjade juures ning kostja täiendas tabelit aja möödudes. Tabelit väljamaksetega võrreldes ilmneb, et 09.03.2012 tehtud väljamakse 13670 eurot vastab tabelis töölehel Arvutused tulude jaotuseks kastile Teine tulude jaotuse arvutus, kus kajastub ka arve summa 13 670 eurot. 16.04.2012 tasutud 14 500 vastab kastile Kolmas tulude jaotuse arvutus - toimus koos teise jaotusega ja summale 14 500. 18.11.2011 väljamaks 24 300 vastab kastile Esimene tulude jaotuse arvutus ja arve summale 24 300.
26.Hageja seletas istungil, et kasumi välja võtmiseks XXXX OÜ-st kasutati ka muid skeeme, mille eesmärgiks oli alati makse optimeerida. 27.11.2015 seisukohale lisatud Exceli tabelist nähtub, et kasumi väljavõtmisel arvestati, et kostja sai XXXX OÜ-st erinevaid hüvesid, nagu transpordikompensatsioon, tasumine mobiilsideteenuste eest vms. Selliseid kulutusi on tabeli 5 (8)
kohaselt arvestatud pooltele välja makstava kasumi määramisel (vt tööleht Kulude kirjad I makse tabeliks).
27.Kostja 07.05.2013 e-kirjast hagejale (tl 115) nähtub, et kostja tunnistas, et dividendid makstakse välja osanike (hageja ja kostja) ühise otsuse alusel. Kostja 14.09.2011 e-kirjast hagejale nähtub, et kostja kooskõlastas hagejaga endale makstavad kontori kulud 87,15 eurot, komandeeringukulu 34,50 eurot ja transpordikompensatsiooni 08 255,65 eurot. Kostja märkis, et „Need kulud lähevad minu arvelt“. Seega järeldub kostja käitumisest, et kostja mõistis poolte kokkulepet selliselt, et pooled tegutsevad võrdsete partneritena.
28.Viidatud tõenditest saab järeldada, et hageja ja kostja pidasid tulude ja kulude üle pidevalt arvestust Exceli tabelis ning kooskõlastasid üksteisega kulutuste tegemist ja kasumi jagamist. Seejuures tegutsesid pooled võrdsete partneritena, vaatamata sellele, et ühiselt loodud tarkvarast teenitud tulu laekus kostja kontrollitava XXXX OÜ arvele.
29.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et arvestades hageja ja kostja vahelisi lepinguid, lepingu sõlmimise asjaolusid ja poolte käitumist lepingulises suhtes, võib järeldada, et pooled tegutsesid võrdsete äripartneritena nii lepingu sõlmimisel kui pärast seda ja et poolte kokkuleppe kohaselt loodi kostja konttolli all olev XXXX OÜ ja anti XXXX OÜ-le üle piiratud osa äritegevusest. Pooltevahelisele õigussuhtele tuleb seega kohaldada seltsingulepingu sätteid. Kasumi jaotamise nõue
30.VÕS § 591 sätestab, et seltsingu lõppemisel peavad seltsingut juhtima õigustatud seltsinglased koostama ja seltsinglastele esitama tegevusaruande ning tegema ettepaneku kasumi jaotamiseks või kahjumi katmiseks. Kui seltsing on loodud pikemaks ajaks kui üks aasta, eeldatakse, et aruanne tuleb koostada ja kasum jaotada pärast iga majandusaasta lõppemist. VÕS § 591 alusel saab esitada nõude seltsingu vastu ja nõude täitjaks on seltsingut juhtima õigustatud seltsinglased. Seltsinglase hagi alusel võib kohus raha välja mõista seltsinguvara valitsevalt seltsinglaselt. Kuigi VÕS § 591 näeb kasumi väljamaksmise eeldusena ette tegevusaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku, siis võib jaotatava kasumi ja väljamaksmisele kuuluva osa määrata kindlaks ka kohus VÕS § 591 alusel esitatud raha maksmise nõuet lahendades kui asja lahendamisele on kaasatud kõik seltsinglased.
31.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tarkvara renditi XXXX OÜ poolt perioodil 01.11.2010 kuni 30.06.2013 välja XXXX Aktsiaseltsile, millest XXXX OÜ teenis tulu ilma käibemaksuta 116 470,78 eurot ja et nimetatud summast on XXXX tasutud 29 596,60 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud, et XXXX OÜ kaudu on tarkvarale tehtud kulutusi 9385,47 eurot. Hageja väitel moodustas pärast tarkvarale tehtud kulutuste maha arvamist teenitud renditulu 107 085,31 eurot seltsingu kasumi. Hageja kasumiosaks oli 107 085,31/2=53 542,65 eurot, sellest on hageja saanud 29 596,60 eurot, seega nõuab hageja täiendavalt 19 790,13 euro tasumist (arvestades maha XXXX OÜ poolt tasumisele kuuluva tulumaksu).
32.Kostja vastuväite kohaselt seltsingul kasum puudus, sest XXXX OÜ-l raamatupidamise järgi kasumit ei olnud. Hageja ei ole vastu vaielnud väitele, et XXXX OÜ-l raamatupidamise järgi kasumit ei olnud, kuid on väitnud, et kasum võeti XXXX OÜ-st välja varjatult. Eelmenetluses selgitas kohus (lk 107) kostjale, et kostjal on tõendamiskoormus tõendamaks, et XXXX OÜ tehtud kulutused olid seltsinglaste huvides. Hea usu põhimõttest tulenevalt on aga võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui hageja on sellise asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama 6 (8)
asjaolu esinemise puudumist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 17). Antud juhul ongi tegemist olukorraga, kus vaid kostja XXXX OÜ juhatuse liikme ja omanikuna saaks tõendada, et XXXX OÜ tehtud kulutused olid seltsinglaste huvides. Hagejal puudub juurdepääs tõendamiseks vajalikule infole ja tõenditele. Kostja nimetatud asjaolukohta ühtegi tõendit esitanud ei ole, seetõttu loeb kohus tõendatuks, et renditulust üksnes 9385,47 eurot oli seltsingu eesmärkide saavutamiseks vajalik kulutus, ülejäänud renditulu 107 085,31 eurot aga moodustas seltsinglaste kasumi.
33.Kasumi jaotamise nõuet ei välista asjaolu, et XXXX OÜ võib olla tarkvara rendist teenitud raha osaliselt ära kulutanud. Hageja ja kostja vahelise seltsingulepingu järgi valitses tarkvara rendist XXXXAS-le saadud vahendeid kostja XXXX OÜ vahendusel. Seltsingulepingu eesmärkide täitmiseks võis kostja kooskõlas lepinguga osa seltsinguvarast üle anda XXXX OÜ-le ja pidi sel juhul XXXX OÜ teenitud raha maksma kasumina seltsinglastele. Seltsingu eesmärkide saavutamiseks äriühingu kasumine ei ole vastuolus seltsingule kohaldatava seadusega eeldusel, et äriühingu kaudu teenitud raha võetakse välja kooskõlas maksuseadusandlusega. Selliselt kasumi välja maksmine poolte vahel praktikas ka toimus ja selliselt sai hageja kasumit sularahas kostjalt kolmel korral. Tasunõudest tulenev viivisenõue
34.VÕS § 94 ja 113 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult seadusjärgset viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja seadusjärgset viivist arvates kuupäevast 01.08.2013, kuna ta nõudis esmakordselt temale kuuluva tasu välja maksmist 31.07.2013. VÕS § 591 järgi tuleb aruanne koostada ja kasum jaotada pärast iga majandusaasta lõppemist. Majandusaastaks on kalendriaasta (RPS § 13 lg 3), seega võis hageja kasuminõude 2013 aastal teenitud tulude kohta esitada alates 01.01.2014. Alates 01.01.2014 kuni kohtuotsuse tegemise ajani on seadusjärgset viivist kogunenud 3473,07 eurot. Kohus mõistab välja sissenõutavaks muutunud viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning edasi põhisummalt 19 790,13 eurot kuni põhisumma tasumiseni. Hageja nõue teenitud panuse tagastamiseks
35.Hageja on esitanud kostja vastu nõude hüvitada hageja tarkvara loomiseks tehtud kulutused 13 338,16 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on keeldunud võimaldamast hagejale juurdepääsu tarkvarale. Kohus on hagejale selgitanud eelmenetluses, et VÕS § 1037 alusel ei saa hageja esitada nõuet seltsinguvara nõusolekuta kasutamise eest, sest seltsingulepingu sõlmimisel ei kuulu kohaldamisele lepinguväliseid suhteid reguleeriv VÕS § 1037. Lepingulist kahjunõuet ei ole hageja soovinud esitada ning esitatud asjaoludel oleks lepingulise kahjunõude rahuldamine välistatud ka seetõttu hagejal puudub lepingu rikkumisest tekkinud kahju. Õigusabikulu nõue
36.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtuväline õigusabikulu 2460 eurot. VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 järgi peab lepingut rikkunud pool hüvitama teisele poolele ka lepingu rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-2-1-5-13, p 50)
37.Hageja on õigusabikulude kohta esitanud tõendina hagi lisa 11 (hageja konto väljavõte õigusabi eest tasumise kohta). Kostja on vastuses hagile p-s 3.3 leidnud, et nimetatust nähtub vaid makse saaja, arve nr ja summa ja seega ei ole tuvastatav, millist õigusabi, millises asjas, millal ja millises mahus osutati. Vaatamata kostja vastuväitele hageja õigusabi kohta täiendavaid tõendeid ei esitanud ega selgitanud, milles õigusabi seisnes. Asjaolude esitamise (TsMS § 4 lg 2) ja tõendite esitamise (TsMS § 230 lg 1) kohustus nõude osas oli hagejal. Hageja on küll esitanud kohtule 7 (8)
dokumente hageja esindaja ja kostja esindaja kohtueelsest kirjavahetusest, kuid ei ole esile toonud kas ja millisel määral olid need dokumendid seotud hageja tehtud maksetega õigusabi eest. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.12.2013.a. otsus nr 32-1-141-13) Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et õigusabi osutamine oli seotud seltsingulepingust tulenevate nõuete maksma panekuga ja selle jaoks vajalik. Menetluskulude jaotus
38.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.