4.Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.
5.Vabastada H-HH riigilõivu 1000 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.H-HH esitas 21.10.2014 Harju Maakohtusse hagi AM vastu korteriomandi hagejale tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks. Hagi ja selle täpsustuste kohaselt palub hageja asendada kohtuotsusega kostja nõusolek korteri tagasikandmiseks hagejale ja kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks, kustutades kinnistusraamatus kanne kostja omanikuks olemise kohta ja tehes kanne hageja korteriomandi omanikuks olemise kohta. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 03.08.2011 kinkelepingu, millega hageja kinkis korteri Tallinnas XXXXXX X-X kostjale, koormates korteri tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega enda kasuks. Lepingu p-s 2.3 avaldasid pooled, et korteriomand on nende kaasvalduses.
3.Kostja on oma käitumisega näidanud hageja ja tema lähedaste vastu üles jämedat tänamatust. Nimelt on kostja käitumine alates 2013.a suvest hageja, tema poja ja lapselapse suhtes muutunud ebaviisakaks, hoolimatuks, väljakutsuv-provotseerivaks ja kohati egotsentriliselt jõhkraks, millest tingituna tunneb hageja end alates sellest ajast traumeeritud, haavatuna, solvatuna, alandatuna, eemaletõugatuna ja ahistatuna, millest tekkinud pingeseisund on muutunud pidevaks ning on kahjustanud hageja niigi põdurat vaimset ja kehalist tervist.
4.Kostja rikkus 2013.a suvel hageja kaasvaldusõigust korterile, kui lukustas kahe toa uksed ning lõhkus omavoliliselt ja õigusvastaselt maha korteri kandekonstruktsioonide hulka kuuluva tubadevahelise vaheseina. Hagejal ei ole ligipääsu korteri kõikidele tubadele. Kostja on kehtestanud korteri osas ainuvalitsusliku hirmuõhkkonna eesmärgil isoleerida hageja teda austavatest ja abistada püüdvatest pojast ja lapselapsest. Kostja ähvardab ja sõimab hagejat. Hageja 80. juubelisünnipäevaks tuli kostja hagejat õnnitlema mitu päeva hiljem ja kinkis vaid närtsinud lille, mis solvas ja masendas hagejat, eriti arvestades üldteada olevat rahvapärimust selle kohta, et närtsinud lille kinkimine on pahatahtlik ja toob kaasa õnnetust lille saanule.
5.Kostja käitumine on põhjustanud hagejale hingamisraskused, nõrkusehood, oksendamised ja ninaverejooksud. Tal on pidev ja tugev närvipinge/depressioon, mis on tema psüühilist ja füüsilist tervislikku seisundit halvendanud sel määral, et tal on tekkinud psühhosomaatilised tervisekahjustused. Kostja soov on hageja võimalikult kiire surm korteri kättesaamise eesmärgil.
6.Hageja taganes kinkelepingust 25.04.2014 avaldusega ja nõudis vaidlusaluse korteriomandi tagastamist. Kostja ei andnud kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusolekut. Kostja vastuväited
7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Täitmata on kinkelepingust taganemise tingimused. Kostja korteris ei ela ja külastab seda umbes kaks korda kuus. Kostja ei tee ega saa seega teha hagejale takistusi külaliste vastuvõtmiseks. Tubadevahelise vaheseina lammutamise otsustasid pooled ühiselt, kuna
kahekesi elades ei olnud nelja toa järele vajadust. Ka pärast seina mahavõtmist on hageja kasutuses tema oma tuba, elutuba ja köök. Seina mahavõtmine ei kahjustanud hageja huve. Kostja lõpetas TV ja telefoni teenused, kuna ta korteris ei ela ja neid teenuseid ei kasuta.
9.Kinkelepingust võib taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil hageja sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Asjaolu, mille alusel lepingust on taganetud, pidi toimuma enne 25.04.2014. Tsiviilasja on algatanud tegelikult hageja poeg EH tingituna korterist ilmajäämisest põhjustatud solvumisest. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas rakendatud hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud poolte endi kanda, määrates kindlaks, et pooltel ei tule teineteisele maakohtu menetluskulusid hüvitada.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: vaidlusalune korteriomand kuulus varem hagejale, kes kinkis selle 03.08.2011 kinkelepinguga kostjale; alates 17.08.2011 on kostja korteriomandi omanik; korteriomand on koormatud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks; hageja tegi 25.04.2014 kinkelepingust taganemise avalduse, mille kostja on kätte saanud, aga hageja soovitud ajal kostja notari juurde ei tulnud; korteriomandi reaalosaks olev korter on muu hulgas hageja valduses, kusjuures igapäevaselt kasutab korterit ainult hageja; hageja hooldajaks on alates 2010.a novembrist hageja poeg, varem oli hooldajaks kostja.
12.Tunnistajate ütluste ja poolte seletustega on tuvastatud, et seina lammutamine toimus 2012.a. Kuna hageja elas seina lõhkumise ajal korteris, siis sai ta sellest kohe teada. Järelikult toimus kõnealune sündmus enne 25.04.2013 ja VÕS § 270 lg 1 sätestatud tähtaega arvestades ei saa hageja sellele kinkelepingust taganemise alusena tugineda.
13.Eeldatavasti toimus tubade uste lukustamine ja neile hageja ligipääsu piiramine kas samal ajal seina lõhkumistöödega või hiljemalt kostja korterist väljakolimisel, mis kostja ütluste järgi toimus 2012.a. Seega ei mahu uste lukustamine VÕS § 270 lg 1 esimeses lauses märgitud ajavahemikku. Osadele ruumidele juurdepääsu puudumine ei ole hageja enda ega tema poja ja lapselapse ütluste järgi probleem, mistõttu ukse praegusel ajal lukus hoidmist ei saa hinnata kostja jämeda tänamatusena.
14.Suhted kostja ja hageja poja vahel ei olnud head ka enne 2013.a suve. Tõendatud ei ole, et kostja käitumises oleks alates 2013.a aprillist toimunud selliseid muudatusi hageja ja tema lähedaste suhtes, millest saaks tervikuna järeldada jämedat tänamatust. Kuigi suhted perekonnas võisid jaheneda pärast seda, kui hageja poeg ja lapselaps said kinkelepingust teada, siis ei nähtu tõenditest, et seda oleks tinginud kostja käitumine. Pigem saab hageja poja ja lapselapse ütlustest tervikuna järeldada, et pinged tekkisid kinkest teadasaamisel. Usutav ei ole hageja käsitlus, et kinget soovis salajas hoida kostja, sest selleks ei ole mõistlikku põhjust. Hageja ei ole esile toonud muutust kostja käitumises tema suhtes lühikese ajavahemiku järel pärast kingi saamist. Hageja oli tegelikult juba varakult arvestanud korteriomandi jätmisega kostjale. Harmoonia puudumine lähedaste vahelistes suhetes ei ole kostjale etteheidetav jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 tähenduses. Asjaolust, et hageja kurtis oma õele rasket elu, ei saa järeldada raskuste tingitust just kostja käitumisest. Tunnistajad avaldasid, et nad ei ole otseselt kogenud ühtegi tüli poolte vahel. Peretülide mõju hageja tervisele avaldus alles 2014.a juulis, st pärast taganemisavalduse esitamist. Tõenditest ei nähtu, et tulenevalt kostja käitumisest perioodil 25.04.2013 kuni 25.04.2014 oleks hageja esitanud politseile väljakutseid.
15.Kostja teataval määral negatiivset suhtumist hageja poega ei saa käsitleda hageja külastamise keeluna. Hageja ei toonud esile ühtegi konkreetset kostjast tingitud takistust poja külaskäikudeks. Hagejat häirib eelkõige poja ja kostja suhte ebakõla.
16.Tõendamist ei leidnud hageja väide, nagu oleks kostja keelanud hagejal helistamise või hagejat ähvardanud. Kostjale etteheidetava käitumise tõendamiseks ei ole piisav tunnistajaütlus selle kohta, mida hageja tunnistajale rääkis. Kostja lõpetas korteris olnud lauatelefoni kasutamise lepingu pärast seda, kui poeg oli hagejale hankinud mobiiltelefoni ja hageja oli õppinud seda kasutama. TV-teenuse kasutamisega oli probleeme 2014.a oktoobris, st sellele asjaolule ei saa hageja tugineda juba varem tehtud taganemisavalduse alusena. Varem tasus hageja kasutuses olnud korteri telefoni- ja TV-teenuse eest kostja. Hageja pojal ei olnud hooldajana takistust TV-teenuse tellimiseks hagejale. Kostja teatest, et ta võib korterisse enda tuppa võtta üürilise, kes maksab tema osa üüriarvest, ei ole tuvastatav jämeda tänamatus hageja suhtes. Kostja ei ole teinud hagejale takistusi korteri kasutamisel ega mingil muul viisil riivanud hageja võimalust korterit üksi elamiseks kasutada. Kostja on tasunud korteri halduskulud. Pooled planeerisid enne tubade vahelise seina lammutamist ühiselt korteri vahetamist. Korteri müügikuulutustest ja lapselapse tunnistajaütlustest ei nähtu, et kostja oleks proovinud korterit võõranda ka hiljem ja sel viisil, et hageja oma elukoha kaotab. Kostja ei ole astunud samme takistamaks hageja lähedastel märkida korter oma elukohana rahvastikuregistris.
17.Hageja väide närtsinud lille toomise kohta käivast rahvapärimusest ei ole asjakohane, sest hagejale endale ei olnud lille kinkimise selline tähendus teada. Kostja hilisem saabumine hagejat sünnipäeval õnnitlema ei ole hageja poja ütluste ja poolte vande all antud seletuste järgi hinnatav jämeda tänamatusena. Kuna kostja ja hageja poja suhted ei olnud head, on mõistetav, et nad teineteist vältisid. Kuigi hageja subjektiivselt võis pettuda kostja kui tütre hilinenud õnnitluses, siis puudub sellises käitumises jämeda tänamatuse objektiivne tunnus.
18.Otsuse tegemisel jäävad TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata akende üleandmisevastuvõtu dokumendid, ukse tellimislehed, SMS-de väljatrükid, kostja tervist kajastavad dokumendid, politsei vastus, vangla tõend, poja elukohatõend, varem hageja elukohaks olnud korteri müügileping ja kuriteokaebus, sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Samuti ei arvesta kohus fotosid perekondlikest koosviibimistest ja ristimise tunnistust, sest tunnistajate ja poolte vande alla antud ütlused võimaldasid paremini saada ülevaadet ühelt poolt kostja ning teiselt poolt hageja ja tema lähedaste vahelistest suhetest.
19.Menetluskulud jäävad sõltumata hagi rahuldamata jätmisest erandlike asjaolude tõttu poolte endi kanda. Hageja on üle 80-aastane eakas inimene, kelle selgituste järgi on tema sissetulekuks pension. Korteriomandi kostjale kinkimisega loobus hageja niigi juba kostja kasuks praktiliselt ainsast tal olnud väärtuslikust varaesemest. Hageja tervis on nõrk ja ta vajab igapäevaselt abi toimetulekuks. Kostja on hageja tütar, kellel on perekonnaseaduse kohaselt kohustus hoolitseda hageja toimetuleku eest. Apellatsioonkaebus
20.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta kehtima hagi tagamise abinõu. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse täielikult tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus leiab, et ei saa asja ise lahendada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda või kui ringkonnakohus
kaebust ei rahulda, siis jätta menetluskulud arvestades menetlusosaliste endi kanda.
erandlikke asjaolusid
21.Maakohus jättis arvestamata, et kostja on püüdnud oma jämeda tänamatuse tegusid teha võimalikult varjatult, mis oluliselt raskendab hageja menetlusseisundit tänamatust kinnitavate tõendite hankimisel. Kohus ei arvestanud, et tõendi kaalukuselt on eriti tähtis osa hageja vande all antud seletustel, mis puudutavad hagejal seoses kinkega olnud eesmärkide kokkuvarisemist ning kostja tekitatud psühhotraumadest, rasketest hingelistest läbielamistest ja pidevast närvipingest põhjustatud aastatepikkusi kannatusi.
22.Kohus jättis ebaõigesti tähelepanuta hageja vande all antud seletused mh selle kohta, kui raskelt on terve hulk kostja tänamatuse alaseid tegusid hagejale mõjunud. Samuti jättis kohus tähelepanuta hageja lapselapse ja poja ütlused kinkest taganemise aluseks olevate asjaolude kohta. Kohus jättis arvestamata, et hagejale põhjustas juba ainuüksi korteri müügikuulutusest teadasaamine raske närvišoki, kuna hageja nägi lepingus tagatist, et ta võib saata oma vanaduspäevad lõpuni just selles korteris kostja kui korteri omaniku kaitse, hoole ja abistamise all.
23.Otsuses on ebaõigesti jäetud käsitlemata hageja psühhotrauma, mille ta sai kostja poolt kõnede salvestiste ettemängimisest. Kohus rikkus poolte võrdsuse ja võistlevuse põhimõtet, kui esitas otsuses poolte väiteid ja tõi esile tõendeid lubamatult kallutatult ja erapoolikult hageja kahjuks. Samuti rikkus kohus sellega õigusliku ärakuulamise põhimõtet.
24.Kohus jättis põhjendamata, miks ta jättis tähelepanuta terve hulga hageja faktilisi väiteid või miks ta vastavate hageja faktiväidetega ei nõustu. Ebaõige on otsuse p 22 teise lause 6.sõna „hagejal“.
25.Hageja saab anda seletusi, aga mitte ütlusi, nagu on otsuses korduvalt ebaõigesti märgitud. Vastuapellatsioonkaebus
26.Kostja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja teha uus otsus, millega jätta mõlema poole menetluskulud kõikides kohtuastmetes hageja kanda.
27.TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peab olukord peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude kindlaksmääramist ja teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei mõjuta iseenesest menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise majanduslik olukord ega teise menetlusosalise tegevusala (3-2-1-143-11). Sama on kohaldatav ka menetluskulude jaotuse kohta.
28.Hageja ei ole esimese astme menetluses välja toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks äärmine ebaõiglus või ebamõistlikkus (3-2-1-142-10). Hageja kaitse on tagatud läbi TsMS § 175 regulatsiooni, mis välistab põhjendamatult kõrgete lepingulise esindaja kulude väljamõistmise.
29.Kohus jättis tähelepanuta, et kostja küsis juba enne hagile vastamist oma menetluskulude katteks tagatist, mistõttu oli hageja teadlik kostja eeldatavatest menetluskuludest ja pidi kaaluma kohtuvaidluse jätkamisega seotud rahalisi riske.
30.Perekonnaseaduse kohaselt laieneb ka kostjale hageja ülalpidamiskohustus, mistõttu on hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmisel vähetõenäoline, et see hageja olukorda negatiivselt mõjutaks määral, mis tooks kaasa temalt menetluskulude väljamõistmise äärmise ebamõistlikkuse. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus on tegelikult esitatud hageja poja algatusel ja huvides, on hagejal õigus esitada hüvitisnõue tema vastu.
Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
31.Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus kaebused rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ning hindas tõendeid ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
33.VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 alusel võib kinkija pärast kinkelepingu täitmist lepingust taganeda muu hulgas siis, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust. Taganemine on kehtiv juhul, kui on täidetud lisaks formaalsele eeldusele ka taganemise materiaalsed eeldused, st kinkijal peab olema alus lepingust taganemiseks. Kinkija õigus lepingust taganeda on VÕS § 270 lg 1 järgi piiratud 1-aastase tähtajaga.
34.Hageja kinkis 03.08.2011 kinkelepinguga korteriomandi asukohaga Tallinnas XXXXXX X-X kostjale. Hageja tegi 25.04.2014 kinkelepingust taganemise avalduse, mille kostja on kätte saanud. Seega on kinkelepingust taganemise formaalne eeldus täidetud. Käesolevas asjas on vaidlus taganemise materiaalsete eelduste olemasolu üle.
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et hagejal puudus alus kinkelepingust taganemiseks, sest kostja ei ole oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust. Maakohus juhindus tõendite hindamisel TsMS § 232 lg-st 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
36.Ekslik on hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud eelistama teistele tõenditele hageja vande all antud seletust. See ei ole kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 2, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Praeguses kohtuasjas ei ole pooled kokku leppinud teisiti. Maakohus hindas piisava põhjalikkusega nii hageja vande all antud seletust kui ka tunnistajatena üle kuulatud poja ja lapselapse ütlusi. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis need tõendid tähelepanuta ja otsuse tegemisel arvestamata.
37.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohus kallutatud ega erapoolik. Maakohus ei rikkunud hageja õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Hageja osales kohtuistungitel ja tal oli võimalus esitada oma seisukohad. 15.09.2015 kohtuistungil andis ta oma seletuse ka vande all (II kd lk 213,214). Maakohus põhjendas otsuses, miks ta hageja faktiliste väidetega ei nõustunud ja milliseid tõendeid kohus otsuse tegemisel ei arvestanud. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele.
38.Iseenesest on õige hageja märkus, et hageja andis vande all seletuse, mitte ütlusi, nagu maakohus otsuses läbivalt märkis. Tegemist ei ole sisulise eksimusega, mistõttu ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Samuti ei anna selleks alust kohtuotsuse p-s 22 märgitu, et kohus ei tuvastanud hageja kohustust tagastada kingiks saadud korteriomand
hagejale. Tegemist on ilmselge trükiveaga ja selles lauses esimesena märgitud sõna „hageja“ tuleb lugeda sõnaks „kostja“.
39.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis 29.06.2015 määrusega põhjendatult ja õigesti rahuldamata hageja 04.03.2015 esitatud taotluse tõendi kogumiseks (Tallinna notar Gunnar Savisaarelt ÕH testamendi tühistamise notariaaltoimiku materjali väljanõudmiseks). Apellatsioonimenetluses esitatud samasisulise taotluse jätab ringkonnakohus rahuldamata, sest asja materjalist nähtuvalt ei esitanud hageja maakohtu tegevuse kohta TsMS § 333 lg 1 alusel vastuväidet ja ta ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud taotluse teistkordse esitamise lubatavust.
40.TsMS § 162 lg 4 kohaldamine menetluskulude jaotamisel on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, kui jättis menetluskulud erandlike asjaolude tõttu poolte endi kanda olenemata sellest, et jättis hagi rahuldamata. Maakohus põhjendas, milliseid asjaolusid ta seejuures silmas pidas. Vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu sellekohase otsustuse tühistamiseks.
41.Asjaolu, et kostja küsis juba enne hagile vastamist oma menetluskulude katteks tagatist ja hageja pidi olema teadlik kostja eeldatavatest menetluskuludest ning kaaluma kohtuvaidluse jätkamisega seotud rahalisi riske, selleks alust ei anna. Tähtsust ei ole ka kostja arvamusel, et hagejal on õigus esitada hiljem oma poja vastu hüvitisnõue, kelle huvides kohtumenetlus toimub. Menetluskulude jaotus
42.Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte apellatsioonimenetluskulud TsMS 171 lg 1 alusel nende endi kanda.
43.Ringkonnakohus rahuldas 06.11.2015 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta apellatsioonkaebuse eest tasumisele kuuluva riigilõivu 1000 euro tasumisest. Hageja esitas taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest täielikult, st ka kaebuse rahuldamata jätmise korral. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub TsMS § 190 lg 7 alusel rahuldamisele. Hageja on eakas inimene ja tal on tuvastatud raske puue. Tema kuusissetulekuks on pension 338,43 eurot ja puudetoetus 26,85 eurot. Seega on hagejal mõjuvad põhjused, miks ta ei suuda riigilõivu tasuda ja ta tuleb sellest kohustusest vabastada.
44.Hageja tasus 05.01.2016 ringkonnakohtu 07.12.2015 määruse alusel kostja apellatsioonimenetluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 1248 eurot. TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Jänes
Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.