Muud

Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

tuvastada, milleks laenu kasutati. Võlgnik ei ole esitanud xxxxxxx konto väljavõtet, mistõttu jääb osa finantsteavet puudulikuks. Arvestades kulutusi online-kasiinodes, ei saa välistada, et osa on kulutatud hasartmängudele. Tähelepanuväärne on, et võlgnik võttis korraga mitu laenu ajal, kui ta oli töötanud vaid ühe kuu. Võlgniku varalist seisundit ja sissetuleku puudumist arvestades on tegemist pankrotiolukorraga. Kohustustest vabastamise menetluse edukas läbiviimine eeldab võlgniku täiendavaid selgitusi laenude kasutamise kohta, teabe andmise kohustuse nõuetekohast täitmist ning aktiivset osalemist menetluses. Kui võlgnik rikub teabe andmise või kaasaaitamiskohustust, võib see olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole usaldusisik tuvastanud. Usaldusisiku arvates tuleb nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 3000 eurot. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1268 eurot 80 senti (käibemaksuga).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

FIMS § 45 lg 3 p 4 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. FIMS § 45 lg 3 punkti 5 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata ka siis, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud kohustusi. Kohtu arvates on võlgnikul juba maksejõuetusavalduse läbivaatamise etapis kohustus võtta osa menetlusest ja avaldada teavet, sh vastata usaldusisikule ja täita kohtunõudeid oma majanduslikust olukorrast ülevaate saamiseks (PankrS § 85, PankrS § 87). Praegusel juhul ei ole võlgnik kõnealuseid kohustusi täitnud. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgniku selgitused ei ole eluliselt usutavad. Asja materjalide järgi sai võlgnik laenu 8. mail 2024 PLACET GROUP OÜ-lt 3000 eurot, BB Finance OÜ-lt 1999 eurot ning 9. mail 2024 AS-lt Inbank Finance 9999 eurot ja ESTO AS-lt 3000 eurot (kokku 17 998 eurot) (dtl-d 436–437, 440). 9. mail 2024 on saadud laenudest kantud 2900 eurot M. I. , 4600 eurot M. M. , 3000 eurot R. M. , 2080 eurot R. M. , 3000 eurot on sularahas välja võetud (kokku 15 580 eurot), lisaks on võlgnik teinud makseid iseenda kontodele (dtl-d 436–437, 440). Usutav ei ole võlgniku selgitus, nagu oleks laene võtnud võlgniku nimel kolmandad isikud või need peteti võlgnikult välja. Kõnealuses olukorras poleks kolmandad isikud teinud kandeid võlgniku enda kasuks, sh ülekandeid võlgniku enda kontodele ega saanuks võtta välja sularaha, kuna võlgnik ei ole väitnud, et pangakaart oli kolmandate isikute valduses. Ka ei saa kolmandad isikud avada võlgniku nimel krediidiasutuses kontot ilma võlgniku isikut tuvastamata. Võlgnik on küll istungil väitnud, et

andis isikutunnistuse ja pangakoodid kolmandatele isikutele (dtl 483), kuid samas on usaldusisikule kinnitanud, et ID-kaart on olnud kogu aeg tema valduses ning on kasutanud enda tuvastamiseks Smart-ID rakendust (dtl 487). Seega on võlgniku väited ka vastuolulised. Lisaks ei ole nähtu võlgniku AS-i SEB Pank ega Coop Pank AS-i kontodelt laekumisi välisriigist 3000 euro ega 17 000 euro ulatuses, nagu võlgnik istungil väitis (dtl 483). Pärast laenude saamist on võlgniku kontolt tehtud ka ülekandeid online-kasiinodele (902 eurot 90 senti), st raha on kulutatud hasartmängudele. Usutav ei ole võlgniku selgitus, et võlgnik ise hasartmängudega ei tegelenud, vaid võlgniku tuttav S. P. mängis võlgniku konto kaudu. Mõni online-kasiino makse on tehtud küll samal ajal, kui on kanded S. P. , kuid mitte iga makse puhul, maksega samal ajal on kandeid ka teiste füüsiliste isikutega, ning lisaks ei ole võlgnik suutnud veenvalt selgitada põhjust, miks pidanuks kolmas isik võlgniku konto kaudu mängima hasartmänge. Võlgniku väidetud põhjus, et tuttava enda konto oli kinni (dtl 483), ei ole usutav, kuna ülekandeid on võlgniku kontole saadud teha, lisaks ei saa kolmandad isikud seada hasartmängukeelde, vaid seda saab iga isik endale ise seada (hasartmänguseaduse § 39 lg-d 11 ja 3). Kohtul on pigem kahtlus, et võlgnik võis võtta online-kasiino maksete tegemiseks laenu erinevatelt füüsilistelt isikutelt. Sellele viitab lisaks eelnevale asjaolu, et teatud online-kasiino makse tegemise ajal võlgnikul endal vahendid puudusid, kuid makse tehti pärast kolmandalt isikult raha saamist (vt nt dtl-d 455, 470, 471–472). Lisaks on võlgniku Eesti krediidiasutuse kontodelt näha, et ülekandeid on tehtud võlgniku xxxxxxx kontoga. Ka võlgnik ise on kinnitanud, et tal on xxxxxxx konto, kuid ta ei ole kõnealuse konto väljavõtet usaldusisikule ega kontole vaatamata kohtunõudele (dtl-d 482– 483) esitanud. Seega ei ole usaldusisikul ega kontol olnud võimalust kontrollida võlgniku xxxxxxx kontol toimuvat. Lisaks ei ole võlgnik kohtule eluliselt usutavalt selgitanud xxxxxxx konto kasutamise põhjust. Võlgniku väitel tegi ta selle konto investeerimiseks (dtl 483), kuid asja materjalide järgi on võlgnik saanud viimase viie aasta jooksul töötasu vaid augustis 2024 (2060 eurot) (dtl 464). Seejuures on võlgnik enda ainsast töötasust teinud ülekandeid erinevatele füüsilistele isikutele ning enda xxxxxxx kontole olukorras, kust tal olid laenukohutused. Eelnevat arvestades on kohtul kahtlus, et võlgnik kasutas xxxxxxx kontot enda sissetulekute varjamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamise vältimiseks. Sellega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtu arvates on võlgnik eelkirjeldatud tegevusega oma vara raisanud ja varjanud ning tal puudub igasugune tahe täita enda kohustusi võlausaldajate ees. Teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustuse rikkumisega ei ole võlgnik avaldanud mingit valmisolekut menetluses seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks. Sel põhjusel ei pea kohus vajalikuks määrata uut kohtuistungit. Kohus on juba andnud võlgnikule võimaluse. Ka ei ole võlgnik näidanud valmisolekut täita kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida (FIMS § 47 lg 1). Võlgnik on viimase viie aasta jooksul töötanud vaid ühe kuu. Võlgniku senist tegevust arvestades puudub alus arvata, et võlgnik edaspidi oma käitumist muudaks. Kohus ei näe kõnealuses olukorras võimalust võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust algatada. Kohustustest vabastamise menetlus on mõeldud eriti raskesse olukorda sattunud ausatele võlgnikele.

Usaldusisik on taotlenud osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab usaldusisikule riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest usaldusisikule tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui usaldusisikule, sest usaldusisikul on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, kohus leiab, et usaldusisiku tasu hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi analoogia korras PankrS § 23 lg-ga 4. Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku tööajast 8 tundi tuleb hüvitada riigi vahenditest (528 eurot) ning ülejäänud tasu tuleb hüvitada võlgniku vara arvel (512 eurot), s.o kokku 1040 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.