1.Võtta vastu hagist loobumine järvest vett pumpava kastmissüsteemi osas ja rahalise kahju 99.67 euro välja mõistmise osas. Lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
3.Tuvastada, et kinnistul registriosa nr O.A. asuv puurkaev ning kinnistutel nr XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, O.A., XXXX asuv veetorustik on F.K., Y.M. ja M.M., J.F. ja I.F., S.Z., V.G., S.K., L.P., I.K., J.R., O.A. kaasomandis.
4.Tuvastada, et J.R. on kohustus anda nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr O.A. kantud kinnistu XXXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu reaalservituut kinnistu registriosa numbriga XXXX igakordse omaniku kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud veetorustiku ja sellega seotud puurkaevu omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks ja muul viisil kinnistu puurkaevust veega varustamiseks.
5.Tuvastada, et L.P. on kohustus anda nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXX kantud kinnistu XXXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu reaalservituut kinnistu registriosa numbriga XXXX igakordse omaniku kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud veetorustiku omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks ja muul viisil kinnistu puurkaevust veega varustamiseks.
6.Asendada kohtuotsuse resolutsiooni p 4 ja 5 nimetatud nõusolekud kohtuotsusega.
7.Kohustada kostjaid S.K., Y.M., I.F., L.P. ja S.Z. taastama F.K. kinnistut veega varustav veetorustik.
8.Jätta hagi rahuldamata veepumba ja sellega seotud elektrisüsteemi kaasomandi tuvastamise osas.
9.Jätta kohtuotsuse täitmise kord kindlaks määramata.
10.Tagastada hagejale 01.02.2016 ja 22.02.2016 esitatud tõendid. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebusele tuleb lisada määruskaebusega seotud menetluskulude nimekiri. Ülejäänud otsuse resolutsiooni peale on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.F.K. esitas 18.07.2014.a Tartu Maakohtusse hagi V.M., Y.M., M.M., J.F., I.F., S.Z., V.G., S.K., L.P., I.K., L.P. (asendatud kostjaga J.R.) ja O.A. vastu omandiõiguse tuvastamiseks, veevarustuse taastamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja esitas hagiavalduses ja selle täienduses järgmised nõuded: • tuvastada, et puurkaev (s.h veepump ja muu varustus), seda varustav elektrisüsteem ja veetrass on poolte kaasomandis; • tuvastada, et kinnistuid veega varustav kastmissüsteem on poolte kaasomandis; • kohustada kostjaid mitte tegema hagejale takistusi kastmissüsteemi kasutamisel; • seada reaalservituut kinnistule XXXX kinnistu XXX kasuks veevarustussüsteemi ja puurkaevu elektriga varustava süsteemi osas ning kinnistule XXXX kinnistu XXX kasuks veevarustussüsteemi osas; • kanda reaalservituudid kinnistusraamatusse; • kohustada kostjaid taastama hageja ja valla esindaja juuresolekul hageja kinnistut veega varustav veetrass nädala jooksul otsuse jõustumisest või lugeda kohtuotsus kostjate nõusolekuks hageja poolt veetrassi taastamistööde läbiviimiseks ning mõista kostjatelt välja trassi taastamistööde maksumus 1344 eurot; • välja mõista veetrassi läbilõikamisega tekitatud rahaline kahju 99.67 eurot. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt olid hageja ja kostjad või nende õiguseellased XXXX külas asuva aianduskooperatiivi XXX liikmed. Hageja väidete kohaselt ehitati aianduskooperatiivi tegutsemise ajal aiamajade veega varustamiseks krundile nr XX puurkaev koos trassiga, trass on rajatud juurdepääsutee alla. Puurkaev varustati elektri ja veepumbaga. Veevarustussüsteem ehitati projekti alusel, elektrienergia ühisostu leping oli sõlmitud hagejaga. Aiandusühistu tüüppõhikirja kohaselt kuulus veevarustuse süsteem aianduskooperatiivile. Hageja nõude aluseks olev puurkaev (koos selle teenindamiseks vajaliku elektrisüsteemisega) asub J.R. kuuluval kinnistul XXXX. Sellelt kinnistult liigub torustik L.P. kuuluvale kinnistule XXXX ja sealt edasi hageja kinnistule XXX. Kooperatiivi 20.05.1992 üldkoosoleku otsusega otsustati erastamisel jätta teed, elektriliinid, vesivarustus ühisesse omandisse. Kooperatiivi vara erastati,18.07.1992 aktiga tekkis hagejal omandiõigus tema hoonele ja veevarustussüsteemile. Hageja erastas 30.09.1998 maja juurde maa, kinnistu nimeks sai XXX. Kostjad ja nende õiguseellased (v.a V.M.) erastasid ülejäänud kinnistud. Üleandmise-vastuvõtmise aktidega anti veetrass koos puurkaevuga menetlusosaliste kaasomandisse. Kuna veetrass asub kinnistute territooriumil ja on nende lahutamatu osa, muutusid kostjad trassi kaasomanikeks. Osad kostjad ja V.M. lülitasid 14.06.2014 hageja kinnistu veevarustussüsteemist välja. Hageja leiab, et AÕS § 1581 lg 1 alusel on kostjatel kohustus taluda veetrassi. Lisaks viitas hageja ASRakS § 152 lg 1. Kuna kostjatel on talumiskohustus, ei ole veetrass TsÜS § 54 lg 2 alusel kinnisasja oluline osa. Kostjad rikkusid trassi lõhkudes AÕS § 72 lg 5. Osa kostjatest on asutanud MTÜ XXX, mille eesmärgiks on hallata ja hooldada territooriumil olevaid veeseadmeid. MTÜ XXX liikmeks astumiseks hagejale ettepanekut ei tehtud. Hageja saatis MTÜ XXX juhatusele vastava päringu, millele aga ei reageeritud. Hageja on nõus tasuma reaalservituudi eest sama suurt tasu nagu MTÜ XXX liikmed.
2.27.11.2015 täpsustas hageja reaalservituudi nõuet, milles palus tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse kandmiseks kinnistule XXXX kinnitu XXXX igakordse omaniku kasuks veevarustussüsteemi ja sellega seotud puurkaevu osas ning kinnistule XXXX kinnistu XXXX igakordse omaniku kasuks veevarustussüsteemi osas.
28.01.2016 kohtuistungil loobus hageja nõudest järvest vett pumpava kastmissüsteemi osas ja rahalise kahju 99.67 euro väljamõistmiseks. Hageja oli kohtuistungil nõus, et 2003. aastal hageja poolt ostetud puurkaevus asuv veepump on praeguseks välja vahetatud.
KOSTJATE VASTUVÄITED
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate vastuväite kohaselt ei ole nemad aianduskooperatiivi XXX liikmete õigusjärglased. Aianduskooperatiivi XXX tegevust puudutav regulatsioon ei mõjuta kostjate õigusi ja kohustusi, kostjate kaasomandis ei ole aianduskooperatiivi vara. Hageja ei ole tõendanud, et veetrass koos puurkaevuga kuulus aianduskooperatiivile ning see anti üle liikmetele. Puurkaevu ei ole aktides välja toodud. Veevarustussüsteem ei ole ehitatud asjaõiguse alusel, on TsÜS § 54 lg 1 kohaselt kinnistu oluline osa ning kuulub kinnistu omanikule. Puurkaev kui kinnistu oluline osa kuulub J.R.. Veetrassi taastamine ei anna hagejale õigust saada vett. Pumpla haldamisega tegeleb MTÜ XXX, mis rajas puurkaevu teenindamiseks vajaliku elektrikilbi ja elektrisüsteemi. Isegi kui veetrass oleks kaasomandis, siis ainult torude olemasolu ei võimalda hagejal vett saada. Esindaja viitas Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-43-06, milles kolleegium leidis, et tehnorajatise talumise kohustust saab tunnustada üksnes juhul, kui tehnorajatise talumiskohustuse olemasoluga kaasneb muus osas nii faktiline kui õiguslik võimalus tehnorajatist kasutada. Elektrisüsteem renoveeriti 2012. aastal, suvilakooperatiivi eksisteerimise ajal ehitatud elektrisüsteem ei ole säilinud. Elektrisüsteem, mille kaasomanik hageja soovib olla, kuulub OÜ-le Elektrilevi. Hagejal ei ole õigust elektrit kasutada, kuna leping on sõlmitud MTÜ XXX ja OÜ Elektrilevi vahel. Hageja ei kuulu MTÜ-sse XXX. Hagejal on võimalik võtta vett J.F., I.F. ja S.Z. kinnistul asuvast kaevust, lisaks on tal võimalik kasutada järves asuvat pumpa. Hageja ei ole põhjendanud, millisel alusel on tal õigus nõuda, et veevarustuse taastamise juures viibiksid hageja ja valla esindaja. Lisaks jääb kostjatele arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel hageja isikliku kasutusõiguse seadmiseks nõusoleku andmist nõuab. Asjaolu, et kinnistu XXXX eelmine omanik on sõlminud teiste kostjatega reaalservituudi seadmise lepingud, ei anna hagejale õigust nõuda talle kuuluva kinnistu kasuks samasuguse servituudi seadmist. Hageja ei ole tõendanud, et esinevad AÕS § 158 lg 1 ja lg 2 kohaldamise alused.
MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
4.Hageja on kohtuistungil loobunud nõudest järvest vett pumpava kastmissüsteemi osas ja rahalise kahju 99.67 euro välja mõistmise nõudest. Kostjad olid hagist osalise loobumisega nõus. Tulenevalt TsMS § 429 lg 1 võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb nimetatud nõuetest loobumine vastu võtta. Hageja esindaja esitas 01.02.2016.a kohtule taotluse, et kohus võtaks asja materjalide juurde tagasi kohtutoimikust I kd lk 176 28.01.2016.a kohtuistungil eemaldatud dokumendi (hageja avaldus Elektrilevi OÜ-le). Lisaks esitas hageja 22.02.2016.a asja juurde võtmiseks Haaslava Vallavalitsuse 22.02.2016.a koostatud teatise nr 7-2.8/190. Kohus leiab, et lisatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta ning hagejale tagastada, sest kohus on andnud hagejale tähtaja tõendite esitamiseks ning asja sisulise arutelu lõpetanud. Kohus jätab nimetatud tõendid TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel vastu võtmata ja tagastab hagejale. 17.11.2015 määrusega luges kohus seoses kinnistu XXXX müügiga senise registriossa nr O.A. kantud omaniku L.P. asemel kostjaks kinnistu uue omaniku J.R..
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata V.M. suhtes ja ülejäänud nõue rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • menetlusosalistele (v.a V.M.) kuuluvad endise aianduskooperatiivi XXX alal asuvad kinnistud; maade esmakinnistamine toimus enne 1999.aasta 1. aprilli. Hagejale kuulub kinnistu XXXX; • puurkaev ja veevarustustorustik on ehitatud enne 1999.aasta 1. aprilli; • puurkaev asub J.R. kuuluval kinnistul XXXX. Sellelt kinnistult liigub torustik L.P. kuuluvale kinnistule XXXX ja sealt edasi hageja kinnistule XXXX; • hageja ostis 2003.a veepumba, mis praeguseks ajaks on välja vahetatud; • osa kostjatest on asutanud MTÜ XXX, mille eesmärgiks on hallata ja hooldada veeseadmeid; • kostjad lõikasid 2014. aasta suvel hageja kinnistu veevarustussüsteemist välja, veetrassi lõhkumiseks projekt puudus. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väidet, et veetorustiku lõikasid läbi S.K., Y.M., I.F., L.P. ja
S.Z..
Hageja esitatud hagi eesmärk on saada veetorustiku kaudu vett. Selleks tuleb hagejal tõendada, et olemasolev puurkaev, veepump (koos elektrisüsteemiga) ja torustik on poolte kaasomandis, s.t hagejal on õigus vaidlusalust torustikku kasutada (6.). Kuivõrd puurkaevust kuni hageja kinnistuni läheb torustik läbi J.R. ja L.P. kuuluvate kinnistute, tuleb hagejal tõendada ka seda, et kostjatel on kohustus tehnovõrku taluda (7.).
6.Seadusest Aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta § 6 tuleneb, et vara erastamisel ühisesse omandisse jäetud vara on kaasomand. 18.07.1992 aktist nr 3 (I kd, lk 114) nähtub, et sõidutee, elektriseadmed ja veevarustus (puurkaev, veetorustik) jäeti ühistu üldkoosoleku 20.05.1992 otsusega nr 5 kaasomandisse. Hageja on kohtule esitanud ka sellekohase üldkoosoleku otsuse (I kd, lk 122). Analoogne kaasomandi kokkulepe on ka teistel aiandusühistu aiamajade üleandmise aktidel. Samas 30.09.1998 ostu-müügilepingus ning kinnistusraamatu väljavõttes selline kokkulepe või kanne puudub. Hageja ja osade kostjate omandis olevate kinnistute kohta on kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ kasuks. Sõidutee, mis pidi jääma kaasomandisse, on kinnistute koosseisus erastatud. Seega on 20.05.1992 otsuse ning erastamise aktide pinnalt võimalik asuda seisukohale, et kaasomandisse jäi veevarustussüsteem. Kohtu hinnangul ei ole üheselt selge, mida on mõeldud üldkoosoleku 20.05.1992 otsuses nimetatud veevarustuse all. Kindlasti kuuluvad selle hulka torud ning puurkaev, küll aga on küsitav kaevus asuva veepumba ja elektriseadmete omandiõigus. Puurkaevu tehnilisest tööprojektist (I kd, lk 135-137) ei nähtu puurkaevu veepumba omanik. Kohus leiab, et toimikus olevate tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et veepump kuulus üldse aiandusühistule ning et see jäi erastamisel ühistu liikmete kaasomandisse. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja poolt 2003. aastal ostetud veepump on tänaseks asendatud uue pumbaga. Seega ei ole hageja tõendanud, et praegu kaevus asuv veepump on poolte kaasomandis. Kohus leiab, et tõendamata on ka elektrisüsteemi kaasomand. Endise aiandusühistu kruntide omanike vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingust (I kd, lk 169-170) ei nähtu, et seal oleks reguleeritud veepumbaga seonduvat elektrikasutust. 07.06.2013 võrguleping veevarustuse pumpla osas (I kd, lk 174) on sõlmitud MTÜ-ga XXX. Elektrilevi 17.11.2014 kirjast (I kd, lk 134) saab järeldada, et pumplat töös hoidvad seadmed on paigaldanud MTÜ XXX, kellega on sõlmitud
ka elektrienergia ostu leping. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata veepumba ja sellega seotud elektrisüsteemi kaasomandi tuvastamise nõudes.
7.ASRakS § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kuivõrd antud juhul on nii maa esmakinnistamine toimunud kui ka puurkaev ja veetorustik ehitatud enne 1999.aasta 1. aprilli, tuleneb viidatud sättest vahetu seadusjärgne rajatise talumiskohustus. Sellest tulenevalt on ebaõige kostjate seisukoht, mille kohaselt puurkaev ja veetrass on kinnistu oluliseks osaks ja kuuluvad kinnistu omanikule. Puurkaev asub kostja J.R. kuuluval kinnistul XXXX ning sealt jookseb veetorustik läbi kostja L.P.le kuuluva kinnistu XXXX. Seega on kostjatel seadusjärgne kohustus tehnorajatist taluda. Kostjate viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-43-06 ei ole asjakohane, kuivõrd hagejal on nii faktiliselt kui õiguslikult võimalik vaidlusaluseid torusid ning puurkaevu kasutada. Nende kasutamisel tekkivad elektri- ja veepumba kulud on kulude tegelikul kandjal õigus hagejalt sisse nõuda näiteks alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus leiab, et ka ASRakS § 152 lg 1 alusel tekkinud talumiskohustuse saab AÕS § 158 alusel kinnistusraamatusse kanda reaalservituudina. AÕS § 158 lg 3 sätestab, et reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Kostjad ei ole nõustunud servituudi seadmisega, mistõttu kohus määrab servituudi sisu. Kohus peab õiglaseks lähtuda reaalservituudi seadmisel lepingu sisust, mida on kasutatud teiste veetorustike kaasomanike puhul. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi on reaalservituudi kinnistusraamatusse kandmiseks vajalik puudutatud isiku (kinnistu omaniku) nõusolek. Kuivõrd kohus määrab reaalservituudi AÕS § 158 alusel, on kostjatel kohustus anda nõusolek reaalservituutide kinnistusraamatusse kandmiseks. Kohus asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel kostjate nõusolekud kohtuotsusega.
8.Ebaõige on kostjate vastuväide, et aianduskooperatiivi XXX tegevust puudutav regulatsioon ei mõjuta kostjate õigusi ja kohustusi. Kohus leiab, et kostjad on kinnistutega seotud õiguste ja kohustuste osas kinnistud erastanud isikute õigusjärglased. Kui hagejal tekkis kinnistut erastades õigus nõuda veetorustike osas reaalservituudi seadmist, on tal see õigus ka pärast koormatavate kinnistute võõrandamist.
9.Kostjatel, kelle kinnistutele reaalservituut seatakse, on õigus nõuda servituudi seadmise eest tasu. Hageja seisukoht, mille kohaselt tasu küsimuse lahendamisel tuleks lähtuda võrdse kohtlemise põhimõttest, on väär. Asjaolu, et osad kostjad on oma kinnistutele veevarustussüsteemi kasutusõigused üksteise kasuks seadnud tasuta, ei anna alust hagejale nõuda servituudi seadmist samadel tingimustel. Reaalservituudi tasu küsimus tuleb pooltel eraldi kokku leppida. Kuivõrd tasu suurus peaks sõltuma veetorustiku kasutamisega seotud kuludest (pumbale ja elektrisüsteemile tehtavad kulud), ei ole selles võimalik kokku leppida käesolevas menetluses.
10.Poolte vahel ei esine vaidlust selles, et kostjad lõikasid hageja kinnistu veevarustussüsteemist välja. Haaslava Vallavalitsuse 01.09.2014 kirjast nr 7-2.8/315-1 (I kd, tl 111) nähtuvalt veetrassi lõhkumiseks projekt ning kohaliku omavalitsuse kooskõlastus puudus. Kostjad rikkusid trassi lõhkudes AÕS § 72 lg 5, nad tegutsesid ilma õigusliku aluseta. Isegi juhul, kui kostjatel ei oleks tehnovõrgu talumise kohustust, oleks ASRakS § 152 lg 3 järgi
olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks omaabi keelatud. Kohus rahuldab hageja taotluse ja kohustab kostjaid vaidlusalust veetrassi taastama. Kohus leiab, et esialgse olukorra taastamise nõue V.M. vastu ei ole põhjendatud, kuna V.M. ei ole puurkaevu ja veevarustustorustiku kaasomanik ning tal ei ole võimalik ülejäänud kostjatele kuuluvatel kinnistutel tegutseda. Kahju hüvitamise nõudest on hageja loobunud. Kohus leiab, et hageja ülejäänud nõuete puhul seoses veetrassi taastamisega on tegemist kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramisega. Kohus selgitab, et kohtuotsuse täitmine käib täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui kostjad keelduvad kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest, on hagejal õigus pöörduda otsuse täitmiseks kohtutäituri poole, kes laseb toimingu teha kostjate kulul (TMS § 182). Kuivõrd ei ole teada, millal (s.t ka millisel aastaajal) kohtuotsus jõustub, ei pea kohus kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramist võimalikuks.
11.Kostjad on leidnud, et ainuüksi veetorude ning puurkaevu kaasomandis olemine ei taga hagejale veega varustamist. Kohus selgitab, et hagejal tuleks asuda MTÜ XXX liikmeks ning võtta osa pumpla, torustiku ja elektrisüsteemi korrashoiust. Kui hageja MTÜ XXX liikmeks ei astu, on MTÜ-l XXX õigus nõuda hagejalt alusetult säästetu hüvitamist.
12.Menetluskulud Hageja loobus kahju hüvitamise ja järvega seotud kastmissüsteemi osas nõudest, kuigi kostjad ei ole tema nõudeid rahuldanud. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude V.M. vastu, samuti hagi veepumba ja elektrisüsteemi kaasomandi tuvastamiseks. Kohus rahuldab hageja nõude puurkaevu ja veetorude kaasomandi tuvastamiseks ning reaalservituudi sissekandmiseks. Kohus leiab eeltoodu alusel, et TsMS § 163 lg 1 alusel on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.