Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu
Kohtuasi
Eesti Punane Rist hagi Korteriühistu „Sadama 8 Paldiski” vastu nõudega tuvastada hageja õigus keelduda kütte eest tasumisest
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.10.2015 määrus kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta
kompromissi
Kaebuse esitaja ja kaebuse Korteriühistu „Sadama 8 Paldiski” määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: Eesti Punane Rist (registrikood 80064706), lepingulised esindajad Riina Kabi ja Aslan Liivak esindajad Kostja: Korteriühistu „Sadama 8 Paldiski” (registrikood 80196098), lepinguline esindaja Anatoli Majevski Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
I. Harju Maakohtu 16.10.2015 määrus jätta muutmata, täpsustades maakohtu määruse resolutsiooni punkti nr 1.1 sõnastust järgmiselt: „pooled soovivad kompromissiga lahendada vaidluse seoses kostja hallatava elamu aadressil Paldiski, Sadama 8 keldris asuva korteri nr M2K, mis on hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa (edaspidi „korter”), kütmise ja selle eest tasumisega;“. II. Korteriühistu „Sadama 8 Paldiski” määruskaebus jätta rahuldamata. III. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Korteriühistu „Sadama 8 Paldiski” kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-61368 IV. Lugeda Harju Maakohtu 16.10.2015 määruse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: „1. Kinnitada hageja Eesti Punane Rist (registrikood 80064706) ja kostja Korteriühistu „Sadama 8 Paldiski” (registrikood 80196098) vaheline 15. oktoobri 2015 kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.pooled soovivad kompromissiga lahendada vaidluse seoses kostja hallatava elamu aadressil Paldiski, Sadama 8 keldris asuva korteri nr M2K, mis on hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa (edaspidi „korter”), kütmise ja selle eest tasumisega;
1.2.pooled määravad ühiselt (vajadusel liisuheitmise teel) korteri küttesüsteemi projekteerija, kes koostab korteri kütteprojekti lähtudes samast keskmisest küttevõimsusest ruutmeetri kohta nagu on tavaline kostja hallatavas elamus ja lähtudes hageja juhistest küttekehade asukoha osas; projekteerimise kulu kannavad pooled võrdsetes osades;
1.4.alates küttekehade ühendamist kostja hallatava elamu küttesüsteemiga tasub hageja kostjale kütte eest elamus rakendatava üldise arvestuse alusel;
1.5.soovides saavutada selgust senistes arveldustes ja võttes arvesse nõuete võimalikku aegumist avaldavad pooled, et hageja tasub korteri kütte eest üldistel alustel ka perioodi 1. oktoober 2012 – 31. detsember 2013 eest, aga üksnes 30% vastavast summast perioodil alates 1. jaanuarist 2014 kuni kompromissi punktis 4 [määruse resolutsiooni punkt 1.4] viidatud sündmuse saabumiseni.
2.Lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks kanda 37,50 eurot Eesti Punane Rist arveldusarvele, millelt ta riigilõivu tasus.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada.“ Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.Eesti Punane Rist (hageja) esitas Harju Maakohtule 24.11.2014 hagi Korteriühistu „Sadama 8 Paldiski” (kostja) vastu nõudega tuvastada hageja õigus keelduda kütte eest tasumisest.
2.15.10.2015 kohtuistungil avaldasid pooled soovi sõlmida kohtulik kompromiss ning palusid kohtul tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega seitsme päevani.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-61368
Maakohtu määrus
3.Maakohus rahuldas 15.10.2015 istungil menetlusosaliste taotluse ning kinnitas hageja ja kostja vahel järgmise sisuga kompromissi:
1.1.1.pooled soovivad kompromissiga lahendada vaidluse seoses kostja hallatava elamu aadressil Paldiski, Sadama 8 keldris asuva korteri nr 92, mis on hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa (edaspidi „korter”), kütmise ja selle eest tasumisega;
1.1.2.pooled määravad ühiselt (vajadusel liisuheitmise teel) korteri küttesüsteemi projekteerija, kes koostab korteri kütteprojekti lähtudes samast keskmisest küttevõimsusest ruutmeetri kohta nagu on tavaline kostja hallatavas elamus ja lähtudes hageja juhistest küttekehade asukoha osas; projekteerimise kulu kannavad pooled võrdsetes osades;
1.1.4.alates küttekehade ühendamist kostja hallatava elamu küttesüsteemiga tasub hageja kostjale kütte eest elamus rakendatava üldise arvestuse alusel;
1.1.5.soovides saavutada selgust senistes arveldustes ja võttes arvesse nõuete võimalikku aegumist avaldavad pooled, et hageja tasub korteri kütte eest üldistel alustel ka perioodi 1. oktoober 2012 – 31. detsember 2013 eest, aga üksnes 30% vastavast summast perioodil alates 1. jaanuarist 2014 kuni kompromissi punktis 4 [määruse resolutsiooni punkt 1.4] viidatud sündmuse saabumiseni. Menetluse edasine käik
4.Kostja esitas maakohtule 20.10.2015 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluses palus kostja parandada 15.10.2015 kohtuistungi protokolli selliselt, et märkida kompromissi punktina nr 2 hageja poolt kostjale võlgnevuse hüvitamine 50 % ulatuses ja ülejäänu võlgnevuse hüvitamine järgmiste 6 kuu jooksul. Määruskaebus
5.Kostja esitas maakohtu määrusele 22.10.2015 määruskaebuse, milles palus tühistada määrus osaliselt ning muuta selle resolutsioon järgmiselt: a. asendada sõnad „korteri nr.92“ sõnadega „ruumi M2K“; b. sõnastada: „Hageja hüvitab kostjale kommunaalmaksete võlgnevus 50% ulatuses enne edasiste toimingute (radiaatorite paigaldamist hageja ruumides) teostamist ja ülejäänu võlgnevuse - järgmiste 6 kuu jooksul“; c. jätta kohtumääruse resolutsiooni p.1.2. sõnastuses; d. täiendada p. 1.3. lõpus sõnadega „küttekehade paigaldamiskulud kannavad pooled võrdsetes osades.“ e. jätta p.1.4. sõnastuses f. jätta p. 1.5. sõnastuses.
6.Määruskaebuse kohaselt oli kompromissi esimeseks tingimuseks hageja poolt kostjale võlgnevuse hüvitamine 50% ulatuses enne edasiste toimingute teostamist ja ülejäänud võlgnevuse hüvitamine järgmise 6 kuu jooksul.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-61368
Menetluse edasine käik
7.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kohtuistungi protokoll ei toeta kostja väiteid. Sellest ei nähtu, et kostja oleks esitanud taotlusi ja väiteid kohtuistungil, mis oleksid jäänud tähelepanuta. Kostja nõudmised on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 200. Kostja väited, et midagi oleks ekslikult jäänud lisamata, ei vasta tõele. Kohtuistungil küsiti kostjalt korduvalt, kas kompromiss on sobiv ning kostja kinnitas, et sobib.
8.Maakohus pidas 02.02.2016 kohtuistungi, milles osalesid nii hageja kui kostja. Kohtuistungil asus maakohus seisukohale, et kostja 20.10.2015 protokolli parandamise taotlus ja 22.10.2015 määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, sest protokoll kajastab õigesti ja piisavalt istungi käiku, s.h kompromissläbirääkimistel arutatut. Kuigi hageja oli varasemas kompromissettepanekus käsitlenud varasema võla tasumise aega, siis seda 15.10.2015 istungil kompromissi tingimusena pooled ei nimetanud. Maakohus edastas määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
9.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus peab siiski võimalikuks täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni p 1.1. Määruskaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.Kolleegiumi hinnangul ei toeta tsiviilasja materjalid kostja väidet, mille kohaselt on maakohus jätnud ekslikult kompromissi märkimata tingimuse, mille kohaselt tuleb hagejal hüvitada kostjale kommunaalmaksete võlgnevus 50% ulatuses enne edasiste toimingute teostamist ja tasuda ülejäänud võlgnevus järgmise 6 kuu jooksul (edaspidi: vaidlusalune tingimus).
11.Menetlusosalistel on TsMS § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 järgi õigus lõpetada hagimenetlus kohtuliku kompromissi sõlmimisega ning kui see on kohtu hinnangul mõistlik, peab kohus TsMS § 4 lg 4 järgi igasugust tsiviilasja lahendades tegema kogu menetluse ajal kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Selline poolte kohtumenetluses vaieldava kohustuse kohta sõlmitud kokkulepe on võlaõigusseaduse §
mõttes käsitatav kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses (vt Riigikohtu 13.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-06, p 14). TsMS § 430 lg 6 järgi asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Seni, kuni kohus pole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda või kompromissi sõlmimise 4(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-61368 tingimusi muuta. Poolte selline õigus tuleneb TsMS §-s 4 sätestatud poole õigusest käsutada menetlusõigusi, sh määrata TsMS § 4 lg 2 järgi menetluse käik.
12.Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja edastanud 21.05.2015 kell 11:02 hageja peasekretärile Riina Kabile e-postile vastuse kompromissettepanekule ning saatnud koopia e-kirjast ka Harju Maakohtule (tl 127-129). E-kirja ning selle manusesse lisatud dokumendist nähtuvalt on menetlusosalised pidanud kompromissi tingimuste osas läbirääkimisi ning kostja tegi hagejale ettepaneku lisada kompromissi üheks tingimuseks ka vaidlusaluse tingimuse. Kolleegiumi hinnangul tõendab see, et lepingueelsetel läbirääkimistel tegi kostja ettepaneku vaidlusaluse tingimuse kompromisslepingusse lisamiseks, kuid ei kinnita kostja väidet, mille kohaselt on hageja nõustunud vastava tingimuse kompromisslepingusse lisamisega.
13.Ka 15.10.2015 toimunud kohtuistungi protokollist ei nähtu vaidlusaluse tingimuse esitamist, arutamist või tagasilükkamist. TsMS § 55 kohaselt saab kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist tõendada üksnes protokollile tuginedes. Säte annab protokollile tõendusliku jõu menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumise osas ning sätte kohaselt võib protokolli kohta esitada üksnes võltsimise vastuväite. Kuivõrd 15.10.2015 kohtuistungi protokoll kostja määruskaebuse väiteid ei toeta ning arvestades, et kostja pole oma väiteid muul viisil põhistanud ega tõendanud, jäävad kostja etteheited vaidlusaluse tingimuse kompromissi eksliku lisamata jätmise osas paljasõnaliseks. Kuna käesolevas asjas ei nähtu ka asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise TsMS § 430 lg 3 järgi, asub kolleegium seisukohale, et määruskaebus tuleb vastavas osas jätta rahuldamata.
14.Rahuldamisele ei kuulu ka kostja taotlus täiendada maakohtu poolt kinnitatud kompromissi p 1.3 sõnadega „küttekehade paigaldamiskulud kannavad pooled võrdsetes osades.“ Kostja selline tahteavaldus kompromissi muutmiseks on esitatud hilinenult, kuivõrd kompromissi tingimusi võivad pooled muuta seni, kuni kohus pole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust (vt Riigikohtu 21.03.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14). Samuti pole kompromissi muutmise taotlemine sellises menetluse etapis kooskõlas TsMS § 200 lg-test 1 ja 2 tuleneva kohustusega kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ning teostada neid õigeaegselt. Lisaks ei ole see apellatsioonimenetluses lubatav, kuivõrd TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust (osas, mille peale on edasi kaevatud).
16.Määruskaebuses on kostja mh palunud vaidlustatud kompromissi p-s 1.1 järgmise täpsustuse tegemist: asendada sõnad „korteri nr.92“ sõnadega „ruumi M2K“. Hageja kostja sellisele taotlusele vastu ei vaidle (tl 150). Kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.03.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 41, ja 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11). Selge peab olema ka kohtuliku kompromissi resolutsioon, kuna see on täitedokumendiks täitemenetluses. Sellest tulenevalt ja arvestades, et kinnistusraamatus on hagejale kuuluv korteriomand 5(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-61368 registreeritud korterinumbriga „M2K“, tuleb kostja määruskaebuses sisalduv taotlus maakohtu määruse resolutsiooni p-i nr 1.1 täpsustamiseks kolleegiumi hinnangul rahuldada. Ringkonnakohus sõnastab maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1.1 järgmiselt: „pooled soovivad kompromissiga lahendada vaidluse seoses kostja hallatava elamu aadressil Paldiski, Sadama 8 keldris asuva korteri nr M2K, mis on hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa (edaspidi „korter”), kütmise ja selle eest tasumisega“. TsMS § 659 ja § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus selguse huvides kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
17.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud menetlusosalistel puuduvad (tl 159). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.