12. veebruar 2016. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-14-62906
Tsiviilasi
XXX hagi XXX, XXX ja XXX vastu kinnisasjadel asuvate eluruumide väljaandmise nõudes
Tsiviilasja hind
12 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku Kostjad: XXX (isikukood XXX), XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: OÜ XXX (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 19. jaanuaril 2016, millel osales hageja ja kolmanda isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku
RESOLUTSIOON
Hagi kostja XXX vastu rahuldada. Mõista kostja XXX(isikukood XXX) valdusest välja XXX (kinnistusregistri registriosa nr XXX) ja XXX (kinnistusregistri registriosa nr XXX) kinnisasjadel asuvad eluruumid ning kohustada kostjat XXX need üle andma hageja XXX(isikukood XXX) valdusesse. Jätta rahuldamata hageja XXX hagi kostjate XXX (isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vastu resolutsiooni punktis 1 märgitud eluruumide valdusest väljamõistmise ja üleandmise nõudes. Jätta hageja menetluskuludest 1/3 kostja XXX kanda ja 2/3 hageja enda kanda. Jätta kostja XXX menetluskulud tema enda kanda. Jätta kostjate XXX ja XXX menetluskulud hageja kanda. Kolmanda isiku OÜ XXX menetluskuludest jätta 1/3 kostja XXX kanda ja 2/3 kolmanda isiku enda kanda. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 575 eurot (sh riigilõiv 200 eurot ning vajalik ja põhjendatud õigusabikulu 375 eurot). Määrata kindlaks, et kostjatele XXX ja XXX ning kolmandale isikule
hüvitatavad maakohtu menetluskulud puuduvad. Kui kostjale XXX ei õnnestu kohtuotsust kätte toimetada posti või e-posti teel, siis toimetada otsus kätte hoiustamisega. Selleks hoiustada kohtuotsuse ärakiri Harju Maakohtu tsiviilkantseleis aadressil Kentmanni 13 Tallinnas, mille kohta Harju Maakohtu tsiviilkantseleil saata pärast otsuse posti või e-posti teel kättetoimetamise nurjumist kirjalik teade samale kostjale samadel aadressidel, millel kohus proovib esmalt otsuse kätte toimetada posti või e-posti teel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(hageja) esitas 20. detsembril 2014 kohtule hagiavalduse XXX (kostja I), XXX(kostja II) ja XXX(kostja III) vastu. Hageja täpsustas oma nõuet 27. jaanuaril 2015.
2.Kohus võttis hagiavalduse 3. veebruari 2015. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjatele kätte. Kostjad esitasid 16. ja 22. veebruaril ning 3. märtsil 2015 vastused hagile, milles vaidlesid hagile vastu.
3.Kohus selgitas 12. oktoobri 2015. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad. Hageja ja OÜ XXX (kolmas isik) taotlusel kaasas kohus 16. detsembri 2015. aasta määrusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isiku hageja poolel, sest hageja võõrandas menetluse kestel vaidlusalused kinnistud kolmandale isikule.
4.Kohus kuulas hageja ja kolmanda isiku ära 3. novembri 2015 korraldaval istungil ja
19.jaanuari 2016 kohtuistungil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
5.Hageja palub kohtul mõista XXX ja XXX kinnisasjadel (vastavalt kinnistusregistri registriosad nr XXX ja XXX, edaspidi koos „vaidlusalused kinnistud”) asuvad eluruumid (edaspidi „vaidlusalused eluruumid”) välja kostjate ebaseaduslikust valdusest ning kohustada need üle andma hageja valdusesse. Hageja põhiväited on järgmised: − hageja omandas vaidlusalused kinnistud 28. detsembri 2007 asjaõiguslepingu alusel (kinnistusraamatusse kantud 8. jaanuaril 2008); 2 (6)
2-14-62906 − Kivipõllu 14a kinnistul asub selle olulise osana eramu, mis on kostjate valduses, kes kasutavad seda oma elupaigana. Kostjatel oli kinnisasjade valdamiseks hageja varasem nõusolek, mis väljendus kostja I ja hageja vahel sõlmitud suulises tähtajatus üürilepingus; − hageja saatis kostjatele 30. märtsil 2012 üürilepingu ülesütlemisavalduse, milles ta teatas, et ütleb pooltevahelise üürilepingu üles selliselt, et see lõpeb 2. juulil 2012 ning palus eelnimetatud kuupäevaks vaidlusaluste kinnistute valdus vabastada; − kostjad vaidlusaluseid kinnistuid ei vabastanud ja need on endiselt kostjate valduses.
6.Menetluskulud palub hageja panna solidaarselt kostjate kanda. Kui kohus rahuldab hagi üksnes osade kostjate suhtes, siis palub hageja kulud jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust ja õigusabikulust 7,5 h õigusabi eest tunnitasu määraga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulu kokku on 1 125 eurot ja õigusabi osutati järgmiselt: − − − −
20.detsembri 2014 hagiavalduse koostamine ja materjalidega tutvumine – 3 h,
27.jaanuari 2015 täpsustuse koostamine ja esitamine – 1h,
15.juunil 2015 kostjate seisukohtadega tutvumine ja seisukoha kujundamine – 1,5h,
26.oktoobri 2015 täiendav seisukoht ja taotlused – 2 h.
Kostjate vastuväited
7.Kostjad I ja III vaidlevad hagile vastu väitega, et vaidlusalused eluruumid ei ole nende valduses. Kostja I vaidleb lisaks vastu ka hageja väitele selle kohta nagu oleks varasem üürileping olnud sõlmitud temaga.
8.Kostja II avaldab, et ta valdab vaidlusaluseid eluruume üksinda, aga teeb seda kehtiva suulise üürilepingu alusel. Tema peamised vastuväited on järgmised: − vaidlusaluste kinnistute kasutamise leping sõlmiti algselt hageja ja kostja II vahel, mitte aga kostjaga I nagu väidab hageja; − hageja aktsepteeris kostjate elamist vaidlusalustes eluruumides peale üürilepingu ülesütlemist ja ka edaspidi on eluruumide kasutamine toimunud poolte kokkuleppel; − kostja II ei ole saanud hagejalt sellist ülesütlemisavaldust, millega hageja oleks öelnud üles üürilepingu eluruumide kasutamiseks pärast hagiavalduses märgitud kuupäeva (2. juuli 2012); − kostja II on kokkuleppel hagejaga teinud märkimisväärseid kulutusi vaidlusalustele kinnisasjadele, mis on oluliselt (enam kui 30 000 eurot) suurendanud vaidlusaluste eluruumide turuväärtust.
9.Menetluskulud paluvad kostjad panna hageja kanda. Menetluskulude nimekirju ega vastuväiteid hageja nimekirjale kostjad ei esitanud. Kolmanda isiku seisukoht
10.Kolmas isik toetab hageja seisukohti ja taotlusi. Menetluskulude nimekirja kolmas isik ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi kostja II vastu tuleb rahuldada, aga teiste kostjate vastu esitatud nõue jääb rahuldamata. Hagi rahuldamise osas jäävad menetluskulud kostja II kanda, ülejäänud kulud hageja kanda. Kohus määrab kulud kindlaks ka rahaliselt.
3 (6)
2-14-62906
12.Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostjad võtsid omaks või mis kohus saab lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks kostjate vastuväidete puudumise tõttu: − hagejale kuulusid hagi esitamise ajal vaidlusalused kinnistud, mille omanikuks menetluse kestel sai kolmas isik (tl 6, 7, 119–128); − vaidlusalustel kinnistutel asuvad vaidlusalused eluruumid (tl 8, 9), mis on vähemalt kostja II valduses; − kuni 2012. aasta juulikuuni kehtis ühelt poolt hageja ja teiselt poolt kas kostja I või kostja II vahel sõlmitud suuline üürileping, mille hageja soovis öelda üles
29.märtsi 2012 avaldusega alates 2. juulist 2012 (tl 10); − eelmises taandes märgitud avalduse saatis hageja kostja I nimel ja vaidlusaluste eluruumide aadressil (tl 11) ning kostja I ei ole avalduse kättesaamist eitanud.
13.Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 2, mis annab omanikule õiguse nõuda talle kuuluv asi välja ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kõnealuse vindikatsiooninõude eeldusena pidi hageja tooma esile ja tõendama, et ta on vaidlusaluste kinnistute omanik ja kostjad valdavad neid kinnistuid. Tulenevalt kostjate vastuväidetest ei olnud hageja omandiõigus menetluse kestel vaidlusalune, samuti ei ole kostja II oma valdust eitanud. Teiste kostjate puhul tuli hagejal tõendada, et kostjad I ja III vähemalt hagi esitamise ajal vaidlusaluseid kinnistuid valdasid. Kohtu hinnangul ei ole e-kirjana vormistatud menetlusvälise isiku kirjalikud ütlused (tl 77) tõendamiseks piisavad. Sama asjaolu osas taotles hageja ka tunnistaja ülekuulamist, aga loobus hiljem oma taotlusest. Muid tõendeid kostjate I ja III valduse kohta hageja ei esitanud. Viidatud kostjate elukohaandmetest rahvastikuregistris nähtub, et alates 2015. aasta algusest on nende elukohad mujal (vastavalt tl 47 ja 33). Kuigi kostjate elukohateated on esitatud pärast hagi esitamist, siis ei saa sellest järeldada, et kostja I ja/või kostja III elukoht hagi esitamise ajal oleks olnud vaidlusalustes eluruumides. Eelneva põhjal kohus ei tuvasta, et kostjad I ja III oleks olnud vaidlusaluste kinnistute, sh vaidlusaluste eluruumide valdajad hagi esitamise ajal, mistõttu hagi nende suhtes jääb rahuldamata.
14.AÕS § 83 lg 1 järgi valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja II väidab, et ta kasutab kinnistuid üürilepingu alusel. Sellise lepingu sõlmimine ja kehtivus tuli tõendada kostjal II. Kirjeldatud asjaolu kohta kostja II tõendeid ei esitanud. Kohus ei nõustu kostjaga II, et kehtivat üürilepingut või muud kasutusõigust andvat lepingut saaks järeldada ainult hageja käitumisest pärast 2012. aasta juulikuud. Hageja tõi esile ja tõendas, et kuni 2012. aasta esimese poolaasta lõpuni tasus kostja I talle vaidlusaluste eluruumide kasutamise eest (tl 22–23). Samuti ei ole vaidluse all 29. märtsi 2012 avalduse saatmine ja kostja I poolt kättesaamine. Kui eluruumide kasutamise eest tasumine lõppes ligilähedaseltki samast perioodist, millest omanik soovis kasutuslepingu üles öelda, siis nähtub poolte käitumisest tervikuna, et vähemalt senise lepingu täitmist ei jätkatud. Sellises olukorras pidanuks kostja II esmalt tõendama uue või täiendava kokkuleppe sõlmimise, mille sisu oleks muu hulgas vaidlusaluste eluruumide kasutusõigus. Alles seejärel oleks tõusetunud küsimus, kas hageja on ka uue või täiendava kokkuleppe järgi sõlmitud kasutuslepingu üles öelnud. Kuna sellise kokkuleppe sõlmimist kostja II ei tõendanud, siis kohus ei tuvasta, et kostjal II oleks õigus vaidlusaluseid kinnistuid vallata. Hageja vindikatsiooninõude rahuldamist ei välista kostja II väidetavad kulutused tema valduses olevale asjale. Järelikult saab kohus hagi kostja II suhtes rahuldada.
15.Vaidlusaluste kinnistute omandiõiguse muutus menetluse ajal ei mõjuta TsMS § 210 lg 2 tõttu asja menetlust ega ka vindikatsioonihagi rahuldamist. Pooled ei ole toonud esile asjaolusid, mis välistaks otsuse kehtivuse kolmanda isiku kui hageja eriõigusjärglase suhtes 4 (6)
2-14-62906 TsMS § 460 alusel, samuti ei ole kostjad esitanud TsMS § 210 lg-s 4 märgitud vastuväidet. Kohus leiab jätkuvalt, et tulenevalt hagi esemest ei kohaldu TsMS § 211 lg 1.
16.Kohus käsitleb veel ka hagi rahuldamise osas otsuse resolutsiooni sõnastust. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Mittevajalik ja kohatu on siduda lahendi resolutsioon hinnangulise ja täitmise seisukohalt irrelevantse ja vaidlusi tekitada võiva sõnaga „ebaseaduslikust” (vrd Riigikohtu 12. juuni 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 32). Valduse saamise nõude täitmisel ei oma enam mingit tähtsust, kas hageja kasuks pööratav valdus oli ebaseaduslik või mitte. Neil kaalutlustel jätab kohus resolutsiooni sõnastusest välja sõnaga „ebaseaduslikust”. Hageja nõuab kinnistutel asuvate vaidlusaluste eluruumide vaidlust ja tulenevalt TsMS §-st 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire.
17.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostjate esitatud menetlusväliste isikute kirjalikud ütlused (tl 97–98 ja 101–102), sest need käsitlesid hageja tõendamiskoormisesse kuuluvat asjaolu, mida kohus ei tuvastanud (eespool p 13).
18.Tsiviilasja hind on TsMS § 128 teise lause alusel 12 000 eurot.
19.Kuna kohus rahuldab kostja II vastu esitatud hagi, siis jäävad selles osas menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja II kanda. Ülejäänud nõuetes jääb hagi rahuldamata ja vastavad kulud sama normi alusel hageja kanda. Ühegi kostja suhtes ei ole tegemist hagi osalise rahuldamisega. Eelneva põhjal kannab kostja II kõik tema vastu esitatud nõudega seotud kulud, milleks tulenevalt kostjate arvust on 1/3 hageja menetluskuludest ja kõik kostja II enda kulud. Hageja kanda jäävad 2/3 tema enda kuludest ning kostjate I ja III kulud. Vastavalt TsMS § 167 lg-le 1 hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud. TsMS § 167 lg 2 näeb ette, et kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.
20.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks toimiku ja hageja menetluskulude nimekirja põhjal. Hageja tasus riigilõivu summas 600 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse lisas 1 ette nähtud määrale hagi esitamise ajal. Seega on riigilõivu kulu põhjendatud ja vajalik ning kostjal I tuleb vastav osasumma 200 eurot ( = 600 : 3) hagejale hüvitada. Eespool p-s 6 loetletud hageja õigusabikulud tervikuna on vajalikud ja põhjendatud. Kohus peab kohaseks ja vaidluse keerukusele vastavaks hageja esindaja tasumäära 125 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitas, et ta ei saa tagasi õigusabikulude käibemaksu sisendkäibemaksuna. Järelikult tuleb kostjal II hagejale hüvitada õigusabikuludest 375 eurot ( = (7,5 × 125 + 20%) : 3). Kokku kuulub hagejale kostja II poolt hüvitamisele 575 eurot ( = 200 + 375). Kostjad ega kolmas isik menetluskulude nimekirju ei esitanud, mistõttu määrab kohus kindlaks, et neile hüvitatavad menetluskulud maakohtus puuduvad.
21.Kohtul on menetluse lõppfaasis olnud korduvalt raskusi kostjale II menetlusdokumentide kättetoimetamisega. Kui ka otsust ei õnnestu kostjale II kätte toimetada kostja II enda avaldatud posti- ja e-posti aadressidel, siis toimetab kohus otsuse kostjale II kätte hoiustamise teel. TsMS § 327 lg 1 järgi võib kohus sama seadustiku §-s 326 sätestatud tingimustel dokumendi hoiustada dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas postkontoris või valla- või linnavalitsuses või selle maakohtu kantseleis, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi kättetoimetamise koht. Kohus määrab hoiustada otsuse ärakiri kohtu kantseleis.
5 (6)
2-14-62906 / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.