Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1(3)

2-15-10923 A S esitas 21.07.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse V K vastu omandiõiguse tuvastamise nõudes. Kohus jättis 22.09.2015 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja riigilõivu summas 225 eurot tasumiseks. Hageja esitas 07.10.2015 maksekorralduse nõutud riigilõivu tasumise kohta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus teatab, et seoses kohtuniku vahetusega menetleb käesoleva tsiviilasja alates 07.12.2015 kohtunik Aarne Lõhmus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 20 lg 1 kohaselt, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 204 lg 1 kohaselt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Vastavalt TsMS § 201 tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 1 kohaselt füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. TsÜS § 7 lg 2 sätestab, et õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus, kontrollinud rahvastikuregistri andmeid, tuvastas, et kostja suri 12.07.2012. Kuivõrd kostjal puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ning ta ei saa seetõttu olla menetlusosaliseks, leiab kohus, et hagiga ei ole võimalik hagi eesmärki saavutada ning seetõttu tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik oma nõuetega pöörduda kostja õigusjärglase poole, kui kostja õigusjärglane on tuvastatud. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud 2(3)

2-15-10923 TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.