2-15-2553
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.veebruaril 2016.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-2553
Tsiviilasi
Holmen Mets AS hagi Türi Puit OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
38 550.89 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Holmen Mets AS, registrikood 10310575, asukoht Sadama tee 6 Kunda Lääne-Virumaa Hageja lepinguline esindaja advokaat Mark Uska, e-post: x Kostja: Türi Puit OÜ, registrikood 12255892, Tehnika 3 Türi Järva maakond Kostja seaduslik esindaja Kairo Falten Kostja lepinguline esindaja Toomas Alp, e-post: x
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
20.jaanuar 2016
2-15-2553 kakskümmend viis eurot ja 35 senti) hageja menetluskulu hüvitamiseks.
Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja müügilepingustjärgset kohustust täitnud, jättes 06.03.2013 arvest nr 997585 tasumata osa summas 26 446.68 eurot ja 13.03.2013 arve nr 997621 summas 6669.05 eurot tervikuna, kuigi arvete tasumise tähtaeg oli 7 päeva ega ole tasunud arveid ka hiljem vaatamata suulistele lubadustele. Detsember 2014 ja jaanuar 2015 ostis hageja omakorda kostjalt metsamaterjali, mille eest tuli hagejal tasuda kostjale kokku 2539.68 eurot (Türi Puit OÜ 31.12.2014 arve nr 2014247 ja 30.01.2015 arve nr 2015014), millise summa kavatseb hageja kostja vastu kattuvas ulatuses kostja nõudega hageja vastu VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestada. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-le 1 ja § 101 lg 1 p-le 1 nõuab hageja kostjalt põhivõlga 33 115.73 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94 alusel 16.02.2015 seisuga viivist 2769.34 eurot, tasaarvestades viivisenõude 2539.68 euroga, mis tuli hagejal tasuda kostjale (5309.02 eurot - 2539.68 eurot). Täiendavalt nõuab hageja kostjalt viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Kostja seisukoht Kostja ei ole hagiavaldusele sisulisi vastuväiteid esitanud, kuid on põhjendanud mittemaksmist ajutiste rahaliste raskustega ning avaldanud valmisolekut võla tasumiseks maksegraafiku alusel. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustus hageja kui müüja kostjale üle andma metsamaterjali ning kostja kui ostja kohustus müüjale tasuma asja ostuhinnas raha ja võtma asja vastu.
2-15-2553 Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole müügilepingujärgset kohustust täitnud, jättes tasumata 06.03.2013 arve nr 997585 osaliselt summas 26 446.68 eurot ja 13.03.2013 arve nr 997621 summas 6669.05 eurot tervikuna (1.kd tl 19-20). Detsember 2014 ja jaanuar 2015 ostis hageja omakorda kostjalt metsamaterjali, mille eest tuli hagejal tasuda kostjale kokku 2539.68 eurot (Türi Puit OÜ 31.12.2014 arve nr 2014247 ja 30.01.2015 arve nr 2015014). Nimetatud summa lubab VÕS § 197 lg 1 tasaarvestada hagejal kostja vastu kattuvas ulatuses kostja nõudega hageja vastu (1.kd tl 19-20). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt 33 115.73 eurot põhivõlga ning viivist 16.02.2015 seisuga 2769.34 eurot, alates 17.02.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni seadusjärgset viivist kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest (8% aastas, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav vastav viimane intressimäär) kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 ettenähtud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, on kostja viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust ja nende arvestuslikku õigsust (1.kd tl 22) vaidlustanud. Perioodi eest 17.02.2015 - 09.02.2016 moodustab viivis 2614.69 eurot järgneva arvestuse alusel: arve nr 997585 – 26 446.68 x 8,05% : 365 x 358 päeva = 2088.13 eurot + arve nr 997621 – 6669.05 x 8,05% : 365 x 358 = 526.56 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks menetluskulud. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku riigilõiv 1050 eurot ning lepingulise esindaja tasu ja kulu. Lepingulise esindaja tasu on hageja arvestanud kokku 32 tunni ja 40 minuti eest tunnitasuga 140 eurot (ilma käibemaksuta) summas 4573.35 eurot, lisaks TsMS § 144 p 2 alusel sõidukulu 400 eurot ja TsMS § 143 p 2 alusel dokumentaalse tõendi saamise kulu 2 eurot. Hageja kantud menetluskulud kokku on 6025.35 eurot. Kostja on esitanud vastuväited hageja õigusabi tunnihindele. Kohtu hinnagul vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega (näit Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-115-14 p 14; 3-2-1-115-13 p 25). Hageja lepingulise esindaja tunnihind ei ületa oluliselt keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning ka elukallidus on eelduslikult tõusnud. Vajadus riigilõivu ja hageja lepingulise esindaja tasu ja kulu kandmiseks tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab
2-15-2553 avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei nõua ta menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud ilma käibemaksuta. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.