Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Pillar Securitisation S.à.r.l. (Luksemburgi registri number B 147031, asukoht Luksemburgi Suurhertsogiriik), lepinguline esindaja advokaat Siiri Kuusik Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): V7 ehf. (Islandi registri number 600686-1199, asukoht Kópavogur, Islandi Vabariik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Tauno Tark
Kohtuistungi toimumise aeg
20.01.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja advokaat Siiri Kuusik ning kostja esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Tauno Tark
4.Apellatsiooniastmes kantud Pillar Securitisation S.à.r.l. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt.
5.Välja mõista V7 ehf.-lt Pillar Securitisation S.à.r.l. kasuks menetluskulud 975 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Apellatsiooniastmes kantud Pillar Securitisation S.à.r.l. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 1078,60 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.04.2015 esitas Pillar Securitisation S.à.r.l.(hageja) maakohtule V7 ehf. (kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja nõuet summas 2 157 480,85 eurot osaühingu NOVERAND (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Nõue tuleneb võlgniku ja Kaupthing Bank Luxembourg S.A. vahel 28.08.2007 sõlmitud laenulepingust, millega pank laenas võlgnikule 2 000 000 eurot tähtajaga 31.08.2012. Lepingu punktide 7.2 ja 6.1 kohaselt pidi võlgnik maksma intressi esimest korda 31.08.2008 ja seejärel iga 12 kuu järel. Raha kanti üle 03.09.2007. 10.07.2009 pank jagunes ning laenulepingust tulenevad nõuded läksid üle hagejale. Hageja nõue sisaldab põhivõlga 1 940 744,74 eurot ja intressi 216 736,11 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.Hagejal puudub nõue võlgniku vastu. Laenulepingu poolteks olid Noverand Ltd ja pank. Lepingu p 20.3 sätestab, et nõude loovutamiseks hagejale pidanuks olema võlgniku nõusolek. See aga puudub. Hageja on ka ise teises tsiviilasjas väitnud, nõudeõigus on Havillandil. Seetõttu ei ole hageja oma nõudeõigust tõendanud.
5.Laenulepingu pooleks oli Noverand Ltd. Sellist isikut ei eksisteeri. Laenulepingule on alla kirjutanud HT, kuid sellist esindajat pole võlgnikul kunagi olnud. Ei ole tõendatud, et võlgnik oli laenulepingu pooleks. Samuti ei ole tõendatud raha ülekandmine võlgnikule.
2(8)
6.Jagunemisotsuse lisa A ei ole võimalik seostada jagunemisotsusega ning arusaamatu on lisa A allkirjastanud Manager Xavier Leydier’ esindusõigus. Lisast A ei ole võimalik aru saada, kes on SPV, kellele nõuded loovutati. Puudub alus väita, et nõuded loovutati hagejale. Aktsionäride otsuses on läbivalt viidatud hagejale, lisas A aga mitte.
7.Hageja nõue on aegunud. Laenulepingule kohaldatakse Luksemburgi õigust, mille kohaselt on intressinõude aegumistähtaeg 5 aastat. Intressiperiood lõpeb 31.08.2008, millest muutub nõue sissenõutavaks. Seega on aegunud kõik intressinõuded, mis on muutunud sissenõutavaks enne 08.08.2009.
8.Hageja väidetav nõue on osaliselt tasaarvestatud 23.10.2014 avaldusega, milles hageja on tasaarvestanud oma nõude käendaja DR vastu summas 4428,41 eurot. Seetõttu puudub hagejal selles ulatuses nõue põhivõlgniku vastu. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus 07.09.2015 otsusega rahuldas hagi osaliselt, tunnustas hageja nõuet osaühingu NOVERAND (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 153 052,44 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena ja jättis hagi 4428,41 euro osas rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras kindlaks hageja menetluskulud summas 2276 eurot ja otsustas, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.19.08.2014 esitas hageja nõudeavalduse OÜ NOVERAND (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 994 956,71 eurot (I kd, t lk 8-53). 07.10.2014 esitas hageja nõudeavalduse täpsustuse ning hageja nõudeks jäi 2 157 480,85 eurot (I kd, t lk 151-155). 03.03.2015 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas hageja nõude kostja (I kd, t lk 156-158). Käesolev hagi on esitatud tähtaegselt.
11.28.08.2007 laenuleping on sõlmitud lepingu teksti järgi Noverand Ltd ja Kaupthing Bank Luxembourg S.A. vahel. Puudub alus kahelda, et laenu sai võlgnik. Inglisekeelses lepingus märgitud „Noverand Ltd“ on OÜ NOVERAND tõlge, mis väljendab äriühingu liiki, s.o piiratud vastutusega äriühingut. Pooled on eelistungil kinnitanud, et teist äriühingut nimega „Noverand“ ei ole (sh ei ole olemas isikut Noverand Ltd). Samuti on võlgnikule selle lepingu alusel raha makstud. Alla kirjutanud võlgniku juhatuse liikme nimi oli tegelikult HT, mistõttu tuleb erinevat kirjapilti pidada kirjaveaks, mis ei muuda lepingu sisu.
12.Hageja on nimetatud laenusuhte õigustatud subjektiks. Lepingu p 20.3 järgi võis pank nõude tõesti loovutada võlgniku kirjalikul nõusolekul, kuid kokku oli lepitud ka erandid: võlgniku kirjalikku nõusolekut ei ole vaja nõude loovutamisel teisele pangale, panga sidusettevõttele, tütarettevõttele, valdusettevõttele (jt), s.o teisele pangale või pangaga seotud isikule. Hageja sai nõude jagunemise tulemusena (I kd, t lk 56-150), mis mahub p 20.3 sätestatud erandite hulka ega nõua võlgniku nõusolekut. Pank otsustas jaguneda uute äriühingute moodustamise teel, milleks mh oli ka hageja (aktsionäri erakorralise otsuste teine otsus). Selles väljendub ka hageja seos pangaga ning hagejat tuleb pidada panga tütarettevõtjaks. Ka hageja registrikaardilt nähtub, et pank loovutas hagejale mh laenuporfelle (I kd, t lk 166-171).
3(8)
13.Loovutatavad laenud on loetletud lisas A (10.07.2009 aktsionäri erakorralise otsuste teine otsus p 1; I kd, t lk 141-150) ning sellest nähtub, et lisas märgitud nõuded on loovutatud SPV-le. Hageja selgitas eelistungil, et SPV tähistab erieesmärgilist äriühingut (Special Purpose Vehicle); viidet hageja nimele ei olnud, sest sel hetkel hagejat veel olemas ei olnud. See selgitus on piisav. SPV (aga ka SPE – Special Purpose Entity) on Euroopas kasutatav termin, mille sisuks on tavaliselt luua piiratud vastutusega äriühing, mis täidab teatud erieesmärki, sh finantsriskide maandamise eesmärki. Antud olukorraga on tegemist ka praegu (laenuvõtja on pankrotis) ning pole alust kahelda, et lisas A märgitud SPV all on silmas peetud hagejat. Tuleb arvestada, et lisa A koostati 30.05.2009, hageja asutati 10.07.2009 (I kd, t lk 166-171), seega ei olnud hagejat lisa A koostamise ajal olemas ega tema nimele saanuks seetõttu ka viidata. Hageja nimi on märgitud viidatud aktsionäri erakorralises otsuses ning samas on ka viide lisale A. Seetõttu on aktsionäri otsuse ja lisa A vahel selge seos. Kuivõrd aktsionär oma otsuses viitab lisale A, on antud lisa aktsionäri otsuse osa, sõltumata sellest, kas sellele on eraldi alla kirjutatud või mitte (või kas selle kirjutas alla manager, raamatupidaja, protokollija või keegi teine). Vastava otsuse on teinud aktsionär ja selles puudub vaidlus. Panga 30.08.2007 kirjas pank kinnitab, et võlgniku konto numbriga 401968 on pangas kasutamiseks valmis (II kd, t lk 36-37).
14.05.02.2013 hageja kinnitusest nähtub, et Banque Havilland S.A. on saanud teatavad õigused võlgnikule antud laenu sissenõudmiseks. Banque Havilland S.A. märgib 10.09.2012 kirjas, et nõue võlgniku vastu loovutati hagejale ning et esitaja tegutseb hageja halduri ülesannetes (II kd, t lk 52-53). Banque Havilland S.A. on tegutsenud hageja esindajana hageja eest. Nõude kuulumist hagejale on selgesõnaliselt rõhutatud. Seetõttu on hageja ja Banque Havilland S.A. vahel suhe, mida Eesti õiguse järgi võiks võrrelda esindussuhtega (nt käsund) ning hageja ei ole oma nõuet Banque Havilland S.A.-le loovutanud.
15.03.09.2007 on pank võlgniku kontole kandnud 2 000 000 eurot (I kd, t lk 54-55) ning sellega haakuvad ka hageja esitatud laenudokumendid (II kd, t lk 91-97). Tõenditest nähtub ka see, et võlgnik on laenu (intressi) osaliselt tagasi maksnud (II kd, t lk 107122). Kohus leiab, et hageja on piisavalt tõendanud, et võlgnik sai nimetatud suuruses laenu. Hageja ja võlgniku vahel on seega laenusuhe.
16.Kostja väide enne 08.08.2009 sissenõutavaks muutunud intressi nõuete aegumisest on alusetu. Hageja nõudeavalduse täpsustusest nähtub, et intressinõue on esitatud alates 03.09.2011 perioodi eest (I kd, t lk 155). Kostja vastuväide hageja nõuet ei puuduta.
17.23.10.2014 tasaarvestuse avaldusega on hageja tasaarvestanud DR nõude summas 4428,41 eurot enda intressinõudega DR vastu kattuvas ulatuses (II kd, t lk 24). Vastavalt VÕS § 186 punktile 2 ja § 197 lg-le 2 on hageja intressinõue lõppenud summas 4428,41 eurot.
18.Hageja nõue kogusummas 2 153 052,44 eurot ei ole pandiga tagatud, mistõttu on tegemist teise rahuldamisjärgu nõudega PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses.
19.Hageja lepingulise esindaja tasu 2418 eurot (II kd, t lk 72-79) on osaliselt põhjendatud. Põhjendamatud on kulud menetluskulude nimekirja koostamise osas summas 142 eurot. Hageja menetluskulud vastavad asja raskusele ja keerukusele, olles rohkem kui 2 korda väiksemad kui kostja menetluskulud (5280 eurot).
4(8)
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude kindlaksmääramise osas ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Maakohus on valesti hinnanud tõendeid ja asjaolusid ning see on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust ning valesti kohaldanud materiaalõigust.
22.Maakohtu järeldus, mille kohaselt polnud nõude loovutamiseks vaja võlgniku kirjalikku nõusolekut, on vale ning üllatav. Hagejat ei ole võimalik pidada Kaupthingi tütarettevõtjaks. Jagunemise tulemusel tekkiv äriühing ei ole jaguneva äriühingu tütarettevõtja Eesti ega Luksemburgi õiguse kohaselt. Pooled ega maakohus ei ole menetluses esile toonud asjaolu, et hagejat võiks või saaks pidada Kaupthingi tütarettevõtjaks. Tulenevalt hageja 14.04.2015 menetlusdokumendi lisadest 1 ja 2 on hageja osanikuks Stichting Pollar Securitisation, seega on väide ka faktiliselt vale. Ei olnud täidetud ka teised lepingu punktis 20.3 ette nähtud erandid, sest omandaja polnud ei pank ega selle sidusettevõtja.
23.Maakohus on valesti tuvastanud võlgniku seose laenusuhtega. Tõendamata on väide, et laenulepingu pooleks on võlgnik. Tõendamata on laenusumma laekumise ja laenulepingu omavaheline seos. Maakohtu järeldus, mille kohaselt on laenulepingus ilmselt tehtud ühe allakirjutanu osas kirjaviga, ei ole eluliselt usutav ja on põhjendamatu. Aktsionäride otsuse ja lisa A vahel puudub seos, kuna aktsionäride otsuses puudub mis tahes viide SPV-le kui hagejale. Samas on hagejale aktsionäride otsuses läbivalt viidatud kui „Pillar Securitisation“-ile. Nendes dokumentides puudub ka mis tahes viide võlgnikule. Maakohus on jätnud hageja põhjenduse põhjendamatult arvesse võtmata.
24.Maakohus on valesti jätnud rahuldamata 01.06.2015 esitatud taotluse välisriigi õiguse väljaselgitamiseks. Lähtuvalt Luksemburgi õigusest on intressinõue aegunud. Pooled ei vaidle selle üle, et intressinõude aegumise osas tuleb kohaldada välisriigi õigust. Kostja esitas taotluse rahuldamata jätmisele vastuväite 03.08.2015. Aegumise vastuväide puudutab intressinõuet, sest hageja väidetel intressi aegumine katkes ja algas 03.08.2011 uuesti.
25.Maakohtu otsusest jääb selgusetuks, kuidas on kohus jõudnud veendumusele, et hageja menetluskulud 2276 euro osas on vajalikud ja põhjendatud. Väide, et hageja menetluskulud olid väiksemad kui kostja õigusabikulud, ei oma õiguslikku tähendust. Vastustaja seisukoht
26.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud pooled, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5(8)
28.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk siis osas, milles hagi rahuldati ja mõisteti välja menetluskulud.
29.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. TsMS § 654 lg 6 järgi kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.
30.Pooled vaidlesid hageja nõude tunnustamise üle OÜ NOVERAND (pankrotis) pankrotimenetluses. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidles hageja nõude tunnustamisele vastu kostja. Hageja nõue tulenes Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ja pankrotivõlgniku vahel 28.08.2007 sõlmitud laenulepingust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 28.08.2007 laenuleping oli sõlmitud pankrotivõlgnikuga. Maakohus on õigesti tuvastanud, et laenulepingu tiitellehel olevad ebatäpsused ei anna alust kahelda laenulepingu pooltes. Samuti ei anna apellandi väited selle kohta, et laenuraha laekumine OÜ NOVERAND (pankrotis) arvele ja laenu osaline tasumine on tõendamata, alust teha maakohtust erinevat järeldust. Kostja sellekohastele väidetele on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega vastanud.
31.Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas Kaupthing Bank Luxembourg S.A. võis ilma OÜ NOVERAND (pankrotis) nõusolekuta loovutada laenulepingust tuleneva nõude hagejale. 28.08.2007 sõlmitud laenulepingu p 20.3 järgi võis pank üldreeglina loovutada laenulepingust tulenevaid nõudeid laenuvõtja nõusolekul. Nõusolek ei olnud vajalik juhul, kui nõue loovutatakse teisele pangale või panga sidusettevõttele, tütarettevõttele või valdusettevõttele või panga valdusettevõtte tütarettevõttele. Kolleegium nõustub maakohtuga, et Kaupthing Bank Luxembourg S.A. võis ilma OÜ NOVERAND (pankrotis) nõusolekuta loovutada nõude OÜ NOVERAND (pankrotis) vastu hagejale. Maakohus on õigesti leidnud, et Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ainuaktsionäri 10.07.2009 otsuse alusel Kaupthing Bank Luxembourg S.A. jagunes kaheks uueks äriühinguks, kellest üks oli hageja, ja jaguneva äriühingu varad ja kohustused läksid üle kahele uuele äriühingule. Jagunemine toimus pädeva kohtu poolt kinnitatud restruktureerimiskava kohaselt. Vastavalt hageja registreerimistunnistusele (I kd, t lk 166-168, tõlge t lk 169-171) on ta tekkinud Kaupthing Bank Luxembourg S.A. jagunemisel. Apellant leidis, et hageja ei ole Kaupthing Bank Luxembourg S.A. tütarettevõte, kuna hageja omanik ei ole Kaupthing Bank Luxembourg S.A. Kolleegiumi arvates on oluline, milline oli Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ja hageja vaheline seos ajal, kui vaidlusalune nõue üle anti. Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ainuaktsionäri 10.07.2009 otsuse p II kohaselt on hageja ja Banque Havilland S.A. asutatud viisil, kus Kaupthing Bank Luxembourg S.A. varade ja kohustuste arvel tehti mitterahaline sissemakse uutesse äriühingutesse. Hageja selgituse kohaselt pärast õiguste ja kohustuste üleandmist uutele äriühingutele Kaupthing Bank Luxembourg S.A. likvideeriti. Seega nõuete üleandmise ajal oli hageja Kaupthing Bank Luxembourg S.A. tütaräriühing. Hageja omaniku muutus pärast nõude üleandmist ei mõjuta varem tehtud loovutuse kehtivust.
6(8)
32.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, kus maakohus on põhjalikult hinnanud Kaupthing Bank Luxembourg S.A. poolt loovutatud laenude kohta koostatud lisa A ja seostanud selle Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ainuaktsionäri 10.07.2009 otsusega. Maakohtu järeldus on kooskõlas esitatud tõenditega ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vastupidiseks järelduseks.
33.Apellant heitis maakohtule ette, et maakohus ei selgitanud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigi õigust ja sellest tulenevalt on ebaõigesti leidnud, et intressi nõue ei ole aegunud. Apellant väitis, et intresside nõude aegumistähtaeg Luksemburgi Suurhertsogiriigi õiguse järgi on viis aastat. Hageja esitas intresside arvestamise kohta tabeli, millest nähtub, et OÜ NOVERAND (pankrotis) poolt on tasumata intress perioodi eest alates 31.08.2011. 28.08.2007 lepingu p-de 6.1 ja 7.2 järgi tuli intressi tasuda kord aastas 31. augustil eelneva perioodi eest. Järelikult tuli intress perioodi eest 31.08.2011 kuni 30.08.2012 tasuda 31.08.2012. Seega ei olnud kostja poolt esiletoodud Luksemburgi Suurhertsogiriigi õigusest tulenevat aegumistähtaega arvestades 19.08.2014 pankrotimenetluses nõude esitamisel hageja intressinõue aegunud. Apellant ei ole esile toonud, et Luksemburgi Suurhertsogiriigi õigusest tuleneks teistsugune järeldus ja maakohus on taotluse välisriigi õiguse väljaselgitamiseks jätnud õigesti rahuldamata.
34.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras hageja menetluskulude suuruseks 2276 eurot. Kolleegiumi arvates puudub alus muuta maakohtu otsustatud hageja menetluskulude suurust. Kostja on hageja menetluskuludele vastuväiteks esitanud, et need ei ole põhjendatud, kuid konkreetseid vastuväiteid, millises osas on hageja menetluskulud põhjendamatud, esitatud ei ole. Maakohus on menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust kontrollinud ja hüvitamata jätnud menetluskulude nimekirja koostamise kulud. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsustus ja menetluskulude suuruse hindamisel võib kohus muuhulgas ka kaaluda, et poolte menetluskulud ei oleks sama menetluse raames oluliselt erinevas suurusjärgus.
35.Apellatsioonkaebuse läbivaatamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel jätta seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega kostja (apellandi) kanda.
36.Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku on 19.01.2016 taotluse järgi 5 822,60 eurot, millest apellatsioonimenetluse kulud on 1403,60 eurot, ja 20.01.2016 taotluse järgi lisaks seoses ringkonnakohtu istungiga ja selleks ettevalmistamisega 650 eurot. Ringkonnakohtu menetluses on hageja teinud kulutusi õigusabile. Hagejat esindasid apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Rivo Kaldvee ja advokaat Siiri Kuusik. TsMS § 175 lg 1 järgi kuuluvad hüvitamisele lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium arvestab menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel vaidluse asjaolusid, õiguslikku keerukust ja menetlusdokumentide mahtu. Kuna maakohus on teinud otsuse 07.09.2015, siis hagejale esitatud Njord Advokaadibüroo OÜ 31.08.2015 arve nr 20150602 aluseks olevad tööd on tehtud maakohtu menetluses ja need ei kuulu hüvitamisele apellatsioonimenetluse kuludena. 30.09.2015 arve nr 20150700 järgi on hagejal kohustus tasuda 1 038 eurot, kuid arvest ei nähtu, milliste toimingute eest tasuda tuleb. Taotluses on hageja välja toonud, et käesoleva apellatsioonimenetlusega oli seotud töid eelviidatud arve alusel 128 euro eest. 31.10.2015 arve järgi tuli tasuda 2292 eurot, millest oli seostatav käesoleva
7(8)
apellatsioonimemenetlusega 733 eurot. Tööde kirjelduse kohaselt hõlmas see 5,10 tundi, mis oli vajalik apellatsiooniga tutvumiseks, sellele vastamiseks ja kliendi teavitamiseks. 31.12.2015 arve nr 20150968 järgi tuli hagejal tasuda 1226 eurot, millest taotluse kohaselt oli seotud käesoleva menetlusega 26 eurot, mis oli arvestatud 0,20 tunni eest kohtu kirjaga tutvumiseks. Lisaks on taotluses välja toodud 12.01.2016 täiendavate dokumentide hindamisele kulunud 0,2 tundi summas 26 eurot, 14.01.2016 täiendava menetluskulude avalduse koostamine 0,7 tundi summas 77 eurot ja 19.01.2016 täiendava menetluskulude avalduse koostamine ja esitamine kohtule 0,3 tundi summas 52 eurot. 20.01.2016 taotluse kohaselt kulus hageja esindajal istungiks valmistamiseks 3 tundi tasuga 390 eurot ja kohtuistungiks 2 tundi tasuga 260 eurot. Kolleegium leiab, et hageja esindaja ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks ning kliendi informeerimiseks on dokumentide mahtu arvestades põhjendatud 4 tunni ulatuses, kohtuotsusega tutvumiseks on piisav 0,5 tundi. Arvestades, et maakohtu menetluses on asjaolusid põhjalikult käsitletud ja apellatsioonkaebusele on esitatud vastus, siis kohtuistungiks ettevalmistamiseks on piisav 1,5 tundi ja kohtuistung kestis 1 tunni. Menetluskulude nimekirjade koostamise kulu ei kuulu vastavalt Riigikohtu praktikale hüvitamisele. Kliendiga suhtlemine on menetluse kestel vajalik ja kolleegium loeb selleks põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Kokku on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 7,5 tundi. Taotlusest nähtub, et hageja esindaja tunnitasu on ilma käibemaksuta 130 eurot, mis on õigusabiturul tavapärane advokaadi tunnihind. Seega kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskulu 975 eurot (7,5 tundi x 130 eurot). Rahuldamata jääb hageja taotlus 1078,60 euro osas. Hageja palvel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.