4.Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 22.02.2016 .a kell 10 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtusaalis nr 6 aadressil Kooli 2A, Jõhvi.
5.Kinnitada ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e aruanne 08. jaanuarist 2016.a. võlgniku, S. A ́i, majandusliku olukorra kohta.
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e ajutise halduri tasuks 397 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot).
2-15-17070
7.Ajutise halduri tasu summas 397 eurot maksta välja riigieelarvelistest vahenditest ning kanda pankrotihaldur Tiia Kalaus`e soovil OÜ CiviLex kontole nr EE741700017002031183 Nordea Bank.
8.Teha pankrotimäärus teatavaks Viru Maakohtu kantselei kaudu 26. jaanuaril 2016 kell 16.00 ning kohtuteadete avaldamise korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral PankrS § 7 lg 1, § 33 lg 1 alusel, tähtajaga kuni 3 (kolm) aastat alates pankrotiteate avaldamise päevast.
9.Saata käesolev määrus teadmiseks võlgnikule ja ajutise pankrotihalduri aruandes näidatud võlausaldajatele, ning täitmiseks pankrotihaldur Tiia Kalaus`ele, Tartu Maakohtu registriosakonnale (kinnistusraamat; äriregister), ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Edasikaebamise kord Võlgnik võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 32 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest arvates.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
Viru Maakohtu menetluses on S. A ́i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 08.12.2015 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e. 08.01.2016 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise aruande.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
08.01.2016 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelpärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile; tutvunud võlgniku esitatud pankrotiavalduse ja selles esitatud asjaoludega; analüüsis saadud andmeid ja koostas alljärgneva aruande.
1.Andmed võlgniku vara kohta Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt saadud päringutest. Võlgnik ei ole ajutise halduri poolt esitatud teabenõudele vastanud. 1.1 Kinnisvara Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule korteriomand asukohaga xxx linnas. Alates 2012.a. on võlgnik võõrandanud Jõhvi linnas xxx korteriomandi ja 2015.a. on võõrandatud kinnistu xxx vallas (lisa 3 – kinnistusosakonna vastus teabenõudele). 25.05.2012 on võlgnik kinkelepinguga võõrandanud korteriomani xx (lisa 4 – Korteriomandi kinkeleping). Kingisaajaks on S. A (IK xxx), kes rahvastikuregistri andmetel on võlgniku ema. Lepingueseme väärtuseks on hinnatud 3000 eurot. Kinnistu Laane t 9 võõrandati hüpoteegipidaja nõusolekul võlgniku ja kaaslaenaja K.poolt sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Lepingu kohaselt tasus ostja hüpoteegipidajale laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 12 278,44 €.
2-15-17070 Käesoleval ajal kuulub võlgniku omandisse korteriomand xxx (registriosa nr 1501508), üldpinnaga 37,10 m2. Kinnistusraamatus on III jaos keelumärge käsutamise keelamiseks Nordea Bank kasuks ja IV jaos hüpoteek Nordea Bank kasuks summas 1 100 000 krooni (70 302,81 €). Arvestades korteri asukohta ja eeldades, et see on vähemalt keskmises seisukorras, võib prognoositavalt korteriomandi väärtuseks olla ca 3000 €. 2.2 Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid
2.2.1.Vallasvara Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrites vara tuvastanud. Võlgnik oma vastuses ei ole nimetanud vallasvara, millel oleks arvestatav realiseerimisväärtus. Võlgniku isiklikud esemed, mida isik vajab igapäevaseks toimetulekuks, ei kuulu arestimisele. Maanteeregistri andmetel S. A nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnik on kasutajana kantud registrisse Pakendikeskus AS-le kuuluvale sõidukile Peugeot Partner.
2.2.2.Rahalised vahendid Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: Swedbank’is omab võlgnik kontot nr EE872200001100393496, saldo seisuga 16.12.2015 on 105,20 € (lisa 8 – Swedbank vastus teabenõudele). Konto on arestitud ning võlgnikule on ajutise halduri poolt antud õigus rahaliste vahendite kasutamiseks ulatuses, milles on laekunud arvele peretoetus ja elatis. Krediidipangas omab võlgnik kontot nr EE724204278645522603, mida võlgnik kasutab oma igapäevases tegevuses ning millele laekub töötasu. Ajutine haldur on andnud nõusoleku kasutada võlgnikul rahalisi vahendeid seaduses sätestatud ulatuses (lisa 9 – Krediidipank vastus teabenõudele). Nordea Bank’is omab võlgnik kontot nr EE041700017001272448, mille saldo on negatiivne 7,93 €. Võlgniku nimele on avatud kogumispensioni konto nr 99801480555, konto saldo on 308,211 LHV Pensionifond L osakut ja 2948,312 Nordea Pensionifond A osakut (lisa 10 – Väärtpaberikeskuse vastus teabenõudele). Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud sissetulekuid 2015 järgmiselt: Toila Sanatoorium AS (lisa 11 – TSD Toila Sanatoorium väljamaksed); Pakendikeskus AS (lisa 12 – TSD Pakendikeskus väljamaksed). 2.2.3 Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku kinnitusel ei saa ta lastele regulaarselt elatisraha laste isadelt. Pangakonto väljavõtetelt nähtub, et elatist siiski on tasutud (ilmselt ei ole iga kord laekumine täies ulatuses). Täitemenetlusregistris olevate andmete kohaselt on kohtutäituri poolt täitemenetlus E. K. vastu lõpetatud.
2.2.4.Osalus äriühingutes Võlgnik ei kuulu äriühingutesse.
3.Andmed võlgniku kohustuste kohta Ajutisele haldurile on teatatud võlgniku vastu olevatest nõuetest:
2-15-17070
3.1.Nordea Bank A/S Eesti filiaal – laenuvõlgnevus seisuga 17.12.2015 summas 21 213,58 € (lisa 13 – Nordea Bank vastus teabenõudele). Laenuleping lõppes 23.10.2015 kuna pank ja võlgnik ei jõudnud lepingu pikendamise osas kokkuleppele. Muudest nõuetest ei ole ajutisele haldurile teatatud ning neid pole ka muude teabenõuete alusel tuvastatud. Lähtudes eeltoodust on ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt summas 21 213,58 €. Ajutine haldur tuginedes eelnevalt esitatud andmetele on seisukohal, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid kõikide kohustuste täitmiseks. Kuigi laenulepingu täitmine oli seotud igakuiste püsimaksetega, mida võlgnik tasus korrapäraselt, siis pigem oleks võinud pidada maksejõuetuse tekkimist tõenäoliselt tulevikus. Kuna aga laenuleping on lõpetatud ning kohustus käesolevaks ajaks muutunud sisse nõutavaks kogu ulatuses, siis arvestades olemasoleva vara väärtust ja sissetulekut, on võlgnik maksejõuetu.
4.Maksejõuetuse põhjustest Vastavalt võlgniku avalduses esitatud asjaoludele ja Nordea Bank poolt antud selgituste kohaselt, oli võlgnikul sõlmitud koos kaasalaenaja E. K.l’iga laenuleping. Võlgnik on selgitanud, et raskused laenu tagastamisel tekkisid 2012.aastal kui E. K.l omapoolset kohustust laenu tasumisel ei täitnud. Laenu tagatiseks olnud kinnistu Laane t 9 on juba realiseeritud kohustuste katteks. Kuni käesoleva ajani püüdis võlgnik oma kohustust panga ees täita, kuid leiab, et ei suuda edaspidi 150 €/kuus maksta, sest kasvatab üksinda kahte alaealist last ja laste isalt regulaarset toetust ei saa. Samuti ei täitnud oma kohustust panga ees kaaslaenusaaja E. K.l ning kogu maksukoormuist pidi taluma võlgnik üksinda.
5.Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal võib esialgselt tõdeda, et täiendavalt tuleb kontrollida võlgniku poolt 2012.aastal teostatud korteriomandi kinkelepingut. Antud korteriomand ei olnud seotud laenulepinguga ning oli ilma koormavate nõueteta kolmandate isikute kasuks. Lepingu kohaselt on tehing toimunud võlgniku ja tema lähikondse vahel.
6.Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Ajutise halduri hinnangul vara väärtus ei kata pankrotimenetluse kulusid. Arvestades, et olemasoleva väärtus on ca 3000 €, siis PankrS § 153 lõikes 2 toodud piirangut on võimalik maksimaalselt pankrotimenetluse kuludeks kasutada 450 €.
MENETLUSE KÄIK
18.01.2016 kohtuistungil jäi ajutine haldur 08.01.2016 esitatud aruande juurde. Võlgnik soovis nädal aega järelemõtlemiseks, kas ta jääb oma avalduse juurde. 25.01.2016 esitas võlgnik taotluse, milles teatas, et jääb esitatud avalduse juurde. Võlgnik palus avalduse rahuldada.
2-15-17070
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, samuti, arvestades ajutise halduri, S. A ́i seisukohtadega, luges kohus tõendatuks, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et S. A ́i maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § 31 lg 3 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalaus`e S. A ́i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 22.02.2016 2016 kell 10.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud S. A ́i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7,9 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 397 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse pankrotihalduri tasu väljamõistmiseks. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Määrata ajutise halduri tasuks ja kulude katteks 397 eurot, mis kuulub väljamaksmisele riigi tuludest Tiia Kalaus`e kontole nr EE741700017002031183 Nordea Bank. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse
2-15-17070 seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.