2-14-9757/55 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 04.03.2014 esitas Livigno Holding OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi Hongkong Securities OÜ (kostja) vastu, milles palus tunnistada hageja nõuet OÜ Neoprom (pankrotis) pankrotimenetluses vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 2 summas 598 921,24 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. 21.09.2015 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti määras kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3168 eurot. Kohus jättis kostja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata summas 164,10 eurot. Kohus määras, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 20.10.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada Harju Maakohtu 21.09.2015 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. 21.01.2016 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg-st 1 juhindudes hageja kanda. 21.01.2016 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud kirjas palus kostja seoses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata jätmisega ringkonnakohtu otsuses kaaluda selles küsimuses täiendava otsuse tegemist. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et täiendava otsusega tuleb kindlaks määrata kostja menetluskulude rahaline suurus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 1 p 1 sätestab, et asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Kostja on 17.12.2015 esitanud ringkonnakohtule taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses kulusid kokku summas 832,80 eurot. Kuivõrd Harju Maakohus määras vaidlustatud 21.09.2015 otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, pidanuks ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg-st 3 juhindudes määrama otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse apellatsioonimenetluses. Ekslikult on ringkonnakohus 21.01.2016 otsuses jätnud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata, mistõttu on kostja taotlus ringkonnakohtu otsuse täiendamiseks põhjendatud ja ringkonnakohus peab vajalikuks teha selles osas täiendava otsuse. Vastavalt TsMS-i alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude jaotuse on Tallinna Ringkonnakohus määranud kindlaks 21.01.2016 otsuses, jättes apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. 17.12.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas palub kostja hagejalt välja mõista kostja apellatsioonimenetluse kulud summas 832,80 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 5,3 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Osutatud õigusabi seisneb järgmiste toimingute tegemises: 02.11 e-kirjad kliendiga seoses võimaliku kompromissiga (0,4h); 09.11 e-kirjad kliendiga, kompromissettepaneku edastamine hageja esindajale (0,4h), 11.11 kompromissettepanekuga seoses e-kirjad J.Silma ja kliendiga (0,3h) ja 18.11 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (4,2h). Kostja kinnitas, et kõik nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. TsMS § 174 lg-le 9 viidates märkis kostja, et seega ei väära taotluse lahendamist asjaolu, et menetluskulud on kostja eest kandnud kolmas isik (OÜ Restoran Dominic). Samuti kinnitas kostja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning taotleb seetõttu kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu ja leiab, et kostjal ei ole käesoleva tsiviilasja menetlemisel apellatsiooniastmes kulusid lepingulisele esindajale tekkinud. Hageja hinnangul ei ole menetluskulusid kandnud kostja eest OÜ Restoran Dominic, vaid tegemist ongi OÜ Restoran Dominic kuluga. Hageja märgib, et menetluskulude kandmine menetlusosalise eest tähendab oma sisult menetlusosalisega sõlmitud õigusabiteenuse lepingu alusel väljastatud teenusarve tasumist, mitte aga seda, et teenuselepingu sõlmib, teenuse ostab ja arve saab kolmas isik. Selleks, et menetluskulu saaks menetlusosalise eest kanda kolmas isik, peab esmalt olema menetlusosalisel menetluskulu tekkinud ehk talle peab olema väljastatud vastava lepingu alusel osutatud teenuse eest arve. Käesoleval juhul ei ole seega kostjal menetluskulu tekkinud. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjale lisatud arvest nähtuvat kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) võib arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni, kostjale osutatud õigusabitoiminguid ja vaidluse keerukust pidada põhjendatud tasuks. Sarnaselt maakohtu leitule ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks lugeda kostja menetluskulude hulka kulude nimekirjale lisatud arvel kajastatud kantseleikulu summas 5 eurot, s.o koos käibemaksuga summas 6 eurot. Kohtud on varasemas praktikas korduvalt leidnud, et puudub alus bürookulude lugemiseks põhjendatud menetluskulude hulka (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1-102-11 p 14 ja Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-28-14 p ). Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1-102-11 p 7). Seega jätab ringkonnakohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata esitatud arvelt nähtuvate ja taotletud menetluskulude summas kajastatud bürookulude 6 euro (koos käibemaksuga) osas. Seoses ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute kuluga märgib ringkonnakohus, et põhjendamatu on hageja vastuväide, et kostjal ei ole apellatsioonimenetluses kulusid tekkinud, vaid tegemist on õigusteenuse eest tasunud OÜ Restoran Dominic kuludega. TsMS § 174 lg 9 kohaselt menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Ringkonnakohus selgitab, et ka ei oma menetluskulude kindlaksmääramisel tähtsust, kas menetlusosaline on jõudnud esindajale tegelikkuses tasu ära maksta. Vastavat seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-65-13 p-s 18, märkides, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-112-01 leidnud, et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjat apellatsioonimenetluses esindanud vandeadvokaat Toivo Viilup, kes on menetluses tegutsenud kostja nimel, sh esitanud kostja nimel menetlusdokumente. Kohtul puudub alus arvata, et lepinguline esindaja osutab kostjale õigusteenust tasuta ja et kostjal ei ole õigusabi eest tasumise kohustust tekkinud. Seega asjaolu, et arve apellatsioonimenetluses kostja esindamisel tekkinud kulude eest on esitatud OÜ-le Restoran Dominic, kes on arvel märgitud ka maksjaks ja kes on kostja eest vastavad kulud kandnud, ei võimalda hinnata esindusega seotud asjaolusid teisiti ega jätta kostjale menetluskulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitamata. Vastavalt kostja menetluskulude nimekirjale on kostja lepinguline esindaja kulutanud kirjavahetusele seoses kompromissi sõlmimisega apellatsiooniastmes kokku 1,1 tundi. Nimetatud ajakulu võimaliku kompromissi saavutamiseks ei saa kohtu hinnangul pidada ülemääraseks. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja õigusabikulu 1,1 tunni eest summas 171,60 eurot koos käibemaksuga (1,1 h x 130 + käibemaks 28,6). Menetluskulude nimekirjast nähtuvat kostja lepingulise esindaja ajakulu 4,2 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks saab ringkonnakohtu hinnangul samuti pidada vajalikuks ja põhjendatuks, arvestades seejuures, et kaebusele vastamine eeldab apellatsioonkaebusega tutvumist ja selle analüüsi, samuti arvestades kaebusele koostatud vastuse sisu ja mahtu ning vaidluse keerukust. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele ka kulu apellatsioonkaebusele vastamise eest 4,2 tunni ulatuses summas 655,20 eurot (4,2 h x 130 + käibemaks 109,20). Kogumis peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja õigusabikulu apellatsioonimenetluses taotletud 5,3 tunni ulatuses. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 130 eurot (ilma käibemaksuta) ja asjaolu, et kostja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on kostja põhjendatud menetluskulude suurus kokku 826,80 eurot (5,3 x 130 + käibemaks 137,80). Vastavalt kostja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.