asukoht Roosikrantsi 2, Tallinn 10119, tel 7700000, e-post [email protected] Hageja lepinguline esindaja Aivar Jurs, Citadele Leasing & Factoring OÜ; asukoht: Roosikrantsi 2, Tallinn 10119; e-post: [email protected] Kostja I Odysseus OÜ, registrikood 12284037; asukoht: Pikk 1-19, Pärnu linn, Pärnu maakond 80010 Kostja II Ahti Puudersell, isikukood *; elukoht: *
Kohtuistungi toimumise aeg
24.11.2015.a.; 21.12.2015.a. määratud kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi.
2.Välja mõista kostjalt I Odysseus OÜ-lt ja kostjalt II Ahti Puudersell ́ilt solidaarselt hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ kasuks 3686,37€ (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend kuus eurot ja 37 senti), mis koosneb põhivõlgnevusest 3167,79€ ja kuni hagi esitamiseni 31.08.2015.a. arvestatud viivistest summas 518,58€.
3.Välja mõista kostjalt I Odysseus OÜ-lt ja kostjalt II Ahti Puudersell ́ilt solidaarselt hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1928,48 eurolt) alates 01.09.2015.a kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostjate Odysseus OÜ ja Ahti Puudersell ́i kanda.
2-15-12883
2.Välja mõista kostjatelt Odysseus OÜ-lt ja Ahti Puudersell ́ilt solidaarselt hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ kasuks välja 400€ (nelisada eurot), mis on hageja poolt riigile tasutud riigilõiv.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjatel Odysseus OÜ-l ja Ahti Puudersell ́il hagejale Citadele Leasing & Factoring OÜ-le tasuda solidaarselt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (so Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ on 31.08.2015.a. esitanud hagi, millega palub kohtul kostjatelt Odysseus OÜ ja Ahti Puudersell ́ilt solidaarselt välja mõista rendimaksete võlg 257,02 eurot, saamata jäänud tulu 2540,77 eurot, müügikulu 370,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 518,58 eurot ja viivis 0,15% päevas sissenõutavalt põhivõlgnevuselt (1928,48€) alates 01.09.2015.a kuni võla tasumiseni.
1.2.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja I vahel on 03.04.2013.a sõlmitud rendileping nr JOR13-4596 (rendiese: Espressomasin magister ES100), mille alusel hageja omandas kostja I poolt välja valitud ja vajamineva rendieseme Rendilepingu üldtingimuste punkt 1.2.1 kohaselt ja rentis rendieseme siis kostjale I ning kostja I kohustus rendieseme kasutamise eest tasuma kokkuleppelist renti ning rendiperioodi lõppedes kohustus kostja I rendieseme hagejale tingimusteta tagastama. Rendilepingu üldtingimuste punkti 2.1 kohaselt tuli vara kasutada heaperemehelikult ja rendiperioodi lõpus kohustus rentnik vara tagastama (punktid 8.1, 8.2, 1.2.2). ÜT punkt 1.2.4 kohaselt oli hageja poolt huvi taolise rendilepingu sõlmimiseks lepingu täitmine tähtaja lõpuni (saades igakuiseid rendimakseid – renditulu) ja perioodi lõppedes tagasi ka rendieseme. Kostja poolt väljavalitud rendieseme hinnaga 2212,15 EUR (ilma käibemaksuta) omandas hageja Nord Varaliising OÜ-lt (müügiarve nr 644). Kostja sai rendieseme enda otsesesse valdusse ja kasutusse 03.04.2013 ja seda kinnitab rendilepingu põhitingimuste punkt 3.1.
1.2.2.Hageja ja kostja I vahel on 27.04.2013.a sõlmitud rendileping nr JOR13-4708 (rendiese: kohvikumööbli komplekt), mille alusel hageja omandas esmalt kostja I taotlusel tema poolt välja valitud rendieseme Rendilepingu üldtingimuste punkt 1.2.1 kohaselt ja rentis siis selle kostjale I ning kostja I kohustus rendieseme kasutamise eest tasuma kokkuleppelist renti ja rendiperioodi lõppedes kohustus kostja I vara hagejale tagastama. Rendilepingu üldtingimuste punkti 2.1 kohaselt tuli vara kasutada heaperemehelikult ja rendiperioodi lõpus kohustus rentnik vara tagastama (punktid 8.1., 8.2, 1.2.2).
2-15-12883
Vara pidi tagastamisel olema samas seisus, millises rentnik vara oma valdusse sai (punkt 8.3). Üldtingimuste punkt 1.2.4 kohaselt oli hageja poolt huvi taolise rendilepingu sõlmimiseks lepingu täitmine tähtaja lõpuni (saades igakuiseid rendimakseid – renditulu) ja perioodi lõppedes tagasi ka vara, mille võõrandamisest oli plaanitud ka täiendav tulu. Kostja poolt välja valitud rendieseme hinnaga 2653,33 EUR omandas hageja Nord Varaliising OÜ-lt (müügiarve nr 663). Nimetatud arvel on viide kliendile, kellele rentimiseks vara soetatakse. Kostja sai rendieseme enda otsesesse valdusse ja kasutusse 27.04.2013.a., mida kinnitab rendilepingu punkt 3.1.
1.2.3.Hageja ja kostja I vahel on 30.04.2013.a sõlmitud rendileping nr JOR13-4712 (rendiese: Paellapann GS720 ja Paellapann GS960), mille alusel hageja omandas esmalt kostja I taotlusel tema poolt välja valitud rendieseme. Rendilepingu üldtingimuste punkt 1.2.1 kohaselt ja rentis siis selle kostjale I ning kostja I kohustus rendieseme kasutamise eest tasuma kokkuleppelist renti ja rendiperioodi lõppedes kohustus kostja I vara hagejale tagastama. Rendilepingu üldtingimuste punkti 2.1 kohaselt tuli vara kasutada heaperemehelikult ja rendiperioodi lõpus kohustus rentnik vara tagastama (punktid 8.1., 8.2, 1.2.2). Vara pidi tagastamisel olema samas seisus, millises rentnik vara oma valdusse sai (punkt 8.3). Üldtingimuste punkt 1.2.4 kohaselt oli hageja poolt huvi taolise rendilepingu sõlmimiseks lepingu täitmine tähtaja lõpuni (saades igakuiseid rendimakseid – renditulu) ja perioodi lõppedes tagasi ka vara, mille võõrandamisest oli plaanitud ka täiendav tulu. Kostja poolt välja valitud rendiesemed kokku hinnaga 742,50 EUR omandas hageja Nord Varaliising OÜ-lt (müügiarve nr 665). Kostja sai rendieseme enda otsesesse valdusse 30.04.2013.a. mida kinnitab rendilepingu punkt 3.1.
1.3.Otsuse p-des 1.2.1. kuni 1.2.2. nimetatud rendilepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks on hageja ja kostja II Ahti Puudersell vahel sõlmitud rendilepingute punkti 7 kohaselt käenduslepingud, milliste punkti 7.5.1 alusel võttis kostja II endale solidaarkohustuse juhuks, kui kostja I oma kohustusi ei täida.
1.4.14.11.2013.a saatis hageja kostjatele postiga hoiatused rendilepingu ülesütlemise kohta, andis võlgade tasumiseks täiendava kahenädalase tähtaja ja pakkus võimalust ka võlgnevuse osas läbirääkimisteks. Hoiatuse koostamise ja edastamise eest on esitatud võlgnevuse menetlustasu arved summas 12,00 EUR iga lepingu kohta. 14.11.2013.a saatis hageja kostjatele paralleelselt hoiatuse rendilepingu ülesütlemise kohta ka e-mailiga. Rendilepingute ÜT punkti 8.6 ja 8.6.1 kohaselt võib rendileandja lepingu erakorraliselt üles öelda, kui rentnik on viivituses vähemalt ühe kuumakse tasumisega osaliselt või tervikuna ja ei ole võlgnevust tasunud 2 nädala jooksul peale kirjaliku nõude saamist. Kostjad võlga ei tasunud. 11.06.2014.a ütles hageja kõik rendilepingud üles ja saatis kostjatele postiga avalduse rendilepingute ülesütlemise kohta. Hageja otsustas ka vara müügist saadud rahaga kostjate võlgnevusi vähendada. Saamata tulu täitmise nõuded muutuvad sissenõutavaks edaspidiselt kuu kaupa ja jooksva kuu viimaseks päevaks, kui lähtuda printsiibist, mis oleks olnud siis, kui lepingut oleks täidetud edasi. Ei ole vaidlust selles, et kostjad on reaalselt tasunud kolme lepingusse kokku 4055,55 EUR. Vastavalt rendilepingu punktile 4.1 ja üldtingimuste punktile 8.1 on rendileping tähtajaline ja lõpeb tähtaja möödudes. Üldtingimuste punktide 8.2 ja 1.2.2 kohaselt kuulub vara tähtaja möödumisel tagastamisele. Rendilepingute ÜT punktis 1.2.4. on esitatud, et lepingu sõlmimise huvi rendileandja poolt vaadatuna on lepingu täitmine tähtaja lõpuni. Hageja leiab, et kui leping öeldakse aga üles ennetähtaegselt, rendileandja poolt, kohustub rentnik hüvitama rendileandjale kõik tasumata rendimaksed kuni perioodi lõpuni. Rendilepingu ülesütlemise tagajärjel muutus võlaõiguslik saamata tulu nõue sissenõutavaks. Leping öeldi üles rentniku poolse lepingurikkumise tõttu ennetähtaegselt, seetõttu jäid hagejal saamata rendimaksed perioodi lõpuni. Kostja tagastas rendiesemed 10.03.2015.a üleandmise akti kohaselt. Hageja, konsulteerides analoogsete kasutatud asjade müüjatega ja asjatundjate soovitusel otsustas hageja vara müüa enampakkumisel. Enne enampakkumist selgitas hageja välja varade võimaliku turuhinna, et saada aimdust algses hinnas (16.03.2015.a hindamisakt) ja saatis hindamisakti tutvumiseks ka kostjale.
2-15-12883
02.04.2015.a saatis hageja kostjale ka e-maili, edastades müügi koha ja viisi. Müügist laekunud rahadega kattis hageja müügi hetkel järjekorras rentniku sissenõutavaid kohustusi ehk varasemaid rendivõlgnevusi ja vastavalt sissenõutavaks muutunud saamata tulu makseid ning viiviseid. Võlgnevuste kustutamise järjekord on esitatud rendilepingu üldtingimuste punktis 6.5, mille kohaselt loetakse antud juhul esimesena tasutuks võlgnevuse menetluskulu, siis muu lisakulu (antud juhul käibemaks), siis viivised ja lõpuks renditasu. Rendilepingu nr JOR13-4596 järgne rendiese (espressomasin Magister) müüdi hinnaga 156,67 eurot (müügihind km-ga 188 €). Lepingu nr JOR13-4708 järgne paellapann GS 720 müüdi hinnaga 203,33 eurot (müügihind km-ga 244 €), GS 960 müüdi hinnaga 295,83 eurot (müügihind km-ga 355 €) ja lepingu nr JOR13-4712 järgne kohvikumööbel müüdi eraldi esemete kaupa kokku hinnaga 710,83 eurot (müügihind km-ga 853 €). Oksjonite läbiviimise eest esitas ValueExpert OÜ 25.06.2015.a hagejale arve summas 370,00 EUR + käibemaks (arve nr 1943-2015). Hageja leiab, et kostjad peavad hüvitama hagejale ka müügiga seotud kulu.
1.5.14.10.2015.a. esitas hageja vastuväite kostja 25.09.2015.a. vastusele hagiavaldusele, mille järgi Nord Varaliising OÜ poolt tehtud krediidipakkumised Odysseus OÜ-le ei puutu asjasse, kuna neis on juba tahteavalduse tegija ja adressaat (tehingu pooled), erinevad. Sellest tulenevalt ei saanud hageja neid pakkumisi hagis ka esitada, sest hagejal lihtsalt polnud selliseid pakkumisi ja ei saanudki olla, sest hageja ei ole pakkumiste osapool. Antud juhul sõlmiti kestvuslepingud (rendilepingud) hageja ja Odysseus OÜ vahel ning hageja ei finantseerinud Nord Varaliising OÜd ega ka Odysseus OÜ-d, vaid hageja omandas vara ise ja kokkuleppel Odysseus OÜ-ga rentis hageja enda vara Odysseus OÜ-le, kes kohustus selle vara perioodi lõpus tagastama ja seda tõendavad ka sõlmitud rendilepingud. Asjaolu, et hageja vähendas kostja kohustusi vara müügist saadud rahaga, ei ole liisingutehingu tunnistamine, vaid hageja vastutulek kostjatele. Vastutuleku korras loobus hageja ka kindlustusmaksete nõudest ja samuti viivistrahvide nõudetest ja tegi kostjatele arvestused ümber kõige kasulikumal ja kõige väiksemat maksekoormust andval viisil.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostjad Odysseus OÜ ja Ahti Puudersell esitasid 25.09.2015.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostjad ei nõustu hagiga. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud hagiavalduses osundatud lepingute lisasid, millised on oma sisult liisingupakkumused. Pakkumustes on muuhulgas esitatud kasutusrendi eeliseid väljaostu ees ning viidatud muuhulgas ka vara jääkväärtusega väljaostu õigusele. Kostja esitab Lisa lepingule JOR 13-4712 dateeritud 29.04.2013. a. (Lisa 1), Lisa lepingule nr JOR 13-4708 dateeritud 25.04.2013 (Lisa 2) ja Lisa lepingule JOR 13-4596, dateeritud 02.04.2013 (Lisa 3). Eeltoodust alusel ei vasta tegelikkusele hageja hagiavalduse p.-s 8 esitatud väide, et kostja I huvi arvates lepingu sõlmimisest oli vara ainult rentida, mitte omandada. Kostjad asuvad seisukohale, et lepingud JOR 13-4712, JOR 13-4708, JOR 13-4596 vastavad VÕS §-s 361 sätestatud liisingulepingu tunnustele, mille järgi kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kostjate hinnangul on hagiavalduses viidatud lepingute puhul tegemist kasutusrendi tüüpi liisingulepingutega, mille puhul ei pidanud kostja I tasuma hagejale kõiki vara soetamiseks tehtud kulusid, vaid lepingujärgsete maksete tasumise järel pidi jääma üles jääkmaksumus.
2.2.13.12.2015.a. ja 22.12.2015.a. on kostja esitanud kohtule pärast eelistungit täiendavad seisukohad, mille järgi olid nad arvestanud sellega, et neil on asjade jääkväärtusega väljaostuõigus, sest pakkumused sisaldasid nimetatud võimalust. Kasutada esemeid iga kuulise summa eest ja peale teatud perioodi esemed tagastada ei olnud kostjatele äriliselt kasulik, sest asjade eluiga on pikem kui 2 aastat. Kostjad esitasid kohtule arvestuse neile tehtud pakkumuste, sõlmitud lepingute ja arvete kohta, millest kostjate hinnangul nähtub hageja poolt tulu saamine. Kostjate hinnangul tuleb arvesse võtta, et hageja on eksinud enda arvutustes ja algusest peale tahtlikult või ekslikult koostöös Nord Varaliisinguga kostjatele valet informatsiooni esitanud. Kostja leiab, et võlgnevus
2-15-12883
on suur, sest hageja müüs asjad liiga odavalt valides müümiseks ebakompetentse hindaja ja kasutas keskkonda, mis ei ole sobilik esemete müümiseks.
MENETLUSE KÄIK
3.03.09.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 24.11.2015.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 08.12.2015.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 16.12.2015.a. 21.12.2015.a. määras kohus kirjaliku menetluse ja andis kohtumenetluse pooltele võimaluse esitada Pärnu Maakohtule õiguslikke seisukohti kuni 11.01.2016.a. Kostjad esitasid kohtule tähtaegselt enda lõplikud seisukohad.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ ja kostja I Odysseus OÜ vahel 03.04.2013.a., 27.04.2013.a. ja 30.04.2013.a. sõlmitud rendilepingud nr JOR13-4596, nr JOR13-4708 ja nr JOR13-4712, mille alusel hageja omandas kostja I poolt välja valitud ja vajamineva rendieseme Rendilepingu üldtingimuste punkt 1.2.1. kohaselt ja rentis rendiesemed kostjale I ning kostja I kohustus rendieseme kasutamise eest tasuma kokkuleppelist renti ning rendiperioodi lõppedes kohustus kostja I rendieseme hagejale tingimusteta tagastama. Rendilepingute esemeks olid vallasasjad: espressomasin magister ES100, kohvikumööbli komplekt ning Paellapann GS720 ja Paellapann GS960 (edaspidi: asjad). Kohtumenetluse pooled on vaielnud selle üles, kas tegemist on üürilepinguga või liisinglepinguga (kasutusrent). Tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sõlmitud lepingute üldtingimuste punkti 2.1. kohaselt tuli kostjal vara kasutada heaperemehelikult ja rendiperioodi lõpus kohustus kostja vara tagastama (punktid 8.1., 8.2., 1.2.2). Vara pidi tagastamisel olema samas seisus, millises kostja vara oma valdusse sai (punkt 8.3). Hageja on eelistungil selgitanud, et hageja huvi nimetatud lepingute sõlmimiseks oli saada igakuiseid rendimakseid (üldtingimuste p 1.2.4.) ja perioodi lõppedes saada tagasi ka vara, mille võõrandamisest pidi hageja saama tulu. VÕS § 334 lg 1 alusel tuleb üürnikul asi pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kostjad on aga leidnud, et tegemist oli liisinglepinguga, sest hagiavalduses viidatud lepingute puhul tegemist kasutusrendi tüüpi liisingulepingutega, mille puhul ei pidanud kostja I tasuma hagejale kõiki vara soetamiseks tehtud kulusid, vaid lepingujärgsete maksete tasumise järel pidi jääma üles jääkmaksumus. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kostja kohtule esitanud Nord Varaliising OÜ poolt kostjale tehtud pakkumused 29.04.2013. a. JOR 13-4712, 25.04.2013.a. JOR 13-4708 ja 02.04.2013.a. JOR 13-4596. Nimetatud pakkumustes on Nord Varaliising OÜ märkinud vara soetusmaksumuse, rendiperioodi, igakuiste maksete suurus ja jääkväärtuse 1%, samuti on pakkumuste lõpus märge, et kostjal on varade jääkväärtusega väljaostuõigus. VÕS § 361 järgi kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Leping vastab VÕS §-s 361 sätestatud liisingulepingu tunnustele, kui liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu (RKTKo nr 3-2-1-48-09, p 14). Lepingute järgi omandas hageja lepinguesemeks olevad asjad ja andis selle osamaksete tasumise vastu kostja kasutusse (üldtingimuste p. 1.21.). Vara omandiõigus kuulus hagejale, lepingu üldtingimuste p.
1.2.1.kohustus kostja lepingu lõppedes vara tagastama. Samas on hageja vabastanud end kostja
2-15-12883
ees müügiesemetega seotud kohustuste rikkumisega kaasnevast vastutusest (vt lepingu üldtingimuste p 1.7.), mis on liisinguandja vastutuse ulatust iseloomustav asjaolu (VÕS § 362 lg 3). Kohus leiab, et hageja finantseeris asjade omandamist Nord Varaliising OÜ-lt arvete nr 644, nr 663 ja nr 665 alusel liisingulepingu tüüpiliste tunnuste kohase (st VÕS §-s 361 nimetatud) lepingu järgi (vt RKTKo nr 3-2-1-21-06, p 18). Seega on pooltevahelise lepingu näol tegemist liisingulepinguga. Asjaolu, et lepingutega ei olnud ette nähtud intressi maksmise kohustust ei muuda kohtu järeldust, sest asjade maksumusele intressi juurde arvestamist ei näe liisingulepingu sätted ette. Juhul, kui liisinguandja oleks arvestanud intressi, siis oleks kokkulepe ka krediidilepingu esemeks (VÕS § 401 lg 2).
4.2.Hagiavalduse kohaselt puuduvad lepingu nr JOR13-4712 järgi võlad, kuid lepingu nr JOR134596 järgi on võlg ülesütlemise päeva seisuga 257,02 EUR, saamata jäänud tulu 1351,08 EUR (sissenõutav täies ulatuses) ning viivis 506,26 EUR. Samuti on lepingu nr JOR13-4708 järgi saamata jäänud tulu kokku 1189,69 EUR ning viivis 12,32 EUR. Vaidlust ei ole selles, et hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ on liisinglepingud 11.06.2014.a. üles öelnud, sest kostjad ei ole tähtaegselt kokkulepitud makseid tasunud. Lepingute üldtingimuste punkti 8.6 ja 8.6.1 alusel võib rendileandja lepingu erakorraliselt üles öelda, kui rentnik on viivituses vähemalt ühe kuumakse tasumisega osaliselt või tervikuna ja ei ole võlgnevust tasunud 2 nädala jooksul peale kirjaliku nõude saamist. VÕS 101 lg 1 p 4 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles. VÕS § 196 lg 1 alusel võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 186 p 6 kohaselt võlasuhe lõpeb mh lepingu ülesütlemisega, seetõttu on poolte vahel peale lepingute ülesütlemist lepingulised võlasuhted lõppenud. VÕS § 267 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lähtutakse kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. 11.06.2014.a. on üles öeldud lepingud nr JOR13-4596 ja nr JOR13-4708, millest on kostja I jätnud tasumata järgmised liisingueseme omandamiseks ettenähtud maksed: 1) lepingu nr JOR13-4708 alusel 1189,69 eurot tasumata osamakseid ja viivis 12,32 eurot; 2) lepingu nr JOR13-4596 alusel 1608,10 eurot tasumata osamakseid ja viivis 506,26 eurot. Eelnimetatud osamaksetest on juba maha arvestatud asjade maksumus, mis on hageja poolt enampakkumisel müüdud. Rendilepingu nr JOR13-4596 järgne rendiese (espressomasin Magister) müüdi hinnaga 156,67 + käibemaks (km-ga 188,00 €). Lepingu nr JOR13-4708 järgne paellapann: 1) GS 720 müüdi lõpuks hinnaga 203,33 + käibemaks (km-ga 244 €) ja 2) GS 960 müüdi lõpuks hinnaga 295,83 + käibemaks (km-ga 355,00 €). Lepingu nr JOR13-4712 järgne kohvikumööbel müüdi eraldi esemete kaupa kokku hinnaga 710,83 + käibemaks (km-ga 853 €). Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel (VÕS § 367 lg 3). Kohus on teinud 24.11.2015.a. eelistungil kostjatele ettepaneku esitada enda seisukoht, mis oli asjade tegelik turuväärtus hetkel, kui need hagejale tagastati. Kostjad endapoolseid seisukohti ja tõendeid asjade väärtuste osas ei esitanud, seetõttu lähtub kohus tasumata osamaksete arvestamisel enampakkumise tulemustest. Hageja on kohtule edastanud e-kirjad kostjatele 19.03.2015.a. ja 02.04.2015.a, millega on kostjatele antud võimalus tutvuda asjade hindamisakti ja korraldatava müügi koha ja viisiga, seetõttu on kohtu hinnangul
2-15-12883
kostjad ka piisavalt kaasatud asjade müügiprotsessi, sest neile oli tagatud võimalus selles osaleda. Allkirjastatud lepingud nr JOR13-4596 ja nr JOR13-4708 ei sisalda jääkväärtuse kohta kokkulepet. Poolte kokkulepe seisnes selles, et kosta I maksab ära kõik osamaksed, mis on olnud vajalikud liisingueseme soetamiseks (üldtingimuste p.-d 1.2.3, 1.2.4.), seetõttu tuleb kostjal I tasuda kõik maksed, mis seonduvad liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Varasemad pakkumused, mis on tehtud kolmanda isiku Nord Varaliising OÜ poolt ei oma asjas tähtsust, sest kostjad ei ole nimetatud äriühinguga liisingulepinguid sõlminud. Hageja on nõudnud kostjatel solidaarselt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivis välja mõistmist summas 518,58 eurot ning alates 01.09.2015.a kuni võla tasumiseni välja mõista viivis 0,15% päevas sissenõutavalt võlalt arvestatuna põhivõlalt summas 1928,48 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liisinglepingu üldtingimuste p 5.1 alusel kohustub rentnik maksete tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% päevas. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lepingu nr JOR13-4708 alusel on arvestatud viiviseid summas 12,32 eurot, so perioodi 22.07.2015.a. kuni 31.07.2015.a. (127,20€x0,15%x10 päeva) ja 01.08.2015.a. kuni 31.08.2015.a. (223,79€x0,15%x31 päeva) eest. Lepingu nr JOR13-4596 alusel on arvestatud viiviseid summas 506,26 eurot, so perioodil 14.08.2014.a. kuni 31.08.2015.a. eest (vt hagiavalduse lisa nr 5, võlgnevuse kujunemise tabel). Nimetatud viivised tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista ja alates 01.09.2015.a tuleb välja mõista viivis 0,15% päevas sissenõutavalt võlalt summas 1928,48 eurot kuni võla tasumiseni.
4.3.Tulenevalt VÕS § 367 lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõuab, et kostjad hüvitaks hagejale ka müügiga seotud kulu. Oksjonite läbiviimise eest esitas ValueExpert OÜ 25.06.2015.a hagejale arve summas 370,00 EUR + käibemaks (arve nr 1943-2015). Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et liisingulepingu ülesütlemine oli tingitud kostjapoolsest lepingu rikkumisest. Üldtingimuste p 8.4. ja 8.8.2. kohaselt on liisinguvõtja kohustatud ülesütlemise korral hüvitama liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud (vt RKTKo nr 3-2-1-112-06, p 9). Kohus leiab, et asjade müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 8.8.2 tähenduses, mis tuleb kostjatel hagejale hüvitada.
4.4.Liisingulepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks on hageja ja kostja II Ahti Puudersell vahel rendilepingute punktis 7. sõlmitud käenduslepingud, milliste punkti 7.5.1 alusel võttis kostja II endale solidaarkohustuse juhuks, kui kostja I oma kohustusi ei täida. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostjalt II A. Puudersellilt välja mõistetavad võlgnevused ei ületa käendaja vastutuse piirmäära (lepingute p 7.7.), so lepingus nr JOR13-4596 summas 3450,95€ ja lepingus nr JOR13-4708 summas 4139,19€. VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega tuleb eelnimetatud liisinglepingutest tulenevad võlgnevused kostjatelt Odysseus OÜ ja A. Puudersell ́ilt solidaarselt hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ kasuks välja mõista.
2-15-12883
Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 31.08.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on hagihinnaks 4742,21 eurot (põhivõlgnevus 3167,79€ + sissenõutavad viivised 518,58€ + aastane viivis 1055,84€). Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Puuduvad erandlikud asjaolu, mis tooksid kaasa menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Hagiavalduse juurde on esitatud taotlus menetluskulude hüvitamiseks, so riigilõiv summas 400 eurot. Kohtu poolt 21.12.2015.a. määratud tähtajaks hageja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Hageja menetluskuluks on olnud tasutud riigilõiv (TsMS § 138 lg 2), mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult päevas, kuni menetluskulu hüvitamiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.