4.Määrata, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tasu koos käibemaksuga on 765,00 eurot (sh käibemaks 127,50 €), milline mõisata välja OÜ-le x (äriühing, mille kaudu haldur tegutseb, registrikood xxxxxxxx, konto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS).
5.Pankrotihalduri tasu ja kulud kokku 865,00 eurot (sisaldab käibemaksu) mõista välja menetlusabina riigi vahenditest.
6.Vabastada võlgnik Merit Ivanova punktis 5 märgitud menetlusabi (halduri tasu ja kulud) riigituludesse maksmise kohustusest 476,40 euro (sh käibemaks 79,4 eurot) ulatuses. Ülejäänud osa menetlusabist summas 388,60 eurot (sisaldab käibemaksu) on Merit Ivanova kohustatud maksma riigituludesse ositi 30 kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest, iga kuu 12,95 eurot.
6.1.Makseinfo menetlusabi riigituludesse maksmiseks (makserekvisiidid, konto- ja viitenumbrid jm) edastatakse võlgnikule kohtumääruse jõustumisel. Võlgnik võib makseinfo saada ka Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantseleist.
6.2.Juhul, kui Merit Ivanova ei täida menetlusabi riigituludesse maksmise kohustust nõuetekohaselt, tuleb tal kanda ka kohtulahendi täitmisega seotud kulud.
7.Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud (hüvitamata ajutise halduri tasu ja kulu) summas 366,60 eurot jätta Merit Ivanova kanda.
8.Avaldada teade Merit Ivanova pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Jätta Merit Ivanova kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada Merit Ivanova’t ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi.
10.1.Merit Ivanova kohustub PankS § 173 lg-tes 3 ja 6 (st võlgniku töö- ja teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu või pärimise teel saadud) vastavalt jaotuset-
Tsiviilasi nr 2-15-1933 tepanekus ettenähtud jaotisele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
10.2.Merit Ivanova peab üks kord aastas, iga aasta 01.detsembriks, esitama kohtule aruande. Esimene aruanne tuleb esitada 01.detsembriks 2016.
11.Toimetada määrus kätte Merit Ivanova’le ja Ly Müürsoo’le, saata teadmiseks Rahandusministeeriumile ning punkt 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
09.03.2015 kohtumäärusega kuulutas Pärnu Maakohus välja füüsilise isiku Merit Ivanova pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas kohtule PankrS § 158 lg-s 3 sätestatud aruande koos taotlusega lõpetada Merit Ivanova pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei jätku vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
KOHTU SEISUKOHT
1.Pankrotiseaduse (PankS) § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul arvelduskontod Swedbank AS-s ja AS-s SEB Pank, kummaski üks konto, millede saldod kontrollimise aja seisuga olid vastavalt 0 eurot ja 64,18 eurot. Konto jääk AS-s SEB Pank ei kuulu pankrotivarasse, kuna haldur andis võlgnikule loa teha AS-s SEB Pank olevalt kontolt väljamakseid Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalmäära ülatuses, lisaks 1/3 alampalga ulatuses ühe alaealise lapse pealt. Võlgnik töötab x. Halduri taotlusel maksab tööandja võlgniku töötasu osa, millele ei saa sissenõuet pöörata (aruande tegemise ajal 520 €) võlgniku arvelduskontole AS-s SEB Pank ning seda ületava osa võlgniku arvelduskontole Swedbank AS-s. Võlgniku töötasust on pankrotivarasse laekunud 56,51 eurot. Lisaks on pankrotivarasse laekunud enamkinnipeetud tulumaks 60,49 eurot. Müüdud ja müümata pankrotivara Merit Ivanova pankrotimenetluses ei ole. Eeltoodut arves-tades on pankrotimenetluses vahendeid väljamakseteks 117 eurot. PankrS § 146 nimetatud väljamakseteks on ajutise halduri tasu koos käibemaksuga 900 eurot, millest 476,4 eurot (sisaldab käibemaksu) hüvitati riigi vahenditest ning ajutise halduri kulud 60 eurot (sisaldab käibemaksu). Pankrotimenetluses on kohus kinnitanud kulud kogu pankrotimenetluse ajal 100 eurot ning lisaks tuleb kindlaks määrata ka pankrotihalduri tasu, mille haldur on arvestanud 8,5 tunni eest 637,50 eurot (tunnihind 75 €), millele lisandub käibemaks 127,50 eurot, st tasu koos käibemaksuga 765 eurot. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et riigi poolt on hüvitatud ajutise halduri tasu 476,4 euro ulatuses ning pankrotivaras on väljamakseteks 117 eurot, jääb vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata 1231,60 eurot. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid pankrotimenetluses ei ole, samuti pole võlgnikule makstud elatist. Merit Ivanova pankrotimenetluses on tunnustatud kolme võlausaldaja (Swedbank AS, Lindorff Eesti AS, Krediidikassa AS) nõuded kokku 5420,55 eurot teise järgu nõuetena ja ITM Inkasso OÜ nõue summas 431,40 eurot kolmanda järgu nõudena. Esimese järgu nõudeid ei esitatud. Jaotusettepanek on 21.07.2015 ettenähtud korras avaldatud, 25.08.2015 kohtu poolt kinnitatud ja vastuväiteid jaotusettepanekule esitatud ei ole. Jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole ning neil on saamata raha järgmiselt: Swedbank AS 4221,20 eurot, Lindorff Eesti AS 505,33 eurot, Krediidikassa AS 694,02 eurot ja ITM Inkasso OÜ 431,40 eurot. Ulatuses, milles võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõuded jäid pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks (PankS § 168). Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustanud sugulaste liigne usaldamine võlgniku poolt, st muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Eeltoodust kogumis hinnates leiab kohus, et Merit Ivanova pankrotimenetluses ei jätku pankrotivaras vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri ettepanek M.Ivanova pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus lõpetab füüsilise isiku Merit Ivanova pankrotimenetluse PankrS § 158 lg 4 alusel raugemise tõttu ja vabastab pankrotihalduri PankS § 165 lg 3 alusel kohustustest.
2.Aruandest nähtuvalt on haldur teinud Merit Ivanova pankrotimenetluses toiminguid (erinevate teadete ja taotluste, samuti nõudeavalduste, jaotusettepaneku ja aruande koostamine, saatmine; võlausaldajate üldkoosolekute ettevalmistamine, osalemine; arvelduskonto allkirjaõigusluse ümbervormistamine), milleks kulus 8,5 tundi. Toimingud on menetlust arvestades põhjendatud ning haldur on selle eest õigustatud saama tasu 637,50 eurot (tunnihind 75 €), millele lisandub käibemaks 127,50 eurot, st tasu koos käibemaksuga 765 eurot. Võlgnik on kohtule kirjalikult teada andnud, et annab nõusoleku kinnitada halduri tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 765 eurot (sh käibemaks) ning et sellise tasu maksmine ei riku võlgniku ega võlausaldajate huve. 2 (3)
Tsiviilasi nr 2-15-1933 Eeltoodust tulenevalt ja arvestades halduri töö mahtu ja kvaliteeti peab kohus põhjendatuks kinnitada halduri tasuks koos käibemaksuga 765 eurot (sh käibemaks 127,50 €). Tasu mõista halduri taotlusel välja OÜ-le x, st äriühingule, mille kaudu haldur tegutseb. Varem on kohus kindlaks määranud, et pankrotimenetluse kulu koos käibemaksuga on 100 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulud on vahendite puudumise tõttu välja maksmata. Kuna Merit Ivanova pankrotimenetluses ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude ja halduri tasu katteks, on haldur taotlenud tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi kokku summas 865 eurot. Taotlus on kohtu hinnangul põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetlusabist 476,40 eurot (sh käibemaks 79,40 €) ei mõista kohus võlgnikult välja riigituludesse (TsMS § 183 lg 2), kuid ülejäänud 388,60 eurot (sisaldab käibemkasu) peab võlgnik riigile hüvitama kohtu määratud korras. Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud ajutise halduri tasu ja kulud kokku 366,60 eurot (sisaldab käibemaksu) jäavad võlgniku kanda
3.Pankrotiavaldusega koos on Merit Ivanova esitanud ka PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses on Merit Ivanova kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Ka kohtule ei ole teada asjaolusid PankrS § 171 lg 2 mõttes, mis välistaksid Merit Ivanova kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud, kuid ei ole esitanud vastuväiteid selle menetluse algatamisele. Vastuväiteid pole esitanud ka pankrotihaldur. Kohtu hinnangul on eeldused Merit Ivanova kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks täidetud ning kohus algatab Merit Ivanova kohustustest vabastamise menetluse. 16.06.2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolek otsustas jätta juhul, kui kohus algatab Merit Ivanova kohustustest vabastamise menetluse, jätta M.Ivanova usaldusisik nimetamata ning kohustada teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldaja Swedbank AS avaldas samasuguse seisukoha 07.10.2015 ka kirjalikult. Merit Ivanova on kirjalikult kinnitanud, et on nõus enda nimetamisega usaldusisikuks, samuti on ta kohustunud täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtul puudub käesoleval hetkel põhjus kahelda, et Merit Ivanova on suuteline usaldusisiku kohustusi täitma. Eeltoodut arvestades jätab kohus Merit Ivanova kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustab Merit Ivanova’t ennast täitma selles menetluses usaldusisiku kohustusi. Kohus paneb Merit Ivanova’le kohustuse üks kord aastas, iga aasta 01.detsembriks, esitama kohtule aruande kohustuste täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 01.12.2016. PankrS § 173 kohaselt on Merit Ivanova kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.