2-15-1933/19 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

1.Pankrotiseaduse (PankS) § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul arvelduskontod Swedbank AS-s ja AS-s SEB Pank, kummaski üks konto, millede saldod kontrollimise aja seisuga olid vastavalt 0 eurot ja 64,18 eurot. Konto jääk AS-s SEB Pank ei kuulu pankrotivarasse, kuna haldur andis võlgnikule loa teha AS-s SEB Pank olevalt kontolt väljamakseid Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalmäära ülatuses, lisaks 1/3 alampalga ulatuses ühe alaealise lapse pealt. Võlgnik töötab x. Halduri taotlusel maksab tööandja võlgniku töötasu osa, millele ei saa sissenõuet pöörata (aruande tegemise ajal 520 €) võlgniku arvelduskontole AS-s SEB Pank ning seda ületava osa võlgniku arvelduskontole Swedbank AS-s. Võlgniku töötasust on pankrotivarasse laekunud 56,51 eurot. Lisaks on pankrotivarasse laekunud enamkinnipeetud tulumaks 60,49 eurot. Müüdud ja müümata pankrotivara Merit Ivanova pankrotimenetluses ei ole. Eeltoodut arves-tades on pankrotimenetluses vahendeid väljamakseteks 117 eurot. PankrS § 146 nimetatud väljamakseteks on ajutise halduri tasu koos käibemaksuga 900 eurot, millest 476,4 eurot (sisaldab käibemaksu) hüvitati riigi vahenditest ning ajutise halduri kulud 60 eurot (sisaldab käibemaksu). Pankrotimenetluses on kohus kinnitanud kulud kogu pankrotimenetluse ajal 100 eurot ning lisaks tuleb kindlaks määrata ka pankrotihalduri tasu, mille haldur on arvestanud 8,5 tunni eest 637,50 eurot (tunnihind 75 €), millele lisandub käibemaks 127,50 eurot, st tasu koos käibemaksuga 765 eurot. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et riigi poolt on hüvitatud ajutise halduri tasu 476,4 euro ulatuses ning pankrotivaras on väljamakseteks 117 eurot, jääb vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata 1231,60 eurot. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid pankrotimenetluses ei ole, samuti pole võlgnikule makstud elatist. Merit Ivanova pankrotimenetluses on tunnustatud kolme võlausaldaja (Swedbank AS, Lindorff Eesti AS, Krediidikassa AS) nõuded kokku 5420,55 eurot teise järgu nõuetena ja ITM Inkasso OÜ nõue summas 431,40 eurot kolmanda järgu nõudena. Esimese järgu nõudeid ei esitatud. Jaotusettepanek on 21.07.2015 ettenähtud korras avaldatud, 25.08.2015 kohtu poolt kinnitatud ja vastuväiteid jaotusettepanekule esitatud ei ole. Jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole ning neil on saamata raha järgmiselt: Swedbank AS 4221,20 eurot, Lindorff Eesti AS 505,33 eurot, Krediidikassa AS 694,02 eurot ja ITM Inkasso OÜ 431,40 eurot. Ulatuses, milles võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõuded jäid pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks (PankS § 168). Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustanud sugulaste liigne usaldamine võlgniku poolt, st muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Eeltoodust kogumis hinnates leiab kohus, et Merit Ivanova pankrotimenetluses ei jätku pankrotivaras vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri ettepanek M.Ivanova pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus lõpetab füüsilise isiku Merit Ivanova pankrotimenetluse PankrS § 158 lg 4 alusel raugemise tõttu ja vabastab pankrotihalduri PankS § 165 lg 3 alusel kohustustest.

3.Pankrotiavaldusega koos on Merit Ivanova esitanud ka PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses on Merit Ivanova kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Ka kohtule ei ole teada asjaolusid PankrS § 171 lg 2 mõttes, mis välistaksid Merit Ivanova kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud, kuid ei ole esitanud vastuväiteid selle menetluse algatamisele. Vastuväiteid pole esitanud ka pankrotihaldur. Kohtu hinnangul on eeldused Merit Ivanova kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks täidetud ning kohus algatab Merit Ivanova kohustustest vabastamise menetluse. 16.06.2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolek otsustas jätta juhul, kui kohus algatab Merit Ivanova kohustustest vabastamise menetluse, jätta M.Ivanova usaldusisik nimetamata ning kohustada teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldaja Swedbank AS avaldas samasuguse seisukoha 07.10.2015 ka kirjalikult. Merit Ivanova on kirjalikult kinnitanud, et on nõus enda nimetamisega usaldusisikuks, samuti on ta kohustunud täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtul puudub käesoleval hetkel põhjus kahelda, et Merit Ivanova on suuteline usaldusisiku kohustusi täitma. Eeltoodut arvestades jätab kohus Merit Ivanova kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustab Merit Ivanova’t ennast täitma selles menetluses usaldusisiku kohustusi. Kohus paneb Merit Ivanova’le kohustuse üks kord aastas, iga aasta 01.detsembriks, esitama kohtule aruande kohustuste täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 01.12.2016. PankrS § 173 kohaselt on Merit Ivanova kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.