Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-11-50795
Määruse tegemise aeg ja koht
14.01.2016, Tallinn
Kohtukoosseis
Kohtunikud Tiit Kollom Allikvere, Ulvi Loonurm
Kohtuasi
TL hagi OÜ P vastu töötasu ja puhkusehüvitise saamiseks
Hagi hind
144,62 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.11.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ P apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
(eesistuja),
Reet
nende Hageja TL (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Smorodina Kostja OÜ P (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Monika Meerents
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Keelduda OÜ P apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tsiviilasjas nr. 2-11-50795 ja tagastada kaebus apellandile. Toimetada kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale. Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.
Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas otsusega nr. 4.3-2/2008 TL nõude ja mõistis OÜ-lt P TL kasuks välja lõpparve arvestuslikus kogusummas 144,62 eurot. OÜ P pöördus kohtu poole avaldusega, et kohus vaataks TL töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras. TL esitas 20.02.2012 hagi Pärnu Maakohtusse OÜ P vastu saamata jäänud töötasu 125,03 euro ja puhkusekompensatsiooni 19,59 euro saamiseks.
Hageja tööleping lõpetati poolte kokkuleppel 05.08.2011 TLS § 79 järgi. Töölepingu lõpetamise kokkuleppes on märgitud, et hagejale makstakse välja juulikuu 7 päeva töötasu 125,03 eurot ja kasutamata jäänud puhkusehüvitis 2,33 päeva eest 19,59 eurot, kokku 144,62 eurot. Vastavalt hageja antud palgalehele kuulus töötajale välja maksmisele 140,57 eurot. Hagejaga sõlmitud töölepingu p.4.4 järgi kannab tööandja töötasu palgapäeval sularahata arvelduse korras üle töötaja pangaarvele. Kostja ei ole nimetatud summat hagejale üle kandnud ega muul viisil, s.o. sularahas, andnud. Hageja ei ole summa kättesaamise kohta mingile dokumendile allkirja andnud. Kostja hagi ei tunnistanud. Töölepingu lõppemise päeval maksis kostja hagejale sularahas 140,57 eurot, mille kohta koostati 05.08.2011 kassa väljamineku order KV 00024 ja palgaleht. Lõpparve sularahas saamist tõendas hageja oma allkirjaga kassa väljamineku orderil ja palgalehel. Lõpparve sularahas väljamaksmine toimus vastavalt kostja Töökorralduse reeglite p.6.2 märgitud erijuhtudele. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber kostja väited lõpparve maksmise kohta. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas 27.11.2015 otsusega hagi ja mõistis hageja kasuks välja töötasu 125,03 eurot ja puhkusehüvitise 19,59 eurot. Kohus jättis hageja menetluskulud 242 eurot ja riigi õigusabikulu 264 eurot ja ekspertiisitasu 200 eurot kostja kanda. Kohus määras kostja taotlusel käekirjaekspertiisi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ja esitas eksperdile küsimuse: kas kassa väljamineku orderil KV 00024 trükitud osas allkiri on TL allkiri? Ekspertiisi teostasid eksperdid HR ja EP. Ekspertide arvamuse kohaselt kassa väljamineku orderil KV 00024 05.08.2011 trükitud lahtris olev allkiri ei ole tõenäoliselt kirjutatud TL poolt. Tegemist on tõenäolise eitava vastusega, s.t eksperdiuuringutest järeldus, et vaidlustatud käsikirjaline allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Allkirjas esinevad lahkuminevad käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on suur.
Kohus leidis, et ekspertide arvamusega on tõendatud, et TL ei ole allkirja kassa väljamineku orderile sularaha saamise kohta andnud. Ekspert HR jäi ka kohtuistungil oma arvamuse juurde. Tunnistaja KK ütlus on vastuolus teiste tõenditega, seega kohus tunnistaja ütlust TL poolt allkirja andmise osas kassa väljamineku orderile ja sularaha ümbrikus andmise kohta TL-le usutavaks ei pidanud. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p.4.4 kohaselt pidi tööandja tasuma töötasu töötaja pangakontole, mitte sularahas. Kostja poolt esile toodud asjaolud ei takistanud maksta töötasu töötaja pangakontole. Kassa väljamineku orderile on sularaha summaliselt kirjutanud tunnistaja ütluste kohaselt pearaamatupidaja, mitte TL ise. Tunnistaja ütluste kohaselt soovis tööandja töötaja lõpparvet kinni pidada, kuna töötaja oli tekitanud kahju OÜ-le P, millega TL ei olnud nõus. Seega oli tööandjal nõue TL vastu ja ta soovis lõpparvet enda kahjunõudega tasaarvestada. Samuti ei ole usutav, et TL kirjutas kontoris allkirja sularaha saamise kohta, aga sularaha anti talle ümbrikus üle hiljem õues peale paberite tööandja poolt allkirjastamist. Seega kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale lõpparve ja kasutamata jäänud puhkusehüvitise välja maksnud. Kostja apellatsioonkaebus 04.01.2016 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse OÜ P apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu otsuse peale tsiviilasjas nr. 2-11-50795. Apellant leiab, et otsuse tegemisel on maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, asudes seisukohale, et asjas käekirjaekspertiisi teostanud ekspertide arvamusega on tõendatud, et TL ei ole allkirja kassa väljamineku orderile sularaha saamise kohta andnud ning et tunnistaja KK poolt antud ütlused ei ole tulenevalt nende vastuolust teiste tõenditega usutavad. Praegusel juhul on ekspertide hinnang antud tõenäolise eitavana ehk ekspertide arvamuse kohaselt vaidlustatud allkiri kassa orderil tõenäoliselt ei ole kirjutatud kostja poolt. Ekspert väitis kohtuistungil, et allkirjas on TL allkirjale sarnaseid tunnuseid ning ei välistanud seda, et mingil momendil võib inimene ka natuke teistmoodi kirjutada. Seega ei ole välistatud tõenäosus, et allkiri on siiski kirjutatud hageja poolt. Maakohus ei põhistanud ega selgitanud, milles seisnes tunnistaja ütluste vastuolu teiste tõenditega. Apellant seisukohal, et hinnates tunnistaja ütlusi koos teiste asjas kogutud tõenditega, on tõendatud, et kostja on hageja nõude täitnud. Kohus jättis arvestamata, et kuigi kostja on lisaks kohustuse täitmist tõendavatele kirjalikele tõenditele – täitmise kviitungitele, s.t kassa order ja palgaleht – tõendanud kohustuse täitmist ka tunnistaja ütlustega. Nimelt andis tunnistaja KK 04.11.2015 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kui juhataja oli paberid allkirjastanud siis andsin need õues TL-le. Oli töölepingu lõpetamise lisa, tulumaksu tõendamise paberid ja sularaha ümbrikus. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei saa tunnistaja ütlusi lõpparve sularahas üleandmise kohta koos kahepoolselt (töötaja ja tööandja poolt) allkirjastatud dokumentidega lugeda usutavaks. Määruse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse nõude 144,62 euro saamiseks. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist
TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kuna maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus hindas eksperdiarvamust kui tõendit kogumis teiste asjas esitatud tõenditega ning leidis, et kostja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja väited ja ekspertide arvamuse. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtul puudub alus maakohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamiseks. Kohtule esitatud tõenditele tuginedes ei saa tuvastada asjaolu, et tööandja saamata jäänud töötasu hagejale välja maksnud ei ole, maakohtu poolt tuvastatust erinevalt. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.