Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

T.L.`u poolt

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud T.L. esitas kohtule hagi, mille kohaselt hageja töötas kostja juures poolte vahel sõlmitud töölepingu nr.55 alusel alates 17.06.2011.a. Hageja ettepanekul lõpetati hageja tööleping poolte kokkuleppel 05.08.2011.a. TLS § 79 järgi . Töölepingu lõpetamise kokkuleppes on märgitud, et hagejale makstakse juulikuu 7 päeva töötasu summas 125.03 eurot ja kasutamata jäänud puhkusehüvitis 2,33 päeva eest summas 19.59 eurot. Seega kokku 144.62 eurot. Vastavalt hageja antud palgalehele kuulus töötajale välja maksmisele 140.57 eurot. Vastavalt hagejaga sõlmitud töölepingu p.4.4 kannab tööandja töötasu palgapäeval sularahata arvelduse korras üle töötaja pangaarvele. Kostja ei ole töötasu ja saamata jäänud puhkusehüvitist hagejale üle kandnud. Hageja ei ole kostjalt saanud nimetatud summat ka muul viisil s.o. sularahas ega ole andnud summa kättesaamise kohta mingile dokumendile allkirja. Mingit nõusolekut tööandjale töötasult mingite summade kinnipidamise kohta ei ole hageja kostjale andnud. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 125.03 eurot ja puhkusehüvitis 19.59 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja väitel töölepingu lõppemise päeval arvestati hagejale välja lõpparve summas 140.57 eurot. Nimetatud summa maksis kostja hagejale sularahas, mille kohta koostati 05.08.2011a. kassa väljamineku order KV 00024 ja palgaleht. Lõpparve sularahas saamist on tõendanud hageja oma allkirjaga kassa väljamineku orderil ja palgalehel. VÕS § 91 lg.1 kohaselt võib rahalise kohustuse täita sularahas. Kostja poolt hagejale lõpparve sularahas väljamaksmist tõendavad 05.08.2011.a. kassa väljamineku order nr.KV00024 ja palgaleht, kusjuures lõpparve sularahas kättesaamist on hageja kinnitanud oma allkirjaga 2 (5)

2-11-50795 eelpoolnimetatud dokumentidel. VÕS § 186 lg.1 alusel lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Arvestades , et hageja on kostjale lõpparve sularahas välja maksnud 05.08.2011.a. ja hageja on kinnitanud kohustuse täitmist oma allkirjadega kassa väljamineku orderil ja palgalehel, on võlasuhe lõppenud kohase täitmisega. Lõpparve sularahas väljamaksmine toimus vastavalt kostja Töökorralduse reeglite p.6.2 märgitud erijuhtudele (kui töötaja on tekitanud materiaalset kahju ja see kuulub kostjale hüvitamisele). Töökorralduse reegleid tutvustati T.L.`ule tööle vormistamise päeval 17.06.2011.a.Kostja selgitab, et 27.06.2011.a. täitis hageja tööülesandeid autobussiga Scania, reg.märk 835 AOJ ja põhjustas Tallinnas Endla tänaval liiklusõnnetuse sõites punase fooritulega ristmikule ja ei andnud teed rohelise fooritulega sõitvale sõiduautole. Õnnetuses sai bussi esiosa vigastada ja bussi taastusremondi maksumus oli 410 eurot + 20% käibemaks. Kindlustusandjalt kostja hüvitist ei saanud, sest kostja juht oli liikluskahju põhjustaja. Seega tekitas hageja kostjale materiaalset kahju. 08.07.2011.a. hagejaga toimunud vestlusel seoses tekitatud kahju hüvitamisega teatas hageja, et hakkab kahju hüvitama igakuuliste osamaksetega. Sellekohane kirjalik kokkulepe pidi sõlmitama poolte vahel 11.07.2011.a., kuid see jäi vormistamata tulenevalt hageja tööle mitteilmumisega alates 10.07.2011.a. Hageja ilmus uuesti välja 05.08.2011.a.ning teatas, et soovib töölepingut lõpetada. Kostja eeldas, et hageja hüvitab talle avariiga tekkinud kahju. 05.08.2011.a. keeldus hageja allkirjastamast kokkulepet kahju hüvitamiseks ja nõusolekut kostja nõude tasaarvestamiseks töötasu nõudega. Seega ei saanud kostja lõpparvest kinnipidamisi teha ja maksis lõpparve välja täies ulatuses. Kostjale avariiga tekitatud kahju on tänaseni hüvitamata. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid mis lükkaksid ümber kostja väited lõpparve maksmise kohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Kohtuistungil 04.11.2015.a. hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda ja hageja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtuistungil 04.11.2015.a. kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda ja kostja menetluskulud hagejalt välja mõista. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja , tunnistaja ütlused ja eksperdi arvamuse ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega s.h. ekspertide arvamusega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja vahel oli 17.06.2011.a. sõlmitud tööleping nr.55, mille kohaselt hageja T.L. asus katseajaga kostja OÜ Presto juurde tööle autobussijuhi ametikohale. Töötaja töötasu suurus 2,67 eurot tunnis. Töölepingu p.4.4 kohaselt töötasu muutub sissenõutavaks igale töötamise kuule järgneva kuu 10.päeval (palgapäev). Tööandja kannab töötasu palgapäeval sularahata arvelduse korras üle ühele töötaja näidatud pangaarvele. Töölepingu p. 5.1 järgi on töötajal õigus saada 28 kalendripäeva iga aastast puhkust. TLS § 1 lg.1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Pooltel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes. Poolte vahel sõlmitud tööleping lõpetati 05.08.2011.a. poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel vastavalt töölepingu lisale 05.08.2011.a. Tööandja pidi töötajale 3 (5)

2-11-50795 tasuma töötasu juulikuu 7 päeva eest kogusummas 125.03 eurot ja puhkusehüvitist 2,33 päeva eest summas 19.59 eurot.

kasutamata jäänud

TLS § 79 kohaselt pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Kostja OÜ Presto väitel maksis ta hagejale töötasu ja kasutamata jäänud puhkusehüvitise sularahas, mille kohta on palgalehele andnud allkirja T.L. (I toimik tl.179). Kostja väitel on T.L. andnud kassa väljamineku orderile allkirja sularaha saamise kohta summas 140,57 eurot (I toimik tl.178). T.L. kinnitab, et tema pole sularahas lõpparvet saanud ja samuti pole tema kassa väljamineku orderile allkirja andnud ning kassa väljamineku orderil ei ole tema allkiri. Kostja taotlusel määras kohus asjas käekirjaekspertiisi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ja esitas eksperdile küsimuse: Kas kassa väljamineku orderil KV 00024 trükitud osas allkiri on T.L.`u allkiri? Ekspertiisi teostasid eksperdid Helle Randmäe ja Eveli Pärlin. Ekspertide arvamuse kohaselt kassa väljamineku orderil KV 00024 05.08.2011 trükitud lahtris olev allkiri ei ole tõenäoliselt kirjutatud T.L.`u poolt. Tegemist on tõenäolise eitava vastusega s.t. eksperdiuuringutest järeldub, et vaidlustatud käsikirjaline allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Allkirjas esinevad lahkuminevad käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid tõenäosus , et kirjutajaks on keegi teine, on suur. Ekspertiisiks ei esitanud kohus kõiki kostja poolt esitatud hageja allkirja võrdlusmaterjale, kuna võrdlusmaterjalid esitas kohtule kostja siis kohus kutsus eelnevalt välja hageja ja küsis iga dokumendi osas kas need on kirjutatud hageja poolt. Neid dokumente kus hageja väitis, et need ei ole tema kirjutatud v. ta ei tea kas need on tema kirjutatud, kohus võrdlusmaterjaliks ekspertidele ei saatnud, kuna võrdlusmaterjaliks saab esitada ainult neid dokumente , mis on 100% kirjutatud hageja enda poolt. Kostja soovis esitada ühele eksperdile lisaküsimusi ja kohtuistungil ekspert Helle Randmäe jäi oma arvamuse juurde, et kassa väljamineku orderil tõenäoliselt ei ole T.L.`u allkiri. Kostja tunnistaja K.K. `i kohtuistungil antud ütluste kohasel hageja eelnevalt tööle ei ilmunud ja helistas 04.08.2011.a. et tuleb 05.08.2011.a. töölepingut lõpetama. Kui T.L. ilmus kontorisse siis kirjutas esmalt seletuskirja tööle mitteilmumise kohta. Seejärel tegi avalduse töölepingu lõpetamiseks. Kui paberid olid valmis esitati need T.L.`ule allkirjastamiseks. Esmalt oli töölepingu lõpetamise lisa, siis ette valmistatud nõue lõpparve tasaarvestamiseks , kuna T.L. tegi tööandja bussiga avarii. Sellele paberile T.L. allkirja ei andnud. Järgmiseks oli kassa väljamineku order, mille ta allkirjastas ja siis palgaleht. Nad läksid kontorist välja , et võtta tööandja allkiri tööandja juures. Tema läks juhataja juurde ja T.L. jäi välja suitsu tegema. Kui juhataja oli paberid allkirjastanud siis viis ta need välja T.L.`ule. Oli töölepingu lõpetamise lisa, tulumaksu tõendamise paberid ja sularaha ümbrikus. Kuna 05.08.2011.a. oli reede ja nad ei olnud kindlad kas T.L. tuleb kontorisse ja seega oli igaks juhuks valmis pandud sularaha. Ta arvab, et allkirja andes istus T.L. laua taga, kus oli madal tool ja kirjutada tuli käed kõrgel. Kahju ei olnud T.L. nõus hüvitama. Kassa väljamineku orderile on summa sõnadega kirjutanud pearaamatupidaja. Kohus leiab, et ekspertide arvamusega on tõendatud , et T.L. ei ole allkirja kassa väljamineku orderile sularaha saamise kohta andnud. Ekspert Helle Randmäe jäi ka kohtuistungil oma arvamuse juurde. Kuna tunnistaja ütlus on vastuolus teiste tõenditega siis kohus tunnistaja K.K.`i ütlust T.L.`u poolt allkirja andmise osas kassa väljamineku orderile ja sularaha ümbrikus andmise kohta T.L.`ule , ei pea usutavaks. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p.4.4 kohaselt pidi tööandja tasuma

4 (5)

2-11-50795 töötasu töötaja pangakontole, mitte sularahas. Kostja poolt esile toodud asjaolud ei takistanud maksta töötasu töötaja pangakontole. Kassa väljamineku orderile on sularaha summaliselt kirjutanud tunnistaja ütluste kohaselt pearaamatupidaja, mitte T.L. ise. Tunnistaja ütluste kohaselt soovis tööandja töötaja lõpparvet kinni pidada, kuna töötaja oli tekitanud kahju OÜ- le Presto, millega T.L. ei olnud nõus. Seega oli tööandjal endal nõue T.L.`u vastu ja ta soovis lõpparvet enda kahjunõudega tasaarvestada. Samuti ei ole usutav, et T.L. kirjutas kontoris allkirja sularaha saamise kohta , aga sularaha anti talle ümbrikus üle hiljem õues peale paberite tööandja poolt allkirjastamist. Seega kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud , et ta on hagejale lõpparve s.o. töötasu 125.03 eurot ja kasutamata jäänud puhkusehüvitise 19.59 eurot, välja maksnud ning T.L.`u hagi kuulub rahuldamisele. Väljamõistetud summadelt ei ole arvestatud seaduses sätestatud makse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostja OÜ Presto kanda. Hageja on tasunud ekspertiisitasu 82 eurot siis kuulub see kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti hageja on tasunud lepingulise esindaja kulu 160 eurot tsiviilasja toimikuga tutvumise, hageja nõustamise, kohtuistungiks ettevalmistamise ja esindaja osalemise eest kohtuistungil 04.11.2015.a. 2 tundi x 80 eurot= 160 eurot. Tunnihinne on mõistlik ja kohtuistung kestis 2 tundi. Seega on tegemist põhjendatud kuluga , mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hagejale oli antud menetluses riigi õigusabi ja kohus on advokaadile välja maksnud riigi õigusabi tasu ja kulud summas 264 eurot (koos käibemaksuga) – kohtumäärus 30.04.2015.a. Hageja pidi tasuma kohtumenetluses käekirjaekspertiisi tasu summas

eurot vastavalt Kohtuekspertiisiseaduse § 27.7 p.9. Hagejale oli antud osaliselt menetlusabi ekspertiisitasu tasumisel summas 200 eurot ja hageja tasus ekspertiisitasu 82 eurot – kohtumäärus 19.11.2013.a. Vastavalt TsMS § 190 lg.3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud v. mida hageja võis tasuda osamaksetena , mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega kuulub kostjalt OÜ Presto riigi kasuks väljamõistmisele hageja riigi õigusabi kulu summas 264 eurot ja tasumata ekspertiisitasu summas 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.