Saka ERA OÜ hagi Adepte OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Adepte OÜ vastuhagi Saka ERA OÜ vastu võlgnevuse suuruse tuvastamise nõudes
Hagihind Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
177 326,06 eurot Hageja:
Saka ERA OÜ (registrikood 10402283, asukoht: Varja küla, Lüganuse vald, IdaViru maakond)
1.Jätta Saka ERA OÜ hagi Adepte OÜ vastu Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani poolt läbiviidavate täitemenetluste 095/2009/5335 ja 095/2012/977 lubamatuks tunnistamiseks ning hageja alternatiivsed nõuded rahuldamata.
2.Rahuldada Adepte OÜ vastuhagi Saka ERA OÜ vastu võlgnevuse suuruse tuvastamise nõudes.
Tuvastada Saka Era OÜ põhivõlgnevuse Adepte OÜ ees 82 227 (kaheksakümmend kaks tuhat kakssada kakskümmend seitse) eurot 27 senti, millele lisanduvad seisuga 01. veebruar 2015. a viivised summas 150 475 (ükssada viiskümmend tuhat nelisada seitsekümmend viis) eurot 91 senti ja alates 02. veebruarist 2015. a viivised 0,1% tasumata põhivõlalt päevas.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta menetluskulud hageja Saka ERA OÜ kanda.
2.Välja mõista Saka ERA OÜ-lt Adepte OÜ kasuks menetluskulude katteks 5 223 (viis tuhat kakssada kakskümmend kolm) eurot 60 senti (ilma käibemaksuta).
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA HAGIAVALDUS
1.AS Konekesko Eesti (endine ärinimi AS Kesko Agro Eesti) ja Adepte OÜ sõlmisid 18.03.2009. a nõuete loovutamise kokkuleppe, mille kohaselt AS Konekesko Eesti loovutas Adepte OÜ-le AS Kesko Agro ja Saka ERA OÜ vahel 14.04.2007. a (*14.04.2008. a) sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepingust nr 301/08 A122 ja 29.08.2007. a sõlmitud
põllumajandustarvikute müügilepingust nr 301 A161 ning nende alusel Saka ERA OÜ-le esitatud arvetest nr 211683, 211678, 213059, 213291, 213407, 215982, 218219, 224914, 225829 ja 4859 tulenevad nõuded summas 4 572 901,90 krooni (292 261,70 eurot). Sama lepinguga loovutas AS Konekesko Eesti Adepte OÜ-le 05.04.2005. a ja 17.04.2008. a AS Kesko Agro ja Saka ERA OÜ vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingutega lepingutes nimetatud kinnistustele seatud ühishüpoteegid.
2.12.08.2009. a algatas Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman kostja avalduse alusel täitemenetluse nr 095/2009/5335 (nõude sisu: ühishüpoteegi realiseerimine, nõude suurus 138 021,42 eurot). 08.03.2012. a algatas Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman kostja avalduse alusel täitemenetluse nr 095/2012/977 (nõude sisu: viivised 15.11.2010 – 05.03.2012. a perioodi eest, nõude suurus 39 304,64 eurot).
3.Viru Maakohtu 20.12.2010. a otsusega rahuldati Saka ERA OÜ hagi Adepte OÜ vastu ning tuvastati Saka ERA OÜ-l kohustuse puudumine 12.08.2009. a täitmiseks esitatud 18.03.2009. a sõlmitud notariaalse dokumendi alusel. Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2011. a kohtuotsusega maakohtu 20.12.2010. a otsus tühistati ja asjas tehti uus otsus, millega Saka ERA OÜ hagi Adepte OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohustuse puudumise tuvastamiseks jäeti rahuldamata (tsiviilasi nr 2-09-45511). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugines hageja sellele, et kostja tegevus 1,5 aasta möödumisel nõude omandamisest viivise ja intressiarve esitamisel ei vasta hea usu põhimõttele.
4.Viru Maakohtu 21.06.2012. a otsusega jäeti Saka ERA OÜ hagi Adepte OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2013. a otsusega jäeti maakohtu 21.06.2012. a otsus muutmata (tsiviilasi nr 2-12-7743). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugines hageja sellele, et kostja omandas nõude ainsa eesmärgiga asetada hageja olukorda, kus hageja on sunnitud loobuma kinnistust, seega tegutses kostja nõude omandamisel ja selle maksmapanekul hea usu vastaselt.
5.17.04.2013. a esitas Saka ERA OÜ hagi Adepte OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades 095/2009/5335 ja 095/2012/977. Hageja taotleb, et kohus alternatiivselt tunnistaks lubamatuks täitemenetlused osas, milles täitemenetluses saadav raha arvestatakse võlgniku põhikohustuse katteks ja/või viivisekohustuse katteks rohkem kui 27 802,58 eurot või alternatiivselt tunnistaks lubamatuks täitemenetlused osas, milles täitemenetluses saadav raha arvestatakse võlgniku põhikohustuse katteks rohkem kui 26 372,39 eurot ja viivisteks rohkem kui 6 595,68 eurot (kokku 32 968 eurot).
6.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on sundtäitmist välistavad asjaolud alljärgnevad:
nõuete loovutamise leping ei anna nõude omandajale iseseisvat nõudeõigust hageja vastu, sest nõuete loovutamise lepingust tulenevad kohustused lepingu pooltele, mitte hagejale: täiteasjade esemeks on hüpoteekide realiseerimine, kuid nõude loovutamise lepingust tulenevaid nõudeid hüpoteegid ei taga, mistõttu täitemenetlused on lubamatud; kostjal ei ole üldse nõudeid hageja vastu (vähemalt suures ulatuses mitte), sest nõuded olid suuremas osas enne kostjale loovutamist juba loovutatud K-Finance Estonia AS-le.
7.Kesk Agro Eesti AS ja hageja vahel 29.08.2007. a ja 14.04.2008. a sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepingute punkti 5.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist tasumata summalt 0,1% päevas (36,5% aastas), punkti 3.6 kohaselt loetakse võlgnevuse tasumisel tasutuks kõigepealt viivis, intress ja seejärel võlgnevus. Lepingu täitmisele asudes muutsid hageja ja Kesk Agro Eesti AS kokkulepet viiviste suuruse osas ning nimetatu nähtub ka müügiarvetest. Viivise määraks lepiti kokku 18% aastas.
8.18.03.2009. a loovutatud nõue moodustus 2008. a müügilepingul põhinevast põhinõudest ja viivisenõudest, kokku 4 572 901,90 krooni (292 261,64 eurot), millest viivis moodustas 1 727,05 eurot.
9.Nõude omandamisega samal päeval esitas kostja hagejale pankrotihoiatuse ning seejärel 22.04.2009. a pankrotiavalduse kohtusse. 05.08.2009. a loobus võlausaldaja pankrotiavaldusest.
10.Kahe kuu jooksul nõude omandamisest tasus hageja kostjale 230 014,95 eurot ehk 78,7% põhivõlast. Täitemenetluse algatamise ajaks oli hageja võlgnevus põhinõude alusel arvestades 62 246,05 eurot. Täitemenetluse algatamisele järgneva kuue kuu jooksul tasus hageja 100% põhinõude summast.
11.Kostja asus täitemenetluses nõudma põhinõuet ja algset viivist (esialgses müügilepingus sisalduva viivisemäära alusel). Kostja tabel-valemi kohaselt oli hageja võlgnevus 14.02.2012. a 143 651,05 eurot, kasvades 82,22 eurot päevas. Hagi esitamise aja seisuga on kostja nõue tema arvutuste kohaselt juba ca 180 000 eurot ning seda nii põhinõude kui ka viiviste osas segamine. Teisisõnu, kui hageja tasub (või kinnistute müügist laekub) vähem kui kogu nõue kokku, siis makstav summa läheb ainult viiviste katteks.
12.Hageja leiab, et viivised on ebaõiglaselt suured, arvestades nende arvestamise metoodikat. Hageja leiab, et viivis 36,5% aastas on ebamõistlikult suur, arvestades asjaolu, et seadusandja on pidanud mõistlikuks viiviseks vaadeldaval perioodil ca 8% aastas. Hageja leiab, et müügilepingu tüüptingimused ja neid toetav õiguslik regulatsioon soosib alusetult võlausaldajat ning on äärmiselt ebaõiglane võlgniku suhtes.
13.Kostja omandas nõude 18.03.2009. a 292 261,70 euro eest. Hageja tasus selle summa kostjale 14.02.2010. a. Võttes aluseks tüüptingimustes kokkulepitu, kuuluks täna kostjale juurdemaksmisele ca 180 000 eurot, mis on ilmselt ebamõistlik ja ebaõiglane, arvestades mh seda, et kostja eesmärk nõude ostmisel ei olnud viivisetulu teenimine.
14.Võttes aluseks kostja koostatud viivise arvestuse tabel-valemi ja tegelikkuses kokkulepitud viivisemäära 18% aastas, siis oleks seisuga 16.03.2013. a juurdemaksmisele kuuluv summa 68 754,04 eurot. Võttes aga aluseks müügilepingute muudatustega kokkulepitud 18% aastas ning tavaloogikale hoomatava arvestusmeetodi, on täna kostjale maksimaalselt juurdemaksmisele kuuluv summa 27 802,58 eurot. Võttes aluseks kostja koostatud viiviste
arvestuse tabel-valemi ja viivise 8% aastas, siis oleks seisuga 16.03.2013. a juurdemaksmisele kuuluv summa 32 968,07 eurot. Kostja leiab, et tüüptingimuste punkt 3.6 on tühine ning VÕS § 88 lg 8 ja 9 on vastuolus PS § 13 lg 2 ja § 32.
KOSTJA VASTUS
15.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja esitas aegumise vastuväite. Täitemenetluse alustamise ajal kehtinud TMS § 221 sätestas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile 30-päevase tähtaja alates täitmisteate kättetoimetamisest. Asjaolu, et alates 05.04.2011. a kehtib TMS § 221 sõnastuses, mis enam ei näe ette 30-päevast tähtaega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, ei saa kehtida antud täitemenetlusele. Alternatiivselt on hagi aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Hageja ei saa vaidlustada lepingust tulenevaid tasusid ega muid lepingust tulenevaid asjaolusid peale kolme aasta möödumist. Mõnedele arvetele oli ekslikult märgitud loovutamismärge K-Finance Estonia AS-ile, kuigi loovutust pole kunagi toimunud. Kostja ei nõustu hagejaga, et kostjal puudub nõue hageja vastu seetõttu, et leping oli hageja ja kolmanda isiku vahel. Nõuete loovutamine on seadusega lubatud ning kostja on omandanud hageja kunagise lepingupartneri nõuded hageja vastu. Kõrvalnõuded vastavad lepingule ja seadusele.
HAGIAVALDUSE PÕHJENDUSTE TÄIENDAMINE
16.09.05.2014. a esitas hageja hagiavalduse põhjenduste täienduse. Hageja märkis, et VÕS § 88 lg 8, mille kohaselt kohustuse ositi täitmisel loetakse osamakse laekumisel põhikohustus täidetuks viimasena ning põhikohustuse jäägilt arvestatakse edasi viivist, on põhiseadusega vastuolus. VÕS § 88 lg 8 sunnib ühte isikut kasutama tasu eest teise isiku vara, võimaldamata tähtaja möödumisel vara tagastada ja maksta tegelikult kasutatud asja eest. Ükski heas usus tegutsev ettevõtja ei ole VÕS § 88 lg 8 regulatsiooni kasutanud.
17.14.08.2014. a esitas hageja hagiavalduse põhjenduste täienduse. Hageja märkis, et VÕS § 88 lg 8 võimaldab võlausaldajal teenida ühtedelt võlgnikelt suuremat tulu, kui VÕS § 415 lg 2 teistelt võlgnikelt. Samas aga puudub mõistlik seletus, miks peaks raha väärtus olema suurem kõigile võlausaldajatele (VÕS § 88 lg 8 on üldnorm) ja väiksem tarbijakrediidi suhtes olevale võlausaldajale.
KOSTJA SEISUKOHAD JA VASTUHAGI
18.Seisukohad.
18.1.19.02.2015. a esitas kostja täiendava vastuse ja vastuhagi. Kostja leidis, et hagi tuleks jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata või asjas TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetlus lõpetada. Hageja on esitanud hagi oma menetlusõigusi kuritarvitades, mistõttu ei ole tegemist õiguskaitset väärival eesmärgil esitatud avaldusega. Jõustunud on samade poolte vaidlus samal alusel sama hagiesemega menetlust lõpetav Eesti kohtu lahend. Hageja on menetlusõigusi kuritarvitades esitanud juba kolmanda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluse, kusjuures esimese menetluse otsuse jõustumise ja ning teise hagiavalduse esitamise vahele jäi vähem kui kahe nädala pikkune ajavahemik. Käesolev hagiavaldus esitati aga samal päeval, kui jõustus eelmise sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jättev otsus.
18.2.Kostja on hageja pikaajalisest võlgnevusest tulenevalt algatanud hageja vastu Täitemenetluse ning Täitemenetluse II. Hageja on võlgnevuste tasumisest kõrvale hoidnud nii enne täitemenetluste algust kui ka tänaseks juba ligi 6 aastat kestnud täitemenetluste käigus. Sellel eesmärgil on hageja käesoleva hagiavalduse raames esitanud kolm alusetut vastuväidet sundtäitmisele, väites, et puudub korrektne täitedokument, kostja nõuded pole hüpoteegiga tagatud ning kostja nõuded on varasemalt loovutatud kolmandale isikule.
18.3.Hageja on väitnud põhjendamatult, et Täitemenetluse ja Täitemenetluse II aluseks olev täitedokument „Tallinna notar Annika Kuimeti 18.03.2009. a notariaalne dokument nr 701“ (edaspidi Täitedokument) ei ole hageja suhtes korrektseks täitedokumendiks, kuna kujutab endast Kesko Agro Eesti AS ja Adepte OÜ vahelist nõuete loovutamise kokkulepet. Tegemist on küsimusega, mis on poolte vahel siduvalt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 03. oktoobri 2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-45511, millega kohus tühistas alama astme kohtu otsuse ning kinnitas Täitedokumendi staatust korrektse täitemenetluse alusena. Viidatud otsuse näol on tegemist pooltevahelise siduva kohtuotsusega, mis on TsMS § 457 lg 1 alusel täitmiseks kohustuslik. Sama järeldust Täitedokumendi korrapärasuse kohta kinnitab ka nii VÕS § 167 lg 1, Täitedokumendi p 2, millest nähtuvalt on sama kokkuleppe alusel loovutatud nõuet tagavad ühishüpoteegid hagejale kuuluvate kinnisasjade suhtes, kui ka Täitedokumendi p 3.16, mis näeb ette Täitedokumendi staatuse täitedokumendina täitemenetluses. Täitedokumendi alusel on Kesko Agro Eesti AS kostjale loovutatud nii oma nõuded hageja vastu kui ka neid taganud tagatised. Seega on otsitud ja asjakohatud hageja väited Täitedokumendi puudumise kohta.
18.4.Täiendavalt on hageja esitanud paljasõnalise väite, mille kohaselt kostja nõudeid hüpoteegid ei taga. On ilmne, et hageja on teadlik, et milliste nõuete sundtäitmiseks on Täitemenetlus ja Täitemenetlus II algatatud, samuti, et hüpoteegid on seatud just täidetavate nõuete tagamiseks. Seega on hageja vastuväide otsitud ja põhjendamata.
18.5.Viimaks on hageja asunud seisukohale, et kostja nõuded on eelnevalt loovutatud kolmandale isikule K-Finance Estonia AS-ile. Sellega seonduvalt möönab kostja, et 10-st tasumata arvest kolmele oli Kesko Agro Eesti AS-i poolt märgitud ekslik loovutamismärge. Teisalt on tegemist üksnes formaalse vastuväitega, kuna hageja on faktiliselt teadlik kehtiva loovutuse toimumisest Kesko Agro Eesti AS ja Adepte OÜ vahel. Seda kinnitab nii Täitedokumendi tekst kui ka asjaolu, et varasema kuue aasta jooksul pole Saka ERA OÜ üksikutele Arvetele märgitud ekslikku loovutamismärget täitemenetluse läbiviimisel problemaatiliseks pidanud. Samuti on nõuete K-Finance Estonia AS-le loovutamata jätmist kinnitanud arvete väljastaja Kesko Agro Eesti AS.
18.6.Hageja on asunud ekslikule seisukohale, justkui kohalduks pooltevahelises võlasuhtes osadele arvetele ekslikult märgitud lepingulisest madalam viivisemäär. Samas on jätnud hageja tähelepanuta, et suurele osale arvetest on ekslikult märgitud ka lepingujärgsest suurem viivisemäär (0,15 - 0,2% päevas). Seejuures ei oma aga eelnev tähtsust, kuna üksnes ühepoolse arve väljastamisega ei ole võimalik muuta pooltevahelises lepingus kokku lepitud maksetingimusi, seda eriti juhul, kui teisele poolele nähtub suures vahemikus kõikuvatest viivisemääradest, et arvele märgitud viivisintress on ekslik ega väljenda lepingupartneri tegelikku tahet. Arvetest ei nähtunud kostja tahet viivisekokkuleppe muutmiseks või viivisenõudest osaliselt loobumiseks. Viivisekokkulepet ei saanud muuta ka lepingupoole ühepoolne tahteavaldus. Ka juhul, kui pidada ekslikult arveile märgitud viivisemäära Kesko Agro Eesti AS (kui senise võlausaldaja) tahteavalduseks, ei saanud ühepoolse tahteavaldusega muutuda lepingus sätestatud viivisekokkulepe. Nii näeb võlaõigusseadus ette, et lepingu muutmine eeldab lepingupoolte kokkulepet, so oferti ja aktsepti (VÕS § 13 lg 1).
18.7.Hageja taotlus viivise kohtulikuks vähendamiseks on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Seejuures on märkimisväärne, et hageja poolt kostjale etteheidetav suur kogunenud viivisesumma on saavutanud selle tänase ulatuse üksnes põhjusel, et hageja on pahatahtlikult esitanud tänaseks juba kolm sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis on kaasa toonud täitemenetluse kuue aasta pikkuse venimise. Tegemist on ainiti hagejast tuleneva asjaoluga, kusjuures võib pidada tõenäoliseks, et kantud kohtukulusid otstarbekamalt, s.o. võlgnevuse vähendamiseks kasutades oleks tänaseks hageja võlgnevus kostja ees likvideeritud.
18.8.Asjakohaseks ei saa pidada hageja viidet seadusega sätestatud 8% suurusele viivisemäärale. Majandustegevuses sõltuvad lepinguliselt kokkulepitavad viivise- ja intressimäärad üldisest turuolukorrast ja majandussektori riskitasemest, eelkõige aga konkreetse lepingupartneri riskiastmest. Seejuures on ka hageja ise viidanud asjaoludele, mis õigustavad igati majanduskäibes keskmisest kõrgema viivisemäära sätestamist, väites hagiavalduse p-s 19, et nõuete omandamise ajal oli Saka ERA OÜ majanduslikes raskustes. Samuti on ka hageja ise asunud seisukohale, et 2009. aastal ei katnud tagatiseks seatud kinnisasjade väärtus võlgnevuse summat. Selliselt ei ole tegemist mitte hageja suhtes ebaõiglase viivisemääraga, vaid esialgse võlausaldaja Kesko Agro Eesti AS juhatuse poolt juhatuse liikmelt nõutavat hoolsust järgivalt sõlmitud ettenägelik tehing, mis võttis arvesse Saka ERA OÜ isikuga kaasnevat maksejõuetusriski. Just põhjusel, et lepingupartnerid ei ole majanduskäibes võrdväärse usaldusväärsuse ning maksejõuga näeb võlaõigusseadus ette võimaluse kalduda kõrvale seadusjärgsest viivisemäärast, sätestades poolte riskitasemel vastavad õiguskaitsevahendid. Sellise lepinguvabadusega tagatud võimaluse kohtuliku elimineerimise tagajärjeks võib olla aga olukord, kus madalama maksejõuga ja lühema tegutsemisajaga ettevõtjate kõrvaldatakse majanduskäibest või raskendatakse oluliselt selles osalemist (näiteks nõudes alati 100% suurust ettemaksu). Seega ei saa pooltevahelise erikokkuleppe esinemise korral võtta aluseks seadusjärgset viivisemäära.
18.9.Sarnaselt otsitud on hageja väited, mille kohaselt on viivisemäär ebaõiglane, kuna suur osa võlgnevusest tasuti ca aasta jooksul pärast Adepte OÜ poolt nõuete omandamist. Tegemist on seisukohaga, mida on juba olemuslikult arvesse võetud võlaõigusseaduses sätestatud viiviste arvestamise metoodika poolt, mistõttu ei ole tegemist eraldi viivise vähendamise alusega. Seejuures on hageja jätnud tähelepanuta, et viivisevõlgnevused olid tekkinud ka juba enne nõuete omandamist Adepte OÜ poolt, mistõttu ei oma iseenesest tähtsust, et mis perioodi jooksul pärast nõuete loovutamise lepingu sõlmimist toimusid osalised maksed. Hagejal oli võimalus ka kogu võlgnevus likvideerida, kuid selle asemel asus ta vabasid rahavooge
kasutama õigusabikulude genereerimiseks. Seejuures oli hagejal veel 2012. aasta 31. detsembri seisuga vabu rahalisi vahendeid ligi 300 000 euro ulatuses, mida hageja otsustas aga kasutada muudel eesmärkidel.
18.10.Puuduvad alused viivise vähendamiseks. Esiteks, tulenevalt asjaolust, et hagejal on vähemalt teatud perioodidel olnud piisavalt vabasid rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks, on võlgnevuse tasumata jätmise näol tegemist tahtliku rikkumisega. Hageja käitumise eesmärgiks on olnud Adepte OÜ-le kahju tekitamine. Teiseks, Saka ERA OÜ pole käesoleval ajal (ega olnud ka hagi esitamise seisuga) enam sellises majanduslikus olukorras, mis võiks õigustada kooskõlas VÕS §-ga 162 viivise vähendamist. Hageja omakapital ulatub ligi poole miljoni euroni. Kolmandaks, kostja lähtus nõudeid Kesko Agro Eesti AS-lt ostes ühelt poolt Saka ERA OÜ majanduslikust seisundist, teiselt poolt aga loovutatud nõuete aluseks olevates lepingutes märgitud viivisemääradest. Seega võttis Adepte OÜ majandusliku riski, mille realiseerumise korral oleks ta investeeritud kapitalist olulisel määral ilma jäänud. Riski realiseerumata jäämisel ei ole õigustatud Adepte OÜ riski vastaspooleks olevast kasust ilma jätmine. Sellisel kujul on tegemist analoogse juhtumiga, kus isik nõuaks kindlustusandjale tasutud makseid tagasi, kuna kindlustusjuhtumit ei saabunud. Neljandaks, viivise summa suurus tuleneb otseselt Saka ERA OÜ enda käitumisest korduvate kohtumenetluste toel täitemenetlust enam kui kuus aastat venitades. Üksnes selle hageja tegevuse tõttu on viivisesumma tänaseks kasvanud niivõrd suureks. Selline käitumine ei ole aga kooskõlas hea usu põhimõttega ning ei saa luua alust viivise vähendamise nõudele. Hageja pahausksust näitab ka asjaolu, et ta on võlgnevust tänaseks tasunud täpselt põhivõlgnevuse summas, mis viitab selgelt asjaolule, et hageja ei olegi kunagi kavatsenud sentigi viivist maksta. Teades, et viiviselt ei saa nõuda täiendavaid viiviseid üritab hageja nüüd muuta enda võlgnevust sisuliselt tasuta laenuks. Viiendaks, riigikohtu praktika kohaselt on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamine selle poole kohustus, kes taotleb selle vähendamist (3-2-1-162-12, p 20). Hageja viivise suuruse ebaproportsionaalsust tõendanud ei ole.
18.11.Hageja on käesoleva hagimenetluse käigus vaidlustanud lepinguliselt kokku lepitud viivise arvestusmetoodika seaduspärasuse, leides, et tegemist on tühise tüüptingimusega. Samas pole hageja viidanud ühelegi võlaõigusseaduse paragrahvile, mille alusel tüüptingimuse tühisust kontrollima peaks. Samuti on hageja jätnud tähelepanuta, et tegemist on seadusele vastava lepingutingimusega, mistõttu ei saa see olla tüüptingimusena olla tühine.
18.12.Seaduses sisalduvat regulatsiooni peegeldavaid lepingutingimusi ei saa käsitleda tüüptingimustena VÕS § 35 jj tähenduses. VÕS § 39 lg 1 teise lause kohaselt tõlgendatakse tüüptingimused alati nende kasutaja kahjuks. VÕS § 39 lg 2 alusel ei tohi tühisele tüüptingimusele anda tõlgendamise teel sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Seega näeb võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsioon ette tüüptingimuste kasutajat oluliselt kahjustavad eeldused. Olukord, kus seaduses sätestatud regulatsiooni lepingusse transplanteerides tuleb seadusjärgset regulatsioon alati ning tingimusteta tõlgendada ühe lepingupoole kahjuks on aga seda lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav. Selline tõlgendus omaks kostja hinnangul üldisele lepinguvabadusele ning õigusselgusele oluliselt kahjustavat mõju, kuna halvendaks oluliselt ühe lepingupoole olukorda ka seadusjärgsele regulatsioonile tuginemisel.
18.13.VÕS § 88 lg 8 regulatsioon ei ole vastuolus põhiseaduse § 13 lg-s 2 sätestatud õigusselguse põhimõttega. Viidatud võlaõigusseaduse regulatsiooniga ei piirata isikute õigusi ega panda neile kohustusi. Vastupidiselt on tegemist dispositiivse regulatsiooniga, millest VÕS § 88 lg 9 võimaldab sõnaselgelt poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Samas oleks ka isikute õigusi piiravatele regulatsioonidele esitatud kõrgemaid õigusselguse nõudeid arvestades
tegemist üheselt selge rakendusala ning –viisiga regulatsiooniga. Tegemist on lihtsakoeliselt sõnastatud normiga, mis on põhjustanud üksnes üksikuid kohtuvaidluseid. On ilmne, et keskmine mõistlik inimene on võimeline regulatsiooni sisu mõistma. Vastupidist ei tõenda aga hageja lepingulise esindaja väidetav erialane kogemus ega tema raskused viivisearvestuse koostamisel. Samas on paljasõnalised väited, justkui kasutaks seaduses sätestatud kohustuste täitmise järjekorda üksnes isikud, kelle eesmärgiks on nende lepingupartnereid kahjustada. Meelevaldne ning asjakohatu on ka hageja väide, et enamus Eestis toimuvates viivisearvestustest seadusjärgsest erineval metoodikal põhinevad. Seega ei ole hageja esitanud ühtegi õiguslikku ega faktilist asjaolu, mis viitaks VÕS § 88 lg 8 põhiseadusevastasusele.
18.14.Asjakohatud on ka hageja viited, justkui igas teises kasutamislepingus oleks kasutatava eseme tagastamine võimalik enne kohustuste täielikku täitmist, raha puhul selline võimalus aga puudub. Kostja märgib, et viidatud üüri-, liisingu-ja litsentsilepingute puhul on tõepoolest võimalik lepingu eseme tagastamine enne rahaliste kohustuste täitmist, kuid hageja on seejuures jätnud tähelepanuta, et viidatud lepingute puhul jätkub endiselt täitmata rahalistelt kohustustelt viivitusintressi kogunemine. Rahaliste kohustuse puhul põhikohustuse esmajärjekorras täitmist lubades ei ole tasumata viiviselt aga täiendava viivitusintressi nõudmine võimalik isegi poolte vastavasisulise kokkuleppe korral. Just sellele on viidatud ka õiguskirjanduses, märkides, et VÕS § 88 lg 8 näol on tegemist intressilt ja viiviselt viivise nõudmise keeldu tasakaalustava regulatsiooniga. Seega ei ole asjakohane hageja etteheide, mille kohaselt nägevat VÕS § 88 lg 8 ette võlausaldaja vara sundkasutuse võlgniku poolt.
18.15.Eeltoodud käsitlust ei mõjuta ka asjaolu, et VÕS § 415 lg-s 2 on sätestatud tarbijast krediidivõtjale üldreeglist soodsam regulatsioon. Tegemist on kitsa valdkonna (tarbijakrediit) eriregulatsiooniga, mis on ette nähtud väljaspool enda majandus-või kutsetegevust tegutsevate ning tihti võetavate rahaliste kohustuste ulatuse ning kutseala tavadega mitte kursis olevate isikute kaitseks. Seejuures on märkimisväärne, et viidatud regulatsiooni kohaldumisala ei ulatu kaugemale tarbijakrediidilepingutest, millest nähtuvalt ei ole seadusandja pidanud vajalikuks vastavas ulatuses kaitse pakkumist ka väljaspool krediidilepinguid tegutsevatele tarbijatele, liiatigi siis veel väljaspool krediidisuhteid tegutsevatele oma eriala professionaalidele. Seega ei ole tegemist kohase analoogiaga käesolevale juhtumile.
18.16.Meelevaldne on hageja väide, justkui moodustuks ühiskonnas võlgnike ja võlausaldajate grupid, keda seadusandja VÕS § 415 lg 2 kehtestamisel on erinevalt kohelnud. Nii ei saa väita, et SMS-laenu võtval tarbijal, põllumajandustarvikuid ostval tootjal või sündikaatlaenu võtval suurettevõtjal oleks sarnaseid kaitsmisväärseid huvisid. Seejuures on krediidiandjate näol üldjuhul tegemist ka suurimate finantskohustustega ettevõtjatega, mistõttu on pankade näol tegemist nii võlgnike kui ka võlausaldajate „gruppide“ suurimate esindajatega.. Seega on hageja viidatud konstruktsioon meelevaldne ning elukauge, olles esitatud üksnes reaalse õigusprobleemi esinemise mulje konstrueerimiseks. Puudub küsimus võrdsuspõhiõiguse rikkumisest ning lepingus ja VÕS § 88 lg-s 8 sätestatud kohustuste tasumise järjekord on põhiseaduspärane ning asjas kohaldatav.
18.17.Kostja juhib tähelepanu, et hagiavalduse taotlused on esitatud viisil, mis muudavad nende rahuldamise võimatuks. Nii on hagiavalduse resolutiivosa 2. ja 3. punkti taotlused esitatud kindlaksmääratud rahasummana, jättes arvesse võtmata tänaseks ligi 1 aasta kestnud kohtumenetluse kestel kogunenud ja tulevikus kogunevaid viiviseid. Nii ei ole hagi selles osas võimalik rahuldada ka hageja väidetu õiguspärasust eeldades. Hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata
19.Vastuhagi.
19.1.Tulenevalt menetlusõiguste rikkumisest Saka Era poolt leiab kostja, et ökonoomseim viis käesolevas menetlusstaadiumis oma õiguste kaitseks ning menetluste kordumise vältimiseks on tuvastushagi esitamine Saka Era vastu. Üksnes sel viisil on võimalik poolte vahel esinev õigusvaidlus lõplikult lahendada, tagades pärast korduvate kohtumenetluste tõttu 6 aastat kestnud täitemenetlust pooltevahelistes suhetes õigusrahu. Sellest tulenevalt leiab Adepte OÜ, et esineb TsMS § 368 lg 1 kohane õiguslik huvi tuvastushagi menetlemiseks. Käesoleva asja täitemenetluslikust iseloomust tulenevalt on Adepte OÜ-l TsMS § 368 lg 2 alusel iseenesest õigus tuvastushagi esitamiseks ka õigusliku huvi puudumisel.
19.2.14. aprillil 2007. a sõlmisid Kesko Agro Eesti AS ja Saka ERA OÜ põllumajandustarvikute müügilepingu nr 301/08 A 122 ja 29. augustil 2007. a müügilepingu nr 301 A161 (edaspidi Lepingud). Lepingute alusel Saka ERA OÜ tellis ning Kesko Agro Eesti AS tarnis põllumajandustarvikuid. Samuti lepiti Lepingutes kokku viivisemääras 36% tasumata summalt aastas. Lepingute alusel tekkivate nõuete tagatiseks seati Kesko Agro Eesti AS-i kasuks hüpoteegid järgnevatele Saka ERA OÜ omandis olevatele kinnisasjadele:
Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 1073408 kantud kinnistu, nimetusega Lageda, millele seati hüpoteek summas 1 500 000 krooni, koos kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Kaaskoormatud kinnistu: 1929508; Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 1929508 kantud kinnistu, nimetusega Paemurru, millele seati hüpoteek summas 1 500 000 krooni, koos kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Kaaskoormatud kinnistu: 1073408; Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 2482508 kantud kinnistu, nimetusega Naisteoja, millele seati hüpoteek summas 3 000 000 krooni, koos kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Kaaskoormatud kinnistud: 458008, 1073308, 2122908, 2123208; Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 2123208 kantud kinnistu, nimetusega Kaldapealse, millele seati hüpoteek summas 3 000 000 krooni, koos kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Kaaskoormatud kinnistud: 458008, 1073308, 2122908, 2482508; Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 458008 kantud kinnistu, nimetusega Heina, millele seati hüpoteek summas 3 000 000 krooni, koos kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Kaaskoormatud kinnistud: 2123208, 1073308, 2122908, 2482508; 4.2.1.6 Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 2122908 kantud kinnistu, nimetusega Hiire, millele seati hüpoteek summas 3 000 000 krooni, koos kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Kaaskoormatud kinnistud: 2123208, 1073308, 458008, 2482508; 4.2.1.7 Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 1073308 kantud kinnistu, nimetusega Varjaoja, millele seati hüpoteek summas 3 000 000 krooni, koos kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Kaaskoormatud kinnistud: 2123208, 2122908, 458008, 2482508.
19.3.Lepingute alusel tarnitud toodete eest on Kesko Agro Eesti AS väljastanud mh arved nr 211 678, 213 291, 213 059, 213 407, 211 683, 215 982, 218 219, 224 914, 225 829 ja 4859 (edaspidi Arved), kokku summas 4 572 901,9 krooni. Saka ERA OÜ viidatud Arvete alusel tellitud kaupade eest ei tasunud. Esimesed osalised maksed laekusid Saka ERA OÜ-lt Kesko Agro Eesti AS-ile alles kuid pärast maksetähtaegade saabumist, kattes üksnes väikese osa võlgnevusest. Saka ERA OÜ võlgnevust vaidlustanud ei ole. Samuti ei ole Saka ERA OÜ Lepinguid üles öelnud ega neid muul viisil lõpetanud. Seega puudub vaidlus küsimuses, et Kesko Agro Eesti AS-il oli nõuete loovutamise hetkeks tekkinud Saka ERA OÜ vastu nõue põhisummas 4 572 901,9 krooni, millele lisandusid viivised ja intressid.
19.4.18. märtsil 2009. a sõlmisid Kesko Agro Eesti AS ja Adepte OÜ notariaalse nõuete loovutamise lepingu (edaspidi Loovutamise leping), mille alusel loovutas Kesko Agro Eesti AS Adepte OÜ-le Lepingust tuleneva nõude summas 4 572 901,9 krooni, millele lisandusid viivised ja intressid. Samas loovutati Adepte OÜ-le Kesko Agro Eesti AS-i kasuks seatud ja nõuet tagavad ühishüpoteegid ning asendati Saka ERA OÜ kinnisasjade registriosades hüpoteegipidaja kirjed. Seega on Kesko Agro Eesti AS oma nõude ning selle tagamiseks seatud hüpoteegid loovutanud kehtivalt Adepte OÜ-le.
19.5.Adepte OÜ on esitanud nõuded Täitemenetluses ja Täitemenetluses II sundtäitmisele. Seejuures on Saka ERA OÜ edutult üritanud Täitemenetlust korduvalt lubamatuks tunnistada. Tartu Ringkonnakohtu 03. oktoobril 2011. a hagi rahuldamata jätva otsusega jõustunud tsiviilasjas nr 2-09-45511 on Saka ERA OÜ esitanud seejuures hagi alusel, et Adepte OÜ-l sissenõutav nõue puudub. Muuhulgas on hageja viidatud tsiviilasjas väitnud, et kõik Arved on tasutud (va arve nr 211 678, mis olevat ajatatud). Tartu Ringkonnakohtu otsusega antud asjas on tuvastatud, et Saka ERA OÜ tasumise vastuväide on asjakohatu ning ei anna alust hagi rahuldamiseks. Seega nähtub ka tsiviilasjas nr 2-09-45511 tehtud lahendist, et vastuväited võlgnevusele Saka ERA OÜ-l puuduvad. Adepte OÜ on nõuded kehtivalt omandanud ja need on sissenõutavad.
19.6.Perioodil 18. märts 2009. a kuni hagi esitamiseni on Saka ERA OÜ võlgnevus Adepte OÜ ees viivisenõude arvelt täiendavalt kasvanud. Samas on Saka ERA OÜ teinud viidatud perioodil üksikuid tagasimakseid (viimati 2010. a). Nii ulatub Saka ERA OÜ võlgnevus Adepte OÜ ees 01. veebruari 2015. a seisuga 232 703,18 euroni, millest 82 227,27 moodustab põhivõlgnevus ning 150 475,91 eurot kogunenud viiviseid. Alates 02. veebruarist 2015. a kuni kohustuse kohase täitmiseni lisandub eeltoodule viivis 0,1%/ päevas x 82 277,27 eurot = 82,27 eurot päevas. Vastuhageja on põhivõlgnevuse ja viivisearvestuse esitanud hagiavalduse lisana.
19.7.Seonduvalt käesolevaks ajaks kogunenud viivisevõlgnevuse ning põhivõla dünaamikaga soovib vastuhageja täiendavalt rõhutada, et viivisevõlgnevus hakkas kogunema põhivõlgnevuselt summas 4 545 879,5 kroon / 15,6466 = 290 534,65 eurot. Seega ei ületa viivisesumma põhivõlgnevuse summat.
19.8.Vastuhagis taotleb kostja, et kohus tuvastaks Saka ERA OÜ põhivõlgnevuse Adepte OÜ ees 82 227,27 eurot, millele lisanduvad seisuga 01. veebruar 2015. a viivised summas 150 475,91 eurot ja alates 02. veebruarist 2015. a viivised 0,1% tasumata põhivõlalt päevas.
VASTUS VASTUHAGILE
20.Hageja seisukohad on senises menetluses olnud järgmised: viivist saab arvestada alates 27.02.2009. a; viivisemäär ei ole 0,1% päevas (36,5% aastas) nagu väidab Adepte OÜ, vaid 18% aastas; tõlgendus, mille alusel hilinemisega maksmisel loetakse tasutuks kõigepealt viivis ning seejärel muud nõuded, on põhiseadusevastane tagajärgede ebaettenähtavuse ning võlausaldaja ebaproportsionaalse soosimise tõttu ning tüüptingimusena tühine.
21.Hageja on seni lähtunud Eesti õiguspraktikas eksisteerivast arusaamast, mida on toetanud ka Riigikohus, et VÕS § 88 lg 8 tähenduses „intress“ hõlmab ka viivist VÕS § 113 lg 1 tähenduses. Selline tõlgendus tähendab seda, et rahalise kohustuse hilinemisega täitmisel, loetakse esmajärjekorras kustutatuks kulud, seejärel viivis, seejärel intress ning viimasena põhikohustus. Selline loogika on üle kantud ka kostja nõude aluseks olevatesse lepingutesse. Viivise esmajärjekorras kustutamise võimaldamine hilinemisega maksete tegemisel on vastuolus rahvusvahelise arusaama ja Euroopa Liidu õigusteoreetiliste seisukohtadega, aga ka hageja poolt varasemalt viidatud põhjustel tavaarusaamaga viiviste arvestamisest.
22.Hageja on varasemas menetluses leidnud, et regulatsioon, mis võimaldab makse hilinemisega tegemisel kustutada esmajärjekorras viivise ning viimases järjekorras põhikohustuse, on põhiseadusevastane. Tegelikult sellist regulatsiooni seaduses ei eksisteeri, vaid „probleem“ on VÕS §-s 88 lg 8 sisalduva mõiste intress laiendava tõlgendamisega. Viidatud õigusnorm võimaldab hilinemisega maksmisel kustutada esmajärjekorras intressi. Viivise samastamine intressiga on aga vale. VÕS § 88 lg 8 ei võimalda makse hilinemisega tegemisel kustutada esmajärjekorras viivist, kuna viivise eksisteerimise eesmärk on teine, kui intressil. Intressi ja viivise kategooriate samastamine pelgalt nende nimetuste sarnasuse tõttu (viivis = viivisintress) on vastuolus nende sisu ja ellukutsumise põhjustega.
23.Ilmselt ei ole vaidlust, et intressi loetakse tasuks võõra raha kasutamise eest. Intress on lepingu sõlmimisel konkreetselt ettenähtav summa, millega võlausaldajal on õigus arvestada alates raha väljastamisest või kauba krediiti müümisest. Intress on võrdustatav tuluga, mida võlausaldaja võib igal juhul arvestada. Intressi teenimiseks raha välja antaksegi. Intressi käsitlemise tõttu võlausaldaja tuluna on üldtunnustatud, et seda võib kapitaliseerida, st näiteks laenusuhte ajal eelmisest perioodist maksmata jäänud intressisumma saab lisada kord 12 kuu jooksul põhisummale ning järgneval perioodil arvestada intressi juba saadud liitsummalt. Samas on selgelt tehtud erand viivise (viivisintressi) suhtes, mille kapitaliseerimine on selgelt välistatud (näit PECL artikkel 17:101, Acquise grupi kommentaar III.-3:709 D).
24.Viivis on mitmete arusaamade järgi ühelt poolt vahend taunitava tegevuse - rahaliste kohustuste täitmisega viivitamine- takistamiseks ning teisalt hüvitus rahalise kohustuse mitteõigeaegse täitmisega tekitatud kahjule. Erinevalt intressist, ei ole viivise eesmärk võlausaldajale tulu teenimine, vaid hüvitus eelduslikult raha õigeaegse tagastamata jätmisega tekkiva kahju eest ning mõjutusvahend võlgniku suhtes. Oleks hea usu vastane arvata, et võlausaldajal on juba võlasuhte loomisel võlausaldaja ja võlgniku vahel, õigus arvestada viivise, kui tuluga, sest võlgu jäämist ei saa kelleltki heas usus käitudes eeldada. Viivis on ka mõjutusvahend maksete õigeaegseks tegemiseks. Mõjutamise eesmärk on põhimakse tegemine õigeaegselt. Võlgnik saab aru, et mida kauem ta viivitab, seda suuremaks läheb viivis. Viivise rakendamine on oma eesmärgi saavutanud läbi selle, et viivitamisel tuleb maksta lisaks põhikohustusele ja sellelt arvutatud intressile, täiendavat raha. Ühelgi juhul ei ole aga viivise
eesmärgiks olla võlausaldajale täiendav tuluallikas, milliseks ta muutub juhul, kui teda prioritiseerida enne põhikohustust.
25.Eelnevale vastupidise loogika puhul jääb täielikult poolte õiguste-ja kohustuste tasakaalu arvestusest välja asjaolu, et kui võlausaldaja saab põhisummale vastava summa esmajärjekorras tagasi nö viivistena, siis saab ta sellega teenida samasugust tulu nagu ta põhisummat mitte saades kaotaks. Teisisõnu - kahju ei teki. Antud vaidluses tekib küsimus, milline on siis kostja kahju, mille hüvitamisele on viivis suuresti suunatud, kui raha, mille saamist oli kostja nõude omandamisel õigustatud lootma (põhisumma + intress) laekus 95% ulatuses kõigest aastase hilinemisega? Rääkida saab kahjust, mis tekkis põhisumma + intressi õigeaegse mittelaekumise tõttu, st kahjust mis tekkis (olenevalt kohtu tuvastusest) kas alates 21.12.2008 või 27.02.2009 kuni 29.01.2010. a, mil sai makstud 95% põhisummast + intress ning tänaseni maksmata jäänud põhiosast, mis on võrdne intressiga (13 709,60 eurot).
26.Viivis on kutsustud ellu mõjutamaks põhikohustuse täitmist õigeaegselt. Viivise arvestamine enne põhikohustuse täitmist aga ilmselgelt, nagu käesolevas vaidluses, takistab põhikohustuse täitmist. Kuigi hageja maksis ühe aasta jooksul ära summa, mis vastas põhikohustusele, on ta viivise vale samastamise tõttu intressiga tänaseni justkui võlgu põhikohustusest ca 88 000 eurot, rääkimata siis ca 150 tuhandest viiviseeurost. Ilmselgelt ei ole kõnealune olukord ei täna ega ühelgi varasemal aastal kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud loogikaga, mille kohaselt esmane prioriteet on sundida võlgnikke tasuma põhikohustusi (arveid) tähtaegselt.
27.Esmajärjekorras kustutatakse intress (või akumuleeritud intress) ning seejärel põhisumma; viivist tuleb arvutada perioodilt, mis jääb maksetähtaja ja peale intressi maksmist maksmata jäänud põhisumma maksmise vahele. Viivise esmajärjekorras kustutamise lubamatus teenib poolte õiguste-kohustuste tasakaalustatuse eesmärki - kostja põhjendatud esmaseks huviks saab eeltoodu põhjustel lugeda põhisumma ja intressi õigeaegset laekumist. Saka ERA OÜ põhjendatud esmaseks huviks saab pidada õigust mitte olla oma tahte vastaselt kostja ettenägematu tulu allikaks. Seda enam, et (a) nõude omandamise ajal oli hageja majanduskriisist tingituna suurtes makseraskustes ning kostja ei saanud arvestada tulu teenimisega isegi intressidest ja (b) põhisumma 300 000 eurot laekumine võimaldas kostjal teenida seni arvestusest välja jäävat tulu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Hagiavaldus.
28.1.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
28.2.Asja materjalidest nähtub, et AS Kesko Agro ja Saka ERA OÜ sõlmisid 29.08.2007. a põllumajandustarvikute müügilepingu nr 301 A161 ja 14.04.2008. a müügilepingu nr 301/08 A122. Saka ERA OÜ-le kuuluvad kinnistud (registriosad 1073408, 1929508, 1073408, 2123208, 458008, 1073408) olid koormatud hüpoteekidega Kesko Agro Eesti AS-i kasuks, kusjuures kinnistute igakordsed omanikud on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele
hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. AS Konekesko Eesti (endine ärinimi AS Kesko Agro Eesti) ja Adepte OÜ sõlmisid 18.03.2009. a nõuete loovutamise kokkuleppe, mille kohaselt AS Konekesko Eesti loovutas Adepte OÜ-le AS Kesko Agro ja Saka ERA OÜ vahel 14.04.2007. a (*14.04.2008. a) sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepingust nr 301/08 A122 ja 29.08.2007. a sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepingust nr 301 A161 ning nende alusel Saka ERA OÜ-le esitatud arvetest nr 211683, 211678, 213059, 213291, 213407, 215982, 218219, 224914, 225829 ja 4859 tulenevad nõuded summas 4 572 901,90 krooni (292 261,70 eurot). Sama lepinguga loovutas AS Konekesko Eesti Adepte OÜ-le 05.04.2005. a ja 17.04.2008. a AS Kesko Agro ja Saka ERA OÜ vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingutega lepingutes nimetatud kinnistustele seatud ühishüpoteegid. 12.08.2009. a algatas Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman kostja avalduse alusel täitemenetluse nr 095/2009/5335 (nõude sisu: ühishüpoteegi realiseerimine, nõude suurus 138 021,42 eurot). 08.03.2012. a algatas Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman kostja avalduse alusel täitemenetluse nr 095/2012/977 (nõude sisu: viivised 15.11.2010 – 05.03.2012. a perioodi eest, nõude suurus 39 304,64 eurot). Viru Maakohtu 20.12.2010. a otsusega rahuldati Saka ERA OÜ hagi Adepte OÜ vastu ning tuvastati Saka ERA OÜ-l kohustuse puudumine 12.08.2009. a täitmiseks esitatud 18.03.2009. a sõlmitud notariaalse dokumendi alusel. Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2011. a kohtuotsusega maakohtu 20.12.2010. a otsus tühistati ja asjas tehti uus otsus, millega Saka ERA OÜ hagi Adepte OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohustuse puudumise tuvastamiseks jäeti rahuldamata (tsiviilasi nr 2-09-45511). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugines hageja sellele, et kostja tegevus 1,5 aasta möödumisel nõude omandamisest viivise ja intressiarve esitamisel ei vasta hea usu põhimõttele. Viru Maakohtu 21.06.2012. a otsusega jäeti Saka ERA OÜ hagi Adepte OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2013. a otsusega jäeti maakohtu 21.06.2012. a otsus muutmata (tsiviilasi nr 2-12-7743). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugines hageja sellele, et kostja omandas nõude ainsa eesmärgiga asetada hageja olukorda, kus hageja on sunnitud loobuma kinnistust, seega tegutses kostja nõude omandamisel ja selle maksmapanekul hea usu vastaselt.
28.3.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib sissenõudja vastu esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
28.4.Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja suhtes toimub täitemenetlus täitedokumendi alusel, millest hagejale kohustusi ei tulene ning nõude loovutamise lepingust tulenevaid nõudeid hüpoteegid ei taga. Konekesko Eesti AS (endise ärinimega Kesko Agro Eesti AS) loovutas 18.03.2009. a nõudes Saka ERA OÜ vastu põhisummas 4 572 901,90 krooni (292 261,70 eurot), millele lisanduvad viivised ja intressid Adepte OÜ-le. Nõude omandamisega omandas loovutuse saaja ka kõik nõudega seotud kõrvalnõuded ning tagatised (ühishüpoteegid). Nõude loovutamise lepingus on märgitud millistest lepingutest ja tasumata arvetest nõue tuleneb.
28.5.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
VÕS § 167 lg 1 sätestab, et nõude loovutamisega lähevad uuele võlausaldajale üle nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised.
28.6.Täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasjade 095/2009/5335 ja 095/2012/ 977 nõude liigiks on hüpoteegiga tagatud nõue ning nõude sisuks ühishüpoteegi realiseerimine. Kohtutäiturile esitatud täitedokumendiks, mille alusel alustati täitemenetlus, oli 18.03.2009. a nõuete loovutamise leping. Nõuete loovutamise lepingu punkti 3.16 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist. Täitemenetlus algatatakse sissenõudja avalduse ja sellele lisatud täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks.
28.7.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostjal ei ole üldse nõudeid hageja vastu (vähemalt suures ulatuses mitte), sest nõuded olid suuremas osas enne kostjale loovutamist juba loovutatud KFinance Estonia AS-le. Asja materjalidest nähtub (I kd tl 93), et Konekesko Eesti AS 24.05.2013. a kinnituskirja kohaselt on kolmele arvele ekslikult märgitud loovutamismärge KFinance Estonia AS-ile, Konekesko Eesti AS-il oli kavatsus loovutada nõuded K-Finance Estonia AS-ile üldise faktooringulepingu alusel, kuid neid nõudeid ei loovutatud. Asjaolu, et nõudeid ei loovutatud, tõendavad ka raamatupidamise dokumendid, sh Saka ERA OÜ saldokinnitused (I kd tl 97-98).
28.8.Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja ja Kesko Agro Eesti AS muutsid müügilepingu sõlmimisele järgnenud praktikaga viivise 36,5%-lt aastas 18%-le aastas. Põllumajandustarvikute müügilepingutest tuleneb, et lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summalt päevast (II kd tl 58-63). Kesko Agro Eesti AS poolt Saka ERA OÜ-le esitatud arvetele on viivisemäärana märgitud 18% aastas (I kd tl 18-22, 24-25), ühel arvel 0,2% päevas (I kd tl 26) ja kümnel arvel 0,15% päevas (I kd tl 23, II kd tl 64-72).
28.9.Arvetele märgitud viivise määr ei oma tähtsust, kuna üksnes ühepoolse arve väljastamisega ei ole võimalik muuta pooltevahelises lepingus kokku lepitud maksetingimusi, seda eriti juhul, kui teisele poolele nähtub suures vahemikus kõikuvatest viivisemääradest, et arvele märgitud viivis on ekslik ega väljenda lepingupartneri tegelikku tahet. Arvetest ei nähtun kostja tahet viivisekokkuleppe muutmiseks või viivisenõudest osaliselt loobumiseks. Viivisekokkulepet ei saanud muuta ka lepingupoole ühepoolne tahteavaldus. Ka juhul, kui pidada ekslikult arvetele märgitud viivisemäära Kesko Agro Eesti AS kui senise võlausaldaja tahteavalduseks, ei saanud ühepoolse tahteavaldusega muutuda lepingus sätestatud viivisekokkulepe. Nii näeb võlaõigusseadus ette, et lepingu muutmine eeldab lepingupoolte kokkulepet, so oferti ja aktsepti (VÕS § 13 lg 1).
28.10.Kohus leiab, et puudub alus viivise vähendamiseks. Hageja poolt kostjale etteheidetav suur kogunenud viivisesumma on saavutanud selle tänase ulatuse põhjusel, et hageja on
pahatahtlikult esitanud juba kolm sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis on kaasa toonud täitemenetluse kuue aasta pikkuse venimise. Tegemist on hagejast tuleneva asjaoluga. Asjakohaseks ei saa pidada hageja viidet seadusega sätestatud 8% suurusele viivisemäärale. Majandustegevuses sõltuvad lepinguliselt kokkulepitavad viivise- ja intressimäärad üldisest turuolukorrast ja majandussektori riskitasemest, eelkõige aga konkreetse lepingupartneri riskiastmest. Seejuures on ka hageja ise viidanud asjaoludele, mis õigustavad igati majanduskäibes keskmisest kõrgema viivisemäära sätestamist, väites hagiavalduse punktis 19, et nõuete omandamise ajal oli Saka ERA OÜ majanduslikes raskustes. Samuti on ka hageja ise asunud seisukohale, et 2009. aastal ei katnud tagatiseks seatud kinnisasjade väärtus võlgnevuse summat. Selliselt ei ole tegemist mitte hageja suhtes ebaõiglase viivisemääraga. Põhjusel, et lepingupartnerid ei ole majanduskäibes võrdväärse usaldusväärsuse ning maksejõuga näeb võlaõigusseadus ette võimaluse kalduda kõrvale seadusjärgsest viivisemäärast, sätestades poolte riskitasemel vastavad õiguskaitsevahendid. Kohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt on viivisemäär ebaõiglane, kuna suur osa võlgnevusest tasuti ca aasta jooksul pärast Adepte OÜ poolt nõuete omandamist. Tegemist on seisukohaga, mida on juba olemuslikult arvesse võetud võlaõigusseaduses sätestatud viiviste arvestamise metoodika poolt, mistõttu ei ole tegemist eraldi viivise vähendamise alusega. Hagejal oli võimalus ka kogu võlgnevus likvideerida, oli hagejal veel 2012. aasta 31. detsembri seisuga vabu rahalisi vahendeid ligi 300 000 euro ulatuses (II kd tl 20-41). Puuduvad alused viivise vähendamiseks. Hagejal on vähemalt teatud perioodidel olnud piisavalt vabasid rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks. Saka ERA OÜ pole käesoleval ajal (ega olnud ka hagi esitamise seisuga) enam sellises majanduslikus olukorras, mis võiks õigustada kooskõlas VÕS §-ga 162 viivise vähendamist. Hageja omakapital ulatub ligi poole miljoni euroni. Viivise summa suurus tuleneb otseselt Saka ERA OÜ enda käitumisest korduvate kohtumenetluste toel täitemenetlust enam kui kuus aastat venitades. Üksnes selle hageja tegevuse tõttu on viivisesumma tänaseks kasvanud niivõrd suureks. Selline käitumine ei ole aga kooskõlas hea usu põhimõttega ning ei saa luua alust viivise vähendamise nõudele. Hageja pahausksust näitab ka asjaolu, et ta on võlgnevust tänaseks tasunud täpselt põhivõlgnevuse summas, mis viitab selgelt asjaolule, et hageja ei olegi kunagi kavatsenud sentigi viivist maksta. Riigikohtu praktika kohaselt on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamine selle poole kohustus, kes taotleb selle vähendamist (3-2-1162-12, p 20). Hageja viivise suuruse ebaproportsionaalsust tõendanud ei ole.
28.11.Hageja leiab, et müügilepingute punktid 3.6 on tühised ning VÕS § 88 lg 8 ja 9 on vastuolus PS § 13 lg 2 ja § 32. Hilisemates seisukohtades leiab hageja, et VÕS § 88 lg 8 alusel ei saa intressi ja viivisintressi (viivist) samastada ning selle lepinguline samastamine on tüüptingimusega tühine. Müügilepingute punkt 3.6 sätestab, et võlgnevuste tasumisel loetakse kõigepealt tasutuks viivis, intress ja seejärel põhivõlgnevus.
28.12.Kohus leiab, et asjaolu, et 29.08.2007. a ja 14.04.2008. a müügilepingute tekst on idente, ei tähenda seda, et lepingud on sõlmitud tüüptingimustel. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuste kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuste sisu. Seda, et vaidluse all olev lepingutingimus on tüüptingimus, peab tõendama hageja. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel lugeda lepingu punkti 3.6 tüüptingimusena. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-45-07 tehtud lahendi p-s 11 VÕS § 35 lg-d 1 ja 2 tõlgendades leidnud, et pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes VÕS-i tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma ja
tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena.
28.13.VÕS § 88 lg 8 regulatsioon ei ole vastuolus Põhiseaduse § 13 lg-s 2 sätestatud õigusselguse põhimõttega. Viidatud võlaõigusseaduse regulatsiooniga ei piirata isikute õigusi ega panda neile kohustusi. Vastupidiselt on tegemist dispositiivse regulatsiooniga, millest VÕS § 88 lg 9 võimaldab sõnaselgelt poolte kokkuleppel kõrvale kalduda.
28.14.VÕS § 88 lg 8 regulatsioon ei ole vastuolus Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi kaitse regulatsiooniga. Kohustuste täitmise järjekorra määramine tagab majanduskäibes osalevate isikute rahaliste kohustuste täitmise reguleerimise.
28.15.Kohus leiab, et hageja õiguslik konstruktsioon ühiskonnas erinevalt koheldud võlgnike ja võlausaldajate gruppide kohta on meelevaldne.
29.Vastuhagi.
29.1.Kohus leiab, et vastuhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
29.2.Kostja leiab, et ökonoomseim viis käesolevas kohtumenetluses oma õiguste kaitseks ning menetluste kordumise vältimiseks on tuvastushagi esitamine Saka ERA OÜ vastu. Üksnes sel viisil on võimalik poolte vahel esinev õigusvaidlus lõplikult lahendada, tagades pärast korduvate kohtumenetluste tõttu 6 aastat kestnud täitemenetlust pooltevahelistes suhetes õigusrahu. Sellest tulenevalt leiab Adepte OÜ, et esineb TsMS § 368 lg 1 kohane õiguslik huvi tuvastushagi menetlemiseks. Kohus nõustub kostjaga.
29.3.Põllumajandustarvikute müügilepingute alusel tarnitud toodete eest on Kesko Agro Eesti AS väljastanud mh arved nr 211 678, 213 291, 213 059, 213 407, 211 683, 215 982, 218 219, 224 914, 225 829 ja 4859 (edaspidi Arved), kokku summas 4 572 901,9 krooni. Saka ERA OÜ viidatud Arvete alusel tellitud kaupade eest ei tasunud. Esimesed osalised maksed laekusid Saka ERA OÜ-lt Kesko Agro Eesti AS-ile alles kuid pärast maksetähtaegade saabumist, kattes üksnes väikese osa võlgnevusest. Saka ERA OÜ võlgnevust vaidlustanud ei ole. Samuti ei ole Saka ERA OÜ Lepinguid üles öelnud ega neid muul viisil lõpetanud. Seega puudub vaidlus küsimuses, et Kesko Agro Eesti AS-il oli nõuete loovutamise hetkeks tekkinud Saka ERA OÜ vastu nõue põhisummas 4 572 901,9 krooni, millele lisandusid viivised ja intressid.
29.4.18. märtsil 2009. a sõlmisid Kesko Agro Eesti AS ja Adepte OÜ notariaalse nõuete loovutamise lepingu (edaspidi Loovutamise leping), mille alusel loovutas Kesko Agro Eesti AS Adepte OÜ-le Lepingust tuleneva nõude summas 4 572 901,9 krooni, millele lisandusid viivised ja intressid. Samas loovutati Adepte OÜ-le Kesko Agro Eesti AS kasuks seatud ja nõuet tagavad ühishüpoteegid ning asendati Saka ERA OÜ kinnisasjade registriosades hüpoteegipidaja kirjed. Seega on Kesko Agro Eesti AS oma nõude ning selle tagamiseks seatud hüpoteegid loovutanud kehtivalt Adepte OÜ-le.
29.5.Adepte OÜ on esitanud nõuded Täitemenetluses ja Täitemenetluses II sundtäitmisele. Seejuures on Saka ERA OÜ edutult üritanud Täitemenetlust korduvalt lubamatuks tunnistada.
Perioodil 18. märts 2009. a kuni hagi esitamiseni on Saka ERA OÜ võlgnevus Adepte OÜ ees viivisenõude arvelt täiendavalt kasvanud. Samas on Saka ERA OÜ teinud viidatud perioodil üksikuid tagasimakseid (viimati 2010. a). Saka ERA OÜ võlgnevus Adepte OÜ ees on 01. veebruari 2015. a seisuga 232 703,18 eurot, millest 82 227,27 moodustab põhivõlgnevus ning 150 475,91 eurot kogunenud viiviseid. Alates 02. veebruarist 2015. a kuni kohustuse kohase täitmiseni lisandub eeltoodule viivis 0,1%/ päevas x 82 277,27 eurot = 82,27 eurot päevas. Kohus nõustub vastuhageja põhivõlgnevuse ja viivise arvestusega (esitanud hagiavalduse lisana).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
30.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 173 lg 1).
30.1.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
30.2.Kohus jättis hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
30.3.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulude suuruseks 5 373,60 eurot (ilma käibemaksuta, II kd tl 101-104).
30.4.Kohus rahuldab kostja taotluse osaliselt. Kohtu arvates ei ole põhjendatud 09.12.ja 1518.12.2014. a kantud õigusabikulud, sest kommentaaride kohaselt on kostja analüüsinud ja kogunud andmeid ja tõendeid Saka ERA OÜ ja Eesti ERA OÜ hagiavalduses Rasiner AS vastu. Eeltoodu alusel vähendab kohus tasu õigusabi eest 1,45 tunni ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.